2-18-135444/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Harju Maakohus Kohtunik Liili Lauri Määruse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-18-135444 Tsiviilasi If P&C Insurance AS hagi J. M.’i vastu võla nõudes Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja: If P&C Insurance AS (registrikood 10100168, asukoht Lõõtsa 8a, 11415 Tallinn), lepinguline esindaja Holly-Fleur Ulm (e-post: holly.ulm@if.ee) Kostja: J. M. (isikukood: xxxx, elukoht xxxx), lepinguline esindaja Kunnar Korsten (e-post: kunnar@hugo.legal) Menetlustoiming Menetluse lõpetamine, riigilõivu tagastamine Resolutsioon

1. Võtta vastu hageja If P&C Insurance AS hagist loobumine ning lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-18-135444 – If P&C Insurance AS hagis J. M.’i vastu võla nõudes.

2. Tagastada hagejale pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 225 eurot, hageja If P&C Insurance AS arvelduskontole nr xxxx. Menetluskulude jaotus

3. Menetluskulud jätta hageja kanda.

4. Määrata kindlaks kostja J. M. menetluskulude rahaline suurus ning mõista hagejalt If P&C Insurance AS kostja J. M. kasuks välja kostja menetluskulud summas 843 eurot.

5. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb hagejal If P&C Insurance AS tasuda kostja J.

M. kasuks menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Edasikaebamise kord Määruse võib esitada 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu menetluses on If P&C Insurance AS hagi J. M.’i vastu võla nõudes. 12.05.2021 saabus kohtule hageja hagist loobumise taotlus. Hagist loobumise põhjuseks märgib hageja asjaolu, et hagejale oluline dokumentaalne tõendusmaterjal ei ole vaatamata kohtu poolt tehtud korduvatele päringutele Saksamaalt laekunud.

Kostjal puuduvad vastuväited hagist loobumise osas ning palub jätta menetluskulud hageja kanda. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 kohaselt lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. TsMS § 429 lg 1 järgi hageja võib hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus leiab, et puuduvad TsMS § 429 lg-s 4 sätestatud alused, mis ei võimaldaks avaldusest loobumist vastu võtta.

TsMS § 432 sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kohus asub seisukohale, et vastavalt TsMS § 429 lg-le 1 kuulub menetlus käesolevas tsiviilasjas lõpetamisele seoses esitatud hagist loobumise avaldusega. Hageja palub tagastada seoses hagist loobumisega pool hagi esitamisel tasutud riigilõivust.

Kohus, tutvunud asja materjalidega ja esitatud taotlusega riigilõivu tagastamiseks, leiab, et taotlus riigilõivu tagastamiseks on põhjendatud ja tuleb rahuldada. TsMS § 150 lg 2 p 2 kohaselt pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse, kui hageja loobub hagist. Hageja on hagi esitamisel tasunud riigilõivu summas 450 eurot. Arvestades asjaolu, et hageja on loobunud hagist, tuleb tasutud riigilõivust pool, s.o 225 eurot, hagejale tagastada. Menetluskulud Juhindudes TsMS § 173 ning kooskõlas TsMS §-ga 168 lg 4 jätab kohus menetluskulud hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks ka siis, kui menetlusosalised ei esita menetluskulude kindlaksmääramise taotlust, võttes aluseks menetluskulude nimekirja või tsiviilasja materjalid. TsMS § 174 lg 2 kohaselt määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist.

TsMS § 174 lg 4 esimese lause kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kostja menetluskulude nimekirja kohaselt palub kostja hagejalt välja mõista õigusabikulud summas 843 eurot. Hagejal puuduvad kostja menetluskulude suuruse osas vastuväited. Kohtu hinnangul vastab kostja menetluskulude suurus tsiviilasjas tehtud töö mahule ega ole ülepaisutatud.

Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kostja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus on põhjendatud ning kuulub rahuldamisele, mistõttu määrab kohus kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks, mis kuulub hagejalt hüvitamisele, 843 eurot. TsMS § 177 lg 4 sätestab, et kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kostja on vastava taotluse esitanud. TsMS § 178 lg 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates.

/allkirjastatud digitaalselt/ Liili Lauri Kohtunik