2-20-13481/44 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Meeli Kaur, Indrek Soots

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.06.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-13481

Kohtuasi

Marelius Invest OÜ hagi Zircon Group OÜ vastu

14.09.2020 osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 08.12.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Zircon Group OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): Marelius Invest OÜ (registrikood

12510752), lepingulised esindajad vandeadvokaat Piret

Kergandberg ja vandeadvokaadi abi Liis Venelaine

Kostja (apellant): Zircon Group OÜ (registrikood

11694520), lepingulised esindajad vandeadvokaat Aivar

Pilv ja vandeadvokaadi abi Katarina Talumäe

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 11.05.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 08.12.2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Maakohtu ja ringkonnakohtu menetluskulud jätta Zircon Group OÜ kanda.

3. Välja mõista Zircon Group OÜ-lt 3324 eurot Marelius Invest OÜ kasuks

ringkonnakohtu menetluskulude hüvitamiseks.

4. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi

jõustumisest kuni lahendi täitmiseni.

2-20-13481

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Marelius Invest OÜ (hageja) esitas 16.09.2020 Harju Maakohtule hagi Zircon Group

OÜ (kostja) vastu 14.09.2020 osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks.

2. Kostja on äriühing, mille juhatuse liige on XX ning osanikud ALK Group OÜ (edaspidi

ALK või enamusosanik) ja hageja (vähemusosanik). ALK-le kuulub kostja osa

nimiväärtusega 2 556 eurot (2556 häält), mis moodustab 80% osakapitalist. Hagejale

kuulub osa nimiväärtusega 639 eurot (639 häält), mis moodustab 20% kostja

osakapitalist. ALK-i ainuosanik ja tegelik kasusaaja on XX. Seega on nii Zircon kui ka

ALK XXi kontrolli all.

3. 2020. aasta alguses on hagejale saanud teatavaks, et kostja juhatus on teinud kostjat ja

vähemusosanikku kahjustavaid tehinguid ning vähemusosaniku eest varjatakse teavet.

Sellest tulenevalt esitas hageja 04.02.2020 XXile päringu, milles nõudis teavet kostja

tegevuse kohta. Hageja soovis enda osaluse väljaostu. XX väljaostuga ei nõustunud,

vaid soovis hageja osa tasuta üleandmist. Hageja teabega tutvumise nõudele XX

sisuliselt ei reageerinud. 11.05.2020 palus hageja edastada kostjal 2016-2019 kasumi

jaotamise otsused ja raamatupidamise tõendi dividendi väljamaksete kohta. Kostja

vastas kirjale alles 08.06.2020 ning seadis hagejale ebamõistlikult piiravaid tingimusi

kostja dokumentidega tutvumiseks.

4. 27.08.2020 edastas kostja hagejale teate, milles sisaldusid järgnevad juhatuse

ettepanekud: (a) muuta osaühingu põhikirja ja kinnitada see uues sõnastuses, mille

kohaselt osaühingu miinimumkapital on 50 000 eurot ning maksimumkapital on 200

000 eurot ja (b) suurendada osaühingu osakapitali 3195 eurolt 163 195 eurole, lastes

täiendavalt välja kaks osa nimiväärtusega 128 000 eurot ja 32 000 eurot. 27.08.2020

teatele vastamise tähtajaks määras kostja 07.09.2020 ja rahaliste sissemaksete

teostamise tähtajaks 17.09.2020.

5. 27.08.2020 teatas hageja soovist tutvuda dividendi puudutavate dokumentidega kostja

asukohas. Kostja ei võimaldanud hagejale dokumentidega tutvumist. 31.08.2020 saatis

hageja kostjale kirja, milles küsis selgitusi osakapitali suurendamise põhjuste kohta.

Kostja sellele kirjale ei vastanud. 03.09.2020 esitas hageja kostjale ja ALK-le taotluse

erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija määramise otsustamiseks. Ka sellele

kirjale kostja ei reageerinud. 09.09.2020 esitas hageja kostjale nõude, millega palus

teavitada, kas kostja osanikud võtsid 07.09.2020 vastu otsuse osakapitali

suurendamiseks ning edastada otsuse hääletusprotokolli.

6. 14.09.2020 esitas kostja hagejale kostja osakapitali suurendamise hääletusprotokolli,

millest nähtub, et osanike koosolekut kokku kutsumata võeti 14.09.2020

2-20-13481

enamusosaniku häältega vastu osanike otsused põhikirja muutmiseks (otsus nr 1) ja

osakapitali suurendamiseks (otsus nr 2).

7. Kostja 14.09.2020 osanike otsused nr 1 ja 2 on äriseadustiku (ÄS) § 1771 lg 1 alusel

tühised, sest need ei vasta headele kommetele. Alternatiivselt, kui kohus leiab, et

osanike otsused või üks neist ei ole tühised, tuleb osanike otsused vastavas osas

tunnistada kehtetuks (ÄS § 178 lg 1, tsiviilseadustiku üldosa seadus (TsÜS) § 38 lg 1).

8. Osanike otsused kahjustavad hageja huve, sest nendega vähendatakse hageja osaluse

osakaalu, et pahatahtlikult vältida vähemusosaniku õiguste teostamist, eelkõige teabe

nõudmist ja erikontrolli korraldamise nõudmist, aga ka muude ÄS-st tulenevate

vähemusosaniku õiguste teostamist.

