2-19-7856/51 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Meeli Kaur, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-7856

Kohtuasi

X (X) hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu

tuvastusnõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.01.2021 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Eesti Practical-laskmise Ühingu apellatsioonkaebus, hind

3 500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Viljar Subka, nõustaja Q

Kostja Eesti Practical-laskmise Ühing (registrikood

80201273), seaduslik esindaja AM, lepinguline esindaja

advokaat Rein Laid

Kohtuistungi toimumise aeg

06.05.2021

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 29.01.2021 otsus tühistada ja teha uus otsus.

2. Jätta rahuldamata X hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu nõudes tuvastada,

et Eesti Practical-laskmise Ühing rikkus X suhtes kohustust eraldada X-le koht

rahvusvahelisele võistlustele „European Handgun Championship 2019“ divisjonis

Production Optics.

3. Apellatsioonkaebus rahuldada.

4. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Asja lahendanud maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks vastavalt

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lõikele 2.

Hageja nõuded ja hagi aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 23.05.2019 Harju Maakohtule hagi Eesti Practical-laskmise Ühingu (kostja)

vastu. 27.02.2020 täpsustatud nõude kohaselt palus hageja kohtul tuvastada, et kostja rikkus

hageja suhtes kohustust eraldada hagejale koht rahvusvahelisele võistlustele „European

Handgun Championship 2019“ divisjonis Production Optics. Tuvastushuvi põhjendas hageja

sellega, et õigussuhte olemasolu poolte vahel oli ebaselge ning see ebakindlus tekitas hagejale

kahju.

2. Hagiavalduse

asjaolude

kohaselt

oli

kostja

Rahvusvahelise

Practical-laskmise

Konföderatsiooni (edaspidi IPSC) liige ja Eesti regiooni esindaja IPSC-s. Kostja annab välja

laskesportlase ja laskeinstruktori litsentse, peab turvaliste laskesportlaste nimekirja ning arvab

laskureid turvaliste laskurite nimekirja ja sealt välja. Kostja liikmeks võivad olla practical

laskespordi harrastajate koondamiseks loodud juriidilised isikud. Kostja liikmeks on

mittetulundusühing Laskespordiklubi ALPHA, kelle liikmeks omakorda on hageja.

Hageja ja kostja vahel sõlmiti leping. See sõlmiti laskesportlase ja instruktori litsentsi

väljastamisega 01.07.2016, mille alusel andis kostja hagejale litsentsi, mis võimaldas hagejal

osaleda kõigil IPSC laskevõistlustel ning hageja omakorda kohustus saadud litsentsi alusel

tundma ja järgima kostja põhikirja, kodukorda ja võistluste juhendeid. Lepingu täitmine oli

seotud ka rahaliste kohustustega - hageja pidi tasuma liikmemaksu ja litsentsi tasu.

Hageja võttis 2018 osa klassifikatsioonivõistlustest Tallinn Open 2018 ja Estonian Open 2018,

kus saavutas divisjonis production optics vastavalt esikoha ning esikoha Eesti regiooni

arvestuses. Nimetatud võistlused toimusid kostja juhatuse heakskiidul.

Kostja teatas 08.02.2019, et Eesti sai võistlusele „European Handgun Championship 2019“ 27

kohta ja osaleda soovijad peavad registreeruma hiljemalt 17.02.2019 ning tasuma osalemise

tasu. Hageja registreerus ning tasus osalemise tasu tähtaegselt, kuid kostja hagejale kohta ei

eraldanud. 14.03.2019 teatas kostja, et Eestil õnnestus hankida 8 lisakohta, kuid hagejale ei

eraldatud ka lisakohta.

Laskesportlasi ei informeeritud, et klassifikatsioonivõistlustel divisjonis production optics

osalevad sportlased ei saa osaleda samas divisjonis rahvusvahelistel võistlustel. Kostja,

korraldades 2018 klassifikatsioonivõistlused divisjonis production optics, ja teades, et selles

divisjonis toimuvad 2019 rahvusvahelised võistlused, oli kohustatud eraldama kohad

laskesportlastele, kes olid täitnud kostja enda poolt kehtestatud nõuded ja kriteeriumid

rahvusvahelistel võistlustel osalemiseks. Vastavalt 22.01.2019 kohtade jagamise koosolekul

kokkulepitud põhimõtetele pidid koondiste moodustamisest ülejäänud kohad saama

esmajärjekorras kategooriate parimad. Kostja pidanuks eraldama koha hagejale, kuna hageja

oli production optics divisjonis parim laskur. Kohustus tulenes nii poolte vahel sõlmitud

lepingust, kostja liikmelisusest, kui seadusest. Koha eraldamata jätmisega rikkus kostja võrdse

kohtlemise põhimõtet, koheldes kostjat teiste sportlastega võrreldes ebavõrdselt rahvuse alusel.

