1-20-4858/23 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

1-20-4858

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

02. juuni 2021, Tallinn

Kriminaalasja number

1-20-4858 (19221000070)

Kohtunik

Märt Toming

Kohtuistungi sekretär

Eda Loor

Kriminaalasi

C.Q süüdistus KarS § 3001 lg 2 järgi

Lühimenetluses

Prokurör

Leelet Kivioja

Süüdistatav

C.Q

ik: XXX , Eesti Vabariigi kodanik, kõrgem haridus,

emakeel: eesti keel, töökoht: C.Q

elukoht: XXX

Tõkend: ei ole kohaldatud.

Varasem karistatus: kehtivaid karistusi ei ole

Kaitsja

Advokaadid Aadu Luberg, Leon Glikman

RESOLUTSIOON

1. C.Q süüdi tunnistada KarS § 3001 lg 2 ettenähtud kuriteo

toimepanemises ja mõista temale karistuseks rahaline karistus 240 (kakssada

nelikümmend) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 54 eurot ja 30 senti

päevamäär, s.o 13 032 (kolmteist tuhat kolmkümmend kaks) eurot.

2. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendada C.Q-le mõistetud

karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes tasumisele kuuluvaks karistuseks rahalise

karistuse 160 (sada kuuskümmend) päevamäära ulatuses, päevamäära arvestusega 54

eurot ja 30 senti, s.o 8688 (kaheksa tuhat kuussada kaheksakümmend kaheksa) eurot.

3. Rahaline karistus tuleb tasuda 30 päeva jooksul kohtuotsuse

jõustumisest kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti

arveldusarvele, märkides kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „C.Q , 1-20-4858,

rahaline karistus“.

Menetluskulud

4. C.Q-lt välja mõista KrMS § 173 lg 1 p 1 ja lg 2; § 175 lg 1 p 9,

§ 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg-te 1 ja 3 alustel:

-

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876

(kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot,

mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 12 kuu jooksul tasuda kohtuotsuse lisana

koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides

kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „C.Q , 1-20-4858, menetluskulud, ositi tasumine“.

Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel C.Q-

le tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise

korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse

läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid, salvestised

5. CD-R plaat 06.11.2019 kirja „FW: Teiel on laaditu üles

fail(id)“ lisad (I kd tl 261), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

6. CD-R plaat 19.11.2019 kiri „FW: Materjalide edastamine“

koos manustega (I kd tl 265), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

7. CD-R plaat 19.11.2019 kirjad koos manustega „FW:

Materjalide edastamine“ ja „FW: Materjalide edastamine“ (I kd tl 271), jätta KrMS §

126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

8. CD-R plaat P.N-i 08.11.2019 vastuses 05.02.2019 vaided

MEM-ile AÕNA-de kohta (II kd tl 28), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel

kriminaaltoimikusse.

9. CD-R plaat P.N-i 15.11.2019 kirjade manustega (II kd tl 117),

jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

10. CD-R plaat dokumentidega T.O tunnistaja ülekuulamise

protokolli juurde (II kd tl 148), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

11. DVD plaat 19.11.2019 tunnistaja R. P.N-i ülekuulamise

protokolli lisa (06.08.2019 kohtumise salvestus) (II kd tl 215), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1

alusel kriminaaltoimikusse.

12. CD-R plaat 19.12.2019 vaatlusprotokolli juurde, milles

vaadeldi 15.11.2019 üleandmise ja vastuvõtmise aktiga Maaeluministeeriumi kantsler

O.R poolt üle antud ja politsei välisele andmekandjale talletatud M.J e-kirjade

postkaste (III kd tl 13), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

13. CD-R plaat 20.12.2019 vaatlusprotokolli juurde, milles

vaadeldi 15.11.2019 üleandmise ja vastuvõtmise aktiga Maaeluministeeriumi kantsler

O.R poolt üle antud ja politsei välisele andmekandjale talletatud M.P e-kirjade

postkaste (V kd tl 12), jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikusse.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 21, 22, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema

kaitsja ja kannatanu, tsiviilkostja tsiviilhagisse või avalik-õiguslikku nõudeavaldusse

puutuvas osas, kolmas isik tema seadusega kaitstud õigusi ja vabadusi puudutavas osas 15

päeva jooksul esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15

päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema

kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse

kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud.

Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi,

s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15

päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada

saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

1. SÜÜDISTUSE SISU

C.Q-d süüdistatakse kohtusse saadetud süüdistusakti kohaselt korruptsioonivastases seaduses

(edaspidi KVS) kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti suures ulatuses.

Nimelt tema ametiisikuna nõustas õigusküsimustes Maaeluministeeriumi ministrit M.Jt ning

osales KVS § 2 lg 2 p 1 tähenduses otsuste tegemises ja otsuste sisulises suunamises endaga

seotud isikute (OÜ F, OÜ T, OÜ L, OÜ LA, OÜ J, OÜ J, OÜ B, MTÜ R.M, I.S, J.S, F.A S,

K.S, R.S, T.S, T.S) suhtes ning summas, mis ületas 400 000 eurot.

Toimingupiirangutega keelatakse ametiisikul nende ametitoimingute tegemine, millest

ametiisik või temaga seotud isik on isiklikult huvitatud. Lähtuvalt KVS § 11 lg 1 sätestatu

kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui esineb vähemalt üks

järgmistest asjaoludest:

1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes;

2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust

huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust;

3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust.

Kui ametiisik on teadlik avalikule huvile kahjulikult mõjuda võivast erahuvist, on tal

ametikohustuse täitmine keelatud ning seega ametiisik ei tohi teha sellises olukorras otsust või

toimingut, milleks tal muidu on õigus (ja kohustus).

Ametiisik KVS § 2 lg 1 ning karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 288 tähenduses on füüsiline

isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle

pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või

vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS tähenduses määratletakse

ametiisikut funktsionaalselt, st ülesannete ning ülesannetega kaasneva pädevuse kaudu.

Avalikku ülesannet määratletakse muu hulgas halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande

täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks.

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 1 lg 2 sätestab, et Vabariigi Valitsus teostab

täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu ning § 3 lg 1 sätestab, et Vabariigi

Valitsuse liikmed on peaminister ja ministrid. VVS § 38 p 1, 2 kohaselt on täidesaatva

riigivõimu asutused valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. VVS § 39 lg

2 ka 3 sätestab, et valitsusasutused on ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 6

tähenduses ning valitsusasutuseks on mh ministeeriumid. VVS § 41 lg 3 kohaselt kasutavad

valitsusasutused riigieelarvelisi vahendeid ning annavad sellest aru seaduse ja Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud korras ning § 42 lg 1 kohaselt kinnitab ministeeriumi ja

Riigikantselei põhimääruse Vabariigi Valitsus, ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike

asutuste põhimäärused kinnitab minister.

VVS § 441 sätestab, et riigi seaduslik esindaja kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades

kannatanu ja tsiviilkostjana on ministeeriumi valitsemisala piires minister, kes võib riigi

esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi. VVS § 45 p 7 kohaselt on valitsemisalade

korraldamiseks moodustatud ministeeriumid, sh Maaeluministeerium ning § 46 lg 1 kohaselt

on ministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt

seaduse alusel antud ülesandeid.

Maaeluministeeriumi põhimääruse (jõustunud 01.09.2015) § 1 lg 1 kohaselt on

Maaeluministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse

poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Maaeluministeeriumi põhimääruse

§ 1 lg 2 kohaselt oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. Sama määruse § 8 lg 1

kohaselt minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid

küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega

määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires.

Ministri ülesanded sätestab Maaeluministeeriumi põhimääruse § 8 lg 2, mh minister:

1) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste,

Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse

määruste ja korralduste täitmise eest;

2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei

ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele,

ametnikele või töötajatele;

3) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;

4) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja

kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi

esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise

esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;

5) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires kohtus riigi esindamise kohta

informatsiooni kogumist ja edastamist /…/.

03.05.2019 sõlmiti A C.Q & SAd OÜ (edaspidi Büroo, esindaja I.S), Eesti Vabariik

Maaeluministeeriumi kaudu (edaspidi Klient, esindaja minister M.J) ja käsundit täitev

advokaat C.Q , vahel kliendileping nr JITS32/03-05-19 ja 3.1-8/136.

Lepingus mh sätestatud lepingupunktide kohaselt:

1. A (edaspidi: Büroo) osutab Kliendile Lepingu alusel maaeluministri nõustamiseks

õigusküsimustes õigusteenuseid, mis seisnevad Kliendi potentsiaalses esindamises Eesti

või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses Advokaadi poolt,

ja sellega seotud õigusnõustamist, ning õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu

teostamisega (edaspidi: Tööülesanded).

2. Tööülesannete täitmise eest vastutab käsundit täitev advokaat (edaspidi: Advokaat).

Kõik Lepingus Advokaadi suhtes sätestatud õigused ja kohustused kehtivad ka Büroo

suhtes ja vastupidi, kui see ei ole vastuolus nende õiguste ja kohustuste olemusega.

3. Klient annab Büroole üle Tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid ja edastab

Büroole Tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe. Klient kohustub tegema Bürooga

koostööd, informeerima Bürood kõikidest Tööülesannetega seotud ja nende täitmiseks

olulistest asjaoludest, esitama Büroo palvel tähtaegselt Tööülesannete täitmiseks vajalikud

dokumendid ja seisukohad ning tegema muud Tööülesannete täitmiseks vajalikud

omapoolsed toimingud.

4. Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri

organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest, sh eetikakoodeksist,

ning headest kommetest ja südametunnistusest. Advokatuuriseadus, eetikakoodeks ja

kodukord on kättesaadavad advokatuuri veebilehel (https://www.advokatuur.ee/est/

oigusaktid).

17. Lepingu punktis üks (1) nimetatud õigusteenuse osutamise tähtaeg ei ole ajaliselt

piiratud ja kestab kuni Tööülesande või täiendava Tööülesande täitmiseni, kuid mitte

kauem kuni 31.12.2019. aasta.

18. […] Kliendi poolt allkirjastatud Lepingu originaaleksemplari Büroo poolt

kättesaamisel loetakse Leping tagasiulatuvalt jõustunuks õigusteenuse osutamise

alustamisest 03.05.2019. Leping kehtib kuni 31.12.2019.

Kuivõrd sõlmitud kliendilepingu nr XXXXja xxxxkohaselt käsundit täitev vandeadvokaat

C.Q osutas maaeluministri nõustamiseks õigusküsimustes õigusteenuseid, mis seisnesid

Maaeluministeeriumi potentsiaalses esindamises Eesti või teise riigi või rahvusvahelises

kohtus, vahekohtus või ametiasutuses, ja sellega seotud õigusnõustamist, ning õigusteenust,

mis on seotud avaliku võimu teostamisega, täitis C.Q avalikke ülesandeid.

Ametiseisund on KVS § 2 lg 2 kohaselt õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest

tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel:

1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on

teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse

tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse

üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt

haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt;

2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on

teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või

vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming

võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

C.Q , olles alates 03.05.2019 minister M.J nõunik õigusküsimustes ning osutades õigusteenust

avaliku võimu teostamisel, andis minister M.Jle nõu muuhulgas küsimuses, kas PRIA-l on

õigus esindada riiki kriminaalasjas kannatanuna (sh esitada avalik-õiguslike nõudeavaldusi

süüdistatavalt nõutava avalik-õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks) ning kas

maaeluminister peaks PRIA-le andma volituse kriminaalasjades riigi esindamiseks.

C.Q minister M.J nõunikuna andis ministrile nõu muuhulgas järgnevas kirjavahetuses:

-

16.08.2019 kell 09:41 C.Q saadab M.Jle ja M.Ple e-kirja pealkirjaga „Sed“;

-

21.08.2019 kell 19:34 M.J saadab C.Q-le e-kirja pealkirjaga „FW: Üldvolituse andmine

PRIAle“;

-

21.08.2019 kell 20:57 C.Q saadab M.Ple, M.Jle ja C.Q-le e-kirja pealkirjaga „Vs:

Üldvolituse andmine PRIAle“;

-

21.08.2019 kell 21:00 C.Q saadab M.Ple ja M.Jle e-kirja pealkirjaga „Vs: Üldvolituse

andmine PRIAle“;

-

25.08.2019 kell 11:41 C.Q saadab M.Jle, M.Ple ja C.Q-le e-kirja pealkirjaga „volituste

teemal“;

-

25.08.2019 kell 16:54 M.J saadab C.Q-le, aadressile xxxx, M.Ple ja aadressile xxxx e-

kirja pealkirjaga „RE: volituste teemal“;

-

25.08.2019 kell 17:43 C.Q saadab M.Jle ja M.Ple e-kirja;

-

25.08.2019 kell 19:28 C.Q kirjutab M.Jle, M.Ple ja C.Q-le e-kirja pealkirjaga „PRIA

volituste teemal“;

-

30.08.2019 kell 17:09 C.Q saadab M.Jle e-kirja pealkirjaga „Re: PRIA volituste

teemal“;

-

03.09.2019 kell 10:01 C.Q saadab M.Jle, M.Ple ja C.Q-le e-kirja pealkirjaga „Vs:

Järgmine PRIA volitus on allkirjastamiseks valmis seatud. Ei tea, milline protsess selle

taga on?cJätan allikrjastamise vast homseks.“;

-

E-kirjale eelneb 2.09.2019 kell 17:12 M.J aadressilt xxxx kiri C.Q-le ja aadressile xxxx

pealkirjaga „Järgmine PRIA volitus on allkirjastamiseks valmis seatud. Ei tea, milline

protsess selle taga on?cJätan allikrjastamise vast homseks.“;

-

03.09.2019 kell 12:16 C.Q saadab M.Jle ja M.Ple e-kirja pealkirjaga „Järgmine PRIA

volitus on allkirjastamiseks valmis seatud“;

-

3.09.2019 kell 14:31 M.J saadab C.Q-le ja M.P e-kirja pealkirjaga „Vs: Järgmine PRIA

volitus on allkirjastamiseks valmis seatud“

-

04.09.2019 kell 15:46 C.Q saadab M.Jle, M.Ple ja C.Q-le e-kirja pealkirjaga „Vs:

Kiri“;

-

E-kirjale eelneb 04.09.2019 kell 14:50 M.J aadressilt xxxx e-kiri C.Q-le pealkirjaga

„Kiri“;

-

E-kirjale järgneb 04.09.2019 kell 15:54 M.J saadab T.O-le , M.Ple ja C.Q-le e-kirja

pealkirjaga „FW: Kiri“.

Tulenevalt eeltoodust nõustas C.Q õigusküsimustes minister M.J, osaledes KVS § 2 lg 2 p 1

mõttes otsuste tegemises ja otsuste sisulises suunamises. Seega C.Q omas ametiseisundit ning

oli Maaeluministeeriumi ministri nõustajana õigusküsimustes ametiisik nii 01.04.2013

jõustunud KVS § 2 lg 1 kui 15.07.2013 jõustunud KarS § 288 lg 1 mõistes. Sealjuures on

kriminaalasjas nr 17221000066 C.Q olnud kaitsja rollis nii enne kui pärast 03.05.2019

kuupäeva, st enne ja pärast maaeluministri nõunikuks saamist.

Kaitsjana tegutsedes on C.Q osalenud kirjavahetuses alljärgnevalt:

-

14.05.2018 kell 11:47 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST]

kr asi nr 17221000066“;

-

20.11.2018 kell 15.39 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST]

RE: Sed“;

-

05.04.2019 kell 13.20 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST]

RE: kaitsealused“;

-

E-kirjale eelneb 05.04.2019 kell 12.10 Helga Aadamsoo aadressilt xxxx e-kiri C.Q-le

pealkirjaga „kaitsealused“;

-

08.04.2019 kell 09.07 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „kaitsjad S

asjades“;

-

16.05.2019 kell 20.58 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST]

oportuniteedi kohta“;

-

31.05.2019 kell 17.35 I.S saadab Helga Adamsoole e-kirja;

-

17.06.2019 kell 13.17 C.Q saadab Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST]

PRIA v Sed“

-

17.06.2019 kell 14.25 C.Q saadab PRIA esindaja S.Vle e-kirja pealkirjaga „RE:

Kriminaalasi 17221000066“ (e-kirja koopias on mh I.S).

Samuti on kriminaalasjas nr 17221000066 saadetud C.Q-le kaks taotluse osalise rahuldamata

jätmise määrust, koostamise kuupäevadega 11.06.2019 ning 07.11.2019, millest nähtub C.Q

kui kaitsja roll seoses Stega. Samuti on kriminaalasjas nr 17221000066 KrMS § 202 alusel

tehtud lõpetamise määrus 16.05.2019 edastatud lepingulisele kaitsjale C.Q-le. Lisaks

eeltoodule on kriminaalasjaga nr 17221000066 seonduvalt C.Q olnud kaitsja rollis suhtluses

PRIA-ga, mh on ta PRIA-le esitanud 11.07.2019 kaitsjate ühistaotluse, mis on allkirjastatud

C.Q poolt tema enda ja kaitsjate, vandeadvokaatide I.S ja R.V nimel ja volitusel.

Seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses on muu isik, keda ametiisiku seisund või tegevus

väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab.

C.Q oli kriminaalasjas nr 17221000066 algselt juriidiliste isikute OÜ F, OÜ T, OÜ L, OÜ

LA, OÜ J, OÜ J, OÜ B ja MTÜ R.M kaitsja, kelle esindamisest C.Q ennast formaalselt

taandas seoses maaeluministri nõunikuks saamisega. C.Q jätkas füüsiliste isikute I.S, J.S, F.A

S, K.S, R.S, T.S ja T.S kaitsjana, kes kõik on seotud eelpool nimetatud juriidiliste isikutega,

olles äriühingute juhatuse liikmed.

Seega ei ole tegemist enda sisulise taandamisega C.Q poolt, kuivõrd nii OÜ F, OÜ T, OÜ L,

OÜ LA, OÜ J, OÜ J, OÜ B, MTÜ R.M, I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S, T.S, T.S on C.Q-le seotud

isikuks.

Kriminaalasi 17221000066 on alustatud KarS § 210 tunnustel (soodustuskelmus), nimelt

PRIA kui Maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse suhtes on toime pandud

soodustuskelmus.

