4-21-1862/7 · Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Viru Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

01. juuni 2021

Jõhvi kohtumajas Kirjalikus menetluses

Väärteoasja number 4-21-1862 (2440,21,000930)

Kohtunik Larissa Prokopenko Väärteoasi kaebemenetluses A.X kaebus Politseija Piirivalveameti

Ida Prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna mentlusgrupi IV vanemväärteomenetleja A. M. 16.04.2021.a otsusele nr 2440,21,000930.

Menetlusalune isik

Kaitsja A.X , isikukood XXX, elukoht xxx, e-post: xxx

Juri T , e-post: juli.tolmatshov@mail.ru olmatšov

Juhindudes VTMS § § 1 120,

32 p 2, 134, 135 kohus

O T S U S T A S:

Rahuldada osaliselt A.X kaebus.

Tühistada ja Piirivalveameti Ida Prefektuuri Jõhvi Politsei- 16.04.2021.a otsus nr 2440,21,000930 karistuse määramise osas.

Tunnistada A.X süüdi 17.03.2021 kell 02.58 mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest mitte vähem kui 2

6 km/h, s.o Liiklusseaduse § 227 lg 2 ettenähtud väärteo toimepanemises ning karistada mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 2 (kaheks) kuuks.

Karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Liiklusseaduse § 127 alusel on kohustatud 5 (viie) tööpäeva jooksul A.X alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. Kohtuotsus saata Ida Prefektuurile, Transpordiametile ja kaebuse esitaja ning tema kaitsjale le VTMS § 135 lg 5 kohaselt väljastusteatega või elektrooniliselt.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kaudu kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul päevast, mil kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtu Jõhvi kohtumajale 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kättesaamise kuupäevast.

MENETLUSE KÄIK

17.03.2021 koostas Ida prefektuuri patrullpolitseinik M. L. A.X väärteoprotokolli suhtes selle fakti kohta, et tema 17.03.2021 kell 02.58 Idahvi Viru maakonnas Jõ vallas -Tartu-Valga mnt 6 km- Jõhvi l juhtis mootorsõidukit asulavälisel teel liiklusmärgi 50 km/h mõjupiirkonnas 7

3 km/h, ületades lubatud kiirust mitte vähem kui 2 9+-

6 km/h. Nimetatud teoga rikkus A.X

2. A.X gu on LS § 15 lg 1 p te kvalifitseeritud LS § 227 lg 2 järgi.

Ida prefektuuri Jõhvi politseijaoskonna Jõhvi politseijaoskonna IV vanemväärteomenetleja A.

M. tegi 16.04.2021.a otsuse nr 2440,21,000930, milles leidis, et isiku rikkumine on tõendatud tunnistaja ja m

enetlusaluse isiku ütlustega ning kiirusmõõturi kasutamise protokolliga.

Otsuse kohaselt menetlusalune isik väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas juhtis mootorsõidukit, asula

3 km/h, lubatud kiirus antud teelõigul 50 sisesel teel kiirusega 79+- km/h, seega ületas lubatud kiirust mitte vähem kui 2 km/h. Menetlusalune isik rikkus LS §

15 lg 1 p 2 nõudeid, mille eest on ette nähtud karistus LS § 277 lg 2 alusel. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Nimetatud kohtuvälise menetleja ots LS § 227 lg 2 järgi usega karistati A.X-i juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks.

30.04.2021 saabus Viru Maakohtule A.X kaitsja kaebus 16.04.2021 tehtud otsuse peale väärteoasjas nr 2440,21,000930.

KAEBUS 30.04.2021 esitatud kaebus kergem es palub menetlusalune isik Viru Maakohtul mõista talle karistus

– juhtimisõiguse äravõtmine 1 kuuks. Menetlusalune isik avaldas, et ei soovi kohtuistungil osaleda. Kaebuses Isik tunnistas kaebuse esitaja oma süüd ning kahetses puhtsüdamlikult toimepandut. töötab OÜ ning ta töö on seotud transpordivahendite kasutamisega Mootorsõiduki X . juhtimisõiguse äravõtmisel jääb kaebuse esitaja ilma sissetulekuallikast.