9. Osakapitali suurendamine põhjustab hagejale olulist kahju. Äriregistrisse osakapitali

suurendamise kohta kande tegemisega väheneks hagejale kuuluva osaluse väärtus 90%

ulatuses. Osanike otsused on vastuolus TsÜS § 138 lg-ga 2, sest kostja eesmärk on

vähendada hageja osaluse ehk vara väärtust.

10. Vaidlustatud otsused rikuvad osanike võrdse kohtlemise (ÄS § 154 lg 1) ja heas usus

tegutsemise (TsÜS § 32) põhimõtteid.

11. Kostja rikkus vähemusosaniku tutvumisõigust ning välistas vähemusosaniku igasuguse

võimaluse kujundada osakapitali suurendamise kohta teadlik ja põhjendatud seisukoht.

Antud juhul ei saanud vähemusosanik kujundada oma otsust enamusosanikuga

võrdsetel alustel. Võrreldes ALK-i võimalustega, on hageja juurdepääs kostja

dokumentidele ja teabele olematu. Kuna kostja ei andnud hagejale informatsiooni, mis

oleks võimaldanud hagejal osakapitali suurendamise üle otsustada, siis on kostja

suurendanud osakapitali viisil, mis kahjustab vähemusosaniku huve.

12. Vähemusosanikult ei saanud eeldada osakapitali suurendamisel osalemist. Kostja on

korduvalt rikkunud vähemusosaniku õigusi, jättes hagejale andmata teabe, mis oli

hagejale vajalik osanikuõiguse teostamiseks. Seega ei saanud hageja otsustada, kas osa

märkimise õigust teostada ning osakapitali suurendamisel osaleda või mitte.

13. Osakapitali suurendamise vajadus peab olema objektiivselt hinnatav ning osanikele

põhjendatud ja vajadusel tõendatud. Kostja juhatuse 27.08.2020 ettepanekus esitatud

osakapitali suurendamise vajaduse põhjendus on täiesti üldsõnaline, ei põhine ühelgi

arvutusel ja selles ei ole analüüsitud ega kaalutud ühtegi alternatiivset

finantseerimisabinõu. Majandusliku jätkusuutlikkuse tagamise eesmärki on võimalik

saavutada ka muude vahenditega. Maksu- ja Tolliameti avaldatud andmetest nähtub, et

võrreldes 2020. aasta I kvartaliga kostja käive 2020. aasta II kvartalis mitte ei

kahanenud, vaid kasvas märkimisväärselt. Vabariigi Valitsus kuulutas eriolukorra välja

12.03.2020 ehk kaks nädalat enne I kvartali lõppu. Eriolukord lõppes 18.05.2020 ning

enamus eriolukorra kestusest (47 päeva) langeb ajaliselt 2020 II kvartalisse. Müügitulu

kasvu tõttu ei ole usutav kostja väide, mille kohaselt on kapitali täiendamise vajaduse

tingitud covid-19 viiruse levikuga kaasnevast majanduslangusest.

14. Ilma tegeliku vajaduseta osakapitali suurendamine on ebaõige, sest selle tulemusena

saaks enamusosanik põhjendamatuid eeliseid vähemusosaniku kahjuks. Kostja viimase

majandusaasta aruande (2019) kohaselt oli kostjal 31.12.2019 seisuga raha kassas ja

arvelduskontodel 274 020 eurot ja jaotamata kasumit 3 156 622 eurot. Sellest võib

arvata, et kui mingil põhjusel on vaja ühingu osakapitali suurendada, saab seda teha ka

sissemakseid tegemata, omakapitali arvel ehk ÄS §-s 195 sätestatud fondiemissioonina.

Kui jaotamata kasum on teatud vara all, on käibekapitali vajaduse korral mõistlik

kaaluda vara võõrandamist või koormamist. Hageja on kostjale pakkunud ka laenu

andmist.

2-20-13481

Kostja vastuväited

15. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

16. Hageja õigused osakapitali suurendamisel on olnud tagatud, kuid hageja ei ole enda

subjektiivsetest huvidest lähtuvalt soovinud neid realiseerida. Kuna hageja ei soovinud

kasutada temale väljastatava osa märkimise õigust (ÄS § 193 lg 1), siis ei saa sellest

järeldada tema õiguste rikkumist.

17. Osakapitali suurendamise eesmärgiks oli majanduslanguse olukorras kostja igapäevase

majandustegevuse jätkamise võimaldamine. Kostja on esitanud tõendid oma

majandusseisu olulise halvenemise ja lisafinantseeringu vajaduse kohta. Samuti on

kostjal lõppenud välised finantseerimisallikad Swedbank AS-i pangakrediidi näol.

18. Hageja juurdepääs teabele oli tagatud, kuid hageja ei ole oma õigust kasutanud. Kostja

08.06.2020 kiri tõendab hagejale soovitud dokumentidega tutvumise võimaldamist

seaduses ettenähtud korras kostja asukohas. Osanik saab informatsiooni ebapiisavuse

olukorras

hääletada

otsuse

vastu.

Ka

osakapitali

suurendamise

otsusega

mittenõustumisel oli hagejal õigus enda osa märkida kuni 17.09.2020 ja võimalus soovi

korral tutvuda selleks kostja dokumentidega.

19. Hageja tegutseb kostjaga konkureeriva ettevõtjana ning tema eesmärgiks on takistada

kostjat igal võimalikul moel, sh osaniku- ja menetlusõiguste pahauskse teostamise teel,

saavutamaks temale kuuluva OÜ Sumar Tools konkurentsieelist kostja ees ja

halvendada kostja turupositsiooni. Hageja on asunud halvustama kostjat tema

lepingupartnerite ees eesmärgiga kahjustada kostja majandushuve ja haarata kostja

kliente ja koostööpartnereid.