Nimetatud kriminaalasjas on PRIA esitanud KrMS § 381 alusel avalik-õiguslik

nõudeavaldused kahtlustatavate suhtes järgnevalt: solidaarselt OÜ J, K.S, T.S ja T.S vastu

summas 38 403,30 eurot; solidaarselt B OÜ, T.S ja T.S vastu summas 64 950,99 eurot;

solidaarselt MTÜ R.M, T.S ja T.S vastu summas 47 604,42 eurot; solidaarselt F OÜ, J.S ja

T.S summas 240 366,98 eurot; solidaarselt T OÜ, R.S, T.S ja T.S vastu summas 135 941,04

eurot; solidaarselt LA OÜ, F.A S, T.S ja T.S vastu summas 95 534,66 eurot; solidaarselt J

OÜ, T.S ja T.S vastu 257 586,37 eurot; solidaarselt L OÜ, I.S, T.S ja T.S vastu summas 258

844,78 eurot. Kokku summas 1 139 232,64 eurot.

Seega C.Q ametiseisund (Maaeluministeeriumi ministri nõunik) ning tema tegevus

(maaeluministri juriidiline nõustamine muuhulgas PRIA esindamise küsimuses ning seoses

volituste andmisega kriminaalasjades) mõjutas otseselt ja vahetult C.Q kaitsealuseid

kahtlustatavaid kriminaalasjas 17221000066, millises PRIA nõuab kahtlustatavatelt

solidaarselt tagasi 1 139 232,64 eurot.

KVS § 11 lg 2 kohaselt peab ametiisik KVS § 11 lõikes 1 nimetatud asjaolust

(toimingupiirangust) viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse

nimetamise õigusega isikut või organit, kes teeb toimingu või otsuse ise või annab selle

ülesande teisele ametiisikule. C.Q õigusnõunikuna enne otsustes osalemist (nõuniku poolt

ministri nõustamine seoses PRIAle volikirja andmise otsustamisega, milline teema oli

aktuaalne ka kriminaalasjas 17221000066, milles C.Q on kahtlustatavate kaitsja) minister

M.Jut ei teavitanud.

KarS § 3001 lg 2 kohaselt on karistatav toimingupiirangu rikkumine, kui see on toime pandud

eriti suures ulatuses. KarS § 121 sätestab süüteoga tekitatud varalise kahju või süüteo ulatuse

regulatsiooni. Sama sätte p 3 kohaselt eritisuur on kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000

eurot.

C.Q osales Maaeluministeeriumis maaeluministrile õigusliku nõu andmisega seoses PRIA-le

volituste andmisega riigi esindamiseks (sh nõu andmine ka kriminaalasjas 17221000066

volituse andmisega, milles PRIA on 04.01.2019 esitanud solidaarselt juriidiliste ja füüsiliste

isikute vastu avalik-õigusliku nõudeavaldusi kokku summas 1 139 232,64 eurot).

C.Q kriminaalasjas 17221000066, milles PRIA nõuab kahtlustatavatelt (juriidilised ja

füüsilised isikud) solidaarselt tagasi kokku summas 1 139 232,64 eurot, olles nimetatud

kriminaalasja ringkonnaprokurörile Helga Aadamsoole saadetud kirja 08.04.2019 kell 9:07

kohaselt kahtlustatavate füüsiliste isikute I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S, T.S, T.S kaitsja, samas

olles jätkuvalt juriidiliste isikutega seotud isikuks, andis C.Q Maaeluministeeriumi ministri

nõunikuna ministrile nõu seoses PRIAle volituse andmisega, sh seoses volituse andmisega

kriminaalasjas 17221000066, milles C.Q oli kahtlustatavate kaitsja. Kuivõrd PRIA-le

volituste andmise küsimus oli seotud PRIA poolt avalik-õiguslik nõudeavalduste esitamisega

(st omada esindusõigust avalik-õiguslik nõudeavalduste esitamiseks), siis lähtudes eeltoodust

on C.Q rikkunud toimingupiirangut eriti suures ulatuses.

C.Q märgib oma e-kirjas 14.05.2019 kell 12.26 PRIA esindaja S.Vle seoses kriminaalasjaga

nr 17221000066, et on loobunud juriidiliste isikute kaitsmisest ning seda jätkab I.S.

Kuivõrd C.Q esindas juriidiliste isikutega seotud füüsilisi isikuid, siis tema enda poolt enese

formaalne taandamine juriidilise isikute esindamisest olukorras, kus juriidilisi isikuid esindab

temaga samas advokaadibüroos töötav advokaat I.S, ei ole enese sisuline taandamine.

Tulenevalt KarS § 14 lg-st 1 vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis

on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise

isiku huvides.

Seega osales C.Q Maaeluministeeriumis maaeluministri nõunikuna töötades ametiisikuna

otsuste tegemisel tema endaga seotud isikute suhtes KVS § 11 lg 1 p 1 järgi. C.Q oli teadlik

temaga seotud isikute majanduslikust huvist (soov toetusi mitte tagasi maksta), mis võis

mõjutada tema toimingut ning otsust (KVS § 11 lg 1 p 2). Samuti oli C.Q KVS § 11 lg 1 p 3

järgi teadlik korruptsiooniohust.

Seega C.Q pani toime KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so

korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti

suures ulatuses.

2. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatava süüd eitavad ütlused, kuulanud

üldmenetluse korras enne lühimenetluse taotluse esitamist ära tunnistajate ütlused,

kontrollinud kriminaaltoimiku materjale, asub seisukohale, et süüdistatava süü talle süüks

arvatud kuriteo toimepanemises on tõendamist leidnud täies mahus. Sellisele seisukohale

asumist põhjendab kohus järgmiselt.

C.Q-d süüdistatakse KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemises, mis

seisneb korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvas rikkumises eriti

suures ulatuses.

Nimetatud paragrahviga kaitstakse õigushüvesid, mis langevad kokku korruptsioonivastase

seaduse kui kuriteokoosseisu alusnormistiku kehtestamise üldeesmärkidega, milleks on

korruptsiooni ennetamine ja vältimine. Süüteokoosseisu moodustab KVS §-s 11 sätestatud

toimingupiirangu rikkumine. Toimingupiirangu kehtestamise üldaluse näeb ette KVS § 10,

mille kohaselt on ametiisikul õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mistahes muu

tegevusega ehk kõrvaltegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse

toimingupiiranguid. Kuivõrd nimetatud süüteokoosseis on blanketne ja tugineb muu hulgas ka

vastutavate isikute ringi osas KVS § 2 lg 1 sätestatud ametiisiku mõistele, siis saab

toimingupiirangu rikkumise subjektiks olla ametiisik.

Süüdistusest lähtuvalt tuleb objektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas C.Q on rikkunud

toimingupiiranguid ning kui jah, siis kas suures ulatuses. Kuna süüdistuse keskseks asjaoluks

ja üheks peamiseks vaidluskohaks on süüdistatava kui Maaeluministeeriumi ministri M.Ju

nõunikuks/juriidiliseks nõustajaks olemine, siis kõigepealt peab kohus vajalikuks analüüsida

ametiisiku mõistet.

Ametiisiku mõiste on sätestatud KarS §-is 288 lõikes 1, mille kohaselt on ametiisik

karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks

ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt,

tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise

alusel. Alates 15.07.2013 langeb KarS § 288 lg-s 1 sisalduv ametiisiku määratlus kokku

korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) §-s 2 sätestatud ametiisiku mõistega ning

selles toodud ametiseisundi definitsioon lähtuvalt õiguskorra ühtsuse põhimõttest on siduv ka

karistusõiguse jaoks.

Erinevalt ametiseisundist korruptsioonivastane seadus avaliku ülesande mõiste

legaaldefinitsioonina ei anna. Avaliku ülesande täitmise tunnus ametiisiku määratluses nõuab,

et isiku tegevus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium

on 11.12.2015 otsuse nr 3-1-1-98-15 punktis 60 viidanud, et avaliku ülesande täitmisega on

tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud

volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest

vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik.

Samuti ei tähenda avalik ülesanne tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva

riigivõimu volituse kasutamisega. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet

täidab eraõiguslik isik. Järelikult võib avaliku ülesande täitmine aset leida ka eraõigusliku

isiku poolt talle avaliku võimu teostamise delegeerimise teel. Ei ole välistatud, et ametiisikuks

loetakse ka juriidilise isiku töötajat või eraisikut, kui neile on delegeerimise kaudu antud

ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks. Kokkuvõtlikult öeldes määratletakse avalikku

ülesannet halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes

täidab avalikku ülesannet riigi heaks.

Vastamaks küsimusele, kuidas sisustada avalikku ülesannet KVS § 2 lg 1 mõttes, tuleb

lähtepunktiks võtta korruptsioonivastase seaduse mõte ja eesmärk. KVS § 1 lg 2 kohaselt on

selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Kõige üldisemalt

peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel põhinevat mõju ning

teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t korruptsioonivabalt.

KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse

alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Seega on käesolevas asjas oluline leida

vastus küsimusele, kas on olemas õigusnorm, millest tulenevalt on võimalik järeldada või

tõlgendada, et C.Q , täites ametikohustusi, täitis avalikku ülesannet.

Vabariigi Valitsuse seaduse (edaspidi VVS) § 1 lg 2 sätestab, et Vabariigi Valitsus teostab

täidesaatvat riigivõimu vahetult või valitsusasutuste kaudu ning § 3 lg 1 sätestab, et Vabariigi

Valitsuse liikmed on peaminister ja ministrid. VVS § 38 p 1, 2 kohaselt on täidesaatva

riigivõimu asutused valitsusasutused ja valitsusasutuste hallatavad riigiasutused. VVS § 39 lg

2 ja 3 sätestavad, et valitsusasutused on ametiasutusteks avaliku teenistuse seaduse § 6

tähenduses ning valitsusasutuseks on m.h ministeeriumid. VVS § 41 lg 3 kohaselt kasutavad

valitsusasutused riigieelarvelisi vahendeid ning annavad sellest aru seaduse ja Vabariigi

Valitsuse määrusega kehtestatud korras ning § 42 lg 1 kohaselt kinnitab ministeeriumi ja

Riigikantselei põhimääruse Vabariigi Valitsus, ameti ja inspektsiooni ning nende kohalike

asutuste põhimäärused kinnitab minister. VVS § 441 sätestab, et riigi seaduslik esindaja

kohtus tsiviilasjades ja kriminaalasjades kannatanu ja tsiviilkostjana on ministeeriumi

valitsemisala piires minister, kes võib riigi esindamiseks kohtus anda üld- ja erivolitusi. VVS

§ 45 p 7 kohaselt on valitsemisalade korraldamiseks moodustatud ministeeriumid, sh

Maaeluministeerium ning § 46 lg 1 kohaselt on ministeerium valitsusasutus, mis täidab

seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid.

Maaeluministeeriumi põhimääruse (jõustunud 01.09.2015) § 1 lg 1 kohaselt on

Maaeluministeerium valitsusasutus, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse

poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Maaeluministeeriumi põhimääruse

§ 1 lg 2 kohaselt oma ülesannete täitmisel esindab ministeerium riiki. Sama määruse § 8 lg 1

kohaselt minister juhib ministeeriumi ja korraldab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvaid

küsimusi Vabariigi Valitsuse seaduse § 3 lõikes 2 nimetatud peaministri korraldusega

määratud pädevuse ja vastutusvaldkonna piires.

Ministri ülesanded sätestab Maaeluministeeriumi põhimääruse § 8 lg 2, m.h minister:

1) vastutab põhiseaduse, ministeeriumi valitsemisala korraldavate teiste seaduste,

Riigikogu otsuste, Vabariigi Presidendi seadluste ja otsuste ning Vabariigi Valitsuse

määruste ja korralduste täitmise eest;

2) otsustab ministeeriumi valitsemisalasse kuuluvad küsimused, kui nende otsustamine ei

ole seaduse või Vabariigi Valitsuse määrusega pandud alluvatele ametiasutustele,

ametnikele või töötajatele;

3) esindab ministeeriumi ja annab volitusi ministeeriumi esindamiseks;

4) esindab ministeeriumi valitsemisala piires riiki kohtus tsiviilasjades ja

kriminaalasjades tsiviilhageja või -kostjana, võib anda üld- ja erivolitusi riigi

esindamiseks kohtus ning tal on ministeeriumi valitsemisala piires riigi lepingulise

esindaja volitamise õigus tsiviilkohtu-, halduskohtu- ja kriminaalmenetluses;

5) korraldab ministeeriumi valitsemisala piires kohtus riigi esindamise kohta

informatsiooni kogumist ja edastamist /…/.

Eeltoodust tulenevalt on Maaeluministeeriumi tegevuse eesmärk muuhulgas luua tingimused

Eesti maaelu, põllu- ja kalamajanduse jätkusuutlikuks ja mitmekesiseks arenguks ning seega

on tegemist valitsusasutusega, mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt

seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas. Teisisõnu täidab Maaeluministeerium

avalikku ülesannet Eesti maaelu ning põllu- ja kalamajanduse jätkusuutliku arengu nimel.

Ametiisik

Ametiisik KVS § 2 lg 1 ning karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 288 tähenduses on füüsiline

isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle

pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või

vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS tähenduses määratletakse

ametiisikut funktsionaalselt, s.t ülesannete ning ülesannetega kaasneva pädevuse kaudu.

Süüdistatava C.Q sõnul pöördus M.J tema poole ja küsis, et kas ta tahaks talle ühel või teisel

moel nõuniku või mingis sellises rollis appi tulla. Ta ei öelnud tol hetkel ei ega ka ja. 29.

aprillil kutsus M.J teda õhtusöögile, kus nad arutasid võimalikku koostööd. Selleks hetkeks

oli ta mõelnud, et täiskohaga või siis koosseisuliseks nõuniks ta kindlasti M.Jle minna ei saa,

sest tal ei ole võimalik üleöö oma kliente ja bürood maha jätta ja minna teisele tööle. Nii ta

M.Jle ka ütles, et koosseisuliseks või täiskohaga nõunikuks ta tulla ei saa ja M.J võttis selle

teadmiseks. 03.05.2019 toimus kohtumine ministri kabinetis, kus arutati tema ja ministri

koostöö võimalusi. Nimetatud koosolekul osalesid minister, kantsler O.R, nõunik P ja tema

ise. Minister tegi talle tol koosolekul kõigi kuuldes ettepaneku asuda tema nõunikuks ja tema

ütles kõigi kuuldes vastu, et koosseisulise nõunikuna ta kahjuks tööle asuda ei saa. Sellepeale

küsis minister kantslerilt, et millised on muud variandid. Süüdistava sõnul 03.05.2019

lepingut temaga ei sõlmitud, ainult arutati koostöö võimalusi, kaardistati neid ja sellel

koosolekul sai kantsler ministrilt ülesande valmistada ette leping advokaadibüroo ja

ministeeriumi vahel. 09.05.2019 toimus samuti ministri kabinetis kohtumine samade isikute

osavõtul, kellega ta kohtus ka 03.05.2019. Küsimuse all olid mõned täpsustused, mis

tulenesid kantsleri koostatud lepinguprojektist. Õigusosakond oli sinna lisanud ühe lause, mis

kõlas nii: „…õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu teostamisega“. Süüdistatava sõnul on

rõhk sõnal „õigusteenus“, mitte „avaliku võimu teostamisel“, mida advokaadibüroo ei saakski

mingilgi moel teostada ning sellest tulenevalt jäi see sõnastus niimoodi ka lepingusse sisse.

Lepingu allkirjastamine toimus alles 14.05.2019, kuid poolte tahtel anti lepingule tagasiulatuv

jõud alates 03.05.2019. Kliendilepingu poolteks olid ühelt poolt ministeerium ja teiselt poolt

advokaadibüroo. Ehkki teda taheti maaeluministri nõunikuks, sõlmiti leping hoopis bürooga

ja bürood esindas I.S. S puutub asjaolusse niivõrd, et advokaadibüroo juhatuse liige oli I.S.

Samuti oli ta ka ise juhatuse liige, aga mõlemad liikmed said tegutseda iseseisvalt ilma teise

juhatuse liikmeta ja tegemist oli olukorraga, kus tal ei olnud mõistlik esineda kahes rollis ehk

siis advokaadibüroo juhatuse liikmena ühest küljest teades, et käsundi täitmine tuleb talle.

Leping oli tähtajaline ja pidi lõppema 31.12.2019. Selle ajani oli tal kohustus mõelda, et kas

alates 2020. aasta jaanuarist võiks ta hakata põhikohaga nõunikuks, kuid elu sinnani ei

jõudnudki. Süüdistatava sõnul nõustas ta ministrit vandeadvokaadina. Üpris keeruline on alati

välja öelda, et kes ta ministriga suhetes oli. Kohmakas on öelda, et ta oli käsundit täitev

vandeadvokaat. Ta on mingites kontekstides öelnud, et ta on ministri koosseisuline nõunik.

Omad tuttavad ja paljud tema bürooski ütlesid, et ta on ministri nõunik, aga see on kõnekeel

ja ei sisalda mingisugust juriidilist sisu. Enda sõnul tegutses ta aga advokaadina ja muul viisil

ei olekski ta saanud tegutseda, kuna ta täitis käsunduslepingut.

Tunnistaja M.J sõnul tema ministriks oleku ajal sõlmiti kliendileping C.Q advokaadibürooga

tema initsiatiivil. Ta teab C.Q-d kui head juriidiliste teadmistega isikut ning ta küsis C.Q-lt,

kas viimane ei taha talle nõunikuks tulla. Lühikese suhtluse järel sai selgeks, et nõunikuks

C.Q tulla ei saa, sest ta tahab advokaadina tööd jätkata. Küll aga oli C.Q nõus lepingu alusel

töötama ja kaasa aitama nendes küsimustes, kus ta pidas C.Q-lt nõu saamist vajalikuks.

Sellest rääkis ta ka Maaeluministeeriumi kantsler O.R-iga , kes ütles, et see variant on

võimalik ja et Maaeluministeerium saab advokaadibürooga lepingulisse suhtesse astuda. O.R

valmistas lepingu ette, saatis talle ja C.Q-le ülevaatamiseks ja nii see kooskõlastatud sai.

Maaeluministeeriumil on ka oma õigusosakond olemas, aga õigusosakonnas töötavatel

inimestel puuduvad sellised ministrikogemused, mis C.Q-l olemas on.

