1-10-5424/106 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Määruse kuupäev

1. juuni 2021

Kohtuasja number

1-10-5424

Kohtukoosseis

Maarika Kuusk, Aarne Sarjas, Ingeri Tamm

Kohtuasi

Guntars Kaziks (isikukood 36704074212 ) tingimisi

enne tähtaega vangistusest vabastamine

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 3. mai 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Guntars Kaziks, määruskaebus

Teised määruskaebemenetluse

pooled

Tartu Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Evelin

Merilaine

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 3. mai 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

EDASIKAEBAMISE KORD: Määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist

kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil

isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu 15.10.2010. a otsusega tunnistati Guntars Kaziks süüdi KarS § 141 lg 2 p-

de 1, 6 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel

arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg. KarS § 872 lg 2 p-de 1, 2, 3 alusel määrati

lisaks karistusele karistusjärgne kinnipidamine. Tallinna Ringkonnakohtu 04.05.2011. a

otsusega jäeti Harju Maakohtu 15.10.2010. a otsus muutmata. Riigikohtu 21.10.2011. a

otsusega tühistati maakohtu ja ringkonnakohtu otsused Guntars Kaziksi suhtes KarS § 872 lg 2

alusel karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise osas. Muus osas jäeti kohtuotsused muutmata.

2. Tartu Vangla esitas maakohtule materjalid kinnipeetava G. Kaziksi tingimisi enne tähtaega

vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuuri süüdlase tingimisi vabastamist ei toeta.

3. Tartu Maakohtu 3. mai 2021. a määrusega jäeti G. Kaziks tingimisi enne tähtaega

vabastamata. Kohus tuvastas, et KarS §-s 76 nimetatud formaalsed alused kinnipeetava

tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks täidetud. Samas märkis kohus, et kuna

G. Kaziks avaldas, et ta ei soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda, siis ei kontrollinud vangla

ka ühtegi elukohta. Istungil avaldas G. Kaziks, et leiab vabanedes elukoha Samaaria külla ning

teda on valmis enda juurde võtma ka sugulased, kes niisama paberit anda ei taha. Peale

kohtuistungit esitas kinnipeetav kirja avaldades aadressi, kuhu ta soovib ennetähtaegselt

vabanedes elama asuda. Kohus märkis siiski, et kontrollitud elukoht isikul puudub ning ka

istungil rääkis ta ebamäärastest elukohtadest. Seega ei saaks kohus G. Kaziksit elukoha

2(6)

puudumise tõttu vabastada, sest kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud elukoha

olemasoluga.

4. Täitmata on teisedki olulised materiaalsed eeldused. Isiku ennetähtaegne vabastamine eeskätt

siis, kui süüdlasest lähtuv retsidiivsusoht on väike. G. Kaziksi puhul on see jätkuvalt kõrge ning

korrektne käitumine vangistuses ei kaaluks ka elukoha olemasolul üles vabastamist

mittetoetavaid asjaolusid. Nimelt on G. Kaziksit korduvalt karistatud ja ta kannab kuuendat

vangistust. Ta on korduvalt kandnud mitmeaastaseid vangistusi vägistamise, sugulise kire

vägivaldse rahuldamise, röövimise, kehalise väärkohtlemise ja tapmise või tervisekahjustuse

tekitamisega ähvardamise eest. Vähem kui aasta pärast vabanemist viimase karistuse

kandmiselt pani ta toime neli uut rasket isikuvastast tegu. Käesolevalt kannab ta karistust

vägistamise eest, mille kannatanuteks olid ka alaealised. G. Kaziks lasi kannatanutele näkku

pipragaasitaolist kemikaali vastupanu mahasurumiseks ning nende suhtes suuremal või

vähemal määral vägivalda kasutades vägistas kannatanud ning ähvardas neid. G. Kaziksi puhul

on alust karta just väga ohtlike kuritegude toimepanemist, mille toimepanemise tõenäosus ei

ole käesoleval ajal piisavalt madal õigustamaks tema ennetähtaegset vabastamist.