Maakohtu otsus ja põhjendused

20. Harju Maakohtu 08.12.2020 otsusega rahuldati hagi osaliselt ning tunnistati kehtetuks

kostja 14.09.2020 osanike otsus nr 1 (Osaühingu põhikirja muutmine) ja 14.09.2020

osanike otsus nr 2 (Osaühingu osakapitali suurendamine). Maakohus jättis rahuldamata

hageja nõude kostja 14.09.2020 osanike otsuste nr 1 ja 2 tühisuse tuvastamiseks.

Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

menetluskulud summas 6500 eurot ja viivise menetluskuludelt.

21. Kohtu hinnangul ei saa hageja poolt esile toodud asjaoludest järeldada vaidlusaluste

otsuste tühisust. Kohus ei nõustu hagejaga, nagu olnuks vaidlusalused otsused vastuolus

heade kommetega (ÄS § 177¹ lg 1).

22. Hageja alternatiivne nõue osanike otsuste kehtetuks tunnistamiseks on põhjendatud

(TsÜS § 38 lg 1).

23. Kostja on hageja teabeõiguse teostamisest põhjendamatult keeldunud ja ignoreerinud

hageja kui vähemusosaniku nõudeid teabe saamiseks ja erikontrolli määramiseks.

Heauskseks käitumiseks ei saa pidada teabenõude täitmise edasilükkamist seoses

raamatupidaja väidetava haigestumisega kuni 07.09.2020 ehk päevani, mil hagejal oli

juba kohustus esitada oma seisukoht osakapitali suurendamise eelnõu suhtes (vt I kd, tl

19 pöördel). Paljasõnalised on kostja väited, justkui ei olnud hagejal mingeid takistusi

kostja dokumentidega tutvumiseks. Kostja ei ole esitanud käesolevas menetluses

tõendeid selle kohta, et ta oleks hageja korduvatele kirjalikele teabenõuetele vastanud

ja pakkunud hagejale reaalset võimalust nõutud teabega tutvuda. Samuti ei ole kostja

esitanud tõendeid selle kohta, et ta oleks vähimalgi määral reageerinud hageja taotlusele

erikontrolli määramiseks. 06.10.2020 e-kirjas teatas kostja esindaja otsesõnu, et kostja

juhatus keeldub hagejale teabe avaldamisest ÄS § 166 lg 2 alusel. Kostja ei ole esitanud

adekvaatseid põhjendusi selle kohta, et hagejale teabe andmine võinuks tekitada olulist

kahju kostja huvidele (ÄS § 166 lg 2).

2-20-13481

24. Kostja esindaja 28.09.2020 kiri (I kd, tl 142-143) on saadetud pärast vaidlusaluste

otsuste vastuvõtmist ning pärast osa märkimise tähtaja möödumist 17.09.2020, mistõttu

ei saanud see avaldada mõju kostja kohustusele väljastada hagejale teavet enne

17.09.2020 esitatud teabenõuete osas. Kõnealuse kirja edastamine ei seostu osakapitali

suurendamise õiguspärasusega. Samuti ei anna 28.09.2020 kiri ilma kostjapoolsete

täpsemate põhjendusteta alust eeldada hageja poolt kostja huvidele olulise kahju

tekitamist. Hagejal kui kostja osanikul on õigus nõuda ja eeldada, et ettevõtte tegevus

on seaduslik ja läbipaistev ning ettevõtte juhtimise suhtes põhjendatud etteheidete

tegemine ei ole automaatselt vaadeldav osaühingu huvidele kahju tekitamisena.

25. Tervikuna nähtub kostja juhatuse ja enamusosaniku tegevusest ja otsustest soov

takistada hagejale juurdepääsu kostjat ja selle juhtimist puudutavale teabele.

Arvestades, et kostja on taganud teabeõiguse enamusosanikule (kostja ja kostja

enamusosanik on kostja juhatuse liikme XXi kontrolli all, vt I kd, tl 7-11) ning rikkunud

vähemusosaniku teabeõigust vaidlusaluste osanike otsuste tegemisel, on kostja

rikkunud nii võrdse kohtlemise kui ka heas usus käitumise kohustusi. Osaniku

teabeõiguse rikkumist ei saa õigustada osaniku võimalusega hääletada mingi otsuse

poolt või vastu. Käesoleval juhul oli osakapitali suurendamine viidud läbi viisil, millega

rikuti hageja kui vähemusosaniku õigusi.

26. Olukorras, kus kohtu poolt tuvastatud asjaoludel ei olnud hagejale tagatud piisavat

teavet kostja majandusliku olukorra ja vaidlusaluste otsuste põhjendatuse suhtes, ei

saanud hagejalt mõistlikult eeldada täiendava osa märkimist üksnes selleks, et säilitada

senist osaluse määra. Osakapitali suurendamises osalemise otsustamiseks vajaliku teabe

omamine on vaadeldav kaalutletud ja informeeritud otsuse tegemise elementaarse

eeldusena. Aktsionäri teabenõude eesmärk on saada eelkõige teavet selle kohta, milline

on äriühingu majanduslik olukord (vt ka RKTKm nr x-xx-xxxxx, p 19 ja Tallinna

Ringkonnakohtu 31.08.2018 otsus tsiviilasjas nr y-yy-yyyyy p 10.3.2).

27. Kostja juhatuse 27.08.2020 ettepanekus esitatud osakapitali suurendamise vajaduse

põhjendus on üldsõnaline, selle kinnituseks ei ole esitatud ühtegi arvutust või äriplaani.