Tunnistaja M.P kohtuistungil antud ütluste kohaselt on ministrile ametlikult ette nähtud kolm

abilist. Minister M.J andis mõista, et abilisi on veel vaja. Tunnistaja sõnul tahtis minister

inimest, kes tegeleks praktiliste küsimustega ning minister M.J ütles, et ta on rääkinud C.Q-ga

ja et palub C.Q endale appi, kuna ta tunneb ja usaldab teda. Ministeeriumis on ka

õigusosakond, aga ta ei näinud C.Q tulekus mingit dubleerimist, kuna ministeeriumi

juriidiline osakond tegeleb oma valdkonna küsimustega, aga minister tegeleb poliitika

elluviimisega ning see on hoopis teine tasand. Ta mäletab, et kui minister ütles, et tahab enda

juurde tööle C.Q-d, siis korraldas minister enda juures nõupidamise, kus nad said C.Q-ga

tuttavaks. Nõupidamisel oli ka kantsler O.R ja tekkis küsimus, et kuidas C.Q ministrile appi

tuleb. Ministril oli huvi, et C.Q tuleks alaliselt tema juurde tööle, aga C.Q ütles, et temal on

oma advokaadibüroo ja et ta ei saa bürood pooleli jätta ega tööd kuskile kõrvale lükata, aga et

ta on nõus ministrile nõu andma ja ministrit abistama küsimustes, mis on vaja. Seepärast tehti

leping C.Q advokaadibürooga ning selle lepingu kaudu sai tema ministeeriumi töös osaleda.

Kuivõrd üldjuhul on ministri nõunik ametis töölepinguga, siis oli neil sel teemal vaidlus ning

tõusetus küsimus, kas on võimalik C.Q-ga mitte töölepingut sõlmida, vaid teha leping

advokaadibürooga, et selle kaudu toimuks nõustamine ja abistamine. Kantsler O.R alguses

ütles, et ei saa nii, aga pärast ta konsulteeris oma juristidega ja selgus, et varemgi nii tehtud.

Lõpuks sõlmitigi ministeeriumi ja C.Q advokaadibüroo vahel leping ja nii hakkas töö pihta.

Maaeluministeeriumi kantsleri ja tunnistaja O.R ülekuulamise protokolli (II kd tl 118-142)

kohaselt andis maaeluminister M.Jle õigusküsimustes nõu õigusosakond ning ministril oli

kliendileping ka advokaadibürooga A C.Q ja SAd OÜ, mille kohaselt oli käsundi saajaks

määratud C.Q . Lepingus ei ole ametikohta nimetatud, vaid teenuse sisu on juriidilise nõu

andmine. See oli minister M.J konkreetne soov, et õigusnõu hakkaks andma C.Q . Nende

ministeeriumis on see ebatavaline, et ministri nõunik on läbi advokaadibüroo tööle võetud.

Tavapärane on see, et ministri nõunik töötab Maaeluministeeriumis. C.Q-l ei olnud

maaeluministeeriumi emaili (agri.ee) lõpuga, tema suhtles ministeeriumiga eeldatavasti läbi

advokaadibüroo emaili. Mis asjaoludel C.Q palgati, tema ei oska öelda. Tegemist on ministri

meeskonnaga ning minister ei pea kunagi põhjendama seda, miks ta soovib kellegi tööle

võtta. Kliendileping C.Q-ga sõlmiti 03.05.2019.

Tunnistaja T.O ülekuulamise protokolli (II kd tl 143-148) kohaselt töötab ta alates

01.01.2018 Maaeluministeeriumi õigusosakonna juhatajana. Igapäevaselt tegeleb ta kogu

ministeeriumi õigusvaldkonna koordineerimisega. Tavapärane on, et minister suhtleb

õigusosakonna juhatajaga, peale mida suhtleb viimane oma osakonna töötajatega edasi.

Ministri nõuandmine käib läbi tema. Sõltub, mis teemaga on tegemist ning vastavalt

vajadusele kaasab tema oma osakonnast nõuniku. Ta ei oska öelda, kas ja mis asjaoludel oli

C.Q palkamine Maaeluministeeriumi poolt vajalik, sest iga minister võtab endale nõunikud

ise kaasa. Tema nägemuse kohaselt ei olnud ministril otsest vajadust õigusnõuniku palkamise

järele, kuna majas on piisavalt juriidilise haridusega isikuid, kes on võimelised erinevates

õigusküsimustes ning kõikides valdkondades, millega nad tegelevad, nõustama. Neil ei ole

mingis valdkonnas sellist lünka, mida oleks vaja täita väljastpoolt toodava õigusharidusega

inimesega. Samas iga minister valib ise oma nõuniku ning ministri enda otsustada on, millise

taustaga inimene on. Ei ole tavapärane, et ministri nõunikuks võetakse ministeeriumi

koosseisu mittekuuluv isik kliendilepingu alusel. Tema teada ei ole sellist praktikat varem

olnud. Tavapärane on, et nõunik töötab ministeeriumis koosseisulise töötajana, kellega

sõlmitakse tööleping.

Tunnistaja Y.M-i ülekuulamise protokolli (II kd tl 149-172 ja pöördel) kohaselt on ta alates

2005. aastast Maaeluministeeriumi õigusosakonna nõunik. Ametijuhendi järgi annab talle

ülesandeid osakonnajuhataja ja kantsler. Samuti on temal juhtkonna nõustamise kohustus

ametijuhendis määratud valdkondades. Ministrit nõustavad pigem osakonna juhataja ja

kantsler. Tema sõnul valivad ministrid endale poliitilised nõunikud ise. Miks just C.Q valiti,

seda ta ei oska öelda. Kunagi kevadel sai teatavaks, et C.Q esindab kriminaalasja raames

isikuid kaitsjana. Millalgi, kui minister tuli ametisse, siis mingi aeg nad kuulsid, et C.Q on

maaeluministri nõunik. Lepinguid koostab neil tavapäraselt haldusosakonna nõunik I.G.

Õigusosakond lepingute koostamisega ei tegele. Ta luges C.Q kliendilepingut ning tegemist

oli suhteliselt laia lepinguga, mille kohaselt osutas C.Q õigusnõustamist.

Tunnistaja A.G ülekuulamise protokolli (II kd tl 175-208) kohaselt töötab ta

Maaeluministeeriumis alates 1994. aastast. 01.04.2000 loodi õigusosakond, kus töötab siiani.

Tema sõnul andsid M.Jle õigusküsimustes nõu õigusosakond ning riigivara küsimustes

haldusosakonna nõunik I.G. Minister M.J ametiajal andis ministrile nõu ka C.Q , keda

käsitletakse ministri nõunikuna, kuid kes tegutseb advokaadibürooga sõlmitud kliendilepingu

alusel. Varasemalt, kui on mingis konkreetses õigusküsimuses vaja nõu, on konkreetselt

selleks ajaks leping sõlmitud. Kliendileping advokaadibürooga A C.Q ja S A OÜ-ga sõlmiti

03.05.2019, mille kohaselt oli käsundit täitvaks advokaadiks C.Q . Lepingu järgi oli C.Q

ülesanne nõustada ministrit õigusküsimustes, esindada kohtutes või ametiasutustes ja sellega

seotud õigusnõustamine. Samuti õigusteenuse osutamine, mis on seotud avaliku võimu

teostamisega. Nimetatud lepingu koostamisega ei olnud ministeeriumi õigusosakond seotud.

Õigusosakond sai juba allkirjastatud lepingust teada 2019. aasta suvel. Ta ei oska

kommenteerida, miks valiti C.Q . Ministri ametisse määramisel ajal olid majas jutud, et C.Q-

st võib saada ministri nõunik, aga siis selgus, et C.Q majja ei tule ning teema vaibus maha.

Kuna struktuuris oli ministri nõuniku ametikohad ette nähtud, millest üks oli täidetud nõunik

M.P poolt, siis ta ei oska kommenteerida, miks oli vaja C.Q-ga sõlmida eraldi kliendileping,

millega ametikohta ei täidetud. Nõunik M.P töötas ministeeriumis, aga C.Q ei töötanud

ministeeriumi ruumides. C.Q nimi ei kajastu ka ministeeriumi kontaktide lehel ning samuti ei

olnud tal maaeluministeeriumi e-maili lõpuga agri.ee. C.Q suhtles oma advokaadibüroo e-

maililt xxx

PRIA peadirektori F.A ülekuulamise protokolli (II kd tl 216-221) kohaselt kuulis tema sellest,

et C.Q oli ministri nõunik, minister M.J käest nõupidamisel MEM-is ministri kabinetis, kus

minister sellest suusõnaliselt teada andis. Hiljem võis C.Q ministri nõunikuks olemise kohta

teada saada meediast, kus oli kirjas, et C.Q on ministri nõunik. Samuti tulid selle kohta ka

pressiteated ministeeriumist. Lisaks sellele sõnas tunnistaja F.A ülekuulamisel, et 06.08.2019

toimus Maaeluministeeriumis nõupidamine ning nõupidamisel osales ka C.Q , kes istus

minister M.J paremal käel.

PRIA kontrolliosakonna jurist S.V ülekuulamise protokolli (II kd tl 222-263) kohaselt suhtles

ta C.Q-ga meili teel ning suhtlus oli seotud tema kaitsjaks olekuga ühes kriminaalasjas. C.Q

on ennast kirjavahetuses alati väljendanud kui isikute kaitsjat. Kirjavahetusest ei ole näha, et

C.Q oleks ennast esitanud mõnes kirjas kui Maaeluministeeriumi ministri nõunik, v.a kiri,

mille C.Q saatis talle 14.05.2019. Nimetatud kuupäeval sai ta C.Q-lt kirja sisuga, et elu on

vahepeal teinud pöördeid ning et alates 03.05.2019 on ta maaeluministri mittekoosseisuline

nõunik ning seoses sellega loobub ta juriidiliste isikute esindamisest/kaitsmisest. See oli

esimene kiri, millest nähtub, et C.Q oli ministri nõunik. Peale seda kirja rääkis ta P.N-i ja

K.Sga, et tekkinud on kummaline olukord, sest advokaat, kes on PRIA-ga seotud asjas

kahtlustatavate kaitsja, on samal ajal ka ministri nõunik. Kuidas PRIA selle infoga edasi

tegeles ja millal sellest Maaeluministeeriumi teavitas, tema öelda ei oska. Tunnistaja sõnul ei

muutnud C.Q poolt 14.05.2019 saadetud kiri mitte midagi, sest ka edaspidi oli temaga

otseseks suhtlejaks Ste kriminaalasjas C.Q ise, lihtsalt koopias oli I.S ja R.V. S ja V ei

teavitanud PRIA-t sellest, et nemad oleksid uued kaitsjad.

Kohtule esitatud materjalide kohaselt sõlmiti 03.05.2019 A C.Q&SAd OÜ (edaspidi Büroo,

esindaja I.S), Eesti Vabariik Maaeluministeeriumi kaudu (edaspidi Klient, esindaja minister

M.J) ja käsundit täitev advokaat C.Q vahel kliendileping nr XXXX ja xxxx(II kd tl 3-9).

Lepingus mh sätestatud lepingupunktide kohaselt:

1. A (edaspidi: Büroo) osutab Kliendile Lepingu alusel maaeluministri nõustamiseks

õigusküsimustes õigusteenuseid, mis seisnevad Kliendi potentsiaalses esindamises Eesti

või teise riigi või rahvusvahelises kohtus, vahekohtus või ametiasutuses Advokaadi poolt,

ja sellega seotud õigusnõustamist, ning õigusteenust, mis on seotud avaliku võimu

teostamisega (edaspidi: Tööülesanded).

2. Tööülesannete täitmise eest vastutab käsundit täitev advokaat (edaspidi: Advokaat). Kõik

Lepingus Advokaadi suhtes sätestatud õigused ja kohustused kehtivad ka Büroo suhtes ja

vastupidi, kui see ei ole vastuolus nende õiguste ja kohustuste olemusega.

3. Klient annab Büroole üle Tööülesannete täitmiseks vajalikud dokumendid ja edastab

Büroole Tööülesannete täitmiseks vajaliku teabe. Klient kohustub tegema Bürooga

koostööd, informeerima Bürood kõikidest Tööülesannetega seotud ja nende täitmiseks

olulistest asjaoludest, esitama Büroo palvel tähtaegselt Tööülesannete täitmiseks vajalikud

dokumendid ja seisukohad ning tegema muud Tööülesannete täitmiseks vajalikud

omapoolsed toimingud.

4. Advokaat on õigusteenust osutades sõltumatu ning juhindub seadustest, advokatuuri

organite õigusaktidest ja otsustest, advokaadi kutse-eetika nõuetest, s.h eetikakoodeksist,

ning headest kommetest ja südametunnistusest. Advokatuuriseadus, eetikakoodeks ja

kodukord on kättesaadavad advokatuuri veebilehel (https://www.advokatuur.ee/est/

oigusaktid).

17. Lepingu punktis üks (1) nimetatud õigusteenuse osutamise tähtaeg ei ole ajaliselt piiratud

ja kestab kuni Tööülesande või täiendava Tööülesande täitmiseni, kuid mitte kauem kuni

31.12.2019. aasta.

18. […] Kliendi poolt allkirjastatud Lepingu originaaleksemplari Büroo poolt kättesaamisel

loetakse Leping tagasiulatuvalt jõustunuks õigusteenuse osutamise alustamisest

03.05.2019. Leping kehtib kuni 31.12.2019.

C.Q kaitsja seisukoha kohaselt sõlmisid Eesti Vabariik Maaeluministeeriumi kaudu ja A

C.Q&SAd OÜ 03.05.2019 kliendilepingu nr XXXX ning lepingu kohaselt osutas

õigusteenuseid A juriidilise isikuna ning tasu sai büroo. Süüdistatava kaitsja on viidanud

advokatuuriseaduse (edaspidi AdvS) §-ile 40 ja 49, millede kohaselt sai õigusteenust osutada,

s.h volituste andmise osas nõustada üksnes kliendilepingu pooleks olev juriidilisest isikust A.

Kaitsja väitel täitis kliendilepingut juriidiline isik C.Q&S, mitte aga C.Q . Lisaks on

süüdistatava kaitsja seisukohal, et juriidilisest isikust advokaadibüroo ja Eesti Vabariigi

vaheline kliendileping on käsundusleping, millise kohaselt juriidilisest isikust büroo on

allutatud kliendi juhistele, mitte vastupidi. Seega saab klient mõjutada advokaati, mitte aga

vastupidi. Samuti on käsund teenuseleping, mitte ametialase pädevuse üleandmise leping.

Asjaolu, et ministrile osutas õigusteenust isik, kes ise ennast ametiisikuks ei pea, vaid nimetab

ennast ministeeriumi mittekoosseisuliseks töötajaks, ei ole korruptsioonivastase seaduse

(edaspidi KVS) kontekstis oluline. Samuti ei oma KVS seisukohast tähtsust, kuidas ja kellena

on isik tööle vormistatud – kas ametisse nimetamisega, töölepingu alusel, käsunduslepingu

alusel või mõnel muul moel. Seadusest tulenevad piirangud on ette nähtud ametiseisundist

tulenevalt ega ole seotud õigussuhte iseloomuga, vaid tegeliku võimuga osaleda otsuste ja

toimingute tegemisel, mis puudutab otseselt avalike ülesannete täitmist. Et käesoleval juhul

vormistati süüdistatav C.Q Maaeluministeeriumis õigusteenuse osutamiseks tööle

käsunduslepinguga, ei ole KVS § 2 lg 1 alusel oluline ning lähtuda tuleb ülesande sisust.

Tähelepanu väärivad ka süüdistatava ja tunnistaja M.J selgitused selle kohta, et minister M.J

tegi süüdistatavale ettepaneku hakata viimase nõunikuks, kuid kuna süüdistatav ei soovinud

loobuda enda advokaadikutsest, siis n.n koosseisuliseks nõunikuks ta ministeeriumis hakata ei

saanud. Küll aga olid mõlemad orienteeritud muule lahendusele, milline võimaldas

süüdistataval siiski ministrit tema tööülesannetes abistada ning sisuliselt täita nõuniku

tööülesandeid. Ehkki süüdistatav ega ka tunnistaja M.J ei tunnista seda, on asja laiemalt

vaadates võimalik näha, et isikud tahtsid leida lahendust, mis võimaldaks süüdistataval jätkata

tööd advokaadina ning samal ajal nõustada ka ministrit tema tööülesannetes. Et nii

süüdistatav kui ka tunnistaja M.J nimetasid süüdistatava poolset tegevust õigusteenuse

osutamiseks, ei ole oluline, vaid vaadelda tuleb süüdistatava reaalset tegevust ministeeriumis

ja anda sellele hinnang. Asja materjalid viitavad sellele, et ministri soov ja süüdistatava tahe

püsisid ning C.Q-lt oodati siiski nõunikule ettenähtud ülesannete täitmist. Pooled sõlmisid

omavahel käsunduslepingu, mis oli aluseks süüdistatava C.Q ametiseisundi tekkimisele.

Käsunduslepingu vormistamine ning selle sisu üldistamine võimaldas varjata C.Q tegelikke

ülesandeid ministeeriumis ning ühtlasi võimaldas selline leping süüdistataval jätkata tööd

vandeadvokaadina, sest vastupidisel juhul oleks avalikku teenistusse asumisel süüdistatava

liikmesus ja kutsetegevus advokatuuris peatatud ning ta ei oleks seetõttu saanud

vandeadvokaadina tööd jätkata.

Ka on oluline märkida, et kriminaalasjas ülekuulatud tunnistajad Maaeluministeeriumist

kinnitavad, et C.Q võeti Maaeluministeeriumisse tööle nõunikuna, olenemata sellest, et

Maaeluministeeriumi ning advokaadibüroo vahel sõlmitud leping oli pigem tavapäratu.

Samuti jõudis see teave ka PRIA-ni.

Kuivõrd seadusest tulenevad piirangud on ette nähtud ametiseisundist tulenevalt ega ole

seotud õigussuhte iseloomuga, vaid tegeliku võimuga osaleda otsuste ja toimingute tegemisel,

mis puudutab otseselt avalike ülesannete täitmist, siis tuleb järgmisena hinnata, millise sisuga

ülesandeid C.Q Maaeluministeeriumis täitis.

Ametiseisund KVS § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest

tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel:

1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on

teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele,

muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või

piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt, haldusmenetluse seaduse

tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt;

2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele

isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist

tagajärge põhjustas tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka

menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses.

