2-21-7782/6 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Määruse kuupäev

31.05.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-7782

Tsiviilasi

XX (X), YY (Y) hagi CC (C) vastu kinnistusraamatu

kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmise

nõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 24.05.2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

XX ja YY määruskaebus

Menetlusosaline

ringkonnakohtus

Hagejad XX (isikukood XXXXXXXXXXX) ja YY

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindajad

vandeadvokaadid Teele Viilup ja Toivo Viilup

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 24.05.2021 määrus tühistada ja saata asi hagi menetlusse võtmise

otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. XX ja YY (hagejad) esitasid 14.05.2021 Harju Maakohtule hagi CC (kostja) vastu

kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmise kohustamiseks. Koos

hagiga esitasid hagejad hagi tagamise taotluse.

Hagejate väitel sõlmisid nad kostjaga 04.02.2021 XXX, Tallinn korteriomandi võlaõigusliku

müügilepingu, mille ostuhinnast 50 000 eurot nad tasusid enne lepingu sõlmimist 25 000

eurot ja lepingu sõlmimise järgselt veel 3 500 eurot.

Müügilepingu p-s 3.1 leppisid pooled kokku, et sõlmivad asjaõiguslepingu korteriomandi

üleandmiseks kostjalt hagejatele hiljemalt 14 päeva jooksul arvates päevast, kui on

väljastatud kostja ema TT pärimistunnistus, mille kohaselt kostja pärib müügilepingu

esemeks oleva korteriomandi.

Hagejad pöördusid korduvalt kostja poole asjaõiguslepingu sõlmimiseks, kuid kostja otsis

erinevaid ettekäändeid asjaõiguslepingu sõlmimise vältimiseks. Muuhulgas soovis kostja

müügilepingus kokkulepituga võrreldes oluliselt kõrgemat hinda ja lubas sellega

mittenõustumisel korteri võõrandada kolmandale isikule.

2 (3)

Hagejatel oli õigus kostjalt nõuda asjaõiguslepingu sõlmimist. Võlaõigusseaduse (VÕS) §

76 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele ning VÕS § 76 lg 3

kohaselt loetakse kohustus kohaselt täidetuks, kui see on täidetud täitmise vastuvõtmiseks

õigustatud isikule õigel ajal, õiges kohas ja õigel viisil. Kohustuse rikkumise korral võib

võlausaldaja VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt võlgnikult õiguskaitse abinõuna nõuda kohustuse

täitmist.

Vastavalt müügilepingu p-le 3.1 saabus asjaõiguslepingu sõlmimise tähtaeg 07.05.2021.

Seega oli hagejatel õigus nõuda kostjalt müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist ehk

kinnistusraamatu kande muutmiseks vajaliku tahteavalduse andmist (asjaõiguslepingu

sõlmimist), millest kostja pahatahtlikult keeldub.

Hagejad taotlesid kostja tahteavalduse asendamist kohtuotsusega selliselt, et hagejad

kantakse kinnistusraamatusse korteriomandi ühisomanikena. Kohtuasjas nr 3-21-134-04

selgitas Riigikohus, et omandi võimaldamise nõue on kvalifitseeritav VÕS § 108 lg 2,

asjaõigusseaduse (AÕS) § 641 ja tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 alusel

nõudena müüja vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks.

Hagi rahuldamist ei takista ka asjaolu, et kostja ei ole kinnistusraamatusse kantud

korteriomandi omanikuna. Kohtuasjas nr 3-2-1-86-08 selgitas Riigikohus, et pärandaja

surma korral läheb pärandvara hulka kuuluvate esemete omand pärandi vastuvõtnud pärijale

üle tagasiulatuvalt alates pärandi avanemise ajast, s.o pärimisseaduse (PärS) § 3 lg 2 järgi

alates pärandaja surmapäevast. Seega on korteriomandi omand kostjale üle läinud

18.12.2020.

2. Samaaegselt hagiavaldusega esitasid hagejad kohtule taotluse hagi tagamiseks ning

taotlesid hagi tagamise korras Tartu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr

13539901 omandi üleandmise nõude tagamiseks eelmärke sisse kandmist ning käesoleva

kohtuvaidluse nähtavaks tegemiseks märkuse sisse kandmist. Hagejad taotlesid hagi

tagamise korras eelmärke ja märkuse kandmist kinnistusraamatusse.

MAAKOHTU MÄÄRUS

3. Maakohus keeldus 24.05.2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmast.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi

menetlusse võtmata, kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Maakohus leidis, et praegu on tegemist sellise olukorraga.