Kostja ei ole tõendanud, et esinenuks tegelik vajadus osakapitali suurendamiseks kostja

juhatuse 27.08.2020 ettepanekus märgitud põhjustel ehk Covid-19 pandeemiaga seotud

majanduslangusega (vt ka Tallinna Ringkonnakohtu 30.09.2016 otsus nr w-ww-

wwwww p-d 30 ja 65). Sellist vajadust ei tõenda kostja 22.09.2020

menetlusdokumendile lisatud tõendid (Swedbank 28.07.2020 teatis kostja ettevõtte

teenuste sulgemisest, Swedbank kontojäägi saldo seisuga 31.08.2020 ja 31.03.2020,

kasumiaruanded perioodide 01.01.-31.08.2018, 01.01.-31.08.2019 ja 01.01.-31.08.2020

kohta, ning raamatupidamise arvestustabel seisuga 31.08.2020 (vt I kd, tl 71-76).

28. Hageja märkis, et Covid-19 viiruse levikuga seoses kehtestati Eestis eriolukord alates

12.03.2020, kuid kostja majandusnäitajad ei ole sellest ajast alates langenud. Maksu- ja

Tolliameti andmetel kostja müügikäive kasvas 2020. aasta II ja III kvartalis, võrreldes I

kvartaliga (I kd, tl 190-192). Kostja 2019. aasta majandusaasta aruande kohaselt oli

kostjal 31.12.2019 seisuga raha kassas ja arvelduskontodel 274 020 eurot ja jaotamata

kasumit 3 156 622 eurot (I kd, tl 34-45). Seega, kui mingil põhjusel oli vaja kostja

osakapitali suurendada, saanuks seda teha ka sissemakseid tegemata, omakapitali arvel

ehk ÄS §-s 195 sätestatud fondiemissioonina. 31.08.2020 edastas hageja kostjale

päringu osakapitali suurendamise ettepaneku põhjendamiseks ning tegi mh ettepaneku

osakapitali suurendamise asemel anda samas summas ja proportsioonis osanikulaenu (I

kd, tl 22). Kostja nimetatud ettepanekule ei vastanud, mistõttu võib järeldada, et kostja

ei ole isegi kaalunud muid vahendeid väidetava majandusliku jätkusuutlikkuse eesmärgi

saavutamiseks. Sellises olukorras puudus hagejal igasugune kindlus selles, et

osakapitali suurendamise tagajärjel sissemakstavat osakapitali kasutatakse kostja

2-20-13481

huvides. Hagejal ei ole võimalik käibekapitali täiendamise vajaduse puudumist kui

negatiivset asjaolu tõendada, kuid hageja on eelviidatud tõenditega muutnud usutavaks,

et kostja osakapitali suurendamise ettepanekus toodud osakapitali suurendamise põhjus

ei olnud põhjendatud.

29. Hagejalt ei saanud mõistlikult eeldada kostja osakapitali suurendamises osalemist

olukorras, kus osakapitali suurendamiseks puudusid piisavad põhjendused ning rikutud

oli ka hageja üldisemat teabeõigust kostja majandusliku olukorra kohta.

30. Arvestades nii hageja teabeõiguse rikkumist kui ka asjaolu, et kostja ei ole tõendanud

osakapitali suurendamiseks tegeliku vajaduse olemasolu, esinevad käesolevas asjas

alused kostja juhatuse 14.09.2020 otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Kostja

enamusosanik ALK Group OÜ kasutas oma hääleõigust 14.09.2020 otsuste

vastuvõtmisel selleks, et omandada enda kasuks eeliseid hageja kahjuks ning osakapitali

suurendamine (ja selleks põhikirja muutmine) vaidlusaluste otsuste alusel võimaldab

seda eesmärki saavutada. Käesoleval juhul otsustati suurendada osakapitali viisil, et kui

hageja täiendavat sissemakset ei tee (seejuures puudus hagejal piisav informatsioon

osakapitali suurendamises osalemiseks ratsionaalse otsuse tegemiseks), siis moodustaks

tema 639 eurose nimiväärtusega osa kostja osakapitalist senise 20% asemel ainult 0,4%

ning kostja enamusosaniku ALK Group OÜ osalus tõuseks ÄS § 193 lg 2 sätestatud

osade märkimise eesõiguse kasutamisel 99,6 %-ni. Selle tagajärjel langeks oluliselt

hagejale kuuluva osa väärtus (vt I kd, tl 115-117, M. Ni ja A. Ansperi eksperthinnang)

ning hageja kui vähemusosaniku osalus ei tagaks enam senistki piiratud kontrolli

osaühingu tegevuse üle. Vaidlusalused otsused on suunatud hagejale kuuluva osaluse

suuruse ning osanikuõiguste mahu vähendamisele. Arvestades eeltoodut tuleb

vaidlusalused otsused TsÜS § 38 lg 1 teise lause alusel kehtetuks tunnistada.

31. Käesoleval juhul toimus vaidlusaluste otsuste vastuvõtmine koosolekut kokku

kutsumata. Osanike otsuse tegemisel koosolekut kokku kutsumata (ÄS § 173) on otsuse

kehtetuks tunnistamise nõudeõiguse säilitamiseks piisav otsuse vastu hääletamine, st

eraldi vastuväite esitamine ei ole nõutav. Sisuliselt on otsuse vastu hääletamisel

tegemist hageja vastuväitega ÄS § 178 lg 3 mõttes. Lisaks, ÄS § 178 lg 3 teine lause

nõuab vastuväite esitamist üksnes osanikult, kes otsuse tegemisel osales. Hageja ei

osalenud otsuse tegemisel, sest 14.09.2020 osanike hääletusprotokolli kohaselt ei ole

hageja oma seisukohta juhatusele määratud tähtajaks esitanud (vt I kd, tl 31 pöördel).

