3-20-2279/15 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Janar Jäätma ja Oliver

Kask

Määruse tegemise aeg ja koht

01.06.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-20-2279

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla tegevuse peale

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja – Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 määruse peale

haldusasjas nr 3-20-2279.

2. Võtta haldusasja materjalide juurde Tallinna Vangla 10.05.2021 vastus haldusasjas

nr 3-20-2067 (3-20-2067/19s, dtl 210–211) ja Justiitsministeeriumi 11.05.2021 vastus

haldusasjas nr 3-21-680 (3-21-680/8s, dtl 39–40).

3. Jätta rahuldamata XX menetlusabi taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimise

kulude kandmisest vabastamiseks.

4. Jätta rahuldamata XX taotlus ärakirjade saamiseks haldusasja materjalidest.

5. Toimetada määrus XXle kätte avalikult väljaandes Ametlikud Teadaanded,

avaldades järgneva teate:

„Määruse avalik kättetoimetamine

Tallinna Ringkonnakohus avaldab halduskohtumenetluse seadustiku § 72 lg 4 ning

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 317 lg-te 1 ja 3 alusel 01.06.2021 määruse

haldusasjas nr 3-20-2279. Tallinna Ringkonnakohus määras 01.06.2021 määruses

järgmist:

RESOLUTSIOON

1. Tagastada XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 määruse peale

haldusasjas nr 3-20-2279.

3. Jätta rahuldamata XX menetlusabi taotlus ringkonnakohtu määruse tõlkimise

kulude kandmisest vabastamiseks.

4. Jätta rahuldamata XX taotlus ärakirjade saamiseks haldusasja materjalidest.

20-2279

2(5)

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15

päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku

(HKMS) § 119 lg 1, § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 204 lg 1). Määrus loetakse

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 317 lg 5 kohaselt kaebajale avalikult

kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise päevast väljaandes Ametlikud

Teadaanded. Seega võib Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2021 määruse peale esitada

määruskaebuse 30 päeva jooksul sama määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes

Ametlikud Teadaanded.“

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p-de 1 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva

jooksul alates määruse kättetoimetamisest (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg

1, § 121 lg 4, § 187 lg 7, § 204 lg 1). Määrus loetakse tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS)

§ 317 lg 5 kohaselt kaebajale avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel teate ilmumise

päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded. Seega võib Tallinna Ringkonnakohtu 01.06.2021

määruse peale esitada määruskaebuse 30 päeva jooksul sama määruse väljavõtte ilmumisest

väljaandes Ametlikud Teadaanded.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Halduskohtule 19.11.2020 kaebuse, mida halduskohus tõlgendas

selliselt, et kaebaja nõuab vangla tegevusega tekitatud kahju hüvitamist ja vangla kohustamist

väljastada talle nimesilt, kus oleks keeletasemeks märgitud 0, võimaldada jalutuskäike värskes

õhus, tutvustada vangistusseadust, sisekorraeeskirju, põhiseadust ja halduskohtumenetluse

seadustikku.

2. Tallinna Halduskohus küsis Tallinna Vanglalt, kas kaebaja on pöördunud vangla poole

taotlusega nimesildi väljastamiseks, kus on kirjas keeletase 0, värskes õhus jalutuskäikude

võimaldamiseks ning seaduste ja vangla sisekorraeeskirja tutvustamiseks. Kui sellised taotlused

on esitatud, siis teatada, kas neile on vastatud ja kas vastuste peale on esitatud vaided, mille

vangla on läbi vaadanud. Vanglal tuli ka teavitada, kas kaebaja on esitanud kaebuses kirjeldatud

kahju hüvitamise taotluse ja kui on, siis kas see on läbi vaadatud.

