1-08-13456/74 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Määruse tegemise aeg ja koht

19. juuli 2010. a, Tartus

Kriminaalasja number

1-08-13456

Kohtukoosseis

Kohtunik Rutt Teeveer

Kohtuistungi sekretär

Helju Rebane

Prokurör

Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokuröri abi Margus Lellep

Kriminaalasi

Süüdimõistetu D.G tingimisi enne tähtaja lõppemist

vangistusest vabastamise otsustamine

Süüdimõistetu

D.G

isikukood: xxx

viibimiskoht: xxx

Kaitsja

Riigi poolt määratud korras advokaat Ahto Sirendi

RESOLUTSIOON

Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku § 426 lg-st 1, § 432 lg-st 3, kohtunik määras:

1. Jätta D.G talle Tartu Maakohtu 10. juuni 2009. a otsusega mõistetud karistuse -2 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust - kandmisest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

2. Välja mõista D.G-lt menetluskuluna riigituludesse 1 200.-

(tuhat kakssada) krooni kohtus riigi poolt määratud advokaadi poolt osutatud õigusabi eest. Käesoleva määrusega väljamõistetud summa tasuda Rahandusministeeriumi arveldusarvele AS- is SEB Pank nr 10220034800017 või AS-is Swedbank nr 221023778606. Maksekorraldusele märkida viitenumber 2800049874 ning selgitus: „ isiku nimi, kriminaalasja nr … , menetluskulud”. Kohtukulu tasuda 30 päeva jooksul käesoleva kohtumääruse jõustumisest arvates. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtumääruse peale on kohtumenetluse pooltel, samuti menetlusvälisel isikul, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve, õigus esitada Tartu Maakohtule kirjalik määruskaebus 10 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.

Menetluse käik ja asjaolud

Tartu Maakohtu 10. juuni 2009.a otsusega tunnistati D.G süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 ja

9 alusel. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendati mõistetud karistust ühe kolmandiku võrra, s.o. 10 (kümne) kuu võrra ja mõisteti D.G-le karistuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. KarS § 65 lg

2 alusel suurendati mõistetud karistust Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 15. jaanuari 2008. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-07-10090 mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 9 kuud 25 päeva vangistust võrra ning mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks kohtuotsuste kogumis 2 aastat 5 kuud 25 päeva vangistust. Karistuse kandmise aja alguseks määrati 25. september 2008. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 25. septembril 2008. a ja lõpeb 21. märtsil 2012. a. D.G on kriminaalkorras karistatud 3-l korral:

1. Tartu Maakohtu 20.02.2003. a otsusega KarS § 199 lg 1 alusel 4 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 1 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

2. Tartu Maakohtu 30.12.2004. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4 - § 25 lg 1 ja 2, § 344 lg 1 alusel 3 kuu pikkuse tingimisi vangistusega 2 aasta 6 kuu pikkuse katseajaga;

3. Tartu Maakohtu 15.01.2008. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4,7,8, § 215 lg 2 p 1, § 320 lg 1 alusel 9 kuu 25 päeva pikkuse vangistusega, mis KarS § 69 alusel asendati 590 tunni üldkasuliku tööga. D.G esitas avalduse, milles taotleb enda vangistusest vabastamist enne tähtaja lõppemist.

Kohtumenetluse poolte seisukohad

Süüdimõistetu D.G avaldas, et ta soovib ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja palus D.G ennetähtaegselt vabastada, leides, et selleks on olemas nii formaalsed kui ka sisulised alused. Prokurör leidis, et käesoleval hetkel eksisteerivad D.G puhul küll ennetähtaegse vabastamise formaalsed alused, kuid kuna tal puudub kindel elukoht, samuti töökoht ja ta pole läbinud mingeid sotsiaalprogramme, siis puudub sisuline alus tema ennetähtaegseks vabastamiseks.

Kohtuniku seisukoht

KarS § 76 lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistetud isiku katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui süüdimõistetu on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast. Käesolevaks ajaks on D.G temale mõistetud karistusajast ära kandnud poole. Seega on olemas KarS § 76 lg 1 p-st 2 tulenev formaalne alus tema vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 3 järgi katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Süüdimõistetu on kriminaalkorras korduvalt karistatud ja kannab käesoleval ajal karistust õigusemõistmise vastase ja varavastaste süütegude eest. D.G ema hinnangul peaks D.G oma vangistuse lõpuni kandma, sest ta ei oska vabadusega midagi peale hakata. Samuti ei pea ema võimalikuks poja enda juurde elama võtmist. D.G soovib vabanemise järgselt asuda elama xxx. Eluase kuulub tema tädile.

Eluase on ülerahvastatud ja eluaseme kasutajad ei pea võimalikuks D.G sinna elama asumist. D.G on tädi ja vanaema silmis oma usalduse kaotanud. D.G puudub seega vabanedes lähedaste toetus ja elukoht. Vabanemisel puudub D.G ka materiaalne kindlustatus. Ainsaks elatusallikaks oleks töötu abiraha ja sotsiaaltoetused. D.G on võlanõudeid 143 149 krooni ulatuses ja vabanemisfondis 640 krooni. Ka D.G ema ei toeta poega, sest jäi 2010. a jaanuaris töötuks. Reaalset töökoha D.G vabanedes ei ole. Käesoleval ajal omandab ta põhiharidust ja töötab vanglas majandusabitöölisena. On positiivne, et D.G töötab vanglas abitöölisena. Madala haridustaseme ja kindlate tööoskusteja töökogemuse puudumise tõttu on aga üsna ebatõenäoline, et D.G saaks vabaduses olles tööd. D.G on varasemalt suhelnud palju kriminaalkorras karistatud isikutega ega näinud põhjust suhtlusringkonna muutmiseks. D.G ei ole vangistuses läbinud mitte ühtegi sotsiaalprogrammi, mida aga arvestades tema elukäiku ja harjumusi oleks kohtu arvates enne vabanemist kindlasti vaja läbida. Kohus ei saa jätta ka tähelepanuta asjaolu, et E. Armäel on üks kehtiv distsiplinaarkaristus. Eeltoodust tulenevalt leiab kohtunik, et isik, kellel puudub vabaduses olles elukoht, töökoht ja igasugune lähedaste toetus, ei saa pärast vangistusest vabanemist üksi hakkama. Samuti näitab D.G varasem suhtumine kriminaalhooldusesse, et kriminaalhooldusel ei ole tema suhtes distsiplineerivat mõju. Ta on varasemalt katseajal olles pannud toime uue kuriteo. Kohus on seisukohal, et D.G tuleks oma konkurentsi suurendamiseks tööturul omandada eriala, püüda säilitada tööharjumus ja läbida erinevaid sotsiaalprogramme. Käesoleval ajal ei ole D.G ennetähtaegne vabastamine võimalik.

Rutt Teeveer

Kohtunik