5. Kohus tõi veel välja, et G. Kaziksil puudub vabaduses töökoht ning seega ka sissetulek ja

majanduslik toimetulek. Kuna G. Kaziks on varem toime pannud kuritegusid ka majandusliku

kasu saamise eesmärgil, püsib uute kuritegude toimepanemise risk. Ka lähisuhtevõrgustik ei

hoiaks isikut uute kuritegude toimepanemisest eemale, sest ei suutnud seda ka varasemalt.

6. Riske uue kuriteo toimepanemiseks kätkeb ka G. Kaziksi isik. Iseloomustusest nähtuvalt

viitab korduvate seksuaalkuritegude toimepanemine suhtlemisoskuse ja probleemide

lahendamise oskuse puudumisele ning suutmatusele mõista teiste inimeste seisukohti.

Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks G. Kaziksil puudub. Tegemist on

vägivaldse isikuga, kes kavandab kuritegusid ja tegutseb tahtlikult sihikindlalt ning endale oma

tegevusest aru andes. Kuritegusid G. Kaziks ei tunnista ega ole püstitanud tulevikuks

seaduskuulekaid eesmärke. Vangistuse vältel ei ole ta oma mõtlemist ja suhtumist muutnud,

mistõttu on alust arvata, et ta jätkab vabaduses seksuaalkuritegude toimepanemist. Vangistusest

vabaneb G. Kaziks ca 3 aasta pärast ega oska praegu oma tulevikku ette planeerida. G. Kaziksi

seitsmest kriminaalkaristusest neli on seksuaalkuriteod. Selline käitumismuster viitab

kuritegelikele hoiakutele ja motivatsiooni puudumisele loobuda kuritegelikust käitumisest.

G. Kaziks ei tunnista oma kuritegu, süüdistades kannatanuid valetamises ning vanglakaristuses

puudulikku õigussüsteemi ja ühiskonda tervikuna. Kohtu arvates on G. Kaziksi isikut

arvestades alust karta temalt ka tulevikus uute kuritegude toimepanemist.

7. Lisaks eeltoodud kuritegudele pani G. Kaziks toime ka äärmiselt julmade asjaoludega teo

tungides tundmatule naisterahvale kallale ja kägistades teda metallketiga teadvuse kaotamiseni,

misjärel tiris ta kannatanult kuldketi ja võttis kuldsõrmuse. G. Kaziksi teod näitavad äärmist

ükskõikstust inimelu ja kehalise puutumatuse suhtes. Ehkki kõik kohtud tuvastasid

seksuaalkuritegude asetleidmise, eitab G. Kaziks jätkuvalt toimepandut ega ole tegelenud

seksuaalkuritegude põhjustega. Seega ei ole varasem käitumine välistatud. Seksuaalkuriteod,

kus kannatanuteks on ka alaealised, eeldavad teatavat eelsättumust ega saa olla halbade

asjaolude kokkulangemise juhuslik tulem. G. Kaziks ei ole mõistnud oma varasema käitumise

keelatust, mistõttu ei ole uue kuriteo toimepanemise risk maandatud. G. Kaziksi puhul on

tegemist äärmiselt ohtliku kinnipeetavaga, kelles on sügavalt juurdunud kuritegelikult

käitumismustrid, millistest vabanemiseks puudub tal motivatsioon.

3(6)

MÄÄRUSKAEBUS

8. Määruskaebuses palub G. Kaziks maakohtu määruse tühistada ja vabastada ta tingimisi enne

tähtaega. Määruskaebuse väited on lühidalt kokkuvõetuna järgmised.

8.1 Maakohus ei oleks tohtinud oma määruses välja tuua asjaolu, et Riigikohus tühistas

lisakaristuse KarS § 872 lg 2 alusel. Sellise asjaoluga soovib maakohus rõhutada kaebaja

ohtlikkust ja rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme. Karistust mitte ei tühistatud, vaid

kuulutati õigusvastaseks.