Kostjal oli kohustus kohtade jagamisel järgida iseenda poolt kehtestatud reegleid.

Kostja vastuväited hagile

3. Kostja vaidles hagile vastu, hagejal puudus tuvastushuvi ning palus jätta hagi rahuldamata.

Kostjal polnud kohustust eraldada hagejale kohta ja saata ta rahvusvahelisele võistlusele

„European Handgun Championship 2019“ divisjonis production optics. Hageja polnud kostja

liige. Kostja ei sõlminud hagejaga lepingut. Laskesportlase ja laskeinstruktori tunnistus oli

dokument, mis väljastatakse EPK liikmele, tõendamaks nende laskesportlase ja laskeinstruktori

staatust. Tunnistuse väljastamise fakti ei saanud lugeda lepingu sõlmimiseks.

Kostja põhikirja ja kodukorra kohaselt registreerib ja tegeleb registreerimiskohtade jagamisega

kostja juhatus. Millistes divisjonides võistlejad võistlustele saadetakse oli juhatuse otsustada.

Hageja poolt polnud täidetud võistlusele individuaalkoha saamiseks järgmised eeldused:

− hageja ei läbinud klassifikatsioonivõistlust IPSC poolt ametlikult kinnitatud divisjonis;

− hageja ei vastanud spordiseaduses kehtestatud nõuetele (ei ole Eesti kodanik);

− hageja kui individuaalkoha soovija ei saanud juhatuse heakskiitu.

Kostja lähtus kohtade jaotamisel IPSC praktikali reeglitest (jaanuar 2017, püstol), mille

kohaselt production optics divisjoni ja production optics light divisjoni ei olnud ning IPSC

praktikali reeglitest (jaanuar 2019, püstol), mille kohaselt jaanuarist 2019 lisandusid

olemasolevatele viiele divisjonile veel kaks hindamisel divisjoni. 2019 provisional staatuse

saanud divisjonid ei osalenud kohtade jagamisel, kuna 2018 ei saanud olla ametlikku

klassifikatsiooni divisjonile, mida ei ole ametlikult kinnitatud. See otsus puudutas mitte ainult

hagejat, vaid regiooni tervikuna ning mitte ühelegi regiooni laskesportlasele, kes võistlesid

divisjonis production optics, kohta ei jagatud.

Hageja ei saanud väita, et ta osales 2018 tema poolt nimetatud võistlustel üldse mingiski

divisjonis, kuna nendel võistlustel ei olnud divisjonide moodustamiseks vajalikud tingimused

täidetud, võistluste korraldajad registreerisid võistlejaid divisjonides production optics ja

production optics light omaalgatuslikult.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas, et kostja rikkus hageja suhtes kohustust eraldada

hagejale koht rahvusvahelisele võistlusele „European Handgun Championship 2019“ divisjonis

production optics. Menetluskulud jäid kostja kanda, kuid rahaliselt kohus neid kindlaks ei

määranud.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 368 lg 1 kohaselt võis hageja esitada hagi

õigussuhte olemasolu või puudumise tuvastamiseks, kui tal oli sellise tuvastamise vastu

õiguslik huvi. Hageja esitas asjas esmalt nõude kohustada kostjat hagejale võistlusele koht

eraldama, kuid asendas selle TsMS § 376 lg 4 p 3 alusel tuvastusnõudega, kuna võistlus toimus

menetluse kestel ära. Arvestades, et poolte vahel oli kestev õigussuhe ning võistlused toimuvad

ka edaspidi, oli hagejal õiguslik huvi tuvastada, kas kostjal oli kohustus hageja võistlustele

saata. Kohustusnõue ei olnud hageja õiguste kaitseks piisav olukorras, kus kohustusnõuet ei

olnud võimalik piisavalt kiiresti maksma panna. Võimaliku kohustuse rikkumisega ei pruugi ka

tekkida kahju. Õiguslik huvi oli olemas ning tuvastusnõue oli lubatav.