19.12.2019 koostatud vaatlusprotokollist (III kd tl 1-208) nähtuvalt on vaadeldud

maaeluministri M.J e-postkasti, millisest nähtuvad alljärgneva sisuga kirjavahetused M.J ja

süüdistatav C.Q vahel.

16.08.2019 kell 9:41 on C.Q saatnud minister M.Jle kirja, milles tahab ministrilt kinnitust

saada, millise arupärimise võiks T.S ministrile esitada ja milline võiks olla ministri vastus

arupärimisele. C.Q pakub välja, et T.S võiks esitada ministrile küsimuse, et kes on

maaparandusprojektides kasusaaja – kas taotleja/toetuse saaja või maa omanik. Ehkki PRIA

peadirektor oli 06.08.2019 ministeeriumis toimunud koosolekul kinnitanud, et kasusaajaks on

maa omanikud. Kuid juhul kui projektide taotlusmenetluses peaks juhtuma viga, kas siis on

PRIA poolt õiglane kutsuda antud toetus 100% tagasi toetuse saajalt juhul kui toetuse saajale

kuulub parandatud maadest näiteks vaid 30%. Sellele järgneb C.Q poolt koostatud n.n

ministri M.J vastus T.Sle. Vastusest nähtub, et toetusraha tagasinõudmiseks tuleks koostada

juriidiline analüüs ning see tuleks lahendada PRIA tasandil. Ministeeriumi seisukoht on, et

kui toetusrahadega ja toetuse saaja omafinantseeringuga on parendatud maade omanike

(millest toetuse saajale kuulub ca 30%) maad ja nad on seeläbi kasusaajad, siis oleks äärmiselt

ebaproportsionaalne ja ebaõiglane karistada toetuse saajat 100% toetuse tagasinõudmisega.

C.Q koostatud kirjatüki kohaselt õige ja õiglane kord tuleb välja töötada ja ministeerium

võtab selle teema kontrolli alla. Olgu märgitud, et C.Q seisukoht on sarnane seisukohtadega,

mis on süüdistatav esitanud ka Ste kriminaalasjas kaitsjana suhtluses PRIA-ga (I kd tl 237-

239; 240-243).

21.08.2019 kell 19:34 küsib minister M.J C.Q-lt nõu seoses PRIA-le volituse andmisega (III

kd tl 18-19). C.Q vastab 21.08.2019 kell 20:57, et sama probleem on ka Ste asjas. Nimelt

esitab PRIA nõudeid kannatanutele oma nimel ja see on viga. PRIA ei ole C.Q seisukoha

kohaselt juriidiline isik ja ei saa oma nimel menetlustes esitada. Omakorda soovitab

süüdistatav anda PRIA-le teada, et üldvolitust riigi esindamiseks minister hetkel PRIA-le ega

ühelegi teisele struktuurile ei anna. Minister annab konkreetses asjas erivolituse riigi

esindamiseks. Samuti soovitab süüdistatav anda PRIA-le teada, et nende senine praktika on

olnud väär ja siiani on PRIA esindanud riiki omavoliliselt ja õiguskorda rikkudes. Samuti

peaks PRIA saatma kõigis pooleliolevates asjades prokuratuurile, kohtutele jt teatise, et neil

puudub asjades riigi esindamise õigus ning isegi kui see on „valus“ ja toob kaasa mõne nõude

esitamise aegumise, oleks see õigusriigile kohane käitumine. Lisaks tuleb PRIA-l taotleda

ministrilt volitust riigi esindamiseks konkreetsetes asjades.

21.08.2019 kell 21:00 saadab süüdistatav C.Q M.Ple ja M.Jle kirja, mille sisuks on, et

erivolitus ei tuleks anda tähtajatult, vaid konkreetse kohtuasja lõppemiseni (III kd tl 24-26).

25.08.2019 kell 11:41 saadab süüdistatav C.Q M.Jle kirja (III kd tl 41-42), milles annab nõu

volituse küsimuses ning kuidas minister peaks selles küsimuses käituma. Süüdistatav C.Q

avaldab kirjas enda seisukohta, mille kohaselt puudub PRIA-l menetlusõigusvõime oma nimel

nõudeid esitada ükskõik millises menetluses. PRIA saaks esindada riiki kui talle on selleks

antud volitus (üld- või erivolitus). Kuni volitust ei ole, on toimingud esitatud esindusõigust

omamata ja seega tühised. Samuti annab süüdistatav C.Q mõista, et minister ei pea andma ei

üldvolitust ega ka erivolitust ning see on ministri kaalutlusõigus. Süüdistatav C.Q arvamuse

kohaselt ei tohiks minister ametnike võimalikule survele alluda ja tehtud rikkumisi siluma

hakata. C.Q soovitab ministril anda PRIA-le teada, et üldvolitust riigi esindamiseks minister

hetkel PRIA-le ega ühelegi teisele struktuurile ei anna. Minister annab konkreetses asjas

erivolituse riigi esindamiseks. Samuti soovitab süüdistatav anda PRIA-le teada, et nende

senine praktika on olnud väär ja siiani on PRIA esindanud riiki omavoliliselt ja õiguskorda

rikkudes. Samuti peaks PRIA saatma kõigis pooleliolevates asjades prokuratuurile, kohtutele

jt teatis, et neil puudus asjades riigi esindamise õigus ning isegi kui see on „valus“ ja toob

kaasa mõne nõude esitamise aegumise, oleks see õigusriigile kohane käitumine. Lisaks tuleb

PRIA-l taotleda ministrilt volitust riigi esindamiseks konkreetsetes asjades.

25.08.2019 kell 16:54 saadetud kirjas (III kd tl 43-46) palub minister M.J koostada C.Q-l kirja

projekti PRIA-le seoses volituse teemaga ning ühtlasi saatis minister kirjaga koopia PRIA-le

ühekordse erivolituse andmise käskkirjast.

25.08.2019 kell 19:28 saatis C.Q M.Jle ja M.Ple projekti PRIA-le ja MEM-i ametnikele

saatmiseks (III kd tl 50-52). Projektist nähtub, et süüdistatav C.Q on ministri nimel asunud

seisukohale, et käskkirja üldvolituse andmiseks ta ei allkirjastanud, kuna nõunike peetud

arutelu käigus leidsid nad et olukorra väljaselgitamiseks ja üldvolituse andmiseks on liiga

vähe informatsiooni. Küll aga on aru saada, et PRIA on siiani seadust rikkunud, mistõttu

vajab edaspidise korra korrektseks sisseseadmiseks esmalt välja selgitamist, mis olukord

üldse hetkel on. Et mitte halvendada riigi kui kannatanu positsiooni käimasolevas konkreetses

kriminaalasjas, annab minister PRIA-le erivolituse. Süüdistatav C.Q soovitas ministril

ühemõtteliselt teatada, et üldvolitust riigi esindamiseks ta ministrina hetkel PRIA-le ega

ühelegi teisele struktuuriüksuse või nt advokaadile ei anna, sest soovib enne teada saada kui

palju on väärpraktikat esinenud. Samuti peaks minister teatama, et PRIA senine praktika riigi

esindamisel õigusvaidlustes on olnud väär ja PRIA on siiani esindanud riiki kriminaal- ja

tsiviilkohtumenetlustes omavoliliselt ja õiguskorda rikkudes. Samuti et PRIAL tuleb taotleda

ministrilt volitusi riigi esindamiseks konkreetsetes asjades.

26.08.2019 kell 09:15 saatis M.P A.G-le kirja (III kd tl 61-64), et õigusosakond valmistaks

C.Q materjali põhjal ette kirja Justiitsministeeriumile seoses PRIA volitustega

kohtumenetluses. Tunnistaja A.G ülekuulamise protokolli (II kd tl 175-208) kohaselt saatis

12.08.2019 S.V PRIA-st küsimuse, et kas minister on andnud PRIA-le üld- või erivolituse

esindamaks riiki kriminaalasjades. See küsimus oli üldine, aga ta vihjas oma kirjas, et selle

tõttu on üks kohtuasi ootel (kriminaalasi nr 14760000050, 1-19-2279). Õigusosakond hakkas

asja uurima ja leidis, et PRIA-le ei ole sellist volitust antud, et nad võiksid

kriminaalmenetluses riiki esindada. Asja analüüsides selgus, et õigusaktid ei ole üheselt

mõistetavad. Y.M tegi 19.08.2019 üldvolituse eelnõu, mis jõudis 21.08.2019 umbes kell 12

ministrini. Sama päeva pärastlõunal helistas ministri sekretär Y.M-ile ja teatas, et minister ei

taha sellisel kujul volitust anda ning soovib midagi muuta. Sekretär ütles, et võiks helistada

M.Ple ja minister M.Jle. 22.08.2019 hommikul kell 07:50 edastas M.P talle C.Q arvamuse

üldvolituse kohta, milles C.Q selgitas, et ta ei toeta üldvolituse andmist ning tuleks anda

erivolitus (II kd tl 188-189). Tema mäletamist mööda lugesid nad koos Y.M-iga C.Q

arvamuse läbi ning läksid minister M.Ju juurde, kuhu tuli ka M.P. Ministri juures arutasid nad

volitusega seonduvat. Selleks ajaks oli ta kuulnud, et C.Q on olnud seotud Ste

kriminaalasjaga. Ministri juures arutasid nad selle üle, et kas anda üldvolitus või erivolitus.

Kuna minister ja nõunik M.P ei olnud üldvolituse vajalikkuses kindlad, lepiti kokku, et

antakse erivolitus. 22.08.2019 kell 09:40 allkirjastas minister erivolituse (käskkiri nr 128)

PRIA-le esindamaks riiki kriminaalasjas 14760000050. 26.08.2019 kell 09:15 saatis nõunik

M.P talle ja T.O-le kirja, kus ta palus teha Justiitsministeeriumile kiri volituse vajalikkuse

osas selguse saamiseks (II kd tl 184-186). Sama kirja koopia läks ka M.Jue ja I.O.R-ile. Sama

e-kirjaga tuli ka M.J 25.08.2019 kell 16:54 saadetud kiri, milles on kirja projekt

Justiitsministeeriumile (II kd tl 184-186). Õigusosakonna arvates oli see projekt koostatud

C.Q poolt. Seda kinnitab ka 26.08.2019 kell 09:15 M.P poolt saadetud kiri, kus ta ütleb, et

allpool olev on C.Q materjal. Kirja koostamise võttis enda peale T.O , kes pärast koostamist

saatis selle informatsiooniks M.Ple. C.Q saatis kirja täpsustused T.O-le e-maili teel, mis T.O

ka sisse viis. Kuna T.O ei nõustunud tehtud muudatusega, ei olnud ta nõus ka oma nime kirja

koostajaks märkima. Kusjuures olgu öeldud, et M.P poolt A.G-le ja T.O-le saadetud C.Q

materjal, mille põhjal õigusosakond pidi Justiitsministeeriumile kirja koostama, on oma

seisukohtade ja sisu poolest sama, mis süüdistatav C.Q 21.08.2019 ministrile saatis.

30.08.2019 kell 17:09 saatis C.Q kirja M.Jle (III kd tl 94-99), milles kirjutab taaskord PRIA

volituse teemal ja annab ministrile nõu öeldes „Sinu soov on väärpraktika lõpetada!“ ning

selgitab juurde, mida ta selle all mõtleb.

Tunnistaja T.O ülekuulamise protokolli (II kd tl 143-148) kohaselt koostas ta 30.08.2019

kell 12:43 kirja ministrile, milles teatas, et selgitustaotlus Justiitsministeeriumile on kokku

pandud ning lisaks informeeris ta ministrit sellest, et PRIA-st on laekunud teine taotlus saada

ministri käest volitus riigi esindamiseks kriminaalasjas 17221000066. Samuti rõhutas ta kirjas

asja kiireloomulisust ning kirjutas, et PRIA-l oleks tarvis volitust hiljemalt 02.09.2019, kuna

siis tuleb asja menetlust juhtival prokuratuuril esitada seisukoht kohtule ka PRIA volituse

küsimuses. Volituse projekti lisas ta enda kirja manusesse. Tunnistaja sõnul on nende

dokumendihaldusest näha, et kriminaalasjas 17221000066 koostas volituse põhja Y.M

30.08.2019. Antud volitus suunati ministrile allkirjastamiseks edasi 02.09.2019 kell 09:55

ning 02.09.2019 kell 17:05 vaatas ministeri konkreetset dokumenti ka dokumendiregistrist.

02.09.2019 kell 17:12 saatis minister M.J süüdistatav C.Q-le kirja. M.J kirjutas: „Järgmine

PRIA volitus on allkirjastamiseks valmis seatud. Ei tea, milline protsess selle taga on? Jätan

allkirjastamise vast homseks.“ Selle peale kirjutas C.Q 03.09.2019 kell 10:01 kirja ning saatis

M.Jle ja M.Ple, et tegemist on Ste kriminaalasjaga. Samuti selgitas ta, et kuna maja juristid on

koostanud Justiitsministeeriumile saadetava kirja, siis ei taha minister enne sealt tagasisidet

saamata teha ühtegi viga volitustega seoses – sh ei soovi anda ühtegi tagasiulatuvat ja

üldvolikirja enne kui asjad on selged (III kd tl 110). Samal kuupäeval kell 10:07 saatis M.P

C.Q-le kirja (III kd tl 111-112) sisuga, et leppisime kokku, et enne ei anna mingit volitust kui

on selge Justiitsministeeriumi seisukoht. Samal kuupäeval kell 10:10 vastas C.Q M.P

saadetud kirjale ja nõustus M.P seisukohaga ning kinnitas, et nad on ühel lainel. Samuti

kirjutas C.Q : „Ametnikega saab veel ka seda jahuda, et miks just kolmeks aastaks ja mitte

kriminaalasjas kohtuotsuse jõustumiseni!? Las põhjendavad. Mis saab kui kohtuasi kestab ja

PRIA unustab jälle volituse võtta/pikendada.“. Kirjadest oli teadlik ka minister M.J, sest ta oli

märgitud saadetud kirja koopiasse. Viidatud kirjavahetustest nähtub, et minister M.Jl oli

valmisolek volitus järgmisel päeval allkirjastada, kuid C.Q nõuandmise tulemusel minister

volitust ei allkirjastanud. Et minister M.J volitust ei allkirjastanud nähtub 03.09.2019 kell

14:31 M.Ju saadetud kirjast C.Q-le (III kd tl 113), milles minister ütleb, et ta andis

õigusosakonnale selgelt teada, et enne Justiitsministeeriumist seisukoha saamist ta mitte

ühtegi täiendavat volitust PRIA-le kohtus esindamisõiguse andmiseks ei anna. Et minister

volitust PRIA esindamiseks Ste kriminaalasjas ei andnud, nähtub ka tunnistaja T.O

ülekuulamisel antud ütlustest (II kd tl 143-148), millede kohaselt palus ta kantsler O.R-il

02.09.2019 teatada ministrile, et konkreetne volitus ootab allkirjastamist, kuna volitust oli

nimetatud kuupäevaks vaja saada ning lõunaks ei olnud midagi toimunud. Kantsler saatis

02.09.2019 kell 13:47 M.Jle ja M.Ple kirja, kus ta palus ministril volikiri allkirjastada, kuid

minister seda ei allkirjastanud ning seda ei ole tänaseni allkirjastatud.

Tunnistaja A.G sõnu kinnitab T.O ka enda ülekuulamise protokollis (II kd tl 143-148), mille

kohaselt lähtudes 26.08.2019 kell 09:15 M.P kirjast koostas ta selgitustaotluse

Justiitsministeeriumisse selleks, et saada seisukoht, kas PRIA-l on riigi esindamiseks

kriminaalasjades vaja ministri volitust või võib seda teha lähtudes kriminaalmenetluse

seadustikust iseseisvalt. M.P edastas talle C.Q 25.08.2019 kirja, milles C.Q asus kindlale

seisukohale, et PRIA ei saa ilma ministri volituseta riiki esindada ning leiab, et senini on

PRIA esindanud riiki ilma õigusliku aluseta. Samuti selgitas C.Q enda kirjas, et volituseta

toimunud riigi esindamine toob kaasa esindamise kaudu tehtu tühisuse. Tema enda poolt

koostatud selgitustaotluse Justiitsministeeriumile edastas minister M.J 04.09.2019 kell 14:50

C.Q-le. C.Q esitas oma tähelepanekud 04.09.2019 kell 15:46 kirjas M.Jle ja M.Ple kirjas

pealkirjaga Vs: Kiri (III kd tl 117). Järgmise kirja sai ta ministrilt 04.09.2019 kell 15:54,

millega edastas minister M.J C.Q kirja ning palus tal arvestada kirja koostamisel C.Q

märkustega ning kirja tekst ümber teha (III kd tl 118-119). Ta muutis kirjas

Justiitsministeeriumile sisu vastavalt ministri korraldusele ning võttis enda nime

ministeeriumi kirja koostaja kohalt ära.

Eeltoodust tulenevalt on tõendamist leidnud, et C.Q , olles alates 03.05.2015 minister M.J

nõustaja õigusküsimustes ning osutades õigusteenust avaliku võimu teostamisel, andis

minister M.Jle nõu muuhulgas küsimuses, kas PRIA-l on õigus esindada riiki kriminaalasjas

kannatanuna (sh esitada avalik-õiguslikke nõudeavaldusi süüdistatavalt nõutava avalik-

õigusliku rahalise kohustuse kindlaksmääramiseks) ning kas maaeluminister peaks PRIA-le

andma volituse kriminaalasjades riigi esindamiseks. Süüdistatava kirjavahetustest erinevate

isikutega, eelkõige M.Jga nähtub seisukoht, mille kohaselt puudub PRIA-l

menetlusõigusvõime oma nimel nõudeid esitada ning PRIA saaks esindada riiki vaid siis kui

talle on selleks antud kas üld- või erivolitus. Samuti annab süüdistatav C.Q mõista, et

minister ei pea andma ei üldvolitust ega ka erivolitust ning see on ministri kaalutlusõigus.

