Legislator Case Law & Legislation
2-20-3071/15 AI generated

2-20-3071/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-3071/15
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Jätta Harju Maakohtu 17.09.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta Jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades Rolan Investment OÜ ja

Legislator headnote

AI generated

2-20-3071/15 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 17.09.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta Jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades Rolan Investment OÜ ja

Keywords

AI generated
banking supervision shadow banking bank resolution savings bank attachment of bank accounts banking law
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Imbi Sidok-Toomsalu, liikmed Ele Liiv ja Peeter

Pällin

Otsuse tegemise aeg ja koht

31.05.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-3071

Kohtuasi

Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ hagi

ELUPAIK OÜ (pankrotis) võlausaldajate 12.02.2020

üldkoosoleku

otsuse

tühisuse

tuvastamiseks

või

alternatiivselt kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.09.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ

apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja I (apellant) Rolan Investment OÜ (registrikood

12104532)

Hageja II (apellant) Capital Gate Group OÜ (registrikood

12194015)

Hagejate lepinguline esindaja vandeadvokaat Liis Könn

Kostja (vastustaja) ELUPAIK OÜ (pankrotis, registrikood

14010491) pankrotitoimkonna esimees Rein Vaiksaar,

lepinguline esindaja vandeadvokaat Diana Minumets

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 17.09.2020 otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta

osaliselt otsuse põhjendusi.

2. Rolan Investment OÜ ja Capital Gate Group OÜ apellatsioonkaebus jätta

rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud võrdsetes osades Rolan Investment OÜ ja

Capital Gate Group OÜ kanda.

2-20-3071

4. Määrata ELUPAIK OÜ-le (pankrotis) apellatsioonimenetluses hüvitatavate

menetluskulude rahaliseks suuruseks 464 eurot.

5. Välja mõista Rolan Investment OÜ-lt ELUPAIK OÜ (pankrotis) kasuks välja

menetluskulu 232 eurot.

6. Välja mõista Capital Gate Group OÜ-lt ELUPAIK OÜ (pankrotis) kasuks välja

menetluskulu 232 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Hagejad esitasid 25.02.2020 Harju Maakohtule hagi, milles palusid tuvastada Elupaik OÜ

(pankrotis) võlausaldajate 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse, millega otsustati „Kiita heaks

toimkonna esimees Rein Vaiksaare poolt lepingulise esindaja (vandeadvokaat Diana

Minumets) kasutamine tsiviilasjades 2-19-1213 ja 2-19-19129 ja volitada toimkonna esimeest

jätkama lepingulise esindaja kasutamist eelviidatud tsiviilasjades ning lepingulisele esindajale

tasu maksmine pankrotivarast käesoleva otsuse alusel kuni 7500 eurot“, tühisus või

alternatiivselt tunnistada sama otsus kehtetuks.

2. Hagiavalduse kohaselt kuulutas Harju Maakohus 17.12.2018 välja kostja pankroti ning

nimetas pankrotihalduriks Jüri Truutsi. Kostja ainuosanikuks on Soome ettevõte Nuorisosäätiö

sr, kes on pankrotimenetluses suurim võlausaldaja ja kelle häältest sõltub võlausaldajate

üldkoosoleku otsuste vastuvõtmine. Hagejad on kostja võlausaldajad – hageja I nõue on

1 544 600 eurot ja hageja II nõue on 1 016 549.81 eurot, hagejate nõuded on pandiga tagatud.

Hagejate esimese järgu nõuded ja pandiõigused on tunnustatud 26.06.2019 nõuete kaitsmise

koosolekul. 12.02.2020 toimus võlausaldajate üldkoosolek, mis võttis vastu vaidlustatava

otsuse. Üldkoosolek kutsuti kokku toimkonna esimehe taotlusel ning otsus võeti vastu

Nuorisosäätiö häältega. Hagejad hääletasid otsusele vastu, esitades enne üldkoosolekut

haldurile ka kirjaliku arvamuse.

3. 12.02.2020 üldkoosoleku otsus on tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 87 ja § 38 lõike

1 järgi tühine üldkoosolekul sellise otsuse vastuvõtmise pädevuse puudumise tõttu.

Vaidlusaluse otsusega ei määratud toimkonna liikmete tasu pankrotiseaduse (PankrS) § 77 lõike

8 ega § 76 lõike 2 kohaselt. Otsusega on õigusvastaselt otsustatud võlgniku lähikondse häälte

abil tasuda pankrotivara arvelt 7500 eurot toimkonna esimehe õigusabikulude maksmiseks.