Kostjal polnud hageja suhtes kohustusi seoses hageja liikmelisusega. Kostja põhikirja (dtl 8-

12) p 3.1 järgi kostja liikmeks võisid olla practical laskespordi harrastajate koondamiseks

loodud juriidilised isikud (hageja füüsiline isik). Pooled ei vaielnud, et kostja liige oli

mittetulundusühing Laskespordiklubi ALPHA. Asjaolust, et hageja omakorda oli nimetatud

laskespordiklubi liige, ei saanud tuletada, et hageja oleks ühtlasi kostja liige.

Hageja väitel sõlmisid pooled 01.07.2016 lepingu, mille alusel kostja andis hagejale

laskesportlase ja instruktori litsentsi, mis võimaldas hagejal osaleda kõigil IPSC laskevõistlustel

ning hageja omakorda kohustus saadud litsentsi alusel tundma ja järgima kostja põhikirja,

kodukorda ja võistluste juhendeid. Hageja käsitluse kohaselt tulenes kostja kohustus eraldada

hagejale koht asjassepuutuvale võistlusele nimetatud lepingust.

Kohus tuvastas litsentsi nr LSI2354 (dtl 52-53) ja LSI2526 (dtl 54-44) alusel, et kostja väljastas

hagejale laskesportlase ja -instruktori litsentsid kehtivusega 01.07.2016-01.07.2019 ning

01.07.2019-01.02.2022. Kostja põhikirja p 2.5 järgi annab kostja välja laskesportlaste litsentse,

peab turvaliste laskesportlaste nimekirja ning arvab laskureid turvaliste laskurite nimekirja ja

sealt välja. Laskesportlase litsentsi andmise ja selle äravõtmise kord oli sätestatud ühingu

kodukorras. Kostja kodukorra p 3.5 järgi laskesportlase ja laskeinstruktori tunnistus (litsents)

on dokument, mis väljastatakse NROI Estonia kohtunike nimekirja kantud kohtunikule (al

01.02.2019 EPK liikmele), tõendamaks nende laskesportlase ja laskeinstruktori staatust

(kodukord 2017 dtl 13-33, al 01.02.2019 dtl 34-49). Punktide 3.6-3.7 järgi on tunnistus NROI

Estonia kohtunike nimekirja kantud kohtunikule (al 01.02.2019 EPK liikmele) kohustuslik

dokument, mis tuleb nimekirjast kustutamise korral kostjale tagastada. Nähtuvalt kodukorra

p-st3.2 jj, väljastab kostja ka ainult laskesportlase tunnistust, mis on vabatahtlik dokument

tõendamaks laskesportlase staatust. Esitatust ei nähtunud, et kodukorras märgitud tunnistus

seonduks võistlustel võistlejana osalemise õigusega. Küll seondusid hageja poolt viidatud

õigused ja kohustused sellega, kas isik oli kantud turvaliste laskurite nimekirja.

Kehtiva kodukorra p 1.1 järgi on turvaline laskur isik, kes on kantud kostja turvaliste laskurite

nimekirja, kuulub kostja liikmeks oleva klubi ridadesse ning on läbinud vastavalt IPSC

turvakursuse ainekavale läbiviidud IPSC turvalise laskuri kursuse. Tulenevalt kodukorra p-st

1.2.a on turvalisel laskuril hageja poolt viidatud kohustused tunda kostja põhikirja ja

kodukorda, IPSC reegleid, relvaseadust jm laskesporti reguleerivaid õigusakte ning tulenevalt

p-st 1.3.a õigus osaleda kõigil IPSC egiidi all toimuvatel practical-laskmise võistlustel üle

maailma. Kodukorra p 1.5-1.6 peab isik turvaliste laskurite nimekirja kandmiseks läbima

edukalt turvakursuse, misjärel edastavad turvakursuse korraldajad hiljemalt 3 päeva jooksul

peale eksamite edukat sooritamist isiku andmed kostjale, kes teeb tulenevalt kodukorra p 1.7-

1.8 otsuse isiku nimekirja kandmise kohta hiljemalt 30 päeva jooksul pärast andmete esitamist

ning teatab sellest isikule. Nimekirja kantuse säilitamiseks peab isik täitma kodukorra p 1.9, p

1.11 sätestatud tingimused ning kostja võib isiku nimekirjast kodukorras sätestatud eeldustel

kustutada. Kodukorra p 1.4 järgi esindab laskurit kostja ees igapäevastes toimingutes tema

koduklubi juhatus. Seega kõik kodukorras sätestatud nimekirja kuulumisega kaasnevad õigused

ja kohustused on laskuril isiklikult.