Samuti C.Q soovitas ministril anda PRIA-le teada, et üldvolitust riigi esindamiseks minister

hetkel PRIA-le ega ühelegi teisele struktuurile ei anna. Minister annab konkreetses asjas

erivolituse riigi esindamiseks. Samuti edastas Maaeluministeerium kirja

Justiitsministeeriumile, milles sisalduvad mõtted pärinesid süüdistatav C.Q-lt, mille peamine

küsimus seisukoha saamiseks oli, et kas PRIA omab seadusjärgset esindusõigust Eesti

Vabariigi nimel avalik-õigusliku nõudeavalduse esitamiseks tulenevalt KrMS § 381 lõikest 2

või võib ta esitada avalik-õigusliku nõudeavalduse üksnes siis, kui maaeluminister on andnud

PRIA-le asjakohase volituse (II kd tl 196-197). Seega täitis süüdistatav C.Q avalikke

ülesandeid ning oli ametiisikuks, kuivõrd ta osales otsuste tegemise protsessis ja suunas neid,

mis ühtlasi tähendab osavõttu otsuste tegemise protsessist. Ametiisikuks ei loeta vaid neid,

kellel on lõplike iseseisvate otsuste vastuvõtmise pädevus, vaid piisab, kui isik saab otsuste

vastuvõtmist sisuliselt suunata ning süüdistatav C.Q sai seda teha ja tegigi. Ametiseisundi

olemuseks on õiguspädevus, s.o õigus ja kohustus teha kolmandate isikute suhtes siduvaid

otsustusi või õiguslikke toiminguid või osaleda otsustuste kujundamise protsessis. On üheselt

selge, et süüdistatav osales otsuste kujundamise protsessis, kuna tõenditest nähtub, et M.J

võttis C.Q antud nõu kuulda ning talitas viimase äranägemise järgi. Kuigi otsuste

kujundamise protsess iseenesest ei eelda, et selle tulem peab teoks saama, nähtub antud juhul,

et Ste kriminaalasjas jättis minister M.J PRIA-le erivolituse andmata. Kuigi ministril oli

valmisolek erivolitust allkirjastada, sekkus sinna vahele C.Q , kes leidis, et seda ei tuleks

anda. Minister sellest ka lähtus. Samuti otsis C.Q õiguslikke aluseid, mis kinnitaksid, et

PRIA-l ei ole õigust iseseisvalt ilma volituseta kriminaalasjades kannatanuna esineda ning kas

ja millistel juhtudel ja olukorras peaks minister andma üldvolituse või erivolituse. Seega on

üheselt selge, et C.Q osales nõunikele mõeldud tööülesannetes ning osales aktiivselt arutelus,

mis puudutas avalikke ülesandeid täitvate asutuste, eelkõige PRIA-s ja Maaeluministeeriumis

toimuvat ning puudutas mõlema asutuse pädevust. Lisaks sellele on õigusteenuse osutamise

leping, milline sõlmiti 03.05.2019 Eesti Vabariigi Maaeluministeeriumi kaudu ja A C.Q&SAd

OÜ vahel maaeluministeeriumi nõustamiseks õigusküsimustes, s.h avaliku võimu

teostamisega seotud küsimustes, on käsitatav tehinguna, mis oli aluseks C.Q ametiseisundi

tekkimisele. Kriminaalasjas leiduvast Riigisekretäri komisjoni aruandest Maaeluministeeriumi

valitsemisalas toimunu kohta (II kd 264-283) p. 59 kohaselt 18.06.2019 teatas M.V M.V.Wist

VTA-le, et 19. juuni koosolekul osaleb Maaeluministeeriumi esindaja, seega pidi minister M.J

selleks ajaks olema ülesande C.Q-le andnud (kes vastavalt kliendilepingule täitis ministri

antud ülesandeid). Sama aruande p. 60 kohaselt toimuski 19.06.2019 VTA ekspertide,

Maaeluministeeriumi ja M.V.Wi kohtumine. Protokollidest nähtub, et kohtumisel osales

minister M.Ju käsundit täitev advokaat C.Q . (M.V.Wi protokolli kohaselt osales kohtumisel

C.Q , VTA protokolli kohaselt Maaeluministeeriumi esindaja). Seega nähtub aruandest, et

ainsaks kohtumisel osalenud Maaeluministeeriumi esindajaks oli C.Q , kes osales M.V.Wi ja

VTA vahel tekkinud konfliktis otsuste kujundamise protsessis ja suunas seda, olles üheselt

arusaadavalt ametiisikuks, millisest staatusest said ühtemoodi aru nii VTA ametnikud,

M.V.Wi esindajad ja C.Q ise, mistõttu ei saa asuda seisukohale, et erinevates situatsioonides

samal ajavahemikul ministeeriumit nõustades oli C.Q sõltuvalt situatsioonist ametiisik

M.V.Wi ja VTA vahelise küsimuse lahendamisel, kuid vaid käsundi täitjast advokaat Si

puudutavate otsuste tegemisel. Kohtu arvates on süüdistatava objektiivne käitumine

ühesugune, ainus vahe on selles, et n.n Ste asjas oli otsuste kujundamise mõjutamine kirjalik

ja varjatud, muudes küsimustes aga avalik.

Seotud isik ja toimingupiirangu rikkumine

KarS § 3001 lg 1 on blanketne norm, mida sisustab KVS § 11 lg-st 1 tulenev ametiisiku suhtes

kehtiv keeld teha teatud asjaolude esinemisel toiming või otsus ametiisiku enda või temaga

seotud isiku suhtes. Seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses on isik, keda seob ametiisikuga

ühine majapidamine, samuti muu isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool

ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool

ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku

korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel.

Erinevalt KVS § 2 lg-st 2 ei ava KVS § 11 ametiseisundi raames tehtud otsuse või toimingu

mõisteid. Toimingupiirangu rikkumine saab siiski seisneda üksnes muidu ametiisiku

pädevusse kuuluvas tegemises, s.h kollektiivse otsustamise puhul otsuse tegemises

osalemises. Sellest tulenevalt tuleb otsuse või toimingu tegemist KVS § 11 mõttes sisustada

koosmõjus § 2 lg-ga 2. Seega on seadusandja välistanud ametiisiku osalemise otsuse

vastuvõtmises või toimingu tegemises, sealhulgas selle sisulises suunamises, kui otsuse või

toimingu tulemus mõjutab ametiisiku või temaga seotud isiku huve ehk kui tegemist on n.n

huvide konfliktiga.

Praeguses kriminaalasjas on vaja tuvastada, kas „Sed“ nii juriidiliste kui ka füüsiliste

isikutena on käsitatavad seotud isikutena ning kas C.Q tegevust saab pidada

toimingupiirangu rikkumiseks. Kohtu hinnangul järeldub korruptsioonivastase seaduse

mõttest ja eesmärgist üheselt, et KVS § 11 lg-s 1 sisalduv keeld ja sellest tulenevalt ka KarS §

3001 lg-s 1 kirjeldatud koosseisu täitmine ei eelda otsuse tsiviilõiguslikku kehtivust või

toiminguga kaasnevate mõjude reaalset avaldumist.

C.Q omades Maaeluministeeriumi juriidilise nõustajana avaliku ülesande täitmisel

ametiseisundit ning olles ametiisikuks, oli ta KVS § 3 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt kohustatud

kinni pidama seaduses sätestatud juhtudel tegevus- ja toimingupiirangutest ning avaldama

oma huvid huvide deklaratsioonis.

Vaidlus puudub selles, et kriminaalasjas nr 17221000066 (nn Ste kriminaalasi) alustati KarS §

210 tunnustel (soodustuskelmus) kriminaalmenetlust, mille kohaselt PRIA kui

Maaeluministeeriumi valitsemisalas oleva valitsusasutuse suhtes oli toime pandud

soodustuskelmus. Viidatud kriminaalasjas esitas PRIA KrMS § 381 alusel avalik-õiguslikud

nõudeavaldused kahtlustatavate (nn Ste) suhtes järgnevalt: solidaarselt OÜ J, K.S, T.S ja T.S

vastu summas 38 403,30 eurot; solidaarselt B OÜ, T.S ja T.S vastu summas 64 950,99 eurot;

solidaarselt MTÜ R.M, T.S ja T.S vastu summas 47 604,42 eurot; solidaarselt F OÜ, J.S ja

T.S summas 240 366,98 eurot; solidaarselt T OÜ, R.S, T.S ja T.S vastu summas 135 941,04

eurot; solidaarselt LA OÜ, F.A S, T.S ja T.S vastu summas 95 534,66 eurot; solidaarselt J

OÜ, T.S ja T.S vastu 257 586,37 eurot; solidaarselt L OÜ, I.S, T.S ja T.S vastu summas 258

844,78 eurot. Kokku summas 1 139 232,64 eurot.

Süüdistatava C.Q kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunneb ta R.St juba noorest east saadik.

Hilisemas vanuses jälgis ta hoolega R.Se käekäiku, tema pereloomist ning seda kuidas ta

kasvatas üles neli toredat poega, kes kõik on tänaseks lugupeetud põllumehed. Ta oli teadlik,

kuidas Sed ehitasid üles oma talupidamise. Tegemist oli tema jaoks muster perega. Kaitsjana

sattus ta Ste kriminaalasja 2018. mais kui Sed tema poole pöördusid. Varasemalt olid nad ise

PRIA-ga suhelnud ja üritanud asju klaarida, aga 2018. aasta mais esitati neile kahtlustus ja

Stel oli selle ajast saadik vaja professionaalset tuge. Tol hetkel töötas ta veel V.Si

advokaadibüroos ning büroo sõlmis lepingu kõikide kahtlustatavatega ehk siis nii juriidiliste

kui ka füüsiliste isikutega. Süüdistatava sõnul 29. aprillil, kui M.J teda õhtusöögile kutsus,

rääkisid nad erinevatel teemadel, s.h meenutasid nad R.St ja tema tollel hetkel juba kehtinud

probleemistikku PRIA-ga seoses. Tõenäoliselt teadis sellest M.J ka ise, sest M.J käis R.Sega

läbi. M.J oli sellest juba teadlik ja tema ise mõistagi ka, olles Ste kaitsja. Et ta oli Ste kaitsja,

tuli jutuks ka 03.05.2019 kohtumisel ministri kabinetis, kus arutati tema ja ministri koostöö

võimalusi. Et ta on Se kaitsja, oli teadlik nii kantsler O.R kui ka minister J.

Süüdistatav C.Q tegutsemine nii juriidilistest isikutest kui füüsilistest isikutest kahtlustatavate

Ste kaitsjana nähtub ka alljärgnevatest kirjavahetustest.

14.05.2018 kell 11:47 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] kr asi

nr 17221000066“ (I kd tl 69-70) ning teatab, et nende büroo on võtnud ja osade isikute osas

on võtmas kaitsta perekond S liikmed ja nendele kuluvad ühingud seoses kriminaalasjas nr

17221000066 esitatud kahtlustusega.

20.11.2018 kell 15:59 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] RE:

Sed“ (I kd tl 112-115), milles teavitab prokuröri sellest, et tekkinud on uus A (C.Q&SAd

OÜ), kuid kliendisuhe sellele vaatamata Stega säilib. 25.11.2018 kuupäevaga kirjast nähtub

veelkord, et C.Q esindas kõiki kahtlustatavaid, s.t perekond Ste liikmeid ja nendega seotud

äriühinguid.

05.02.2019 kell 16:15 C.Q saatis Maaeluministeeriumile e-kirja kaheksa vaidega PRIA

avalik-õiguslikele nõudeavaldustele kriminaalasjas nr 17221000066 (I kd tl 125-209). C.Q

esitas vaided PRIA poolt esitatud avalik-õiguslike nõudeavalduste peale, milledega maksti

Stega seotud juriidilistele isikutele riigi poolt toetusi. PRIA on avalik-õiguslikes

nõudeavaldustes leidnud, et Stega seotud juriidilised isikud on PRIA-le edastanud

valeandmeid ning ei ole täitnud toetuse saamiseks sätestatud nõudeid. Ühtlasi nähtub PRIA

poolt esitatud avalik-õiguslikest nõudeavaldustest (I kd tl 5-65), et nõudeavaldus toetuste

tagasimaksmiseks on esitatud nii juriidiliste kui ka füüsiliste isikute vastu.

05.04.2019 kell 13:20 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] RE:

kaitsealused“ (I kd tl 78-79) ning vastab prokuröri poolt esitatud küsimusele, et kes on C.Q

kaitsealused kriminaalasjas 17221000066, mille peale C.Q vastab, et juriidilisi isikuid kaitseb

I.S ning füüsilisi isikuid tema ise.

08.04.2019 kell 09:07 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „kaitsjad S asjades“

(I kd tl 220-222), milles kirjutab, et tema kaitseb füüsilisi isikuid: I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S,

T.S ja T.S ning I.S kaitseb juriidilisi isikuid: B, F, J, L, LA, Raja, T.

16.05.2019 kell 20:58 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST]

oportuniteedi kohta“ (I kd tl 74), milles kirjutab, et pöördub prokuröri poole füüsiliste isikute

ehk kahtlustatavate juriidiliste isikute juhatuse liikmete kaitsjana küsimusega, kas ja kelle

osas on prokurör mõelnud oportuniteedi rakendamisele või selle juba ette valmistanud.

Tähelepanu väärib asjaolu, et ehkki varasemalt oli süüdistatav saatnud prokurör Helga

Aadamsoole kirja ning teavitanud viimast, et ta jätkab ainult füüsiliste isikute esindamist

kriminaalasjas, nagu ta väitis ka S.Vle 14.05.2019 kirjutatud kirjas (selle kohta on juttu

allpool), nähtub süüdistatava poolt 16.05.2019 kell 20:58 saadetud kirjast Helga Aadamsoole,

et oportuniteeti silmas pidades võiks kaaluda selle rakendamist ka juriidiliste isikute suhtes,

s.o isikute suhtes, kelle kaitsja süüdistatav enda sõnade kohaselt enam ei olnud.

31.05.2019 kell 16:04 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja (I kd tl 96-111) koos

seisukohtade ja taotlustega seoses Ste kriminaalasjaga. C.Q taotles esmalt kahtlustatavate

J.Se, I.Se, F.A Se, R.Se, K.Se, T.Se ja T.Se osas kriminaalmenetluse lõpetamist

kriminaalmenetlust välistava asjaolu ilmnemisel, kuivõrd nende tegevus ei vasta ühelegi

kuriteo koosseisule. Alternatiivina palus C.Q eelnimetatud kahtlustatavate osas lõpetada

kriminaalmenetlus avaliku menetlushuvi puudumise korral ja kui süü ei ole suur. Ka palub

C.Q jätta PRIA avalik-õiguslikud nõudeavaldused läbi vaatamata ja tagastada. Muuhulgas

nähtub C.Q poolt esitatud seisukohtadest ja taotlustest, et ta palub lõpetada

kriminaalmenetlus ka K OÜ ja K.M osas, millised on T.Se ja J.Sega seotud juriidilised isikud.

31.05.2019 kell 17:34 saatis I.S Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST]

Taotlused kriminaalasjas 17221000066 (I kd tl 116-124), millest nähtub, et I.S esitas taotlusi

Ste kriminaalasjas juriidiliste isikute esindajana ning muuhulgas on sama kirja koopiasse

lisanud I.S ka C.Q .

17.06.2019 kell 13:17 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST] PRIA

v Sed“ (I kd tl 77) ning teavitab prokuröri kohtumisest PRIA-s seoses Ste küsimusega.

25.06.2019 kell 11:42 C.Q saatis Helga Aadamsoole e-kirja pealkirjaga „[VÄLJAST]

Määruse kohta“ (I kd tl 293-296) ning küsis Ste kriminaalasja puudutavat tõendit, s.o

Põllumajandusameti poolset hindamisakti.

11.12.2019 kell 14:43 saatis Helga Aadamsoo e-kirja pealkirjaga „FW: taotluseosalise

rahuldamata jätmise määrus“ (I kd tl 313-331).

Riigisekretäri komisjoni 21.11.2019 aruandest Maaeluministeeriumi valitsemisalas toimunu

kohta (II kd tl 264-283) nähtub komisjoni järeldus, mille kohaselt selgus neile edastatud info

põhjal, et 14.05.2019 teavitas C.Q PRIA-t, et loobub Ste kriminaalasjas juriidiliste isikute

esindamisest/kaitsmisest, et vältida huvide konflikti. Ühtlasi teavitas C.Q , et juriidiliste

isikute kaitsjaks on vandeadvokaat I.S. Kriminaalasjas kahtlustatavate hulgas oli aga ka

füüsilisi isikuid ning seega jättis C.Q , kas tahtlikult või tahtmatult füüsiliste isikute edasise

esindamise teema lahtiseks. Hiljem saatis ta kirju ja esitas taotluse nii juriidiliste kui ka

füüsiliste isikute esindajana.

PRIA kontrolli osakonna jurist S.V tunnistaja ülekuulamise protokolli (II kd tl 222-263)

kohaselt sai ta 14.05.2019 C.Q-lt kirja, milles viimane teatas, et elu on vahepeal teinud

pöördeid ning et alates 03.05.2019 on ta uue maaeluministri mittekoosseisuline nõunik ning

seoses sellega loobub ta kõnealuste juriidiliste isikute esindamisest/kaitsmisest (II kd tl 234-

235). I.S Kohtuistungil sõnas süüdistatav C.Q , et ükskõik kuidas tema eelviidatud kirja ka ei

loeks, ei ole sellelt võimalik välja lugeda, et ta üritas nii-öelda huvide konflikti vältida PRIA

ja Ste või ministri ja Ste või riik ja Ste vahel. Seda saab sealt ainult pahatahtlikult välja

lugeda. Enda sõnul loobus ta juriidiliste isikute esindamisest põhjusel, et huvide konflikt

terendas füüsiliste isikute ja juriidiliste isikute vahel. Seda ta ka S.Vle kirjutas. Kuivõrd PRIA

andis toetuse juriidilistele isikutele, aga toetusi nõudis tagasi juriidilistelt ja füüsilistelt

isikutelt ehk neilt solidaarselt, siis tekkis väga selge oht, et juriidiliste ja füüsiliste isikute

huvid lähevad risti. Kui toetust sai juriidiline isik ja tagasi nõutakse füüsiliselt isikult, siis

tekib konflikt ja selle konflikti vältimiseks ta teavitas nii prokuröri kui ka PRIA-t, et ta on

otsustanud jagada kaitsjate rollid niimoodi, et tema enam juriidilisi isikuid ei esinda ning

esindab vaid füüsilisi isikuid. Sellest hetkest peale on see ka täpselt niimoodi olnud.