8.2 Maakohtu põhjendused G. Kaziksi uue kuriteo riski hindamisel on ebaõigesti tuvastatud ja

põhinevad KarS § 76 lg-s 4 toodud asjaolude vääral hindamisel. Kuriteo asjaolude kaal ajas

väheneb. Maakohtu seisukoht, et kaebajal puudub motivatsioon õiguskuulekalt käituda, on

meelevaldne.

8.3 Maakohus jättis määrusest välja G. Kaziksit positiivselt iseloomustavad asjaolud. Maakohtu

määrusest jääb selgusetuks, mis peaks kinnipeetavat õiguskuulekusele motiveerima, kui nende

asjaoludega ei arvestata. Kaebaja on vangistuses juba üle 11 aasta ning kui lähtuda eeldusest,

et tema käitumine ei muutu, siis milleks üldse mõista isikule pikaajalist vanglakaristust. Kui

G. Kaziksil puuduks motivatsioon muutuda, ei oleks ta täitnud ITK-d, ega võtnud osa vangla

tööhõivest ja sotsiaalprogrammidest ning rikuks korda. ITK on aga läbitud probleemideta, sh

sotsiaalprogramm „Uus Suund“ kaks korda ning läbitud on ka programm „Viha juhtimine“.

Mõlema

programmi

tagasiside

on

positiivne.

Lisaks

puuduvad

G. Kaziksil

distsiplinaarkaristused ning tema käitumine vanglas on korrektne. Ta osaleb ka tööhõives.

G. Kaziks on püstitanud vanglas eesmärgi töötada ja saata võimaluse piires raha kaksikutest

lastele. ITK on läbitud ning G. Kaziksi päevi täidab vaid töötamine. Selline „tühja istumine“ ei

täida vangistusseadusega pandud eesmärke. Pikaaegne vangistus mõjub psüühikale. Kaebajale

lisaks kannatavad tema lähedased, kes ootavad teda koju.

8.4 Ehkki kaebajal puudub töökoht, on tal materiaalset tuge pakkuvad lähedased ning

vabanemisfondi kogutud 3600 eurot, mis tagab esialgse toimetuleku.

8.5 Kohus viitab vangla vabastamist mittetoetavale seisukohale. Kaebajale jääb vangla

seisukoht mõistetamatuks. Pole oluline kui pika vangistuse isik ära kannab, vangla seisukoht

jääb endiselt muutumatuks. Milleks siis pikad karistused ja vangistuse eesmärgid, kui ka pärast

11 aasta pikkuse karistuse ärakandmist ja programmide läbimist, ei toetata endiselt G. Kaziksi

ennetähtaegset vabastamist. Kuna G. Kaziks on kõik vangla poolt ITKs seatud eesmärgid

täitnud, on järelikult karistuseesmärgid täidetud. Vangla peaks kas vabastamist toetama või

suunama G. Kaziksi avavanglasse, et vältida pikaajalise vangistuse halba mõju.

8.6 G. Kaziks selgitab, et ei soovinud oma elukohta avaldada, kuna meedia tähelepanu tõttu ei

soovi tema lähedane inimene seda. G. Kaziks peab austama oma lähedase (kes soovib talle

pakkuda eluaset) soovi mitte avaldada tema andmeid vanglas vormistatavatele dokumentidele.

Küsides kohtult, kas ta võib kirjalikult kohtule need andmed edastada, lubas kohus seda teha.

Hiljem aga ei arvestanud nendega väites, et andmed on esitatud hilinenult. Kohus oleks saanud

andmeid kontrollida või lükata lahendi tegemise andmete kontrollimiseni edasi. Jättes andmed

kontrollimata, rikkus kohus materiaal- ja menetlusõigust.

8.7 Analüüsides G. Kaziksi kuritegude asjaolusid, tugines maakohus ka kustunud karistustele,

mida aga ei oleks tohtinud teha, sest karistusregistri arhiivi kantud karistusi arvestada ei tohi.

4(6)

8.8 Vangistuse eesmärkide täitmisel ei ole kasu pikast vangistusest ja isiku isoleerimisest. Kogu

karistuse ärakandmine ei ole reegel. Kaebaja on tunnistanud hirmu vabanemise ees, ent see

hirm kasvab veelgi, kui ta peab karistust edasi kandma. Seaduskuulekaks jäämisel aitab süüdlast

tema üle rakendatav käitumiskontroll ning teadmine, et selle rikkumise korral pööratakse

karistus täitmisele.

