Legislator Case Law & Legislation
2-21-3855/5 AI generated

2-21-3855/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-21-3855/5
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G.J. vastu võla 11 418 eurot 51 senti (sealhulgas põhivõlg 6116 eurot 16 senti, võla sissenõudmise

Legislator headnote

AI generated

2-21-3855/5 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: vastu võla 11 418 eurot 51 senti (sealhulgas põhivõlg 6116 eurot 16 senti, võla sissenõudmise

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Marian Miilaste

Otsuse tegemise aeg ja koht

31. mai 2021, Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-21-3855

Tsiviilasi

Aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G.J. vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

12 267 eurot 32 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: aktsiaselts PlusPlus Capital; registrikood 11919806;

asukoht Tartu mnt 83, Tallinn, 10115, Harju maakond.

Hageja esindaja: C.K.

e-post XXX

Kostja: G.J, isikukood XXX, aadress XXX; e-post XXX

Menetlus

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada tagaseljaotsusega aktsiaselts PlusPlus Capital hagi G.J. vastu võla

väljamõistmiseks.

2. Mõista G.J. (J.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja:

2.1. 11 418 eurot 51 senti (sealhulgas põhivõlg 6116 eurot 16 senti, võla sissenõudmise

kulu 35 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 5267 eurot 35 senti).

2.2. viivis põhivõlalt 6116 eurolt 16 sendilt alates 12. märtsist 2021 kuni põhivõla

6116 euro 16 sendi tasumiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos sissenõutavaks

muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

3. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

4. Toimetada otsus kätte menetlusosalistele.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud G.J. kanda.

6. Mõista G.J. (J.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja menetluskulu 720 eurot.

7. Mõista G.J. (J.) aktsiaselts PlusPlus Capital kasuks välja viivis hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates

menetluskulude suurust kindlakstegeva kohtulahendi jõustumisest kuni selle täitmiseni.

Kaja esitamine

Kostja võib esitada Tartu Maakohtule (aadress Kalevi 1, Tartu linn, Tartumaa; e-post

tmktartu.menetlus@kohus.ee) tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul

viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei

võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates

30 päeva jooksul.

Kajalt tasutakse riigilõivu asemel kautsjon. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Apellatsioonkaebuse esitamine

Hageja võib esitada kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KIRJELDAV OSA

Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 11. märtsil 2021 Tartu Maakohtu Tartu

kohtumajale hagi G.J. (kostja) vastu põhivõla 6116 euro 16 sendi, võla sissenõudmiskulu 35

euro ja viivise väljamõistmiseks.

Hagiavalduse kohaselt omas hageja kostja vastu XX.XX.XXXX lepingust väikelaen nr. XXX

tulenevat nõuet. Kostja võlgnes hagejale selle lepingu alusel 6116 eurot 16 senti ja viivise

3143 eurot 60 senti. Kostja ei suutnud seda summat tervikuna tasuda.

Pooled sõlmisid XX.XX.XXXX kompromissilepingu / võlatunnistuse nr XXX, millega hageja

loobus 1 euro ulatuses viivise nõuetest ning võimaldas kostjal tasuda kohustuse osamaksetega

kompromissisummas 9258 eurot 76 senti (6116 eurot 16 senti + 3142 eurot 60 senti).

Nimetatud summale lisandus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostja kinnitas kompromissile

alla kirjutamisega, et on sellega tutvunud ja nõustunud. Pooled lugesid lõppenuks kompromissi

punktis 1.1. kirjeldatud kostja kohustused hageja ees ning kompromissi sõlmimisega tekkis

kostjal uus iseseisev kohustus tasuda hagejale kompromissis märgitud kompromissisumma.

Kostja tasus lepingu sõlmimise tasu 30 eurot. Kostjal on tasumata kompromissisummas

sisalduv põhivõlg 6116 eurot 16 senti ja viivis 3142 eurot 60 senti.

Pooled leppisid kompromissi punktis 3.1 kokku, et kui kostja ei tasu kompromissisummat

tähtaegselt ja nõuetekohaselt, muutub kompromissisumma tasumata osa koheselt

sissenõutavaks. Kostja rikkus kompromissilepingut ega tasunud maksegraafikus märgitud

summasid tähtaegselt ja kokkulepitud suuruses. Kostjat hoiatati, et juhul, kui ta hilineb

vähemalt

kahe

graafikujärgse maksega, on

hagejal

õigus

nõuda kohest

kogu

kompromissisumma jäägi tervikuna tasumist. Hageja luges kompromissisumma tervikuna

sissenõutavaks muutunuks 10. augusti 2019 osamakse tähtaja möödumisest.

Kostja nõustus kompromissi punkti 3.2. kohaselt maksekohustuse rikkumisel tasuma hagejale

viivist 0,060% päevas viivituses olevalt maksmata kompromissisummalt. Viivist hakati

arvestama 10. augusti 2019 osamaksele järgnevast päevast. Kostja kinnitas, et viivise määr oli

temaga läbi räägitud, samuti, et ta sai selgitustest aru ning tema hinnangul oli see mõistlik.