Ka seetõttu ei ole ÄS § 178 lg-s 3 toodud eeldused täidetud ning viidatud säte ei kohaldu.

Apellatsioonkaebus

32. Kostja esitas 07.01.2021 apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsuse

osas, milles maakohus hagi rahuldas ning jättis menetluskulud kostja kanda ja palus teha

asjas uue otsuse, millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata ja menetluskulud hageja

kanda või saata asi tagasi uueks lahendamiseks maakohtule. TsÜS § 38 lg 1

kohaldamise eeldused ei ole täidetud.

33. Maakohus on jõudnud ebaõige järelduseni, et kostja ei ole tõendanud täiendavate

sissemaksete teel osakapitali suurendamise vajalikkust (vt juhatuse 27.08.2020

ettepanek; 22.09.2020 menetlusdokumendi p 2.7. ja lisad 1-4; 19.10.2020 hagivastuse

p-d 2.1.15 ja 2.3.9). Maakohus ei ole selles osas täitnud selgitamiskohustust ning on

kostja väiteid ja tõendeid põhjendamatult eiranud.

34. Maakohus on alusetult sidunud osakapitali suurendamise vajaduse põhjendamise

ainuüksi COVID-19 pandeemiaga seotud majanduslangusega. Osanike 14.09.2020

otsuse sõnastusest nähtub üheselt mõte, et muutunud ja tundmatu olustiku kontekstis on

vaja tagada ühingu majandusjätkusuutlikkus. See ei eelda vajadust tõendada just

pandeemiast tingitud käibelangust. Ühingul on vaja just käibevahendeid (vt 14.09.2020

2-20-13481

otsus;

22.09.2020

menetlusdokumendi

p

2.7

ja

lisad

1-5,

19.10.2020

menetlusdokumendi p 2.1.15, 2.3.8-2.3.10). Fondiemissiooniga ei oleks osaühingule

tekkinud juurde täiendavaid käibevahendeid. Kohus on jätnud hindamata kostja väite,

mille

kohaselt

ei

ole

võimalik

osakapitali

suurendamise

eesmärki

(s.o

majandusjätkusuutlikkuse tagamist) omanikulaenuga saavutada.

35. Olukorras, kus osakapitali suurendamine on äriühingu majandustegevuse jätkamiseks

hädavajalik, ei saa enamusosaniku poolthäält tõlgendada enda jaoks eeliste

omandamisena. Juhatus peab tegutsema ühingu parimates huvides.

36. Tallinna Ringkonnakohtu 31.08.2018 otsuses nr y-yy-yyyyy sisalduvad järeldused ja

Riigikohtu 19.10.2020 määruse järeldused tsiviilasjas nr x-xx-xxxxx ei ole käesoleval

juhul kohaldatavad.

37. Maakohus on ebaõigesti märkinud, et M. Ni ja A. Ai poolt koostatud dokumendi (vt I

kd, tl 115-117) puhul on tegemist eksperthinnanguga.

38. Maakohus on ekslikult leidnud, et kostja on rikkunud teabe andmise kohustust ning

hagejal ei olnud piisavat teavet osakapitali suurendamise otsuse põhjendatuse

hindamiseks. Hageja nõude aluseks olev TsÜS § 38 lg 1 ei eelda teabeõiguse

nõuetekohase täitmise põhjalikku analüüsi. Vastusena kostja 11.05.2020 päringule

võimaldas kostja hagejal raamatupidamisdokumentidega tutvuda juba alates

16.06.2020, kuid hageja viivitas tutvumisõiguse kasutamisega viimase hetkeni.

Raamatupidaja haigestumine on mõjuv põhjus dokumentidega tutvumise võimaldamise

edasilükkamiseks. Raamatupidaja peab enne osanikule teabe tutvumiseks esitamist

osaühingu andmed üle vaatama ning veenduma, et osanikule esitatav dokumendipakett

sisaldab objektiivseid, tõeseid, võrreldavaid ja ajakohaseid andmeid nii finantsseisundi,

-tulemuste kui ka rahavoogude kohta (ÄS § 183).

39. 08.06.2020 e-kirjas sisalduvate piirangute seadmine oli põhjendatud ja asjakohane.

Arvestades asjaolu, et osakapitali põhjendatuse osas seisukoha kujundamisest piisab

üldjuhul vaid bilansi, kasumi- ja rahavoo aruannetega tutvumisest, ei võta selliste

dokumentidega tutvumine aega enam kui mõni tund. Teabeõiguse mõtteks ei ole

võimaldada osanikul tutvuda dokumentidega ilma juhatuse liikmete või muude

osaühingu töötajate juuresolekuta. Tutvumisõigus peab olema tagatud eelkõige ühingu

asukohas ning juhatuse kontrolli all. XXilt ei saa mõistlikult eeldada, et tal on igal

ajahetkel ette teatamata võimalik tutvustada osanikule äriühingu majandusseisu ja seda

kajastavaid dokumente.

40. Hageja ei ole oma õiguste kaitseks kasutanud seadusega ettenähtud võimalusi taotleda

27.08.2020 ettepanekus sisaldunud vastamise tähtaja edasilükkamist või ÄS § 166 lg 3

järgse nõude esitamist.