S.V tunnistaja ülekuulamise protokollist (II kd tl 222-263) nähtub, et C.Q poolt talle

14.05.2019 saadetud kiri oli tema kui PRIA esindaja jaoks Ste kriminaalasjas esimene kiri,

millest nähtub, et C.Q on ministri nõunik. Ta ei oska öelda, kas ja millal C.Q prokuratuuri

teavitas sellest, et ta on ministri nõunik ja ei ole enam kriminaalasjas juriidiliste isikute

esindaja. S.V sõnul aga C.Q-lt saadud kiri PRIA jaoks midagi ei muutnud. Ka edaspidi oli

temaga otseseks suhtlejaks C.Q ise, lihtsalt koopiasse oli lisatud I.S ja R.V. S ja V ei ole

PRIA-t teavitanud seoses sellega, et nemad oleksid uued kaitsjad Ste kriminaalasjas olnud.

S.V sõnul saatis 17.05.2019 C.Q talle taaskord kirja, kus viimane kirjutas, et ta teatas S.Vle

mõni päev tagasi, et tema ei ole enam juriidiliste isikute kaitsja, milles edaspidi on I.S, samuti

kirjutas, et tema on perekond Ste kaitsja. C.Q lisas veel, et kuna S.V tegi ettepaneku

kohtumiseks, siis tema on nõus kohtuma ning asjale tuleks kasuks kui kohtumisel osaleks ka

T.S. Kirja allkirjastas vandeadvokaat C.Q , mille all on ka advokaadibüroo initsiaalid (II kd tl

236). 21.05.2019 kirjutas ta C.Q-le ning teatas, et kohtumise võib kokku leppida küll. Samuti

küsis ta C.Q-lt, et kas kohtumisel tuleks kõne alla ainult füüsilised isikud või näeb ta vajadust

kaasata ka juriidiliste isikute kaitsjad/esindajad (II kd tl 237 ja pöördel). 21.05.2019 vastas

C.Q talle ning palus välja pakkuda konkreetsed kuupäevad ning et kokkusaamisel osaleks

füüsiliste isikute kaitsja ehk C.Q , T.S ja kui aeg sobib siis ühe juriidilise isiku kaitsja R.V (II

kd tl 238-239). 17.06.2019 kirjutas C.Q talle (koopias I.S ja R.V), et prokurör soovitas, et

kolm kaitsjat (S, V ja C.Q) kohtuks temaga Ste juhtumi osas võimalikult lähiajal ning küsis,

millal tal on võimalik kohtuda. Samal päeval kirjutas ta erinevaid kuupäevi kohtumiseks ning

talle vastas ainult C.Q ja teavitas, et kaitsjad saavad Tartusse tulla 02.07.2019 kell 10:00 (II

kd tl 240; 241; 242 ja pöördel; 243 ja pöördel). 17.06.2019 kirjutas C.Q talle veel ning küsis

üle, mis on kohtumise eesmärk ja ootused. Ta soovitas enne kohtumist visioon paika panna,

millest kohtumisel räägitakse. Ühtlasi andis C.Q teada, et kõigil on põhjust kokku saada

selleks, et nõude osas heas usus läbi rääkida ja saavutada mõistlikke kokkuleppeid, mis

aitavad kriminaalmenetluses kiiresti edasi liikuda, s.h kokkuleppemenetlust rakendada.

Ühtlasi küsis C.Q , et kas S.Vl on olemas volitus PRIA esindamiseks nõude suuruse jms osas

ja neis ka kokkuleppeid sõlmida või tuleks selleks keegi PRIA-st kaasata (II kd tl 244-245).

18.06.2019 kirjutas ta C.Q-le vastu, et PRIA volitatud esindajal on pädevus nõuete osas läbi

rääkida, kuid võimaliku kokkuleppe kinnitab PRIA juhtkond. C.Q visioon oli, et

toetussummasid oleks PRIA-l võimalus vähendada, millele ta vastas, et läbi rääkida on

võimalik nõude ajatamise osas, kuid mitte summa osas (II kd tl 246-247). 02.07.2019

kohtumine Tartus oli läbirääkimiste kohtumine. Seal osalesid tema ja kaitsjatena C.Q , I.S ja

R.V. Kohtumise käigus arutasid nad PRIA nõudeavaldusega seonduvat ja ta selgitas kuidas

PRIA-l nõude summa täisulatuses tagasi tuleb nõuda. Peamiselt rääkisid koosolekul C.Q ja

R.V. 11.07.2019 esitas C.Q talle ja PRIA üldmeilile ühistaotluse (koopias I.S ja R.V), mille

on digitaalselt allkirjastanud 11.07.2019 kell 20:26 ainult C.Q . Taotluse sisu on õiguslik

põhjendus, kuidas PRIA-l oleks võimaik toetusraha osaliselt tagasi nõuda. Taotluses

konkreetset summat välja ei pakuta, kuid tuuakse valemid, kuidas võiks summa arvutada.

Tegemist on ühistaotlusega kriminaalasjas 17221000066, s.t nii juriidiliste kui füüsiliste

isikute nimel (II kd tl 257-263).

Tunnistaja P.N-i ülekuulamise protokolli (II kd tl 209-215) kohaselt pöördus C.Q

esmakordselt kriminaalasjas 17221000066 PRIA, kui kannatanu poole kahtlustatavate

esindajana 30.01.2019 e-kirjaga, mille kirjutas S.Vle. C.Q soovis prokuröri soovitusel avalik-

õigusliku nõudeavalduste osas läbi rääkida. C.Q esindas PRIA arusaamist mööda kõiki selles

asjas isikuid, kelle suhtes avalik-õiguslik nõudeavaldused olid esitatud. Samas kirjas avaldas

C.Q soovi kohtuda hiljemalt 06.02.2019. S.V vastas 04.02.2019 C.Q-le ning selgitas PRIA

kui kannatanu võimalusi nõusoleku andmiseks kokkuleppe menetluseks. S.V oli täiendavalt

nõus selgitama PRIA, kui kannatanu positsioone toetusraha tagasimaksmise küsimuses ning

sellega seotud EL õiguslikke raame. C.Q esitas 05.02.2019 e-kirjaga Maaeluministeeriumile

vaided PRIA esitatud kaheksale avalik-õiguslik nõudeavaldustele (I kd tl 125-209), paludes

need menetlusse võtta ja teavitada asjade käigust menetluse tulemuste osas C.Q-d. Nimetatud

kiri saadeti ka S.Vle, Helga Aadamsoole ja T.Sele. 22.04.2019 teavitas Maaeluministeerium

C.Q-d sellest, et kahetsusväärselt oli jäänud tagasiside vaietele andmata (II kd tl 70-71).

Ministeerium lubas oma kirjas, et edastab vaided PRIA-le lahendamiseks. Kirja allkirjastas

O.R L. Kirja koopiad saadeti ka PRIA-le. PRIA otsustas vaided tagastada, kuna avalik-

õiguslik nõudeavalduste läbivaatamine toimub kriminaalmenetluse sätete alusel (II kd tl 75-

81). See teavitus saadeti Maaeluministeeriumisse ja ka C.Q-le. Järgmine C.Q-ga seotud

esindamise teadmine tekkis 08.05.2019, kui Maaeluministeeriumi siseauditi osakonna töötaja

M.K soovis seisukohta C.Q poolt 26.04.2019 taotlusele alustada teenistuslikku järelevalvet.

Kirjale juurde oli lisatud ministeeriumi vastuse projekt C.Q-le, milles ei peetud teenistusliku

järelevalve algatamist vajalikuks. 14.05.2019 saatis S.V C.Q-le kirja, kus tegi ettepaneku

kokkuleppemenetluse arutamise kohtumiseks. Samal päeval teavitas C.Q PRIA-t, et loobub

huvide konflikti vältimiseks kriminaalasjas toetuse saajate ehk äriühingute esindamisest

seoses tööle asumisega maaeluministri mittekoosseisulise nõunikuna. 24.05.2019 teavitas

Maaeluministeerium e-kirjaga A C.Q&SAd OÜ-d ja PRIA-t vastusena ettepanekule kaaluda

veel kord teenistusliku järelevalve algatamist, et teenistuslik järelevalve ei ole põhjendatud.

26.05.2019 esitas I.S vaide halduskohtule vaiete tagastamise peale. 27.05.2019 tegi Tartu

Halduskohus määruse, millega kaebused tagastati, kuna vaidluse lahendamine ei olnud

halduskohtu pädevuses (II kd tl 104-107). 17-18.06.2019 saatis C.Q e-kirja PRIA-le, koopia

I.Sle ja R.Vile, kus avaldas soovi kokku saada PRIA-s 02.07.2019 kell 10:00, et arutada

kokkuleppemenetluse võimalusi. C.Q kirjast on üheselt mõistetav, et ta kirjutas advokaadina.

11.07.2019 esitas C.Q

kõigi kaitsjate ja kahtlustatavate nimel ühistaotluse

kokkuleppemenetluse ettepanekuga (II kd tl 96-103). 30.07.2019 sai PRIA kutse osaleda

Maaeluministeeriumis ministri nõupidamisel 06.08.2019. Teemaks oli põllumeeste ja PRIA

vaheline koostöö. 06.08.2019 Maaeluministeeriumis toimunud kohtumisel osales PRIA

esindajana F.A. Pärast kohtumist selgitas F.A, et koosolekul oli lisaks ministrile osalenud ka

C.Q nõunikuna. Kohtumisel oli F.A väitel tõstatatud ka teemaks Ste juhtum, mille tõstatas

M.J ning küsimusi selles osas esitas ka C.Q . M.J avaldas arusaamatust, milles seisneb Ste

perekonna süü, et tegemist on ausalt toetuse saajate ja põllumeestega. F.A sai ministri jutust

aru, et ta peab minema Ste juurde asju klaarima ning vabandama. F.A oli sellest keeldunud.

22.08.2019 saatis Y.M minister M.J poolt allkirjastatud erivolituse kriminaalasjas

14760000050. See oli viimane volitus, mille nad said ilma konkreetse juhtumi üksikasju

avaldamata. Samal päeval avaldas ta kahtlust, et Ste asjas ei taheta neile volitust anda.

Kahtlused tekkisid tal sellest, et üldvolituse asemel said nad erivolituse. Samuti tekitas

kahtlust ka F.A-lt 06.08.2019 koosoleku tagasiside, kust ilmnes minister M.J ja C.Q Si

soodustav ja õigustav huvi. 29.08.2019 teavitas prokurör Helga Aadamsoo e-kirja teel S.Vd

Ste kriminaalasjas tõusetunud probleemist PRIA volitusega. Volitust soovis PRIA saada

hiljemalt 02.09.2019. 30.08.2019 kirjutas Y.M S.Vle, et proovib volituse esmaspäevaks

saada. F.A palus lühikest sisu asja kohta, kuna ministrit pidi huvitama asja sisu, milleks ta

volituse annab. 03.09.2019 kirjutas Y.M e-kirja S.Vle, milles teavitas, et Ste kriminaalasjas

erivolitust ei saadud. 04.09.2019 saatis Helga Aadamsoo e-kirja PRIA-le prokuratuuri

saabunud OÜ J ja Se kaitsja R.V taotlusega, milles kaitsja väljendas seisukohta, et on

selgunud, et PRIA-l ei olnud ega ole volitusi riigi nimel kannatanuna osalemiseks ning avalik-

õiguslik nõudeavalduse esitamiseks (II kd tl 24-27). Hämmastust tekitas, et üks päev pärast

ministeeriumi eitavat vastust oskas kaitsja väita, et PRIA-l ei olnud ega ole volitust riiki

esindada. Kahtlus volituse teemal oligi realiseerunud. Volituse mittesaamise fakt ja sellest

kaitsja kiire informeeritus tekitas temas kahtlust, et Ste kriminaalasjas volituse mittesaamine

võib olla mõjutatud C.Q poolt. 04.09.2019 arutas ta volituste olukorda ning kujundas koos

F.A-ga seisukoha, mille viimane palus tal ette valmistada ja pöörduda sellega ministeeriumi

kantsler O.R-ile ning teavitada kantslerit PRIA-s kujunenud asjaoludest seoses C.Q

võimaliku huvide konflikti olukorraga, et ministeerium saaks oma tegevuste kavandamisel

sellega arvestada. 10.09.2019 saatis PRIA AK märkega teavituse kantsler O.R-ile

võimalikust huvide konflikti ohust.

PRIA peadirektori F.A ülekuulamise protokolli (II kd tl 216-221) kohaselt ta ei mäleta

kuupäeva, aga mingi aeg tuli P.N tema juurde ning teavitas teda, et kohtuistungil esitas

advokaat K nõude selles, et PRIA-l avalik-õigusliku nõude esitamiseks peab olema

Maaeluministeeriumi ministri volitus, kas siis üldvolitus või erivolitus. P.N tõstatas teema

ning nad ühiselt otsustasid, et sellisel juhul tuleb volikirja taotlus Maaeluministeeriumile

esitada. Ta teab, et volikirja koostasid nad ministri nimele ning seda valmistas

Maaeluministeeriumi õigusosakond ette. Maaeluministeeriumis õigusosakond läks esmalt

küsima üldvolitust PRIA-le avalik-õiguslike nõuete esitamiseks riigi nimel. Peale seda

valmistas õigusosakond ette erivolitused kahes erinevas kriminaalasjas, millest ühes

kriminaalasjas minister erivolituse allkirjastas ning teises kriminaalasjas erivolitust ei

allkirjastatud. Stega seotud kriminaalasjas minister erivolitust ei allkirjastanud ehk PRIA

esindamise õigust ei saanud. Tegemist oli esmakordse juhtumiga PRIA-s, kus volitust taotleti,

sest Justiitsministeeriumi kantsler on üheselt öelnud, et PRIA-l ei ole riigi esindamiseks

volitust vaja. Samuti mäletab ta, et Kristi Sell (kontrolliosakonna juhataja) ja P.N (juhtkonna

õigusnõunik) näitasid talle C.Q kirja, millest viimane teatas, et tema on MEM-ga

(Maaeluministeerium) seotud ning ta ei esinda advokaadina enam Ste kriminaalasjas juriidilisi

isikuid ehk taandab ennast konkreetses kriminaalasjas. Antud kirja kõrvale näitasid S ja P.N

C.Q päringuid PRIA-le, milles C.Q esitas küsimusi kaitsjana Ste asjas. Kirjad olid kirjutatud

C.Q poolt ning tema advokaadibüroo blanketil ja andmetega. Nendest kirjadest nähtus, et

C.Q jätkuvalt toimetas Ste kriminaalasjas kaitsjana edasi. Edaspidiste probleemide

vältimisteks tegi ta otsuse ning teavitas võimalikust huvide konfliktist Maaeluministeeriumi

(MEM). Kirja sisu oli, et C.Q osales kaitsjana Ste asjas, olles samal ajal MEM-i ministri

nõunik (II kd tl 91-95).

Eeltoodust nähtub, et süüdistatav C.Q oli kriminaalasjas nr 17221000066 algselt juriidiliste

isikute OÜ F, OÜ T, OÜ L, OÜ LA, OÜ J, OÜ J, OÜ B ja MTÜ R.M kaitsja, kelle

esindamisest C.Q ennast formaalselt taandas seoses maaeluministri nõunikuks/nõustajaks

saamisega. C.Q taandamine oli üksnes näilik, kuna ta jätkas füüsiliste isikute I.S, J.S, F.A S,

K.S, R.S, T.S ja T.S kaitsjana, kes kõik olid seotud eelpool nimetatud juriidiliste isikutega,

olles äriühingute juhatuse liikmed, s.t äriühingute seaduslikud esindajad ÄS § 180 lg 1 mõttes

ja millised juriidilised isikud vastutavad teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle

liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides KarS § 14 lg 1

tähenduses. Seega kaitses C.Q äriühingute juhatuse liikmeid kaitstes sisuliselt neid juriidilisi

isikuid, milliste juhatuse liikmed füüsilisest isikust kaitsealused olid. Et C.Q kui kaitsja roll ei

piirdunud vaid füüsilistele isikutele õigusteenuse osutamisega nagu ta ise väidab, nähtub ka

tema esitatud seisukohtadest ja taotlustest, kuna tema mõtteavaldused puudutasid ka juriidilisi

isikuid. Seega oli süüdistatav C.Q poolt OÜ F, OÜ T, OÜ L, OÜ LA, OÜ J, OÜ J, OÜ B,

MTÜ R.M, I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S, T.S, T.S kaitsmine kriminaalasjas nr 17221000066

käsitatav kõrvaltegevusena KVS § 10 tähenduses. Samuti on ilmselge, et C.Q ametiseisund

Maaeluministeeriumi ministri nõunikuna/juriidilise nõustajana mõjutas oluliselt ja vahetult

tema kaitsealuseid kahtlustatavaid kriminaalasjas 17221000066, seejuures nii füüsilisi isikuid

kui ka juriidilisi isikuid, millises PRIA nõudis kahtlustatavatelt solidaarselt tagasi 1 139

232,64 eurot, kuivõrd C.Q nõustas maaeluministrit juriidiliselt, muuhulgas PRIA esindamise

küsimuses ning seoses volituste andmisega kriminaalasjades, s.h ka n.n Ste kriminaalasjas.

Kui vaadata, mille eest süüdistatav C.Q Maaeluministeeriumis ministri nõunikuna töötades

seisis, siis ilma tõlgendusruumi omata on ühemõtteliselt selge, et süüdistatava eesmärk oli, et

PRIA ei saaks kriminaalasjades, s.h n.n Ste kriminaalasjas avalik-õiguslikke nõudeavaldusi

esitada. Kuivõrd nõudeavaldused Ste kriminaalasjas olid juba PRIA poolt esitatud enne kui

nõudeavalduste teema tõusetus, siis üritas süüdistatav Maaeluministeeriumis selgeks teha, et

need on tühised, kuna PRIA-l puudus üld-ja erivolitus nende esitamiseks. Oma sellise

tegevusega mõjutas süüdistatav väljaspool enda ametiseisundit kahtlustatavaid, kelle kaitsja ta

kriminaalmenetluses oli. Järelikult on OÜ F, OÜ T, OÜ L, OÜ LA, OÜ J, OÜ J, OÜ B, MTÜ

R.M, I.S, J.S, F.A S, K.S, R.S, T.S, T.S KVS § 7 lg 1 p 4 tähenduses C.Q-ga seotud isikuteks,

s.o isikuteks, keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja

vahetult mõjutab. Kohtu arvates näitab juriidiliste isikute osas kaitsekohustusest loobumise

näilikkust ka asjaolu, et lepingu õigusteenuse osutamiseks sõlmis Maaeluministeeriumiga

sama advokaadibüroo juhatuse teine liige, kes võttis C.Q-lt üle samas kriminaalasjas

kahtlustatavate juriidiliste isikute kaitsekohustuse. Lepingu sissejuhatavas osas on küll

märgitud käsundi täitjana vandeadvokaat C.Q , kuid lepingu objektina on üheselt mõistetavalt

märgitud, et maaeluministri nõustamiseks õigusküsimustes osutab kliendile õigusteenust A

(büroo) (p 1) ja tööülesannete täitmise eest vastutab käsundit täitev advokaat ning kõik

lepingus advokaadi suhtes sätestatud õigused ja kohustused kehtivad ka büroo suhtes ja

vastupidi (p 2). Kuivõrd lepingu sõlmis advokaadibüroo teine juhatuse liige, ehk seaduslik

esindaja, võttes büroole kohustused, siis sisuliselt vastutasid ka advokaadibüroo ning teine

juhatuse liige käsundit täitva advokaadi tööülesannete täitmise eest, s.t ka teise juhatuse

liikme, kes esindas juriidilisi isikuid, lepingust tulenevad ülesanded kattusid käsundit täitva

advokaadi ülesannetega.