VASTUS KAEBUSELE

Kohtuväline menetleja nõustub kirjaliku menetlusega ning palub jätta kohtuvälise menetleja otsus muutmata ja kaebus rahuldamata, ning esitab kirjalikult oma seisukoha väärteoasjas. Kohtuvälise menetleja esindaja tutvunud menetlusaluse isiku esindaja pool esitatud kaebusega ja väärteoasjas kogutud tõenditega on seisukohal, et menetlusaluse isiku poolt oli toime pandud väärtegu on leidnud kinnitust ja tõendamist väärteomenetluse käigus. Liiklusseadus §

227 lg 2 toime pandud väärteo eest võib isikut karistada rahatrahviga kuni 100 trahviühikut s.o kuni 400 eurot või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni 6 kuuni. Kohtuvälise menetleja poolt oli menetlusalusele isikule toime pandud väärteo eest määratud põhikaristusena juhtimisõiguse ära võtmine 4 kuuks. Karistuse määramise ajal oli arvestatud asjaoludega, et menetlusalune isik on varem korduvalt toime pannud samalaadesi ja muid liiklusrikkumisi ning menetlusalune isik omab käesoleval ajal 5-te kehtivat kriminaalkaristust ja 23-me kehtivat väärteokaristust. Eelnevalt toimepandud samalaadsete ja muude liiklusrikkumiste eest on isikut karistatud ainult rahatrahvidega. Määratud rahatrahvid on jäetud isiku poolt tasumata, pärast mida on kohtu poolt tasumata jäetud rahatrahvid asendatud üldkasuliku tööga. Määratud karistused (rahatrahvid ja üldkasuliku töötunnid) ei ole suutnud mõjutada menetlusalust isikut edaspidiselt seadusekuulekalt käituma ning isik jätkab üha uute samalaadsete väärtegude toimepanemist. Seetõttu ja lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest tuleb menetlusaluse isiku suhtes kohaldada põhikaristusena juhtimise õiguse äravõtmist.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 120 kohaselt maakohtunik võib kohtuistungit korraldamata lahendada kaebuse kirjalikus menetluses ja teha lahendi käesoleva seadustiku § 132 sätteid järgides, kui kohus on saatnud kaebuse koopia kohtumenetluse teisele poolele ning selgitanud tema seisukoha kaebuse suhtes ning kohtumenetluse pooled on kaebuses või selle vastuses teatanud, et nad ei soovi kohtuistungist osa võtta.

Süüdistus puudutab LS § § 227 lg 2 järgi.

15 lg 1 p 2 rikkumist mis on kvalifitseeritud LS

Käesolevas väärteoasjas on kogutud järgmised tõendid: Menetlusaluse isiku ülekuulamise protokoll (d 29-31), mille kohaselt A.X tl andis ütlusi, et ületa , kuna ei märganud liiklusmärki Palub mitte võtta ära s kiirust . juhtimi

sõigust, kuna töötab autojuhina. Rikkumisega nõus. Tunnistaja ülekuulamise protokoll (tl täites teenistusülesandeid 35-36), mille kohaselt B. M. 17.03.2021 kell 02.58 -Tartu-Valga mnt 6 km-

Jõhvi l märkasid sõidukit, mis ületas kiirust sõites asulasisesel teel kiirusega 79 km/h. Auto peeti kinni, roolis oli A.X . Juht tunnistas rikkumist. Kiirusmõõturi kasutamise protokoll ( mõõdeti d 32-34), mille kohaselt 17.03.2021 kell 02.58 tl Jõhvi vallas Jõhvi-Tartu-Valga mnt 6 km- IVECO 50C146 reg.nr

l sõiduki XXX sõidukiiruseks km/h. Lubatud sõidukiirus mõõdetaval teelõigul oli 5

0 km/h. Kiiruse mõõtmise laiendmääramatus on +/ km/h, lõplik mõõtetulemus km/h. Mõõtja sõiduk