8.9 Praegu on G. Kaziksil inimene, kes nõustub ta enda juurde võtma ning probleemide ja

muredega saaks ta pöörduda kriminaalhooldusametniku poole. Küll aga ei pruugi tal sellist

inimest olla aasta või kolme pärast ning sellisel juhul oleks ta elukohata ning vajaliku toeta.

8.10 G. Kaziks on nõus võtma vabatahtliku kohustuse teha alkoholitarvitamise tuvastamiseks

vabatahtlikult laboratoorseid vereanalüüse. Kohus ei saa väita, et kaebajal on mingi väga selge

retsidiiv uute kuritegude sooritamiseks ja see tähendab, et kaebajat ei saa vabastamata jätta

retsidiivsusohule viidates. Määruses ei peaks kohus tuginema oma kartustele, vaid

konkreetsetele kuriteo toimepanemise asjaoludele või kaebajat ja tema edasist elukäiku

iseloomustatavatele andmetele, mis sellise arvamuse tingivad. Kohtumäärus jääb siinkohal

üldsõnaliseks pannes jätkuvalt suure kaalu kaebaja varasemale elukäigule, jättes arvestamata

tema pingutused ja pikaajalise vangistuse, mille jooksul G. Kaziksil on olnud võimalik teha

muutused oma mõtlemises ja käitumises.

8.11 Kaebaja küll nõustub, et on toime pannud raskeid kuritegusid, ent see ei välista tema

tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kuriteo raskusele antakse hinnang mõistetava

karistusega, ent KarS § 76 lg 2 p-s 2 sätestatud tähtaja saabumisel ei saagi ärakantud karistusaeg

eraldivõetuna olla kaebaja vabastamata jätmise aluseks. Üldpreventiivsed kaalutlused saavad

arvestatud juba seeläbi, et süüdlane on ära kandnud pika karistusaja. Mida enam on karistust

kantud, seda vähemtähtsaks muutub ennetähtaegse menetluse raames kuritegu. Ka seadusandja

on pidanud vajalikuks soodustada kinnipeetavate tingimisi ennetähtaegset vabastamist ning

neile vangistuse lõpuni kandmise asemel alternatiivsete mõjutusvahendite kohaldamist.

8.12 Kaebaja leiab, et kuna tal on elukoht, ta on täitnud vangistusseaduses sätestatud eesmärgid,

tema vabanemisfondis on 3600 eurot ning puuduvad rahalised nõuded, siis vastab ta Euroopa

Ministrite Komitee ja EIKi poolt kehtestatud seaduskuuleka inimese miinimumnõuetele ning

tuleks tingimisi ennetähtaegselt vabastada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Vaidlustatud kohtumääruses on maakohus eksinud sellega, et arvestas G. Kaziksi varasema

elukäigu hindamisel ka tema kustunud karistusi. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 7.

veebruari 2018. a määruses nr 1-14-10087/66 selgitanud, et karistusregistri arhiivi kantud

andmetele pole lubatud tugineda muu hulgas siis, kui kohus lahendab KarS § 76 lg 4 alusel

süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust. Seega on viitamine

G. Kaziksi kustunud karistustele kassatsioonikohtu praktikat arvestades lubamatu. Kuna

karistusregistri kohaselt on G. Kaziksil vaid üks kehtiv kriminaalkaristus, siis tuleb arvestada

vaid sellega. Samas leiab kohtukolleegium aga, et menetletavas asjas ei anna kohtu selline

eksimus alust kohtumäärust tühistada.