KVS § 11 lg 2 kohaselt peab ametiisik KVS § 11 lõikes 1 nimetatud asjaolust

(toimingupiirangust) viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametiisiku ametisse

nimetamise õigusega isikut või organit, kes teeb toimingu või otsuse ise või annab selle

ülesande teisele ametiisikule. Süüdistatav C.Q sõnul olid nii kantsler O.R kui ka minister J

temaga lepingu sõlmimise ajaks teadlikud, et ta on Ste kriminaalasjas kaitsja. M.Juga rääkis ta

sel teemal 29.04.2019 ning minister teadis ka ise sellest tõenäoliselt R.Se käest, sest nad

käisid läbi. Kantsler O.R oli sellest teadlik juba vaidemenetlusest alates ehk jaanuarist 2019.

Tunnistaja M.J kohtuistungil antud ütluste kohaselt enne C.Q-ga lepingu sõlmimist ning

lepingu sõlmimise läbirääkimistel oli ta kuulnud, et mingi kahtlustus on R.Sele esitatud ja

C.Q-ga rääkides sai ta teada, et C.Q on asunud R.Se kaitsjaks. Kui tal maaeluministeeriumi

kantsleriga sellest juttu tuli, siis tuli samuti välja, et C.Q on esitanud paar kirja

ministeeriumile, millest üks oli tähtaja ületanud ning teine kiri oli tulnud advokaadibüroo

poolt veidi hiljem. Tunnistaja sõnul rääkis ta ka kantsleriga sellest, et C.Q oli R.Se kaitsja ja

C.Q enda ettepanek oli see, et ta taandab ennast R.Se firma kaitsmisest ja seega mingit

takistust tööks tulevikus ei olnud. Tunnistaja O.R sõnul (II kd tl 118-142) 03.05.2019 sõlmiti

kliendileping C.Q-ga. Tema mäletamist mööda toimus tema, M.P, maaeluministri ja C.Q

vahel arutelu ministri kabinetis selle kohta enne kliendilepingu sõlmimist, et kui C.Q hakkab

õigusküsimustes ministrit nõustama, ei saa ta osaleda enam PRIA-ga seotud kriminaalasjades

kaitsjana.

Eelnevast nähtub, et maaeluminister M.J ja kantsler O.R teadmine süüdistatav C.Q seotusest

Ste kaitsjaks olemisega on suhteline. Ühest küljest ei eita M.J ega ka O.R , et nad ei olnud

sellest teadlikud, kuid mõlemad isikud on selgitanud, et neil jäi C.Q-ga kokkuleppe, et

viimane lõpetab Ste kaitsmise kriminaalasjas, kui ta soovib Maaeluministeeriumis Marti Ju

nõunikuna tööle hakata. See oli isikutevaheline kokkulepe, millest aga C.Q kinni ei pidanud.

Ehkki ta enda väidete kohaselt taandas ennast Ste kaitsjaks olemisest, siis tegelikkuses

räägivad tõendid vastupidist. Antud kriminaalasjas puuduvad tõendid, mille põhjal saaks teha

järelduse, et süüdistatav C.Q ametiisikuna teavitas oma vahetut juhti või tema ametisse

nimetamise õigusega isikut või organit sellest, et tema otsused maaeluministri nõunikuna

töötades puudutavad temaga seotud isikuid ning et tegemist on huvide vastandumisega, mis

ühtlasi tekitab kahtlust ametiisiku erapooletuses ja objektiivsuses. Süüdistatav C.Q sõnul oli

tal M.J ja O.R-iga kaitseülesannetest juttu enne seda kui tema ja Maaeluministeeriumi vahel

käsundusleping sõlmiti. Kuivõrd enne lepingu sõlmimist ei olnud C.Q ametiisik, ei olnud tal

ka KVS §-ist 11 tulenevat kohustust. Seega ei oma antud hetkel tähendust asjaolu, et M.J ja

O.R olid teadlikud C.Q ja perekond Ste seotusest ja sellest, et C.Q neid Stega seotud

kriminaalasja vaidluses PRIA-ga esindas. Samuti on vastutus kõrvaltegevust tegeval inimesel

endal ning seega ei ole oluline, kes ja kas üldse olid tema seotusest kaitsjana Si ja PRIA-t

puudutavas vaidluses teadlikud enne kui ta Maaeluministeeriumis nõunikuna/nõustajana tööd

alustas. Korrektne oleks olnud, kui C.Q oleks ka tegelikult lõpetanud Ste kriminaalasjas nii

juriidiliste kui füüsiliste isikute esindamise või siis loobunud ministri nõustamisest seoses

PRIA esindamise küsimusega ning seoses volituste andmisega. Käesoleval juhul oli ta aga

olukorras, kus ta ei saanud kriminaalasjas kaitsmisest ära öelda ei ammustele tuttavatele Stele

aga ka ammusele tuttavale M.Jle, kes tegi talle ettepaneku asuda teda kui ministrit nõustama

maaeluministeeriumis, mistõttu oli ta sunnitud kaasama advokaadibüroo teise juhatuse liikme

ja laskma teisel juhatuse liikmel sõlmida lepingu näitamaks lepingus, et tema täidab käsundit,

milline asjaolu kohtu arvates C.Q-l tekkinud konflikti lahendada ei aidanud.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS §

3001 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest. C.Q osales Maaeluministeeriumis

maaeluministri nõunikuna/juriidilise nõustajana töötades ametiisikuna otsuste tegemisel ja

nende sisulisel suunamisel tema endaga seotud isikute suhtes, kuivõrd C.Q oli kriminaalasjas

Ste kaitsja ning tema ametiseisund ning tema tegevus ametiisikuna mõjutas otseselt ja

vahetult C.Q kaitsealuseid kahtlustatavaid kriminaalasjas 17221000066, kuivõrd C.Q andis

minister M.Jule nõu muuhulgas küsimuses, kas PRIA-l on õigus esindada riiki kriminaalasjas

kannatanuna ning kas maaeluminister peaks PRIA-le andma volituse kriminaalasjades riigi

esindamiseks. Sellega rikkus süüdistatav C.Q ametiisiku suhtes KVS § 11 lg-st 1 tulenevad

keeldu osaleda huvide konflikti olukorras otsuste ja toimingute tegemises või nende

suunamises.

Objektiivsest küljest eeldab süütekoosseis toimingupiirangu rikkumist. Tuvastatud asjaoludest

nähtub, et C.Q rikkus KVS § 11 lg-s 1 p-des 2-3 kehtestatud toimingupiirangu nõudeid, mille

kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui ametiisik on teadlik tema

enda või temaga seotud isiku majanduslikult või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut

või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. C.Q jättis huvide konfliktist

teavitama oma vahetu juhi ning Maaeluministeeriumi, rikkudes sellega KVS § 11 lg 2

sätestatud kohustust huvide konfliktist viivitamatult teavitada vahetut juhti või ametiisiku

ametisse nimetase õigusega isikut või organit. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on

tuvastamist leidnud toimingupiirangu rikkumise objektiivse koosseisu realiseerimine

süüdistatava poolt.

Vastutus KarS § 3001 lg 2 järgi eeldab toimingupiirangu rikkumist eriti suures ulatuses.

Tegemist ei ole koosseisupärase tagajärjega, vaid rikkumise kvantitatiivse mõõtmega. Süüteo

ulatust hinnatakse KarS § 121 p 2 järgi suureks, kui see ületab 40 000 eurot ja KarS § 121 p 3

järgi eriti suureks, kui see ületab 400 000 eurot.

Kehtiva KarS § 3001 lg 2 kohaselt on toimingupiirangu rikkumine toime pandud eriti suures

ulatuses, kui ametiisik enda või temaga seotud isiku suhtes tehtud otsuse või toimingu sisu,

ametiisiku enda või seotud isiku majanduslik või muu huvi või nende isikute

korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses 400 000 eurot.

Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et PRIA esitas KrMS § 381 alusel avalik-õiguslik

nõudeavaldused kahtlustatavate suhtes kokku summas 1 139 232,64 eurot. C.Q kaitsja leiab,

et täidetud pole 400 000 euro kriteerium, kuna puudub 400 000 eurone otsus või selle

mõjutamine. Kaitsja hinnangul ei saa volikiri või selle liik olla korruptsioonivastase seaduse

mõttes otsus. Samuti seisnes kaitsja hinnangul õigusnõu PRIA-le volituste küsimuses riigi

esindamiseks kriminaalasjas 17221000066, kus nõue oli 1 139 232,64 eurot, kuid süüdistuses

pole kirjeldatud õigusnõu küsimuses, kas hagi esitada või mitte. Seega leiab süüdistatava

kaitsja, et advokaadibüroo pole andnud nõu teemal, kas esitada nõue ning teiseks kas anda

volitus. Kaitsja hinnangul ei saa volitusel olla rahalist väärtust ega toimingupiirangu ulatust.

Kohus kaitsja seisukohtadega ei nõustu. Kuivõrd süüdistatav C.Q sai hiljemalt 04.01.2019

teadlikuks PRIA avalik-õiguslik nõudeavaldusest (I kd tl 6-65), mis ulatusid 1 139 232,64

euro suuruse summani, millede tagasimaksmist nõudis PRIA nii Stest füüsilistelt kui ka

juriidilistelt isikutelt, siis on alusetu öelda, et süüdistatav ei saanud ministri nõunikuna teha

otsust või seda sisuliselt suunata, kuna täidetud ei ole 400 000 euro kriteerium. Kuna PRIA oli

nõude juba esitanud ning C.Q-l oli teadmine, et Stelt nõutakse tagasi 1 139 232,64 eurot, siis

vastab see eriti suurele ulatusele, s.o vähemalt 400 000 eurole. Seda teadmist näitab üheselt

ülaviidatud kirjavahetus, millises C.Q oma seisukohti esitab ja kompromisse pakub, soovides

PRIA esindajalt avalik-õiguslikes nõudeavaldustes märgitud summa vähendamist. Kaitsja on

ette heitnud ka asjaolu, et volitus, sh ka üld-ja erivolitus ei ole korruptsioonivastase seaduse

mõttes otsus ning õigusnõu küsimine ei olnud seotud hagi esitamise või esitamata jätmisega.

Kuigi PRIA avalik-õiguslik nõudeavaldus oli selleks ajaks juba esitatud kui C.Q hakkas

Maaeluministeeriumis tööle minister M.J nõunikuna/juriidilise nõustajana, ei tähenda see

seda, et ta ei saanud juba tehtud või tulevikus tehtavaid otsuseid mõjutada või suunata.

Vastupidi – süüdistatav C.Q arutles minister M.Jga teemal, et kes on maaparandusprojektides

kasusaaja – kas taotleja/toetuse saaja või maa omanik. C.Q poolt koostatud kiri, mille

minister M.J pidi arupärimise esitanud T.Sele saatma (kusjuures ka arupärimise T.Se poolt oli

koostanud süüdistatav C.Q ) sisaldas ministeeriumi seisukohta, et kui toetusrahadega ja

toetuse saaja omafinantseeringuga on parendatud maade omanike (millest toetuse saajale

kuulub ca 30%) maad ja nad on seeläbi kasusaajad, siis oleks äärmiselt ebaproportsionaalne ja

ebaõiglane karistada toetuse saajat 100% toetuse tagasinõudmisega. C.Q koostatud kirjatüki

kohaselt õige ja õiglane kord tuleb välja töötada ja ministeerium võtab selle teema kontrolli

alla. Seega kujundas minister oma arvamuse ja seisukoha C.Q-lt saadud mõtetega ning C.Q

oli see, kes andis ministrile nõu, kuidas asjad peaksid olema. Olgu märgitud, et ministrile

esitatud C.Q seisukoht sarnanes süüdistatava poolt esitatud seisukohaga Ste kriminaalasjas

kaitsjana suhtluses PRIA-ga (I kd tl 237-239; 240-243). Seega oli C.Q-l asjast oma nägemus,

mille ta oli kujundanud seoses Ste kriminaalasja pinnalt eesmärgiga leida põhjendusi ja

põhjuseid, miks ei peaks Stest füüsilised ja juriidilised isikud riigile toetust tagasi maksma

100% ulatuses. Ehkki C.Q ei andnud Ste asjas ministrile nõu teemal, kas esitada nõue, kuna

PRIA oli need juba eelnevalt esitanud, nähtub C.Q kirjavahetusest minister M.Jle esimese

kindel ja ühene seisukoht, et PRIA esitab nõudeid kannatanutele oma nimel ja see on viga (III

kd tl 18-19). Kuigi viidatud juhul ei olnud tegemist Ste kriminaalasjaga, viitas C.Q enda

vastuses ka Stele nentides, et ka nende kriminaalasjas on sama probleem. C.Q soovitas

ministril mitte anda PRIA-le üldvolitust riigi esindamiseks. Samuti soovitas süüdistatav

ministrile, et viimane annaks PRIA-le teada, et nende senine praktika on olnud väär ja siiani

on PRIA esindanud riiki omavoliliselt ja õiguskorda rikkudes, mis ühtlasi toob kaasa nõuete

tühisused. Samuti oleks süüdistatava C.Q äranägemise järgi pidanud PRIA andma kohtutele,

prokuratuurile ja teistele ametiasutustele teada, et riigi esindamiseks neil õigust ei ole ning

isegi kui see tooks kaasa riigile toetuste tagasimaksmisest ilma jäämise, oleks see õigusriiki

silmas pidades ainuõige tegu. Seega kuigi PRIA oli Ste asjas avalik-õigusliku nõude esitanud,

taotles C.Q PRIA poolt selle tühiseks tunnistamist tagasiulatuvalt ning seega oli ministrile

antud nõu kantud eesmärgist saavutada Ste jaoks olukord, kus nad ei oleks pidanud PRIA-lt

saadud toetust tagasi maksma. Samuti ei nõustu kohus kaitsja väitega, et C.Q ei andnud

minister M.Jle nõu teemal, kas anda PRIA-le volitus või mitte. C.Q mitmest kirjavahetusest

M.Jga, mida on juba eelnevalt analüüsitud nähtub, et kui Maaeluministeeriumis tõusetus

teema PRIA-le volituse andmise teemal, siis oli C.Q see, kes soovitas ministril anda PRIA-le

teada, et üldvolitust riigi esindamiseks minister hetkel PRIA-le ega ühelegi teisele

ametiasutusele ei anna. Veel oli süüdistatav arvamusel, et minister ei pea andma ei üldvolitust

ega ka erivolitust ning see on ministri kaalutlusõigus. Süüdistatav C.Q arvamuse kohaselt ei

tohiks minister ametnike võimalikule survele alluda ja tehtud rikkumisi siluma hakata.

Süüdistatava C.Q nõustamine volituste andmisega seoses kandis ka vilju, kuna kriminaalasjas

nr 14760000050 keeldus minister M.J andmast üldvolitust ning andis erivolituse (käskkiri nr

128). Kriminaalasja materjalidest nähtub, et peagi laekus PRIA-st teinegi taotlus, millega

sooviti taaskord saada ministri volitust riigi esindamiseks. Minister M.J teavitas C.Q-d uuest

volituse küsimisest ning seekordne volitus puudutas juba Ste kriminaalasja nr 17221000066.

C.Q soovitas oodata, mida vastab Justiitsministeerium volituse vajalikkuse osas ning enne

kui pole tagasisidet saadud, ei tuleks ka ühtegi volitust anda. Ehkki minister M.Jl oli

valmisolek volitus PRIA-le järgmisel päeval allkirjastada, kuid C.Q nõuandmise tulemusena

minister volitust ei allkirjastanud. Et minister M.J volitust ei allkirjastanud, nähtub 03.09.2019

kell 14:31 M.Ju saadetud kirjast C.Q-le (III kd tl 113), milles minister ütleb, et ta andis

õigusosakonnale selgelt teada, et enne Justiitsministeeriumist seisukoha saamist ta mitte

ühtegi täiendavat volitust PRIA-le kohtus esindamisõiguse andmiseks ei anna. Et minister

volitust PRIA esindamiseks Ste kriminaalasjas ei andnud, nähtub ka tunnistaja T.O

ülekuulamisel antud ütlustest (II kd tl 143-148), millede kohaselt palus ta kantsler O.R-il

02.09.2019 teatata ministrile, et konkreetne volitus ootab allkirjastamist, kuna volitust oli

nimetatud kuupäevaks vaja saada ning lõunaks ei olnud midagi toimunud. Kantsler saatis

02.09.2019 kell 13:47 M.Jle ja M.Ple kirja, kus ta palus ministril volikiri allkirjastada, kuid

minister seda ei allkirjastanud ning seda ei ole tänaseni allkirjastatud. Eeltoodust tulenevalt ei

ole õige süüdistatava kaitsja seisukoht, et C.Q ei andnud nõu teemal, kas esitada nõue ning

teiseks kas anda volitus. Samuti on asjas tuvastamist leidnud ka see, et süüdistatav C.Q oli

teadlik korruptsiooniohust, mida tema teguviis ametiisikuna kaasa tõi. Kuigi

korruptsioonivastane seadus ei sisusta „korruptsiooni“ ega „korruptsiooniohtu“, on mõlemad

vaieldamatult seotud nimetatud seaduse eesmärgiga, milleks on tagada avalike ülesannete aus

ja erapooletu täitmine. See tähendab, et ametiisik ei tohi avalike ülesannete täitmisel

põhjendamatult eelistada iseennast või endaga seotud isikuid ehk ta ei tohi enda seisundit ära

kasutada omakasu eesmärgil. Korruptsiooniohust kui sellisest on võimalik rääkida näiteks

olukorras, kus isiku puhul on täheldatav mõni omadus või suhe, mis võib üldisele kogemusele

tuginedes tekitada isikus soovi juhinduda oma tegevuses tervikuna või mõne üksikotsustuse

langetamisel kriteeriumitest, mis ei lähtu täiel määral töö- või ametiülesannetest või mida isik

üritab endale vajalikus suunas muuta. Sellele, et C.Q oli teadlik korruptsiooniohust viitab

asjaolu, et enne kui ta otsustas minister M.J nõunikuks/juriidiliseks nõustajaks hakata, öeldi

talle Maaeluministeeriumist üheselt mõistetavana, et ta ei saa ja ei tohi nõunikuna Ste

kriminaalasjas kaitsja olla. Pole kahtlust, et ta selle peale ka ise ei tulnud. Ka tema enda

kirjavahetus S.Vga näitab, et ta n.n taandas ennast Ste asjast, et vältida huvide konflikti. Seega

ta mõistis ja sai aru, et nõunikuna/juriidilise nõustajana ministri juures töötades on tal hoovad,

millega ta saab enda kaitsealustele Stele tagada kriminaalasjas võimalikult soodsa tulemuse

või vähemalt on tal võimalus selle proovimiseks.