Turvakursuse läbimine koos nõusolekuga oma andmete edastamiseks turvaliste laskurite

nimekirja kandmiseks kostjale oli pakkumus lepingu sõlmimiseks, mille esemeks oli kostja

kodukorras märgitud õigused ja kohustused seoses kantusega nimekirja. Kostja, teatades

nimekirja kandmisega nõustumise otsusest, andis pakkumusele nõustumuse ning sellega on

leping sõlmitud (võlaõigusseaduse (VÕS) § 8 lg 1 ja § 9 lg 1). Kuna laskesportlane kostja

kodukorra tähenduses sai olla üksnes turvaliste laskurite nimekirja kantud isik ning hagejale oli

kostja poolt väljastatud litsents, millega kostja kinnitas hageja staatust laskesportlasena, oli

hageja järelikult kantud 01.07.2016 seisuga turvaliste laskurite nimekirja. Kostja oli hiljemalt

litsentsi väljastamisega teatanud hagejale oma nõustumisest hageja nimekirja kandmiseks.

Pooled sõlmisid lepingu, millega leppisid kokku, et kostja kannab hageja turvaliste laskurite

nimekirja ning seonduvad õigused ja kohustused tulenevad pooltele kostja kodukorrast.

Kodukorra p 1.3a kohaselt omab laskur võimalust osaleda IPSC egiidi all toimuvatel practical-

laskmise võistlustel üle maailma. Pooled ei vaielnud, et võistlus „European Handgun

Championship 2019“ oli IPSC egiidi all toimunud practical laskmise võistlus. Kodukorra p 9.3

järgi võistlustele, kuhu eraldatakse kindel arv kohti regiooni kohta, registreerib ja tegeleb

registreerimiskohtade jagamisega kostja juhatus või tema poolt selleks volitatud isik. Kodukord

ei täpsustanud, millistest reeglitest lähtudes tuli kostjal kohad jaotada, seetõttu ei saanud üksnes

kodukorrast tuleneda nõudeõigust konkreetsele võistlusele koha saamiseks.

Kostja palus 08.02.2019 e-kirjas oma liikmetele edastada teave klubide liikmetele selle kohta,

et Eesti sai võistlusele „European Handgun Championship 2019“ 27 kohta, osaleda soovijatel

tuli registreeruda hiljemalt 17.02.2019, tasuda osalemise tasu hiljemalt 28.02.2019 ning et

rahvusmeeskondade moodustamisest ülejäävate kohtade jaotamine toimub vastavalt

üldkoosoleku poolt määratud töögrupi poolt soovitatud ja juhatuse poolt heaks kiidetud

põhimõtetele (dtl 96). Nimetatu oli sisustatav tahteavaldusena leppida kokku tingimustes, mille

täitmisel eraldab kostja koha konkreetsele võistlusele. Vaidlus puudus, et hageja registreerus

(dtl 100) ning tasus osalemise tasu tähtaegselt (dtl 101), nõustudes seeläbi kostja pakkumusega.

Kostja hagejale kohta ei eraldanud (dtl 102-103). Samuti ei saanud hageja kohta pärast seda kui

kostja teatas, et Eestile eraldati täiendavalt 8 kohta (dtl 116).

Eesti regiooni koondiste moodustamise ja tiitlivõistluste slotide jagamise töögrupi 22.01.2019

protokoll (dtl 375) kohaselt otsustas töögrupp, et koondiste moodustamisest ülejäänud kohad

saavad esmajärjekorras kategooriate parimad, kes peavad esmajärjekorras koha saamiseks

saavutama klassifikatsioonivõistlustel vähemalt 75% konkreetse divisjoni Eesti regiooni

parimaks osutunud laskuri tulemusest, kui kohtadest ei piisa kõikidele kvalifitseerunud

kategooriate laskuritele, jääb lõpliku valiku tegemine kostja juhatuse kompetentsi, kui peale

kategooriate kohtade jagamist jääb veel vabu kohti, siis nende jagamise kriteeriumite

kehtestamine jääb kostja juhatuse kompetentsi.

Hageja osales klassifikatsioonivõistlustel Tallinn Open 2018 ja Estonian Open 2018 ning oli

Eesti regiooni parim divisjonis production optics. Kodukorra p 8.5 järgi kinnitab juhatus 3

võistlust, mille alusel arvestatakse käesoleva aasta koondise klassifikatsioon, p 8.6 kohaselt iga

relvaliiki arvestatakse eraldi klassifikatsioonivõistlustega. Nähtuvalt kostja juhatuse

06.11.2017 koosoleku protokollist (dtl 56-57) kinnitati 2018 klassifikatsioonivõistlusteks

relvaliigi püstol puhul mh Tallinn Open ja Estonian Open Handgun.