10. G. Kaziksi määruskaebuse väited maakohtu määruse tühistamist kaasa ei too.

10.1 Esiteks leiab G. Kaziks, et maakohus ei oleks tohtinud oma määruses välja tuua asjaolu,

et Riigikohus tühistas lisakaristuse KarS § 872 lg 2 alusel. Sellise asjaoluga soovib maakohus

rõhutada kaebaja ohtlikkust ja rikkus materiaal- ja menetlusõiguse norme. Ringkonnakohus ei

5(6)

näe mingitki rikkumist selles, et kohus määruse põhiosas tõi välja andmed toimepandud kuriteo

ja mõistetud karistuse kohta. Asjaolu, et Riigikohtu 21. oktoobri 2011. a otsusega tühistati Harju

Maakohtu 15. oktoobri 2010. a ja Tallinna Ringkonnakohtu 4. mai 2011. a otsused G. Kaziksile

KarS § 872 lg 2 alusel karistusjärgse kinnipidamise kohaldamise osas seoses sellega, et

Riigikohtu üldkogu 21. juuni 2011. a otsusega põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-16-

10 tunnistati KarS § 872 lg 2 põhiseadusega vastuolus olevaks, ei ole maakohtu määruse

tühistamise aluseks.

10.2 Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus õigesti, et G. Kaziksil puudub vabanemisel

kindel ja kontrollitud elukoht. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi on selgitatud, et kuna

kontrollnõuete eesmärk on järelevalve süüdlase käitumise üle, siis on kontrollnõuetena

sätestatud sellised kohustused, mis võimaldavad kriminaalhooldusametnikul vastavat kontrolli

praktikas teostada. Olulisemad kontrollnõuded on kahtlemata süüdimõistetu kohustus elada

kohtu poolt määratud alalises elukohas (lg 1 p 1) ja ilmuda teatud ajavahemike järel

kriminaalhooldusosakonda registreerimisele (lg 1 p 2). Seejuures hõlmab kohustus elada

kohtulahendis näidatud alalises elukohas seega süüdlasel elukoha olemasolu. Lõike 1 p-s 1

nimetatud alalises elukohas elamise kohustus ei võimalda kohtul kohustada süüdlast otsima

endale elukohta, kui see tal puudub. RKKK lahend nr 3-1-1-45-16. Praegusel juhul nähtub G.

Kaziksi iseloomustusest, et tal puudub vabanemisjärgne elukoht. G. Kaziks avaldas, et ta ei

soovi tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Tema rahvastikuregistrijärgne elukoht on kohaliku

omavalitsuse täpsusega. Seega leidis vangla, et isikul tuleks taotleda eluruumi tagamise teenust,

kasutada vajadusel varjupaika või esitada taotlus Samaaria Eesti Misjon MTÜ-le. Praegusel

juhul on G. Kaziks aga maakohtule ette heitnud materiaal- ja menetlusõiguse rikkumist elukoha

tuvastamisel. Ta esitas pärast kohtuistungi toimumist kohtule oma elukoha andmed, ent kohus

ei kontrollinud neid ega lükanud ka lahendi tegemist andmete kontrollimiseks edasi.

Kohtukolleegiumi arvates ei saa maakohtule etteheiteid teha. Kinnipeetava iseloomustuse

koostamiseks vajaliku info kogumise algatab kontaktisik. Oma elukoha andmeid vanglale ei

soovinud aga G. Kaziks viidates lähedase soovile avaldada. Küsimus, millist meediakära soovib

G. Kaziksi

lähedane

inimene

vanglale

andmete

avaldamise

keeluga

saavutada,

määruskaebusest ei selgu. Kinnipeetava iseloomustus ei ole avalik dokument. Teiseks eeldab

elukoha kontroll märksa enamat, kui pelgalt adressaadile helistamist – tavapäraselt

kontrollitakse eluaseme elamistingimusi, omandisuhteid (nt üürilepingu puhul omaniku

nõusolekut kinnipeetava elamaasumiseks eluasemele) ja muid võimalikke eluasemega

kaasnevaid kriminogeenseid riske. Kuigi G. Kaziks esitas andmed elukoha kohta pärast

kohtuistungit, on arvestades kohtuistungi ja lahendi vahele jäävat aega tegemist pigem kiiret

lahendamist vajava küsimusega. Oma lähedase andmete avaldamist vanglale G. Kaziks aga ei