Tasu maksmine peaks seejuures toimuma pankrotivara arvelt ja samale advokaadibüroole, kes

esindas võlgnikku ja kes esindab praegusel ajal võlgniku ainuosanikku. PankrS § 55 lõike 3

2-20-3071

punkti 1 kohaselt valitseb pankrotivara haldur. Teistel pankrotimenetluse organitel

(üldkoosolekul või toimkonnal) puudub õigus pankrotivara käsutamiseks (sh vara suhtes

kohustuste võtmiseks või vara arvelt maksete tegemiseks). Üldkoosolekul ei ole seega õigust

pankrotivara arvelt kulutusi teha ega otsustada vara arvelt väljamaksete tegemist. Sellist

pädevust ei näe üldkoosolekule ette PankrS § 77 ega ükski teine õigusnorm.

4. Kui vastuvõetud otsus toimkonna esimehe väidetava õigusabi eest maksmiseks oleks

käsitletav toimkonna liikme tasuna PankrS § 76 mõistes, oleks ka selline otsus tühine, sest

PankrS § 76 lõike 2 viimase lause kohaselt on üldkoosolekul võimalik otsustada toimkonna

liikmetele tasu määramist üksnes pärast jaotusettepaneku kinnitamist. Otsusega volitati

toimkonna esimeest jätkama õigusabi ostmist ja selle eest pankrotivara arvelt tasumist. PankrS

ei näe üldkoosolekule ette õigust anda toimkonna esimehele mistahes volitusi ja

pankrotitoimkonna esimehel puudub õigus teha pankrotivara arvelt makseid või võtta muul

viisil pankrotivõlgnikule kohustusi (isegi, kui üldkoosolek peaks volituse andma). Lisaks tuleb

arvestada, et toimkonna liikme tasuks saab määrata kuni kolm kuupalga alammäära ehk kokku

1752 eurot.

5. Hageja palus alternatiivselt üldkoosoleku otsuse PankrS § 83 lõike 1 järgi kehtetuks

tunnistada tuginedes kõikidele eeltoodud põhjendustele. Isegi, kui üldkoosolekul oli pädevus

vaidlusaluse otsuse tegemiseks, tuleks otsus kehtetuks tunnistada, kuna see ei vasta seadusele

ja selle tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda. Kui toimkonna esimees ei täida enda

ülesandeid isiklikult ja palkab endale lepingulise esindaja, tuleb tal endal vastava teenuse eest

tasuda, mitte nõuda õigusabikulude hüvitamist vara arvelt. Otsuse kehtima jäämine tähendaks,

et toimkonna liikmed võiksid hakata kõiki ülesandeid delegeerima kolmandatele isikutele, sh

sõlmima õigusabilepinguid või muid käsunduslepinguid ning nõudma pankrotivara arvelt

vastavate teenuste eest tasumist. Selline käsitlus on vastuolus PankrS §-s 76 sätestatud

toimkonna liikme tasu regulatsiooniga, mis näeb toimkonna liikmete töö tasustamiseks ette

kindlad fikseeritud piirmäärad. Vaidlusalune otsus rikub ka võlausaldajate ühiseid huve, kuna

pankrotivara arvelt maksete tegemine vähendab pankrotivara ja selle arvelt võlausaldajate

nõuete rahuldamise ulatust.

Kostja vastuväited

6. Kostja palus jätta hagi rahuldamata. Vastuväidete kohaselt vastab otsus seadusele ning selle

vastuvõtmisel

on järgitud kõiki seadusest

tulenevaid nõudeid,

sh

üldkoosoleku

kokkukutsumise, häälte määramise ja hääletamise korda.

7. Vale on arusaam, justkui oleks otsuse näol tegemist toimkonna liikmele tasu maksmise

otsustamisega PankrS § 76 lõike 2 ja § 77 lõike 8 mõistes. Otsus ei näe ette ühelegi toimkonna

liikmele tasu määramist. Seega ei ole otsus vastuolus viidatud sätetega.

8. Samuti ei ole otsusega antud toimkonna esimehele volitusi tehingute tegemiseks ega

otsustatud pankrotivara arvelt kulutuste tegemist. PankrS § 83 lõigest 5 tulenevalt oli toimkonna

esimehel kostja seadusliku esindajana õigus sellist käsundit lepingulisele esindajale anda ja

kulutusi pankrotivarale võtta. Samuti on halduril pankrotimenetlusega seotud kohtuasjades

õigus anda seadusliku esindajana volitusi kostja esindamiseks tsiviilvaidlustes (nt

tagasivõitmise hagides). Kui halduri poolt kohtuvaidlustes lepingulise esindaja kasutamine ja

pankrotivarale kohustuste võtmine on seaduses selgelt reguleeritud (PankrS § 66 lõigete 2 ja 3

kohaselt on see seatud sõltuvusse toimkonna heakskiidust), siis toimkonna esimehe volitusel

pankrotivõlgniku otsustega seotud kohtuasjades lepingulise esindaja kasutamist seadus ei

reguleeri. Eelnev ei tähenda aga, et võlausaldajate üldkoosolek ei võiks toimkonna esimehele

2-20-3071

täiendava kindluse andmise eesmärgil anda heakskiitu esimehe poolt oma ülesannete täitmisel

tehtud otsustele ja tehingutele.