41. Hageja teabe- ja dokumentidega tutvumise õiguse piiramine oli ja on osaühingu huvide

kaitsmise seisukohalt põhjendatud ja vajalik. Hageja käitumine kostja osanikuna on

pahausklik ja selgelt osaühingu huve kahjustav. 28.09.2020 esitas hageja kostja

koostööpartneritele kostja mainet kahjustavat eksitavat teave. Arvestades, et hageja on

ühtlasi kostja konkurendi osanik, on selline käitumine käsitletav TsÜS §-s 32 sätestatud

osaniku lojaalsuskohustuse rikkumisena ja osaühingu huvide kahjustamisena.

42. Maakohus jättis asjas olulist tähtsust omavad asjaolud (hageja enda käitumine) välja

selgitamata. Sellega on maakohus rikkunud eelmenetluse ülesandeid. Maakohus on

ebaõigesti järeldanud, et hageja süstemaatiline tegevus ei ole suunatud kostja

kahjustamisele. Hagi rahuldamine on hea usu põhimõttega vastuolus. Maakohus on

eiranud kostja väiteid hageja poolt kostja töötajate üle meelitamise kohta

(apellatsioonkaebuse p-d 53 - 59) ning rikkunud selgitamiskohustust. Kui maakohtu

hinnangul olid kostja väited tõendamata, oleks maakohus pidanud sellele tähelepanu

2-20-13481

juhtima. Kostja majandustulemuste langus on põhjuslikus seoses hageja poolse

äriühingut kahjustava tegevusega.

43. 26.04.2021 seisukohas esitas kostja vastuväited hageja 15.02.2021 seisukohtadele ning

leidis, et apellatsioonkaebus tuleb lisaks selles märgitud alustele rahuldada ka TsÜS §

32 ja § 138 lg-st 2 tulenevalt.

Vastustaja seisukoht

44. Hageja vaidleb 15.02.2021 seisukohas apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle

rahuldamata ja menetluskulud kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

45. Tsiviilkolleegium leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg

1 p 1 alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

nõustub esimese astme kohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s 6

sätestatust neid ei korda.

46. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib kolleegium esmalt, et hageja on

kaebuses suures osas korranud oma varasemas menetluses antud selgitusi ja arusaamu

nii faktilistest asjaoludest kui õiguslikust olukorrast. Kuivõrd maakohtu otsuses on

piisava põhjalikkusega käsitletud ka enamust apellatsioonkaebuses esitatud väidetest, ei

pea kolleegium vajalikuks neile väidetele veelkord vastata. Kõiki hagi lahendamise

seisukohalt olulisi asjaolusid on maakohus arvestanud ning kõiki tõendeid kooskõlas

TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnanud. Kolleegium ei pea võimalikuks hinnata asjas

esitatud tõendeid maakohtust erinevalt või teha tuvastatud asjaoludest teistsuguseid

õiguslikke järeldusi. Samuti ei tuvastanud kolleegium maakohtu menetluses muid

menetlusnormide rikkumisi, mis võiksid anda aluse otsuse tühistamiseks.

47. Maakohus tugines õigesti TsÜS § 38 lg-le 1, mis võimaldab huvitatud isikul nõuda

kohtus juriidilise isiku organi seaduse või põhikirjaga vastuolus oleva otsuse kehtetuks

tunnistamist. Viidatud sätte teise lause kui üldnormi kohaselt saab ka osanike otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda juhul, kui osanik kasutas otsuse tegemisel hääleõigust

selleks, et omandada enda või kolmanda isiku kasuks eeliseid ühingu või teiste osanike

kahjuks, ja otsus võimaldab seda eesmärki saavutada. Kõnealuse normi eesmärk on mh

vähemuse kaitse enamuse kuritarvituste vastu ja see rakendub ka osaühingu puhul.

48. Ringkonnakohtu hinnangul taandub käesoleva vaidluse lahendamine eelkõige sellele,

kas kostjal oli objektiivne vajadus osakapitali suurendamiseks või suurendati osakapitali

vähemusosaniku õiguste vähendamiseks. Kolleegium nõustub maakohtu järeldusega,

et kostja ei ole tõendanud täiendavate sissemaksete teel osakapitali suurendamise

vajalikkust. Osakapitali suurendamise vajadus peab olema kindlaks tehtud analüüsi

tulemusena ja sisalduma otsuses või olema vähemalt vähemusosanikule teadasaadav.

Maakohus ei rikkunud selles osas selgitamiskohustust. Seda, et osakapitali

suurendamise põhjus oli ka tegelikult olemas, pidi tõendama kostja. Kostjale oli tema

tõendamiskoormis teada.

49. Lisakapitali vajaduse tõendamiseks esitas kostja Swedbank AS teatise 28.07.2020

seisuga, kontojäägid seisuga 31.03.2020 ja 31.08.2020 ja kasumiaruanded teatud

perioodide kohta. Kostja ei ole arusaadavalt selgitanud, kuidas nähtub esitatud

dokumentidest täiendava käibekapitali vajadus summas 160 000 eurot.

50. Hagimenetluses vastutavad pooled lahendi tegemiseks vajalike asjaolude kohtule

teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Samuti peab pool suutma iga tõendi kohta ära

näidata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib tõendit esitada.

Kohus ei või ise tõenditest asjaolusid otsida (vt RKTKo nr 3-2-1-141-13, p 17).

