1-16-11561/54 · Tartu Maakohus Valga kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 31.mai 2021, Valga kohtumaja Kohtunik Annemarie Gerassimov Kohtuistungisekretär Kaie Kaseorg Prokurör Ainar Koik Kriminaalasja number 1-16-11561 Kriminaalasi Dagge Ratut suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine Kinnipeetav

Kaitsja Dagge Ratut isikukood: 38005114263; asukoht: Tartu vangla, vabanemisjärgne elukoht: puudub Karistuse kandmise algus ja lõpp: 14.04.2016 - 14.08.2021 Ei soovinud Kohtuistungi toimumise vorm ja aeg Kaugkohtuistung 31.05.2021

RESOLUTSIOON

1. Jätta Dagge Ratut suhtes karistusjärgne käitumiskontroll kohaldamata.

2. Määrus saata süüdimõistetule, prokuratuurile ja Tartu vanglale.

Edasikaebamise kord Käesoleva kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Dagge Ratut on süüdi tunnistatud Pärnu Maakohtu 29.12.2016 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-16-11561 KarS § 188 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta ja 6 kuud vangistust; KarS § 185 lg 2 p 2 järgi ja karistuseks mõistetud 3 aastat vangistust; KarS § 184 lg 2 p 1, 2 järgi ja karistuseks mõistetud 4 aastat vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõisteti liitkaristus, suurendades raskeimat karistust, ja liitkaristuseks mõisteti 4 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati käesolevas kriminaalasjas mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 23.03.2015 otsusega mõistetud karistuse ära kandmata osa, s.o 1 aasta vangistust, võrra ning liitkaristuseks mõisteti 5 aastat ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates

14.04.2016 ja seeläbi arvati Dagge Ratuti karistuse kandmise algust alates 14.04.2016. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 14.08.2021.

13.05.2021 saabusid Tartu Maakohtule Tartu Vangla materjalid Dagge Ratutile karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise otsustamiseks.

KOHTUMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD Dagge Ratut selgitas istungil, et lahkub vabanedes kohe xxx, kus elab kogu suguvõsa. Eestis enam lähedasi pole, isa hiljuti suri. On viibinud pikalt avavanglas probleemideta ning avaldab, et edaspidi viljeleb vaid õiguspärast eluviisi, selle nimel pingutab.

Prokurör leiab, et ei ole võimalik karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada, D.ratutil puudub Eestis kindel elukoht ja seda pole suutnud välja selgitada ka vanglateenistus. Taotlus jätta rahuldamata.

KOHTU SEISUKOHT Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga, kuulanud ära Dagge Ratuti ja prokuröri, leiab, et Dagge Ratut suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võimalik.

KarS § 871 lg 1 ja 2 sätestavad tingimused, milliste täidetuse korral kohus kas kohaldab kohustuslikus korras või otsustab kaalutluse korras isiku suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise.

Olenemata eelviidatud KarS § 871 lg 1 ja 2 nõuete täitmisest, ei saa Dagge Ratut suhtes siiski karistusjärgset käitumiskontrolli kohaldada. Nimelt tuleb karistusjärgne käitumiskontroll KarS § 871 lg 1 kohaselt kehtestada KarS § 75 järgi. KarS § 75 lg 1 p 1 sätestab, et isik peab käitumiskontrolli ajal elama kohtu määratud alalises elukohas. Riigikohus on leidnud, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamisel pole võimalik kohustada süüdimõistetut endale elukohta otsima. Kui süüdimõistetu vabanemisjärgne elukoht pole teada või see puudub, tuleb riigil (vangla sotsiaaltöötaja ja kohaliku omavalitsuse abiga) süüdimõistetu elukoht välja selgitada või enne karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise materjalide kohtusse saatmist süüdimõistetule elukoht leida (RKKKm, 3-1-1-45-16, p 7).

Vangla iseloomustuses on isiku vabanemisjärgseks elukohaks märgitud - puudub. Täiendavalt märgib vangla, et varasemast riskihindamisest nähtuvalt elas enne viimast vangistust koos xxx aadressil xxx (see oli ka rahvastikuregistrijärgne elukoht). Kinnipidamise ajal hoolitseb tütre eest kinnipeetava xxx elav ema. 09.11.2020 vestlusel väitis, et peale isa surma mais 2019 ta korteri saatusest täpselt ei teagi, korter ei kuuluvat tegelikkuses temale. Pidi uurima hakkama, kuid keeruliste suhete tõttu emaga, on tal seda raske teha. Isa olevat vist korteri hämaraid tehinguid kaudu saanud. Kinnipeetav ei soovinud esitada andmeid vabanemisjärgse elukoha kohta. Vestlustes on ütelnud, et peale vabanemist läheb elama xxx, kus talle tema xxx garanteerivad toetatud eluaseme ja töökoha. Majutus-ja tugiisikuteenust ei ole soovinud. Kinnipeetav ise märkis kohtule, et vabanemisel ta Eestisse ei jää ning kavatseb lahkuda koheselt xxx xxx juurde. Kogu lähim suguvõsa elab seal. Eestis sugulasi pole. Analoogne seisukoht on kajastatud samuti Tartu Maakohtu 19.03.2021 määruses 1-16-11561, millega kohus jättis D.Ratuti ennetähtaegselt vabastamata.

Eeltoodust nähtuvalt puudub kinnipeetaval kindel ja kontrollitud vabanemisjärgne elukoht Eesti Vabariigis. Kohus ei saa allutada karistusjärgsele kontrollile isikut, kellel puudub kindel ja kontrollitud elukoht, kuna kuuest käitumiskontrolli nõudest neli on seotud just kindla elukoha olemasoluga Eesti Vabariigis. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Dagge Ratut suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamata.

/allkirjastatud digitaalselt/ Annemarie Gerassimov kohtunik