- 3 seisis paklas lisel teel, eemaldus patrullautost. . Mootorsõiduk liikus 1 sõidurajal pärisuuna Teel liikus üksinda. Karistusregistri väljavõte (tl. 39- mille kohaselt on A.X-il 5 kehtivat ), kriminaalkaristust ning 2

3 kehtivat väärteokaristust sh kiiruse ületamise eest 3 korda. Viimane karistus

30.04.2017. LS § 227 järgi oli määratud

Kohtul puudub alus kahelda dokumentaalsete tõendite ning menetlusaluse isiku ja tunnistaja ütluste usaldusväärsuses. Tõendites puuduvad vastuolud, nad langevad kokku omavahel ja annavad kohtule väärteo toimepanemise pildi.

Käesolevas asjas on tõendatud ja menetlusaluse isiku poolt õigeks võetud, et A.X

79+-3 etades juhtis sõiduautot liiklusmärgi 50 km/h mõjupiirkonnas kiirusega km/h, ül kiirust mitte vähem kui 26 km/h. LS § 15 lg 1 p 2 kohaselt s on asulasisesel teel 50 kilomeetrit tunnis. suurim lubatud sõidukiiru Liiklusseaduse § 227 lg 2 sätestab: Mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 kilomeetrit tunnis karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kuue kuuni.

Liiklusseaduse § 227 järgi koosseisutüübilt on tegemist spetsiifilise teokirjeldusega, erilise isikutunnusega ja blanketse väärteokoosseisuga. Liiklusseaduse § 227 objektiivsed tunnused seisnevad mootorsõiduki juhi poolt lubatud sõidukiiruse ületamises. Kiirusmõõteseadme kasutamise protokolli ja menetlusaluse isiku ütluste kohaselt oli tegu asulasise

79 km/h. Kiiruse

- 3 se teega. Seadme lugem näitas mõõtmisel laiendmääramatus +/ km/h. Sõiduk ületas mõõdetaval teelõigul lub sõidukiirust mitte vähem, kui 2 atud

6 km/h.

Eelmärgitud sätetest tulenevalt saab järeldada, et juhtis mootorsõidukit, A.X ületades lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 2 km/h, mis on keelatud vastavalt LS §

15 lg 1 p 2 ja kvalifitseeritud L

iiklusseaduse § 227 lg 2 järgi. A.X tunnistab väärteo toimepanemist ja kahetseb tegu. Vaidluse esemeks on karistuse määramine, mida tuleks menetlusaluse isiku arvates vähendada kuni 1 kuuni.

KarS § 15 lg 3 järgi on väärteona karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu. Kohus leiab, et A.X täitis objektiivse koosseisu Liiklusseaduse § 227 lg 2 järgi ettevaatamatusega. KarS § 18 lg 1 kohaselt ettevaatamatus on kergemeelsus ja hooletus. Lõike 3 kohaselt paneb isik teo toime hooletusest, kui ta ei tea süüteokoosseisule vastava asjaolu esinemist, kuid oleks seda tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral pidanud ette nägema. sõiduki autojuhina sõites asula sel teel, ületas kiirust. Tema A.X sise ütluste kohaselt pannud ta tähele kiiruse piirangu märki ületas kiirust, ei ning sellega eiras ta Liiklusseaduse § sätteid.

15 lg 1 p 2

Eeltoodud asjaoludel asub kohus seisukohale, et menetlusaluse isiku käitumisele on antud õige karistusõiguslik hinnang ning tema käitumine on õigesti kvalifitseeritud Liiklusseaduse §

227 lg 2 järgi. Seega on menetlusalune isik oma tegevusega täitnud talle inkrimineeritava teo objektiivse ja subjektiivse koosseisu, õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Kohus on seisukohal, et A.X pani talle inkrimineeritava väärteo toime süüvõimelisena, kuna vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt neljateistaastane. Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistus on määratud politseiametniku poolt, kes on pädev kohtuväline menetleja väärtegudes. Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja poolt ei ole kohtvälise menetluse käigus rikutud väärteomenetlusõigust.