2-20-13481

51. Maakohus andis 01.12.2020 toimunud kohtuistungil kostjale täiendava võimaluse

põhjendada, kuidas nähtub esitatud dokumentidest käibekapitali täiendamise vajadus.

Kostja seda ei teinud. Swedbank AS teatis tõendab seda, et Swedbank on otsustanud

lõpetada kostjaga koostöö ja lepingud seoses sellega, et panga jaoks pole kostja tehingud

ja nende eesmärgid selged ja läbipaistvad. Swedbank AS kiri ei tõenda kostja

majanduslikke raskusi.

52. Kohus ei pidanud kostjale selgitama, et tema poolt esitatud tõendid ei ole kostja

osakapitali suurendamise vajaduse tõendamiseks piisavad. Hagimenetluse näol on

tegemist võistleva menetlusega, mis toimub poolte esitatu alusel ning kohtul ei ole

kohustust teha pooltele täiendavate tõendite esitamise ettepanekut pelgalt seetõttu, et

pool ei ole suutnud kohtu arvates tõendamiskohustust täita. Piisavas määras tõendite

esitamise tagamine on poolte enda vastutusalas.

53. Põhjendamatu on kostja etteheide, et maakohus on alusetult sidunud osakapitali

suurendamise vajaduse põhjendamise ainuüksi COVID-19 pandeemiaga seotud

majanduslangusega. Maakohus tugines otsuses kostja juhatuse ettepanekule, milles ongi

ainult märgitud, et osakapitali suurendamine on seotud koroonaviirusest tingitud

majanduslangusega. Muid kaalutlusi ei sisaldu ka osanike otsuses. Kolleegiumi

hinnangul puuduvad antud asjas tõendid nii käibekapitali vajaduse kui selle seotuse

kohta koroonaviiruse pandeemiaga. Osakapitali suurendamise otsuse ettepanekus ega

ka otsuses endas ei ole sellekohaseid põhjendusi.

54. Kostja ei ole ümber lükanud hageja väiteid selle kohta, et lisakapitali vajaduse

hindamine peaks põhinema konkreetsetel arvutustel ning läbi peaks olema kaalutud ja

analüüsitud ka ühingu jaoks muud võimalikud finantseerimise abinõud. Sellist

informatsiooni osakapitali suurendamise ettepanekus ei ole. Hageja poolt esitatud

vandeaudiitori arvamuses on välja toodud, milliste andmete ja dokumentide alusel saab

käibevahendite täiendamise vajadust hinnata. Selleks tuleb analüüsida kontode lõikes

bilansse ja kasumiaruandeid, nõudeid ostjate vastu, võlgu hankijatele, viitvõlgu ja

ettemakseid, allahinnatud ja mahakantud nõudeid ja varusid.

55. Vähemusosaniku jaoks on osakapitali suurendamine teatavates olukordades tema õigusi

oluliselt puudutav, seda eelkõige juhul, kui kapitali suurendamise tulemusel kaotab ta

suurel määral oma vähemusosniku õigused. Käesoleval juhul otsustati suurendada

osakapitali viisil, et kui hageja täiendavat sissemakset ei tee, siis moodustab tema

639 eurose nimiväärtusega osa kostja osakapitalist senise 20% asemel ainult 0,4% ning

kostja enamusosaniku ALK Group OÜ osalus tõuseks ÄS § 193 lg 2 sätestatud osade

märkimise eesõiguse kasutamisel 99,6 %-ni.

56. Hageja pakkus välja ka muid lahendusi käibevahendite suurendamiseks, sh omanike

poolt samas summas laenu andmise. Kostja ei ole selles osas hagejale vastanud ega ole

seda ettepanekut üldse käsitlenud.

57. Eeltoodust nähtub, et kostja eesmärk osakapitali suurendamisel oli vähemusosaniku

õiguste vähendamiseks, mitte vajadus täiendavate vahendite järele. Kolleegium nõustub

hageja seisukohaga, et antud juhul kaotab ta osakapitali suurendamise korral oluliselt

rohkem, kui matemaatiliselt arvestatav kaotus, sest osaluse tegelik väärtus ei vasta

nimiväärtusele. Hageja varalise kahju suurus on vandeaudiitori hinnangu kohaselt

vähemalt 685 669 eurot.

58. Ebaõige on kostja seisukoht, et maakohus on põhjendamatult hinnanud osanikule teabe

andmise kohustust, sest TsÜS § 38 lg 1 ei eelda teabeõiguse nõuetekohase täitmise

põhjalikku analüüsi. Maakohus on tuvastanud osanike ebavõrdse kohtlemise –

enamusosanikul oli teabele piiramatu ligipääs, kuid vähemusosanikule teavet ei antud,

mis on samuti juriidilise isiku organi otsuse kehtetuks tunnistamise aluseks ja seega

asjakohane. Erialakirjanduses on asutud seisukohale, et juriidilise isiku organi otsus on

2-20-13481

TsÜS § 38 lg 1 alusel kehtetuks tunnistatav ka siis, kui otsuse aluseks olnud

informatsioon oli ebaõige või mittetäitelik. Mittetäieliku informatsiooniga on tegemist

siis, kui oluline informatsioon jäetakse esitamata. (vt Tsiviilseadustiku üldosa seadus.

Juura. Tallinn. 2010, lk 154). Seega, kui kostja tugines osakapitali suurendamise otsuse

tegemisel kaalutlustele, mida ei ole otsuses sedastatud, on tegemist kehtetuks

tunnistatava otsusega TsÜS § 38 lg 1 tähenduses.