Kostja võlgneb hagejale seega kompromissisumma põhiosa 6116 eurot 16 senti,

kompromissisumma viivise 3142 eurot 60 senti; viivise esialgselt põhisummalt 6116 eurolt

16 sendilt alates 11. augustist 2019 kuni 11. märtsini 2021 määras 0,06 % päevas, kokku

2124 eurot 75 senti ning viivise esialgselt põhisummalt 6116 eurolt 16 sendilt alates

12. märtsist 2021 kuni põhisumma tasumiseni määras 0,06% päevas, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhinõude ulatuses.

Hageja esindaja saatis kostjale kolm võlateatist. Hagejal tekkis sellest tulenevalt võla

sissenõudmiskulu 35 eurot.

Kohus saatis 9. aprillil 2021 hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude kostja e-postiaadressile

XXX. Kostja vastas 19. aprillil 2021 e-posti aadressilt XXX, et ta sai kirja kätte, kuid ei saa

seda lugeda (tl 23). Kohus helistas kostjale korduvalt. Kohus saatis 29. aprillil 2021 kostja e-

posti aadressile XXX hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõude pdf-formaadis. Kohus selgitas

kostjale, et kui menetlusdokumendi saaja on avaldanud samas kohtumenetluses kohtule enda

või oma esindaja aadressi või sidevahendi andmed, võib saata menetlusdokumendi või teabe

selle kättesaadavaks tegemise kohta sama aadressi või sidevahendi andmeid kasutades ning

menetlusdokument loetakse saatmisest kolme tööpäeva möödumisel saajale kättetoimetatuks.

Määrusele vastamise tähtaeg hakkab kulgema kolme tööpäeva möödumisel. Vastamiseks on

aega

päeva.

Hagimaterjalid

ja

kirjaliku

vastuse

nõue

toimetati

kostjale

tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lg 2 alusel seega kätte 5. mail 2021. Kohus andis

kostjale kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja. Kostja ei vastanud tähtaegselt. Kohus hoiatas

kostjat, et kirjaliku vastuse kohtu poolt antud tähtajaks esitamata jätmise korral on kohtul

hageja nõusolekul või taotlusel õigus hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud

ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses.

KOHTU PÕHJENDUSED

Kohus jätab tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444 lg 3 alusel otsusest välja

põhjendava osa.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja menetluskuludena välja riigilõivu

650 eurot ja esindajatasu 420 eurot (koos käibemaksuga), kokku 1070 eurot. Hageja esindajal

kulus dokumentide komplekteerimiseks ja analüüsimiseks ning hagiavalduse koostamiseks ja

esitamiseks 3,5 töötundi. Hageja esindaja töötunni hind on 100 eurot käibemaksuta.

Hageja nõuete hind on TsMS § 124 lg 1, § 133 lg 1 ja § 134 lg 1 järgi 12 267 eurot 32 senti

(6116,16 + 3142,60 + 2124,75 + 35 + 848,81). Kuna hageja soovib alates 12. märtsis 2021

põhivõlalt viivise väljamõistmist summas, mis kokku koos sissenõutavaks muutunud viivise

nõudega ei oleks suurem kui põhinõue, on jooksva viivise nõude hind TsMS § 122 lg 2,

§ 133 lg 2 ja § 367 järgi 848 eurot 81 senti (6116,16 – 3142,60 – 2124,75). Riigilõivuseaduse

(RLS) § 59 lg 1 ja RLS lisa 1 järgi tuleb alates 10 001 kuni 12 500 euro suuruse hagi hinnaga

hagilt tasuda riigilõivu 600 eurot. Riigilõiv on TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi seega põhjendatud

menetluskulu 600 euro ulatuses. Hageja saab TsMS § 150 lg 1 p 1 alusel taotleda enamtasutud

riigilõivu tagastamist. Riigilõivu kostjalt hageja kasuks välja mõistmine ei ole seega

põhjendatud osas, milles hageja tasus riigilõivu seaduses sätestatust rohkem.

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus

TsMS § 175 lg 1 esimese lause alusel kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Hageja

esitas nõude kompromissilepingust tuleneva põhivõla, võla sissenõudmiskulude ja viivise

saamiseks. Tegemist ei ole õiguslikult keerulise vaidlusega. Arvestades esitatud dokumentide

mahtu, ei ole tegemist ka mahuka vaidlusega. Hageja kinnitas, et ta ei ole

käibemaksukohustuslane ega saa õigusabilt tasutud käibemaksu sisendkäibemaksuna maha

arvestada. Hageja esindajakulu tuleb TsMS § 174 lg 10 alusel seega hüvitada koos

käibemaksuga. Hageja esindajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 120 euro ulatuses (sh

käibemaks).

Hageja menetluskulud on seega kokku põhjendatud 720 euro (600 + 120) ulatuses. Kuna

menetluskulud jäid kostja kanda, tuleb hageja menetluskulu 720 eurot kostjalt hageja kasuks

välja mõista.

Vastavalt hageja taotlusele ja TsMS § 177 lõikele 4 tuleb kohtulahendis märkida, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks

tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marian Miilaste

kohtunik