IPSC praktikali reeglite (püstol, jaanuar 2019, dtl 467-558) p 6.2.1 kohaselt jagunevad

praktikali võistluse divisjonid võistleja poolt kasutatava tulirelva ja varustuse alusel (lisa D -

open, standard, classic, production, production optics, production optics light, revolver); p

6.3.1-6.3.2 järgi divisjon võib kaasata erinevaid kategooriaid eristamaks osalejate gruppe,

kategooriate nõuded on loetletud lisas A2 (nt juuniorid, seeniorid). Kuna 22.01.2019 töögrupi

protokollis ei olnud märgitud, milliste divisjonide kategooriate parimatele koondiste

moodustamisest ülejäänud kohad jagatakse, oli protokollis toodu mõistlikule isikule arusaadav

selliselt, et ülejäänud kohad jagatakse kõigi divisjonide kategooriate parimate vahel.

Kostja väide, et divisjonid production optics ja production optics light loodi alles alates 2019,

kuna viidatud IPSC praktikali reeglid kehtisid töögrupi 22.01.2019 otsuste tegemise ajal ning

seega puudutasid otsused ka nimetatud divisjone, ei olnud asjassepuutuv. Kohus ei nõustunud

kostjaga, et 2018 ei saanud olla klassifikatsiooni production optics ja production optics light

divisjonidele. Tulenevalt kostja kodukorra p 8.6 toimuvad klassifikatsioonivõistlused

relvaliikide kaupa, mitte divisjonide kaupa. Osaledes võistlustel Tallinn Open 2018 ja Estonian

Open 2018 osales hageja võistlustel, mille kostja oli ette näinud klassifikatsiooniks relvaliigile

püstol. Seejuures ei olnud hagejale etteheidetavad nimetatud võistluste korraldajate väidetavad

rikkumised divisjonide moodustamisel.

Protokolli ja diplomi (dtl 58-65, 66) kohaselt saavutas hageja võistlusel Tallinn Open 2018

divisjonis production optics esimese koha ning võistlusel Estonian Open 2018 samas divisjonis

kolmanda koha (dtl 67-74, 75), olles seejuures parim Eesti regiooni arvestuses (dtl 76-95).

Nähtuvalt kostja 20.02.2019 ja 14.03.2019 e-kirjadest (dtl 102-103, dtl 116) sai Eesti võistlusele

„European Handgun Championship 2019“ 35 kohta (27+8), millest 26 moodustati koondised

ning ülejäänud 9 kohta jagati individuaalkohtadena. Kostja 20.02.2019 e-kirja kohaselt sai

individuaalkoha revolver divisjoni parim laskur. Võistlusel osalenute nimekirjast (dtl 383-385)

nähtus, et individuaalkoha sai 1 võistleja divisjonis open, 2 võistlejat divisjonis production, 2

võistlejat divisjonis standard, 3 võistlejat divisjonis classic ja 1 võistleja divisjonis revolver.

Selline individuaalkohtade jaotus ei vastanud 22.01.2019 töögrupi poolt otsustatule, mille

kohaselt pidid esmajärjekorras koha saama kategooriate parimad. 9 jagatavat kohta oli piisav,

et iga divisjon saaks vähemalt 1 kohta. Hageja oli production optics divisjoni parim ning tema

tulemus 100% oli kõrgem nõutavast 75% divisjoni regiooni parima laskuri tulemusest. Seega

täitis hageja poolte 08.02.2019 kokkuleppele vastavad tingimused võistlusele koha saamiseks.

Kostjal puudus õigus pärast 08.02.2019 asuda ühepoolselt võistlusele saamise tingimusi

muutma või täiendama. Seetõttu ei omanud asjas tähendust kostja juhatuse 19.03.2019 otsus

kohtade jagamise kohta (dtl 121-122). Asjaolu, et hageja ei vastanud SpS (spordiseadus) § 8

kehtestatud nõudele rahvusvahelistel tiitlivõistlustel osalemiseks, ei mõjutanud poolte lepingust

tuleneva õigussuhte sisu. Kostja ei märkinud 08.02.2019 e-kirjas koha saamise tingimusena

Eesti kodakondsust. Kuna hageja täitis poolte kokkuleppele vastavad tingimused, olid kostjal

kohustus hagejale koht eraldada.

