3-21-1152/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja
Legislator summary
AI generatedTARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Legislator headnote
AI generated3-21-1152/3 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja: TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Full text
TARTU HALDUSKOHUS Jõhvi kohtumaja KOHTUMÄÄRUS
Kohtuasja number 3-21-1152 Määruse kuupäev 31. mai 2021 Kohtunik Maria Lõbus Kohtuasi X.X. kaebus Viru Vangla tekitatud tervisekahju hüvitamiseks RESOLUTSIOON 1. Tagastada kaebus. 2. Asendada avaldatavas määruses kaebaja nimi tähemärgiga. Edasikaebamise kord Määruse resolutsiooni punkti 1 peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Muud selgitused Määrus ja selle tõlge vene keelde toimetatakse kätte kaebajale.
ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT
1. Tartu Halduskohtusse saabus 28. mail 2021 Viru Vangla kinnipeetava X.X. kaebus. Kaebaja selgitas, et esitas Viru Vanglale hagiavalduse ja sai sellele vastuse nr 6-16/36-2. Kaebaja palus, et kohus lahendaks vanglale esitatud hagiavalduse. Kaebaja selgitas, et perearst Pronevitš ei saatnud teda rohkem kui pooleteise aasta jooksul LOR-arsti juurde, kuigi kaebaja selgitas, et tal on probleemid ninaga ja tal on vaja ninaoperatsiooni. Kui kaebaja pääses lõpuks teise perearsti Frolovi vastuvõtule, andis viimane kaebajale saatekirja LOR-arsti juurde. LOR-arst vaatas kaebaja läbi ja määras operatsiooni. Viru Vangla tekitas kahju kaebaja tervisele sellega, ei andnud varem saatekirja LOR-arsti juurde. Kaebaja nõuab tema tervisele tekitatud kahju hüvitamist summas 5500 eurot. Kaebaja palus end vabastada kaebuse esitamise eest nõutava riigilõivu tasumise kohustusest.
2. Kaebaja esitas koos kaebusega kohtule vanglale esitatud kahjunõude ja Viru Vangla 19. mai 2021. a vastuse nr 6-16/36-2. Nendest dokumentidest nähtub, et kaebaja taotles kohtueelselt kahju hüvitamist selle eest, et vangla nakatas teda koroonaviirusega, ja selle eest, et perearst ei väljastanud talle varem saatekirja LOR-arsti juurde. Kaebaja märkis kohtule esitatud kaebuses, et palub lahendada vanglale esitatud avalduse. Kohus järeldab sellest, et kaebaja taotleb kohtus kahju hüvitamist samadel asjaoludel nagu vanglale esitatud kahjunõudes.
3. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lõike 1 punkti 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on juba haldusasjas nr 3-21-349 esitanud kohtule
hüvitamiskaebuse seoses sellega, et vangla nakatas teda koroonaviirusesse ja põhjustas sellega kahju tema tervisele. Seega on kaebajal vastavas osas kohtumenetlus juba pooleli ning puudub põhjus ja alus hakata praeguses asjas samasisulist kahjunõuet uuesti läbi vaatama. Niisiis tuleb kaebus koroonaviirusesse nakatamist puudutavas osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 3 alusel tagastada.
4. HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 järgi tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui vaidluse lahendamine ei ole halduskohtu pädevuses. HKMS § 4 lõike 1 kohaselt on halduskohtu pädevuses avalik-õiguslikus suhtes tekkinud vaidluste lahendamine, kui seadus ei näe ette teistsugust menetluskorda.
Vanglale esitatud kahjunõudest ja kohtule esitatud kaebusest nähtuvalt nõuab kaebaja kahju hüvitamist ka selle eest, et perearst Pronevitš ei andnud kaebajale saatekirja LOR-arsti vastuvõtule ja seetõttu ei saanud kaebaja varem ninaoperatsioonile. Otsustuse selle kohta, kas kinnipeetavale on vaja väljastada saatekiri eriarsti vastuvõtule, teeb arst tervishoiuteenuse osutamise raames. Seega vaidlustab kaebaja arsti tegevusetust tervishoiuteenuse osutamisel. Riigikohus on korduvalt selgitanud järgmist. Tervishoiuteenuse osutamisel vanglas tekib vangla ja kinnipeetava vahel õigussuhe, millele kohalduvad tervishoiuteenuse osutamise lepingu sätted. Kuigi tervishoiutöötaja on üldjuhul vangla koosseisuline teenistuja, ei muuda see suhet avalik-õiguslikuks, sest vangla tervishoiutöötaja tegutseb tervishoiuteenuse osutamisel meedikuna, mitte aga avaliku võimu ülesannete täitjana. Kui pooltevaheline õigussuhe põhineb tervishoiuteenuse osutamisel, on vaidluse lahendamine maakohtu pädevuses. (Vt nt Riigikohtu erikogu 17. juuni 2020. a määrus asjas nr 2-20-896, punkt 10.1.) Kuna kaebaja vaidlustab Viru Vangla arsti tegevusetust tervishoiuteenuse osutamisel (vajaliku saatekirja andmata jätmine), on eelnevalt viidatud kohtupraktika kohaselt tegu maakohtu pädevusse kuuluva vaidlusega. Maakohtu pädevuses on ka tervishoiuteenuse osutamisega või osutamata jätmisega põhjustatud kahju hüvitamise nõuete läbivaatamine (vt Riigikohtu halduskolleegiumi 21. detsembri 2010. a otsus asjas nr 3-3-1-69-10, punkt 9). Seega tuleb kaebajal oma murega pöörduda Viru Maakohtusse. Halduskohus ei ole pädev seda vaidlust lahendama. Eeltoodust tulenevalt tuleb kaebus saatekirja andmata jätmist puudutavas osas HKMS § 121 lõike 1 punkti 1 alusel tagastada.
5. Kaebuse tagastamise tõttu ei võta kohus seisukohta riigilõivust vabastamise taotluse osas.
6. HKMS § 175 lõike 3 ja § 178 lõike 3 alusel asendab kohus määruse avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga.
(allkirjastatud digitaalselt)