3. Tallinna Vangla vastas kohtunõudele 27.11.2020. Sealt nähtub, et kaebaja esitas vanglale

13.03.2020 taotluse nr 5-37/20/18-1 mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses värskes õhus

jalutuskäigu ärajäämisega. Kaebajale selgitati 17.03.2020 kirjas 5-37/20/18-2, et taotlus tuleb

esitada eestikeelsena või taotleda selle tõlkimist tasu eest. Ühtlasi anti kaebajale võimalus

taotluse puudused kõrvaldada. Kaebaja taotluse puudusi ei kõrvaldanud, mistõttu see tagastati

07.04.2020 kirjaga nr 5-37/20/18-3. Sarnaselt toimis vangla 19.03.2020 pöördumisega nr 5-

37/20/20-1. Vangla tagastas selle 03.04.2020 kirjaga nr 5-37/20/20-3, sest kaebaja ei esitanud

eestikeelset taotlust või taotlust selle tõlkimiseks tasu eest. Vangla teatas, et kaebaja ei ole

esitanud vaiet 14.10.2020 käskkirja nr 1-20/1-2/249 peale. Kaebaja on esitanud võõrkeelseid

pöördumisi erinevatel teemadel. Pöördumised on tagastatud tõlkimise taotlemiseks

kinnipeetava kulul.

4. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 14.12.2020 määrusega.

Kinnipeetav võib hüvitamiskaebuse esitada juhul, kui ta on eelnevalt esitanud riigivastutuse

seaduses (RVastS) sätestatud korras kahju hüvitamise taotluse vanglale ning vangla on taotluse

tagastanud, jätnud rahuldamata või tähtaegselt läbi vaatamata (vangistusseaduse (VangS) § 11

lg 8). Vangla registreeris kaebaja 13.03.2020 võõrkeelse pöördumise nr 5-37/20/18-1.

Kaebajale selgitati dokumentide tõlkimise korda 17.03.2020 kirjas ning talle anti 10-päevane

20-2279

3(5)

tähtaeg tõlke esitamiseks või taotluse esitamiseks, et saata see tõlkesse. Kaebajale selgitati

puuduste kõrvaldamata jätmise tagajärgi, kuid ta keeldus kirja vastu võtmast, misjärel jäeti see

kambrisse. Vangla tagastas pöördumise 07.04.2020 vastusega nr 5-37/20/18-3, sest kaebaja ei

kõrvaldanud selle puudusi.

Vangla registreeris kaebaja 19.03.2020 võõrkeelse kahju hüvitamise taotluse nr 5-37/20/20-1

seoses ära jäänud jalutuskäiguga. Vangla andis kaebajale 23.03.2020 võimaluse esitada taotluse

tõlge või nõuetekohane taotlus, et see tõlkesse saata. Talle selgitati puuduste kõrvaldamata

jätmise tagajärgi. Kaebaja keeldus 23.03.2020 kirja vastu võtmast. Vangla tagastas taotluse

03.04.2020 vastusega nr 5-37/20/20-3, sest kaebaja ei kõrvaldanud selle puudusi.

Vangla tagastas kaebaja taotlused õiguspäraselt. Haldusasja nr 3-18-478 materjalidest nähtuvalt

osales kaebaja eesti keele A1 taseme koolitustel ning on varem esitanud vanglale eestikeelseid

pöördumisi. Vangla on õigesti selgitanud, et kaebajal on võimalik tõlkida pöördumised ise või

esitada taotlus nende tõlkimiseks, kinnitades, et ta on nõus kandma tõlkimisega seotud kulud.

Kaebaja ei ole neid võimalusi kasutanud, mistõttu tema pöördumised tagastati õiguspäraselt

ning kohtueelset menetlust ei saa seega lugeda läbituks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

5. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 28.12.2020 määruskaebuse, millest nähtus tahe

vaidlustada Tallinna Halduskohtu 14.12.2020 määrust.