Kostja apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, palus otsuse tühistamist ja uue

otsusega hagi rahuldamata jätmist. Menetluskulud tuli jätta hageja kanda. Hageja ei

põhjendanud tuvastushuvi olemasolu (milles seisnes ebaselgus, mis liiki kahju hagejale tekib

ning milles see kahju avaldub).

Kohus jättis arvestamata kostja kodukorra p-ga 1.3, mille kohaselt on laskuril võimalus osaleda.

Võimalus osaleda ei tähendanud, et kostjal oli kohustus hageja soovil talle eraldada kohta

kõigile IPSC egiidi all toimuvatele practical-laskmise võistlustele üle maailma. Kohus oleks

pidanud arvestama kodukorra p-dega 9.1 ja 9.3. Kostja üksnes peab hallatavas infosüsteemis

turvaliste laskurite nimekirja enda liikmesklubidelt saadud andmete kohaselt selleks, et

hõlbustada liikmete tööd. Kostjal ei olnud liikmesklubide füüsilistest isikutest liikmetega

mingeid lepingulisi suhteid. Kodukord ei täpsustanud, millistest reeglitest lähtudes tuli kostjal

kohti jaotada. Seega oleks kohus pidanud nentima, et kohtade jaotamise üle otsustamine kuulus

kostja juhatuse otsustuspädevusse.

Kohus hindas ebaõigesti 08.02.2019 e-kirja sisu. Kiri oli adresseeritud liikmesklubidele, mitte

hagejale. Viidatud e-kirjas kostja juhatus teavitas, et paneb Eesti Regioon rahvusmeeskonnad

välja Production, Standard, Open ja Classic divisionides. Edasine kohtade jaotamine toimub

vastavalt üldkoosoleku poolt määratud töögrupi poolt soovitatud ja juhatuse poolt heaks

kiidetud põhimõtetele. E-kirjas oli nimetatud konkreetsete divisjonide loetelu, millistes Eesti

regioon otsustas oma rahvusmeeskonnad välja panna. Production Optics ja Production Optics

light divisjone nimetatud loetelu ei sisaldanud. Hageja, registreerides ennast 08.02.2019

rahvusvahelisele võistlusele „European Handgun Championship 2019“ divisjonis Production

Optics, oli juba siis teadlik, et Eesti Regioon ei pane rahvusmeeskonda välja divisjonis

Production Optics ja Production Optics light.

Kostja organite poolt moodustatavad töögrupid said andja juhatusele vaid nõu ning need ei

asendanud kostja põhikirjaga ette nähtud juhtimisorganeid ega nende otsuseid. Seega töögrupi

22.01.2019 vastuvõetud otsustused sai käsitleda vaid nõuandva iseloomuga kostja juhatusele,

kes vajadusel otsustas nende nõuannete elluviimise. Kohus käsitles ebaõigesti neid otsuseid

siduvatena. Kuna 22.01.2019 töögrupi protokollis ei olnud märgitud, milliste divisjonide

kategooriate parimatele koondiste moodustamisest ülejäänud kohad jagatakse, siis selle

küsimuse otsustamine kuulus kostja juhatuse kompetentsi.

Kohus ei saanud aru mõistete “praktikalivõistluste divisjon” ja “praktikalivõistluste kategooria”

sisust ja nende erinevusest. Kohtu käsitluse kohaselt taandus küsimus mõiste “kategooriate

parimad” tõlgendamisele, mille tõlgendamise aluseks sai võtta ainult praktikali laskmist

reguleerivate IPSC praktikali reeglid. Nende kohaselt individuaalsed kategooriad olid

määratletavad järgmiselt: naised, superjuuniorid, juuniorid, seeniorid, superseeniorid. Hageja

ei registreerunud soovitud võistlusele mitte ühegi kategooria alla kuuluva liikmena ning kuna

hageja tulenevalt IPSC praktikali reeglitest ei kvalifitseerunud ka mitte ühegi nimetatud

kategooria alla, siis tema suhtes ei olnud kohaldatav termin „kategooria parim“. Hagejat ei

saanud käsitleda mitte ühegi divisioni mitte ühegi kategooria liikmena.