Lisaks on süüdistatava kaitsja asunud seisukohale, et kuivõrd PRIA loobus hiljem kõigist

nõuetest füüsilistest isikutest Ste vastu, sõlmides juriidiliste isikutega kompromissi, mille

tulemusel jäi juriidilistel isikutel tasuda vaid 300 000 eurot, siis ei ole süüdistatavale

etteheidetav kuriteokoosseis täidetud, kuna puudub selle rahaline väljendus eriti suures

ulatuses. Nagu kohus ka eelpool mainis, siis vastutus KarS § 3001 lg 2 järgi eeldab

toimingupiirangu rikkumist eriti suures ulatuses. Seejuures ei ole tegemist koosseisupärase

tagajärjega, vaid rikkumise kvantitatiivse mõõtmega. PRIA-ga sõlmitud kompromiss ei

muuda rikkumise ulatust ning tekitatud kahju on endiselt hinnatav kokku 1 139 232,64 euro

suuruse summana, sõltumata sõlmitud kompromissist. Samuti kattuvad avalik-õiguslik

nõudeavalduse aluseks olevad faktilised asjaolud kuriteo tehioludega ning seega ei muuda

kompromiss kahju tekitamise fakti ega selle suurust. KarS § 10 sätete kohaselt on tegu toime

pandud ajal, mil isik tegutses või oli õiguslikult kohustatud tegutsema ning tagajärje

saabumise aega ei arvestata. C.Q-le esitatud süüdistus hõlmab endas väga kitsast

ajavahemikku ning kohus ei saa selle piiridest väljuda. Süüküsimuse lahendamisel tuleb

lähtuda süüteo toimepanemise ajast, mitte sellest, kuidas kriminaalasjaga seotud teine

kriminaalmenetlus lahenes, s.t süüteo koosseisu ei muuda see, kas n.n Ste asi lahendati

üldmenetluses, lühimenetluses või kokkuleppemenetluses või lõpetati menetlus sootuks.

Samamoodi ei ole tähtsust sellel kas ja millises ulatuses lõppkokkuvõttes rahuldati avalik-

õiguslik nõudeavaldus või sõlmiti menetluse poolte vahel kompromiss (kohtuköide tl 87).

Kompromissi sõlmimine tähendab aga seda, et avalik-nõudeavalduse sisu ega nõude suurus ei

ole muutunud, vaid nõudeavalduse esitaja tuleb võlgnikule vastu ja nõustub nõude

rahuldamisega väiksemas ulatuses, vältimaks menetluse jätkumisega kaasneva ajalise ja

rahalise ressursi jätkuvat kulu, s.t nõudeavalduse esitaja lähtub jätkuva nõudmise

otstarbekusest ja vähendab nõuet summani, mille võlgnikult kättesaamine on reaalne. Seetõttu

leiab kohus, et C.Q rikkus teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud

toimingupiirangu keeldu rahalises väljenduses 1 139 232,64 euro ulatuses, s.o eriti suures

ulatuses.

KarS § 3001 subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava otsest tahtlust objektiivse koosseisu

tunnuste osas, milleks on korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu

rikkumine. C.Q kaitsja leiab, et süüdistatav ei saanud ette nähta, et süüdistusaktis kirjeldatud

viisil advokaadibüroo juriidilise isiku poolt õigusteenuse osutamine võib kaasa tuua

kriminaalvastutuse. Ka süüdistatava enda kohtuistungil antud ütlustest nähtub, et algselt

mõtles ta, et ta on advokaadina rikkunud advokatuuri reegleid ehk siis huvide konflikti

reegleid. Kuna aga tema konkreetseks kliendiks oli minister ja teises otsas füüsilisest isikust

Sed, siis nendel omavahel mingit konflikti ei olnud. Advokaadina advokatuuri reeglite järgi

tegutsedes polnud tal võimalik ette näha, et ta tegelikult käitus hoopis avaliku õiguse järgi ja

sooritas kuriteo. Kohtu hinnangul nähtub KarS § 3001 ja KVS § 11 lg 1 koostoimest, et

ametiisik peab olema teadlik n.n huvide konfliktist, s.t sellest, et tema otsus või toiming võib

mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt

esineb korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. C.Q puhul on

tegemist isikuga, kes on senise elu jooksul omandanud neli magistrikraadi, ühe doktorikraadi

ja kaks kutsehariduse diplomit ning kes on alates 1994. aastast advokatuuri liige ning

töötanud sellel alal, s.t ta on professionaalne jurist. Samuti on ta töötanud avalikus sektoris ja

on olnud justiitsminister. Seega pidi olema tal teadmine, et kaitstes advokaadina enda kliente

ning samal ajal tegutsedes ametiisikuna endaga seotud isiku huvides, olles seejuures ametiisik

asutuses, mille allasutus on esitanud nõuded tema klientide vastu, võib see kahandada

objektiivsust ametikohustuste täitmisel ning olla korruptiivse iseloomuga. Samuti eeldatakse

ametikohustuste täitmisel isikute teadlikkust enda ametit puudutavatest ja reguleerivatest

õigusaktidest. Kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas, peab ta endale seda

valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema. Seejuures ei ole tegemist tavalise

elukogemusega isikuga, vaid juriidilise kõrgharidusega isikuga, kes on aastaid töötanud

advokaadina, s.t nõustanud aastate jooksul ilmselgelt tuhandeid inimesi erinevates

õigusvaldkondades. Selleks, et pakkuda õigusteenust teistele isikutele, kes konkreetses

õigusvaldkonnas ei orienteeru, peab õigusteenuse osutaja ise selles valdkonnas orienteeruma

või vähemalt endale selle valdkonna selgeks tegema. Vastasel juhul ei saaks ta sellist teenust

osutada. C.Q on selgitanud, et ta ei ole kriminaalõiguse ekspert, kuid ometigi võttis ta endale

suuremahulises n.n Ste kriminaalasjas paljude süüdistatavate kaitsekohustuse. Ta ei oleks

saanud sellist kohustust võtta kui ta ei oleks endale asjaomast valdkonda selgeks teinud,

samuti pidi ta maaeluministeeriumiga sõlmitud lepingust tuleneva käsundi täitjana endale juba

enne lepingu sõlmimist selgeks tegema aususe kohustust puudutava seadusandluse ning

kohtupraktika. Et ta selle endale selgeks tegi nähtub juba tema objektiivsest käitumisest, s.o

sellest, et lepingule maaeluministeeriumiga kirjutas alla advokaadibüroo teine juhatuse liige,

et vältida võimalikku konflikti ja teda märgiti vaid käsundi täitjaks, et väliselt oleks kõik

juriidiliselt korrektne, soovides näidata ka seda, et leping on sõlmitud advokaadibürooga ja

käsundi täitjast advokaati ei saa samastada kliendiga. Kriminaaltoimikus leiduvad tõendid aga

näitavad üheselt, et C.Q jätkas nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute kaitsmist ja teine

juhatuse liige, kes kaitsekohustusest loobumise tõttu pidi kaitsma juriidilisi isikuid, sisulised

seda kaitsekohustust ei täitnud. Seega ei ole eeltoodud põhjustel kohus C.Q ja tema

kaitsjaga ühel arvamusel nagu võiks C.Q vastutuse välistada süüteokoosseisu ettenägematus.

Kohtu hinnangul oli süüdistatav C.Q teadlik, et ta on Maaeluministeeriumi nõunik/juriidiline

nõustaja ning et ta osaleb ametiisikuna toimingute ja otsuste tegemises ja nende suunamises

temaga seotud Ste suhtes. Seda ei muuda ka asjaolu, et ta ise arvas ennast ainuüksi

õigusteenust osutavat, kuna pole oluline, millisena hindab süüdistatav enda tegevust ning

tähtsust ei ole ka sellel mitte, et ministeeriumiga sõlmitud lepingus vormistati ta

advokaadibüroo advokaadina lepingust tuleneva käsundi täitjana. Loeb see, et ta oli seotud

avaliku võimu teostamisega ning võttis osa PRIA-ga seotud otsuste tegemisel ja mis otseselt

puudutasid temaga seotud isikuid ehk juriidilistest ja füüsilistest isikutest Si. Samuti oli C.Q

teadlik, et KVS §-s 11 lg 1 p-de 2-3 märgitud otsuse või toimingu tegemine temaga seotud

isiku suhtes ja toiminguid ja otsuseid mõjutada võivad majandusliku või muu huvi

korruptsiooniohu suurus rahalises väljenduses ületab 400 000 eurot. Seega on kohtu

hinnangul tegemist vähemalt otsese tahtlusega toime pandud süüteoga, kuivõrd süüdistatav

teab, et ta teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja vähemalt möönab seda.

Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega pani C.Q toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu

teadva rikkumise eriti suures ulatuses, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 3001 lg 2

alusel.

3. KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 3001 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistusena ette

näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

KarS § 56 lg 2 kohaselt võib vangistust mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole

võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab

vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus otsuses vangistuse

mõistmist põhistama.

Kuna tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus seisukoha selle

kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise

karistuse näol.

KarS § 3001 süüteo toimepanemisega rikkus C.Q avaliku võimu korrakohast toimimist, olles

ise samal ajal ametiisikuks. Karistusliigi osas peab kohus vajalikuks märkida, et

süüdistatavale inkrimineeritakse ühe süüteo toimepanemist lühema aja vältel. Seejuures on

süüdistatav toime pannud süüteo, mis oma iseloomust seab kahtluse alla avaliku võimu

erapooletu teostamise ja selle objektiivsuse. Arvestades süüteo ulatust, iseloomu ja

toimepanemise lühiajalisust leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine ei ole antud juhul

välistatud.

Süüdistatava ankeetandmete kohaselt ei ole C.Q-l kehtivaid kriminaal- ega väärteokaristusi.

Samuti nähtub C.Q ankeetandmetest ja tema ütlustest, et hetkel on ta veel vandeadvokaat

ning tal on oma advokaadibüroo C.Q A OÜ, samuti on ta dotsent Estonian Business School´is

(EBS). Seega on tal alaline ja legaalne sissetulek olemas. Samas on C.Q lepinguline kaitsja

Aadu Luberg 10.01.2021 edastanud kohtule taotluse määrata C.Q-le kaitsja riigi õigusabi

korras, kuivõrd C.Q on alates 01.01.2021 pensionär. Selline märkus võib kohtu arvates

viidata sissetulekute vähenemisele, kuigi seda otsesõnu märgitud ei ole. Sellisele taotlusele

vaatamata peab kohus võimalikuks kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse

kohaldamist, kuivõrd kriminaalasjast ei tulene asjaolusid, mis peaks eri- või

üldpreventiivsetest eesmärkidest tulenevalt tingima isiku vabadust piirava karistuse

kohaldamist. KarS § 44 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse 30 kuni 500

päevamäära. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt arvutab kohus rahalise karistuse päevamäära

suuruse süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel ning lõike 3 kohaselt arvutatakse keskmine

päevasissetulek lähtudes süüdlase suhtes kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult

eelnenud aasta või, kui nimetatud aasta andmed ei ole kättesaadavad, sellele aastale eelnenud

aasta tulumaksuga maksustatavast tulust, millest on maha arvatud tulumaks ning lõike 4

kohaselt väljendatakse päevamäära suurus kümne sendi täpsusega. Maksu- ja Tolliameti

andmete kohaselt oli C.Q 2018. aasta deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist 23

024 eurot (II kd tl 307). Kuivõrd C.Q keskmiseks päevasissetulekuks pärast mahaarvamiste

kogusumma lahutamist oli 54 eurot ja 36 senti (II kd tl 308), siis on karistuse arvestamisel

aluseks võetavaks päevamäära summaks seega 54 eurot ja 30 senti.

Edasi juhib kohus tähelepanu kehtivale kohtupraktikale, mille kohaselt tuleb karistuse

mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr.

Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad

asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr.

Sellele järgnevalt arvestatakse võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma uute süütegude

toimepanemisest. Sellise võimaluse arvestamine eeldab süüdlase isikuandmetest tulenevaid

asjaolusid, s.o süüdlase varasemat õiguskuulekust või selle puudumist, misjärel tuleb

arvestada ka õiguskorra kaitsmise huvisid.

Süü suuruse hindamisel arvestab kohus kuriteo asjaolusid, s.h ulatust ja seda, et enda süülise

käitumisega rikkus süüdistatav avaliku võimu korrakohast toimimist ja erapooletust ning

temale kui ametiisikule ühiskonna poolt pandud kõrgendatud ootusi, samas tuleb arvestada, et

süüdistatavale inkrimineeritakse ühe süüteo toimepanemist lühema aja vältel. Kuigi

süüdistatav ise oma süüd ei tunnistanud, tuvastas kohus juba eelpool, et süüteo pani C.Q

toime teadvalt. Eeltoodud asjaolusid arvestades leiab kohus, et süüdistatava süü on keskmine.

Karistust kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Lisaks sellele, et süüdistataval ei ole kehtivaid karistusi, peab kohus vajalikuks arvestada ka

sellega, et kuriteo toimepanemisest on möödunud üle aasta, mistõttu on avalik menetlushuvi

asja vastu langenud. Seega arvestades süü suurust, samuti kergendavate ja raskendavate

asjaolude puudumist ja teo toimepanemise asjaolusid, leiab kohus, et süüdistatavale on

võimalik mõista karistus ettenähtud sanktsiooni keskmise määra lähedases määras.

4. MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks teise astme kuriteos süüdimõistva otsusega kaasnev

sundraha. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate

summade tasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu.

Lisaks sellele ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist

maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senine kohtupraktika

on olnud seda meelt, et menetluskulude vähendamise korral tuleb esmajoones arvestada selle

meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet.

Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi

kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle

põhimõtte rakendamiseks. Kohus leiab, et süüteo toimepanemine on olnud süüdistatava vaba

ja teadlik valik. Samuti ei tuvastanud kohus ning kohtuliku arutamise käigus ka ei esitatud

kohtule asjaolusid, mis võiksid tingida menetluskulude vähendamist. Seetõttu tuleb kõik

hüvitamisele kuuluvad menetluskulud süüdistatavalt täies mahus välja mõista.

Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ja konkureerivat rahalist

kohustust rahalise karistuse näol, siis esinevad küllaldased alused võimaldada süüdistataval

tasuda menetluskulud kohtuotsuse jõustumisest osade kaupa 12 kuu jooksul (KrMS § 180 lg

3, KrMS § 313 lg 1 p-d 7 ja 12).

5. ASITÕENDID

Kriminaalasjad materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid

teabekandjaid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus

lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud

või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha

esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust

tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures.

Kriminaaltoimikus on erinevaid teabekandjaid, millistele on salvestatud

ülekuulamisprotokollide lisadena esitatud dokumentaalsed tõendid, samuti uurimisautusele

edastatud elektronpostiga edastatud e-kirjad ja e-postkastide sisud ning kohtumise salvestus.

Seega on tegemist kriminaalasjas tõendamiseset puudutava teabega. Kuivõrd tegemist ei ole

äravõetud tõenditega, mis tuleks valdajale tagastada, siis leiab kohus, et CD-R plaat

06.11.2019 kirja „FW: Teiel on laaditu üles fail(id)“ lisad (I kd tl 261), CD-R plaat

19.11.2019 kiri „FW: Materjalide edastamine“ koos manustega (I kd tl 265), CD-R plaat

19.11.2019 kirjad koos manustega „FW: Materjalide edastamine“ ja „FW: Materjalide

edastamine“ (I kd tl 271), CD-R plaat P.N-i 08.11.2019 vastuses 05.02.2019 vaided MEM-ile

AÕNA-de kohta (II kd tl 28), CD-R plaat P.N-i 15.11.2019 kirjade manustega (II kd tl 117),

CD-R plaat dokumentidega T.O tunnistaja ülekuulamise juurde (II kd tl 148), DVD plaat

19.11.2019 tunnistaja R P.N-i ülekuulamise protokolli lisa (06.08.2019 kohtumise salvestus)

(II kd tl 215), CD-R plaat 19.12.2019 vaatlusprotokolli juurde, milles vaadeldi 15.11.2019

üleandmise ja vastuvõtmise aktiga Maaeluministeeriumi kantsler O.R poolt üle antud ja

politsei välisele andmekandjale talletatud M.J e-kirjade postkaste (III kd tl 13), CD-R plaat

20.12.2019 vaatlusprotokolli juurde, milles vaadeldi 15.11.2019 üleandmise ja vastuvõtmise

aktiga Maaeluministeeriumi kantsler O.R poolt üle antud ja politsei välisele andmekandjale

talletatud M.P e-kirjade postkaste (V kd tl 12), tuleb juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 sätetest

jätta kriminaaltoimikusse.

Märt Toming

kohtunik

/allkirjastatud digitaalselt/