Kaebaja esitas tuvastamisnõude, kuid avaldust on tõlgendatud kaebusena. Avaldust ei ole

tõlgendatud kaebaja tahtest lähtuvalt. Kohus ei käsitlenud piinamist, kahju tekitamist,

liikumisvabaduse piiramist, arstiabi andmisest keeldumist, väljapressimist. Tähelepanuta on

jäetud kaebaja riigi õigusabi taotlus, eelistungi taotlus, taotlus nõuda välja pöördumised ja

vastused. Tuvastamisnõude puhul ei ole kohtueelne menetlus kohustuslik. Kohtueelne menetlus

ei ole kohustuslik ka siis, kui sellel puudub mõte. Pealegi on kaebaja kohtueelse menetluse

läbinud. Kaebajat ei lubatud jalutuskäigule, arsti juurde ja protseduuridele, sest ta keeldus

kandmast silti, mis ei vasta testitud keeletasemele. Vangla ei ole kaebaja avaldusi

registreerinud. Vanglalt tuleb välja nõuda kõik pöördumised alates 2020. a septembrist.

Kaebaja ei valda eesti keelt, mistõttu ei saanud ta aru, kuidas puudusi kõrvaldada. Kaebaja

palub ka juristi abi, vabastada ta riigilõivu tasumisest, saata otsused vene keeles, edastada kõigi

materjalide ja pöördumiste koopiad.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

I

6. Ringkonnakohus tagastab määruskaebuse HKMS § 203 lg 2, § 187 lg 3 p 6 ja § 207 lg 2

alusel.

7. Halduskohus tõlgendas kaebust selliselt, et kaebaja nõuab vangla kohustamist väljastada

talle nimesilt, kus oleks keeletasemeks märgitud 0, võimaldada jalutuskäike värskes õhus,

tutvustada talle vangistusseadust, sisekorraeeskirju, põhiseadust ja halduskohtumenetluse

seadustikku ning hüvitada kahju kaebuses kirjeldatud asjaoludel. Halduskohus küsis

26.11.2020 nende etteheidete osas vangla seisukohta kohtueelse menetluse läbimise osas. Need

taotlused on toodud kaebuse tõlke seitsmendal leheküljel (dtl 90).

8. Kaebajal on õigus selles, et kaebuses on vangla tegevusele tehtud rohkem etteheiteid, kui on

käsitletud 14.12.2020 määruses (ja 26.11.2020 kohtunõudes). Kaebusest nähtuvalt ei ole

kaebaja rahul ka sellega, et vangla ei väljasta talle tema pöördumistest tasuta koopiaid,

kontaktisik ei menetle tema pöördumisi, kaebajale ei osutatud arstiabi, talle ei antud

võimlemismatti, talle ei anta tööd, arstiabi osutamata jätmise ja ebaõige menüü tulemusena

20-2279

4(5)

tekkis tervisekahjustus. Halduskohus ei ole nende väidete osas Tallinna Vanglalt seisukohta

küsinud ega 14.12.2020 määruses neid väiteid käsitlenud. Seejuures on kaebuse lisade hulgas

töötamisega seonduvad teabenõuetena pealkirjastatud avaldused ning käitises töötamiseks

antud loa lõpetamisega seotud dokument. Kaebuse puhul, kus on palju konkretiseerimata

taotlusi, võib olla otstarbekas jätta see vaidluse eseme täpsustamiseks esmalt käiguta ning anda

kaebajale võimalus selgitada, mida ta täpselt kaebusega soovib saavutada. Kui kaebaja kaebuse

puuduseid ei kõrvalda, siis aga kaebus tagastada. Täpse eesmärgi väljaselgitamine on vajalik

eriti siis, kui isik esitab massiliselt kaebusi, sest sama nõudega samal alusel esitatud kaebus

kuulub HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel tagastamisele, kui selline kaebus juba on kohtu menetluses.

Näiteks praegusel juhul oli kaebaja kontaktisiku tegevust vaidlustanud ka haldusasjades nr 3-

20-2056, 3-20-2067, koopiatega seonduvat heitis kaebaja ette ka haldusasjas nr 3-20-1683.

Halduskohtu ülesanne ei ole koostada kaebust kaebaja eest, sh nõuda välja kõik kaebaja

pöördumised teataval ajavahemikul, nagu nõudis kaebaja praegusel juhul, kuid ebaselguse

korral tuleb kaebajale anda võimalus esitatud kaebust täpsustada.