Asjassepuutuv oli IPSC praktikali reeglitest tulenev asjaolu, et divisjonid production optics ja

production optics light loodi alles 2019. aastast, mistõttu kohtu poolt viidatud töögrupi

22.01.2019 otsustused ei puudutanud nimetatud divisjone ning 2018 ei olnud klassifikatsiooni

production optics ja production optics light divisjonidele.

Poole õigused ja kohustused ei võinud olla vastuolus seadusega. Ka IPSC konstitutsiooni p 4.9

sätestatu kohaselt kohalikud siseriiklikud seadused on ülimuslikumad IPSC reeglitest. SpS § 8

sätestab, et rahvusvahelistel tiitlivõistlustel on Eesti rahvuskoondise koosseisus või

individuaalselt õigus esineda Eesti kodanikel ja Eestis elavatel alla 18-aastastel alaealistel,

kellel ei ole mõne muu riigi kodakondsust. Kuna hageja omas Vene Föderatsiooni

kodakondsust, siis seadus üheselt välistas tema esinemise rahvusvahelistel tiitlivõistlustel nii

Eesti rahvuskoondise koosseisus kui ka individuaalselt. Rahvusvahelistel tiitlivõistlustel ei

esinda sportlased mitte ennast, vaid oma riiki. Kostja pidi sellest piirangust olema teadlik ja

sellega arvestama. Kuna piirang tulenes seadusest, siis ei pidanud kostja seda e-kirjas märkima.

Hagi menetlemisel ei pööranud kohus tähelepanu sellele, et hageja oli sisuliselt vaidlustanud

kostja juhatuse otsuse (väljendatud 08.02.2019 e-kirjas) ja 19.03.2019 protokolli. Hageja esitas

kostja vastu vale nõude.

Vastustaja seisukoht

6. Hageja vaidles kostja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohtu põhjendused

7. Ringkonnakohus, kuulanud ära poolte seletused ja tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et

maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 3 alusel tühistada

materiaalõiguse normi väära kohaldamise tõttu. Ringkonnakohtul on võimalik teha asjas uus

otsus, millega hagi

jätta rahuldamata. Apellatsioonkaebus

kuulub

rahuldamisele.

Menetluskulud mõlemas kohtuastmes jäävad hageja kanda. Vastuseks apellatsioonkaebuse

väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

8. Ringkonnakohus nõustub maakohtu poolt tuvastatuga, et kostja põhikirja p 3.1 järgi võisid

kostja liikmeks olla practical laskespordi harrastajate koondamiseks loodud juriidilised isikud.

Kostja liikmeks oli Mittetulundusühing Laskespordiklubi ALPHA, kuhu kuulus hageja.

Asjaolust, et hageja oli nimetatud laskespordiklubi liige, ei saanud tuletada, et hageja oleks

ühtlasi kostja liige. Hageja füüsilise isikuna ei olnud kostja liige. Kostja väljastas hagejale

laskesportlase ja -instruktori litsentsid. Litsents ei andnud sportlasele võistlusel osalemise

õigust.

9. Maakohus aga eksis poolte lepinguliste suhete määratlemisel, lugedes, et hageja ja kostja

vahel oli sõlmitud leping, mille tulemusena pidi kostja võimaldama hagejale koha võistlusele

„European Handgun Championship 2019“. Maakohus kohaldas ebaõigesti VÕS § 9 lg-t 1.

10. VÕS § 8 lg 1 järgi on leping tehing kahe või enama isiku (lepingupooled) vahel, millega

lepingupool kohustub või lepingupooled kohustuvad midagi tegema või tegemata jätma.

VÕS § 9 lg 1 järgi sõlmitakse leping kas pakkumuse ja nõustumuse vahetamisega või muul

viisil kokkuleppe saavutamisega. VÕS § 9 lg 2 esimene lause sätestab, et pakkumusele

nõustumuse andmisega on leping sõlmitud ajast, mil pakkumuse esitaja nõustumuse kätte sai.

TsÜS § 67 lg 1 kohaselt on tehing toiming või omavahel seotud toimingute kogum, milles

sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Igal juhul on lepingu

sõlmimise eelduseks vastastikuste tahteavalduste vahetamine eesmärgiga saavutada kokkulepe

olulistes küsimustes (Riigikohtu 05.06.2019 otsus tsiviilasjas nr 2-17-17217, p 15).