Hagejad tõid välja, et neil oli kostjaga sõlmitud võlaõiguslik leping ja seni oli kostja

asjaõiguslepingu sõlmimisest keeldunud. Samas soovisid hagejad, et kohus rahuldaks hagi

ja kohustaks kostjat andma nõusolek TT (kostja surnud ema, kelle pärijaks on kostja) osas

tehtud omaniku kande kustutamiseks ning hagejate ühisomanikena sissekandmiseks. Samuti

palusid hagejad asendada kostja nõusolek kinnistusraamatu kande muutmiseks TsÜS § 68

lg 5 mõttes kohtuotsusega.

Kohus leidis, et hagejad ei saanud sundida kostjat sõlmima asjaõiguslepingut. Seni kuni ei

olnud sõlmitud asjaõiguslepingut, ei saanud hagejad nõuda kostjalt, et ta teeks

kinnistusraamatu kande tegemiseks vajalikku tahteavalduse. Seega polnud võimalik vastavat

tahteavaldust asendada ka kohtuotsusega. Hagiavalduses toodud asjaoludel ei olnud

hagejatel võimalik saavutada nende poolt taotletud eesmärki – nende ühisomanikena sisse

kandmist kinnistusraamatusse.

Seetõttu keeldus maakohus hagi menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

4. Hagejad esitasid määruskaebuse, milles palusid vaidlustatud määruse tühistada ja hagi

menetlusse võtta. Hagejad leidsid, et maakohus keeldus ekslikult hagi menetlemisest.

3 (3)

Vaidlustatud kohtumäärus oli vastuolus Riigikohtu praktikaga, mis kinnitas, et

müügilepingu täitmist oli kohtu kaudu võimalik nõuda ehk ostjal oli võimalik esitada nõue

müüja vastu kinnistusraamatu kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks, kui ta oli

täitnud müügilepingu alusel omapoolsed kohustused.

Hagejad ei väitnud, et nad olid korteriomanikud, vaid palusid kinnistusraamatusse kande

tegemist ja omandi võimaldamist. Kehtiva õiguse kohaselt on hagejate nõue kvalifitseeritav

VÕS § 108 lg 2, AÕS § 641 ja TsÜS § 68 lg 5 alusel nõudena müüja vastu kinnistusraamatu

kande tegemiseks vajaliku tahteavalduse andmiseks. Seega oli tegemist lepingu täitmise,

mitte omandiõiguse tunnustamise nõudega. Hagiavalduses esitatud faktiväidete ja toodud

õiguslike põhjenduste valguses oli ilmne, et hagejate nõude rahuldamine oli õiguslikult

võimalik ja perspektiivikas. Vaidlustatud kohtumäärus tuli tühistada.

Maakohus võttis kaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ja

saata asi hagi menetlusse võtmise uuesti otsustamiseks tagasi maakohtule. Määruskaebus

rahuldatakse osaliselt.

Hagi menetlusse võtmise otsustamisel tuleb kohtul lähtuda neist asjaoludest, mis hagejad on

esile toonud. Riigikohus on korduvalt rõhutanud, et TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel ei

saa kohtud hinnata tõendeid (vt nt 13.02.2018 määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939, p 9;

13.09.2017 määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 esimene lõik; samuti neis viidatud

varasem praktika). See tähendab ühtlasi, et kohus ei saa hagi menetlusse võtmisel otsustada,

kas hagejate väited on tõendatud. Hagejad väidavad, et nad sõlmisid kostjaga 04.02.2021

korteriomandi müügilepingu ja kuna kostja on keeldunud asjaõiguslepingu sõlmimisest, siis

nõuavad nad hagiavalduses kostjalt müügilepingust tuleneva kohustuse täitmist. Hagis

märgitud asjaoludel ei saa välistada, et hagejatel on õigus VÕS § 108 lg 2 kohastelt kostjalt

kohustuse täitmist nõuda. Seega ei saa hagi hinnata õiguslikult perspektiivituks. Maakohtu

määrus tuleb seetõttu tühistada ja saata asi maakohtule hagi menetlusse võtmise uuesti

otsustamiseks.

Kas koos menetlusse võtmisega või vahetult pärast seda tuleb maakohtul ka lahendada hagi

tagamise taotlus.

Ringkonnakohus ei saa maakohtu asemel otsustada hagi menetlusse võtmist. Seega kuulub

määruskaebus rahuldamisele osaliselt.

6. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Maakohus otsustab menetluskulude jaotus sõltuvalt asja lahendamise tulemusest.

7. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse taotluse ja saadab

asja menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa käesoleva määruse

peale kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)