soovinud, mistõttu ei saanud kohus andmeid kontrollimiseks edastada. Kohtul puudus iseseisev

kohustus G. Kaziksi väidetava elukoha kontrolli teostamiseks. Ehkki G. Kaziks rõhutab, et tal

on just praegu inimene, kes nõustub ta enda juurde võtma ja et sellist inimest ei pruugi olla

aasta või kolme pärast, ei ole võimalik hinnata, kas G. Kaziksi lähedane ka tegelikkuses teda

vajalikul määral toetaks. G. Kaziks valis mitte avaldada oma lähedase isiku kontakte ega

mingitki muud teavet vanglale. Praeguste andmete (iseloomustus) pinnalt võib öelda, et G.

Kaziksil puuduvad positiivsed sotsiaalsed mõjutajad, kes toetaksid tema toimetulekut

vabaduses. Tema varasemasse suhtlusringkonda kuulusid valdavalt kriminaalse taustaga isikud

(tl 6).

10.3 Kohtukolleegium märgib, et ehkki maakohus ei ole määruses tõepoolest eraldi välja

toonud

G. Kaziksit

iseloomustavaid

positiivseid

asjaolusid,

nagu

töötamine

ja

sotsiaalprogrammide läbimine, nähtub I astme lahendist siiski, et G. Kaziksi korrektsele

käitumisele kinnipidamisasutuses on kohus tähelepanu pööranud. Maakohus on süüdlase

6(6)

vabastamise küsimuse lahendamisel seotud kohtulahendi põhjendamiskohustusega, mis

tähendab seda, et kohus peab lahendis põhjendama, miks ta jätab süüdlase vabastamata

vaatamata

positiivsetele

asjaoludele.

Ringkonnakohtu

hinnangul

on

maakohus

põhjendamiskohustust täitnud: nimelt jõudis kohus veendumusele, et motivatsioon

kuritegelikust käitumisest loobumiseks G. Kaziksil puudub. Siinkohal põhjendas kohus uute

kuritegude ohtu G. Kaziksi vägivaldsusega, kuritegude ettekavandamise ja tahtliku ning

sihikindla tegevusega aga ka isiku käitumismustriga. Kohtu jaoks kujutas G. Kaziksi puhul uue

kuriteo riski ka see, et ta ei tunnista kuritegusid, süüdistades kannatanuid valetamises ning

vanglakaristuses puudulikku õigussüsteemi ja ühiskonda tervikuna. Kohtukolleegium möönab,

et taolised düssotsiaalsed hoiakud: vaenulikus teiste inimeste suhtes ning kuritegudes

avaldunud sihikindel käitumismuster viitavad suurele riskile uue kuriteo toimepanemiseks.

10.4 Kaebaja on õigesti märkinud, et ka raskeid kuritegusid toime pannud isiku tingimisi

ennetähtaegne vabastamine ei ole välistatud, sest kuriteo raskusele antakse hinnang mõistetava

karistusega. Mida enam on karistust kantud, seda vähemtähtsaks muutub ennetähtaegse

menetluse raames kuritegu. Küll aga tuleb kuriteo asjaolude all mõista süüdimõistetu

konkreetset tegu iseloomustavaid aspekte, mis võivad tema retsidiivsusriski mõjutada (RKKK

1-14-5339/95 p 12, 1-09-3703/83, p 9). Maakohus on G. Kaziksi kuritegusid ja neid

iseloomustavaid aspekte lahendis analüüsinud, mh märkis I astme kohus, et süüdlase

kuritegudes olid kannatanuteks ka alaealised. Nende suhtes toimepandavad seksuaalkuriteod

eeldavad teatavat eelsättumust ega saa olla halbade asjaolude kokkulangemise juhuslik tulem.

11. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et G. Kaziksit tingimisi ennetähtaegselt mitte

vabastades ei teinud kohus kaalutlusviga. Seetõttu tuleb maakohtu määrus juhindudes KrMS

§ 339 lg 1 p-st 1 jätta muutmata ja G. Kaziksi määruskaebus rahuldamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Maarika Kuusk

Ingeri Tamm

Aarne Sarjas