Kaebuses sisaldus ka menetlusabi taotlus kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks ja

kohtulahendi tõlkimiseks, riigi õigusabi taotlus esindamiseks halduskohtumenetluses ning

taotlus avaldustest koopiate saamiseks. Halduskohus ei ole nende menetluslike taotluste osas

määruse resolutsioonis seisukohta võtnud. Kuna 14.12.2020 määrus on vene keelde tõlgitud,

võib järeldada, et kaebaja on halduskohtu määruse tõlkimise kulude kandmisest vabastatud.

Menetlusabi andmisel kohtulahendi tõlkimiseks ei hinnata menetluses osalemise edukust

(HKMS § 111 lg 4). Kui kohus kaebuse tagastas, siis ei olnud menetlusabi andmine kaebuselt

tasutavast riigilõivust vabastamiseks ja riigi õigusabi korras esindaja määramiseks põhjendatud.

Kaebuse tagastamise tõttu ei tulnud eraldi lahendada taotlust eelistungi korraldamiseks.

Taotluse koopiate saamiseks võib lahendada ka kohus, kelle menetluses on põhivaidlus.

9. Määruskaebuse osas tehtav määrus ei saaks muutunud asjaolude tõttu aga enam ilmselgelt

mõjutada kaebaja õigusi või kohustusi. Tartu Maakohtu 24.09.2018 otsusega karistati kaebajat

7 aasta 7 kuu ja 1 päeva pikkuse vangistusega. Venemaa Föderatsiooni Moskva linna Presnja

rajoonikohus tunnustas 26.03.2020 määrusega (täpsustatud 01.06.2020 määrusega) maakohtu

24.09.2018 otsuse täidetavaks, jättis kaebajale mõistetud karistuse muutmata ning määras

kandmisele kuuluvaks karistuseks 7 aastat 7 kuud ja 1 päev vangistust. Kaebaja anti Venemaale

üle 31.03.2021 maakohtu 24.09.2018 otsusega mõistetud karistuse kandmise jätkamiseks.

Ringkonnakohus võtab asja materjalide juurde Tallinna Vangla 10.05.2021 vastuse haldusasjas

nr 3-20-2067 (3-20-2067/19s, dtl 210–211) ja Justiitsministeeriumi 11.05.2021 vastuse

haldusasjas nr 3-21-680 (3-21-680/8s, dtl 39–40).

Seega ei viibi kaebaja enam Eestis. Kaebuse eesmärgi saavutamiseks on efektiivsed

kohustamisnõuded, kuid kuna kaebaja ei viibi enam Eestis, siis ei oleks nende esitamine enam

eesmärgipärane. Vastustajat ei ole võimalik kohustada sooritama toiminguid, mida kaebaja

enda õiguste kaitseks taotleb (HKMS § 121 lg 2 p 1, RVastS § 6 lg 1). Tuvastamisnõude

esitamine aga eeldab, et tuvastamisotsus aitab kaebaja olukorda paremaks muuta (HKMS § 38

lg 4). Kuna kaebaja enam Eestis ei viibi, siis ei annaks tuvastamisotsus kaebajale eelist või kasu.

Kaebajal poleks seega õigust esitada tuvastamiskaebust ning selline kaebus tuleks tagastada või

jätkutuvastuskaebuse puhul menetlus lõpetada (HKMS § 45 lg 2 ja § 121 lg 2 p 1, § 152 lg-d 2

ja 3).

Halduskohus on õigesti tagastanud hüvitamiskaebuse kohtueelse menetluse läbimata jätmise

tõttu. Tallinna Ringkonnakohus on 08.09.2020 määruse nr 3-20-558 p-s 5 märkinud, et kaebaja

on võimeline pöörduma vangla poole eesti keeles. Seejuures pole kaebaja tõendanud seda, et

tal ei olnud raha, et vajadusel ise tõlkida kahju hüvitamise nõue. Kuna vangla on õigesti kaebaja

kahju hüvitamise taotlused tagastanud, ei ole kaebaja läbinud kohustuslikku kohtueelset

menetlust ning kaebuse esitamine ei ole lubatav (HKMS § 121 lg 1 p 4).