59. Kolleegium ei nõustu kostja seisukohaga, et hagejale oli teabeõigus tagatud. Hageja

juhatuse liikme varasema tööõigusliku suhtega ei saa põhjendada hageja teabeõiguse

tagamist. Teabeõiguse tagamist ei saa põhjendada ka käibeandmete ja majandusaasta

aruannete avalikkusega. Hageja on maakohtus tõendanud, et käibekapitali täiendamise

vajaduse hindamiseks tuleb analüüsida kasumiaruandeid, bilanssi, pangakontode

väljavõtteid, müügi- ja ostureskontrat jm dokumente. Põhjendamatu on hageja

teabeõiguse rikkumine raamatupidaja haigestumise kaalutlusel. Raamatupidaja ei pea

viibima dokumentidega tutvumise juures. Teabeõiguse piiramist ei saa põhjendada ka

asjaoluga, et hagejal oli võimalik dokumentidega tutvuda alates 07.09.2020. Nimetatud

kuupäevaks pidi hageja tegema juba otsuse, kas osaleda osakapitali suurendamisel.

28.09.2020 kirja edastamine ei oma käesolevas asjas tähtsust, sest hageja teabeõiguse

rikkumine leidis aset juba enne 14.09.2020. Väär on kostja väide, mille kohaselt ei ole

hageja taotlenud erikontrolli korraldamist. Hageja esitas 03.09.2020 nii kostjale kui ka

ALK Groupile taotluse erikontrolli korraldamiseks ja erikontrolli läbiviija määramise

otsustamiseks vastavalt ÄS § 181 lg-le 1. Kostja ega ALK Group ei ole hageja

erikontrolli korraldamise taotlusele vastanud.

60. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja ei kaalunud käibekapitali tagamiseks muid

alternatiive. Kostja osakapitali suurendamise otsuse põhjendustes puuduvad

adekvaatsed põhjendused, miks on osakapitali suurendamine ainus sobiv lahendus.

Hageja alternatiivettepanekut, anda omanikulaenu, kostja ignoreeris.

61. Kui vähemusosanik on juba varem jäänud ilma teabest, mida ta ühingult nõudis, ja tema

soovitud erikontrolli ei määratud, siis saab osakapitali suurendamist viisil, kus

vähemusosaniku senine osa ei taga talle enam senistki piiratud kontrolli osaühingu

tegevuse üle, pidada toiminguks, millega kahjustatakse vähemusosaniku huve. Eelised

sellisest toimingust saavad eelkõige teised osanikud või juhatuse liikmed, kelle senise

tegevuse kontrollimisele olid vähemusosaniku taotlused suunatud, st käesoleval juhul

enamusosanik ALK Group OÜ ja kostja juhatuse liige on XX.

62. Kostja poolt välja toodud asjaolud hageja osaluse omandamise ja pereliikmete

omavaheliste erimeelsuste kohta ei oma osakapitali suurendamise põhjendatuse

hindamisel tähtsust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

63. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude

jaotuse.

Maakohus

jättis

menetluskulud

kostja

kanda

ja

ringkonnakohtul pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata

jätmisel jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud samuti kostja

kanda.

64. Maakohus määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhjendatud ja vajalikud menetluskulud summas 6500 eurot ja viivise

menetluskuludelt. Kindlaksmääratud menetluskulude suurust ei ole vaidlustatud.

65. Maakohus määras hüvitatava kulu kindlaks rahaliselt, mistõttu teeb seda TsMS § 174

lg 3 järgides ka ringkonnakohus.

66. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need rahaliselt kindlaks määrata hageja kulu-

nimekirja põhjal. Hageja taotleb 4354,67 euro hüvitamist 54,25 t õigusabi eest

2-20-13481

tasumääraga 150 eurot/t (ei sisalda käibemaksu). Hageja esindaja tutvus kohtuotsusega,

kaebusega ja kohtu määrustega (4,25 t), suhtles kliendiga, audiitoriga ja kohtuga

(3,75 t), koostas vastuse apellatsioonkaebusele (17 t), koostas menetluskulude

nimekirja, vastuse kostja menetluskulude nimekirjale ning valmistus istungiks (4,5 t) ja

osales sellel (4,7 5 t).

67. Kostja vaidles hageja menetluskulude suurusele vastu vastuse koostamisele,

menetluskulude nimekirja koostamisele ja kohtuistungi ettevalmistamiseks kulunud aja

osas.

68. Ringkonnakohtu hinnangul on hageja esindaja tasumäär kohtupraktikas aktsepteeritava

suurusega. Arvestades asja mahtu ja keerukust ning asjaolu, et esindajad on suures osas

korranud

juba

maakohtus

esile

toodud

seisukohti,

peab

kolleegium

menetlustoiminguteks kulunud aega ülepaisutatuks. Samuti ei pea kolleegium

vajalikuks kahe esindaja osalemist ringkonnakohtu istungil. Kolleegium vähendab

vastuse koostamise aega 10 tunnile, menetluskulude nimekirja koostamisele, kostja

nimekirjale vastamisele ja kohtuistungiks ettevalmistamisele kulunud aega 3 tunnile ja

kohtuistungile kulunud aega 1,16 tunnile. Seega loeb kolleegium hageja esindajate

põhjendatud ajakuluks ringkonnakohtus 22,16 tundi ning õigusabikulu suuruseks 3324

( 22,16x150) eurot. Hageja ei taotle käibemaksu hüvitamist. Vastavalt hageja taotlusele

ja TsMS § 177 lg-le 4 tuleb kostjal hüvitamisele kuuluvatelt kuludelt tasuda viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)