KARISTUS

16.04.2021 ja otsuse, millega A.X tegi kohtuväline menetle tunnistati süüdi ning karistati

4 kuuks. LS § 227 lg 2 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega

Kaebuse esitaja palus mõista , kuna ta võib juhilubade puudumisel talle kergem karistus kaotada töö ja sissetuleku.

Kohus märgib järgmist. Karistuse määramisel ja mõistmisel tuleb lähtuda KarS § 56 näidatud karistuse eesmärkidest. Karistus määramisel ja mõistmisel tuleb arvestada karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast hoiduda edaspidi süütegude toimepanemist ning õiguskorra kaitsmise huvisid. Karistamise aluseks on isiku süü. LS § 227 lg 2 näeb ette karistusena rahatrahvi kuni 100 trahviühikut ehk summas 400 eurot, aresti või sõidukijuhtimise õiguse äravõtmise kuni 6 kuuni.

Kohtuvälise menetleja otsuses on märgitud, et karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kaebuses on isik avaldanud puhtsüdamlikku kahetsust, mis on kergendavaks asjaoluks KarS § 57 alusel. Kohtuväline menetleja on oma otsusega määranud juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks, mis on keskmisest suuremas . määrast määras Riigikohtu praktikas on rõhutatud järgnevat: „Klassikalise arusaama kohaselt on karistusõigus suunatud esmajoones teole, mitte aga täideviijale karistusõigusliku hinnangu andmise - aluseks on üldjuhul isiku poolt toimepandud tegu, mitte aga isik ise ja karistuse aluseks on esmajoones isiku süü.“ (RKKKo 3-1-1-43-06 p.13.1) Riigikohtu praktikas on öeldud järgnevat: „Karistusseadustiku § 56 sätestab karistamise alusena isiku süü, mille suurus määrab võimaliku karistuse ülempiiri karistuse kohaldamisel. Karistuse mõistmisel tuleb süü suuruse kvantitatiivsel kindlaksmääramisel igal juhul arvestada teo toimepanemisega seotud kergendavate ja raskendavate asjaoludega, eesmärgiga teha kindlaks karistuse konkreetne määr vastava paragrahvi sanktsiooni piirides ja prognoosida konkreetsele isikule mõistetava karistuse eripreventiivseid eesmärke.“ (RKKKo 3-1-1-14-07, p 6) A.X pandud ettevaatamatusega. A.X-il pani toime ühe väärteo, mis on toime on 23 kehtivat llest 3

väärteokaristust, mi on samuti seotud kiiruse ületamisega. Viimati karistati teda LS § 227 järgi 4 aastat tagasi. mõistetud rahatrahvid Enamus est on tasumata, kuid kaks LS § 227 määratud rahatrahvi on asendatud ÜKTga. Isik kahetseb oma tegu ja tunnistab oma süüd. Kohus leiab, et süü antud väärteos on keskmisest väiksemas määras ning isikule määratud karistus vasta isiku süü suurusele. ei

Kohus hindab isiku süü suurust ehk karistamine on tegupõhine, samuti võetakse arvesse süüdlase isik, tagades karistamise eripreventiivseid eesmärke. Eripreventiivsetest eesmärkidest lähtudes tuleb karistuse määramisel arvestada milline karistus avaldab isikule mõju. Kuna tegu on juba kiiruse ületamisega, ni neljanda ng eelnevad rahatrahvid on suuremalt jaolt tasumata, pole rahatrahvid A.X-i ning ÜKTd

suhtes ilmselgelt mõju avaldanud ning talle tuleb karistuseks mõista juhtimisõiguse äravõtmine. Kohus peab piisavaks võtta juhtimisõigus ära 2 kuuks. KOHTU MEETMED

Kohus leiab, et kaebus on osaliselt ning põhjendatud kohtuvälise menetleja otsus tühistada ja muuta karistuse osas.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Larissa Prokopenko