20-2279

5(5)

Selliselt ei olnud põhjendatud anda kaebajale ka menetlusabi, vabastades ta kaebuselt tasutavast

riigilõivust, ning määrata talle riigi õigusabi korras esindaja.

10. Eelnevat arvestades tagastab ringkonnakohus XX määruskaebuse.

II

11. Kaebaja on palunud tõlkida kohtulahend vene keelde. Sisuliselt on ta palunud menetlusabi

kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks. Tallinna Ringkonnakohus leidis

27.04.2021 määruses nr 3-21-317, et kaebaja ei saa eesti keelest aru määral, et mõista keerulisi

õigusalaseid tekste, sh halduskohtu määrusi. Tema vabakasutuskontol oli taotluse esitamise

hetkel küll raha, kuid tõlkekulud, sh teistes haldusasjades, ületaks tema kahekordset keskmist

ühe kuu sissetulekut (p-d 14–17). Seega esinevad alused menetlusabi taotluse rahuldamiseks.

Praeguseks on asjaolud muutunud aga selle võrra, et kaebaja ei viibi enam Eestis ning kannab

karistust Venemaa kinnipidamisasutuses. Kohtul puuduvad andmed tema viibimiskoha kohta

ning kinnipeetava kinnipidamiskoha kohta andmeid ka ei avaldata, mistõttu puudub võimalus

määrus kaebajale isiklikult kätte toimetada. Seega ei ole kohtulahendi tõlkimine põhjendatud

ja taotlus tuleb jätta rahuldamata.

III

12. Kaebaja on palunud koopiaid haldusasja materjalidest. See taotlus jääb rahuldamata.

Kohtupraktika järgi puudub menetlusosalisel üldjuhul põhjendatud vajadus saada ärakirju tema

enda poolt kohtule esitatud menetlusdokumentidest. Sellise dokumendi sisu on talle teada ning

tal on enne dokumendi kohtule esitamist võimalik teha sellest ise ärakiri (Riigikohtu 27.10.2016

otsus nr 3-3-1-59-16, p 13). Kaebajale on saadetud ka kohtulahendite ärakirjad. Kui kaebaja

soovib pöörduda Euroopa Inimõiguste Kohtusse, on tal võimalik esitada korduv taotlus

koopiate väljastamiseks. Põhivaidluse lõppemisel lahendab menetluslikud taotlused kohus, kus

on arhiveeritud haldusasja toimik ehk halduskohus (HKMS § 87 lg-d 1 ja 4).

IV

13. HKMS § 72 lg 4 järgi kohaldatakse kättetoimetamisele TsMS § 306–315, § 317 ja § 319–

327. TsMS § 317 lg 1 p 2 kohaselt võib kohtu määruse alusel menetlusosalisele toimetada

menetlusdokumendi kätte avalikult, kui välisriigis ei ole eeldatavasti võimalik dokumenti

nõuetekohaselt kätte toimetada. TsMS § 317 lg 3 esimese lause kohaselt avaldatakse avalikult

kättetoimetatava dokumendi väljavõte väljaandes Ametlikud Teadaanded.

14. Kaebajale oli Venemaale üleandmine teada, kuid ta ei teavitanud sellest kohut. Kaebaja

anti Venemaale üle 31.03.2021. Ringkonnakohtul puuduvad andmed kaebaja viibimiskoha

kohta. Teistes haldusasjades on dokumentide kättetoimetamine pärast kaebaja Venemaale

üleandmist ebaõnnestunud, (vt haldusasjad nr 3-21-324, 3-21-680), mistõttu puudub põhjus

rakendada enne avalikku kättetoimetamist muid kättetoimetamise viise. Seega tuleb määrus

toimetada kaebajale kätte HKMS § 72 lg 4 ja TsMS § 317 lg 1 ja lg 3 alusel avalikult väljaandes

Ametlikud Teadaanded.

15. TsMS § 317 lg 5 kohaselt loetakse määrus avalikult kättetoimetatuks 15 päeva möödumisel

määruse väljavõtte ilmumisest väljaandes Ametlikud Teadaanded.

(allkirjastatud digitaalselt)