11. Kostja 08.02.2019 e-kirja (I kd, lk 55) alusel tuvastas maakohus, et tegemist oli kostja

tahteavaldusega leppida kokku tingimustes, mille täitmisel eraldab kostja koha konkreetsele

võistlusele. Hageja makstes osalemise tasu nõustus kostja pakkumisega.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtu sellekohase käsitlusega. Kostja 08.02.2019 e-kiri oli

adresseeritud kostja liikmetele (klubidele) ehk juriidilistele isikutele. Teave võimalusest

osaleda võistlustest ei olnud pakutud hagejale. Seega ei olnud tegemist kostja poolse

pakkumisega hagejale lepingu sõlmimiseks. Kodukorra p 1.4. kohaselt esindas laskurit

igapäevastes toimingutes kostja ees laskuri koduklubi juhatus. Klubid pidid edastama oma

liikmetele teavet võistluste kohta. See nähtus ka 08.02.2019 e-kirja sisust.

Kirja kohaselt pani Eesti Regioon rahvusmeeskonnad välja divisionides Production, Standart,

Open ja Classic. Allesjäänud kohtade jaotamine pidi toimuma vastavalt üldkoosoleku poolt

määratud töögrupi poolt soovitatud ja juhatuse poolt heaks kiidetud põhimõtetele. Kirja

kohaselt sai Eesti 27 kohta. Kostja selgitas kohtuistungil, et võistlustele registreeris

304 laskurit. Eeltoodust nähtus, et kõikidel soovijatele ei olnud võimalik võistlusele kohta

tagada.

12. Põhikirja p 5.2 kohaselt on kostja kõrgeimaks organiks üldkoosolek. Põhikirja ja kodukorra

kohaselt ei ole kostjal sellist tööorganit nagu töögrupp. Seega töögrupi koostatud soovitused ei

saanud olla juhatusele täitmiseks kohustuslikud - need said olla vaid nõuandvat laadi, sõltumata

sellest, kuidas töögrupp oli kokku kutsutud. See, kas juhatus jälgib töögrupi poolt pakutud

soovitust, väljendub juhatuse otsuses. Eeltoodust nähtuvalt saigi kostja laskuritele kohtade

jagamisel juhinduda juhatuse otsustusest. 19.02.2019 otsustas juhatus rahvusmeeskonnakohad

ja valis divisjonidesse kokku 16 laskurit (I kd lk 66). Hageja kinnitas ka ringkonnakohtu

istungil, et ta ei pretendeerinud rahvusmeeskonna kohale. Kostja otsustas 19.03.2019 otsusega

(I kd, lk 70) ülejäänud kohad ära jagada. Hageja kohta ei saanud. Kostja liikmeks olev

mittetulundusühing Laskespordiklubi ALPHA, kuhu kuulus hageja, seda otsust ei vaidlustanud.

Seega on tegemist kehtiva otsusega.

13. Ringkonnakohtu hinnangul puuduvad sellised asjaolud ja tõendid, mille alusel saaks

tuvastada hageja ja kostja vahel lepingulist suhet. Poolte vahel puudus kokkulepe, mille

kohaselt oli kostjal kohustus võimaldada hagejale koht võistlustele. Isegi kui lugeda hageja

poolt registreerimist võistlusele ja osalustasu maksmist (vt 08.02.2019 e-kiri) pakkumuseks

kostjale lepingu sõlmimiseks, siis puudub kostjapoolne sellekohane hagejaga nõustumus.

Asjaolu, et hageja läbis turvakursuse, maksis liikmemaksu ja oli kantud turvaliste laskurite

nimekirja, ei tähendanud automaatselt, et kostjal oli kohustus valida hagejat osalema

võistlustele. Lepingu sõlmimiseks peab VÕS § 9 lg 1 järgi olema piisavalt selge, et pooled on

saavutanud kokkuleppe (Riigikohtu 19.12.2018 otsus tsiviilasjas nr 2-17-284, p 21). Sellise

kokkuleppe olemasolu ei saa käesoleval juhul pooltevahelistest suhetest tuletada.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta rahuldamata, apellatsioonkaebus tuleb aga rahuldada.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb tühistatud osas uue otsuse, mis tingib

maakohtu menetluskulude jaotuse muutmise (TsMS § 173 lg 3). Hagi rahuldamata jätmise tõttu

jäävad poolte maakohtus kantud menetluskulud hageja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel.

Ringkonnakohtus kantud menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda.

15. Kuna maakohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud, siis ei määra ka

ringkonnakohus menetluskulude rahalist suurust vastavalt TsMS § 174 lg-le 4. Menetluskulude

rahalise suuruse määrab kindlaks maakohus pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2

sätestatud korras.

(allkirjastatud digitaalselt)