9. Lepingulise esindaja kasutamine oli põhjendatud ning kooskõlas seadusega. PankrS § 83

lõige 5 kehtestab üksnes toimkonna esimehe seadusjärgse esindusõiguse aluse ega keela

professionaalse õigusteenuse kasutamist. Ka ei kohusta PankrS § 83 lõige 5 toimkonna esimeest

pankrotivõlgnikku tema otsuse vaidlustamise kohtumenetluses esindama igal juhul isiklikult.

PankrS § 74 kohaselt võib pankrotitoimkonna liikmeks olla iga teovõimeline füüsiline isik, kes

on sõltumatu haldurist. Kuna toimkonna liige ei pea olema advokaat ega isegi õigusteadmistega

isik, ei saa temalt nõuda võlgniku isiklikku esindamist võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

vaidlustamisega seotud kohtuasjas. Mõistetavalt ei olnud seadusandja eesmärk PankrS § 83

lõike 5 kehtestamisel tagada professionaalse õigusabi kasutamise võimalus pankrotivõlgnikule

vaid siis, kui toimkonda ei ole valitud, kuid välistada see toimkonna valimise korral. Lisaks on

hagejate käsitlus vastuolus poolte võrdsuse ja võistleva kohtumenetluse printsiipidega.

Lepingulise esindaja kasutamine tsiviilvaidluses on iga isiku tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 217 lõikest 1 tulenev õigus. Pankrotivõlgniku poolt advokaadi teenuste kasutamine

ning nende kulude väljamõistmine hagejalt pankrotivõlgniku võlausaldajate üldkoosoleku

otsuste vaidlustamise menetluses on ka levinud praktika: vt nt Harju Maakohtu otsus nr

2-18-9203 (punktid 12-15), Tallinna Ringkonnakohtu määrus nr 2-13-30982 (punktid 29-35)

jne. Üksnes juhul, kui toimkonna esimees on ise ühtlasi vandeadvokaat ning on osalenud

menetluses võlgniku seadusliku esindajana, on kohus pidanud õigusabikulusid mittevajalikuks

ning jätnud need vastaspoolelt välja mõistmata. Praegusel juhul ei ole toimkonna esimees Eesti

Advokatuuri liige. Samuti tuleb arvestada, et kostja vastu esitati otsuse esemeks olevates

tsiviilasjades mitu hagi mitme isiku poolt, kus neid esindasid vandeadvokaadid. Seetõttu oli

professionaalse õigusteenuse kasutamine kostja õiguste ja huvide kaitse tagamiseks

põhjendatud ja vajalik.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus jättis 17.09.2020 otsusega hagi rahuldamata ja menetluskulud võrdsetes

osades hagejate kanda. Kohus määras kostja menetluskuluks 1362.67 eurot (käibemaksuta) ja

mõistis mõlemalt hagejalt kostja kasuks välja menetluskulu 681.33 eurot koos viivisega.

11. Pooltel ei ole vaidlust, et: Harju Maakohus kuulutas 17.12.2018 välja võlgniku pankroti ja

nimetas halduriks Jüri Truutsi; hagejad on kostja võlausaldajad, kelle esimese järgu nõuded ja

pandiõigused on tunnustatud 26.06.2019 nõuete kaitsmise koosolekul; 12.02.2020

võlausaldajate üldkoosolek võttis vastu otsuse kiita heaks toimkonna esimehe poolt lepingulise

esindaja kasutamise tsiviilasjades 2-19-1213 ja 2-19-19129 ning volitada toimkonna esimeest

jätkama lepingulise esindaja kasutamist eelviidatud tsiviilasjades ning lepingulisele esindajale

tasu maksmise pankrotivarast kuni 7500 eurot; hagejad hääletasid üldkoosolekul otsusele vastu.

Pooltel on vaidlus vastuvõetud otsuse kehtivuse üle.

12. Hagejad on seisukohal, et 12.02.2020 üldkoosoleku otsus on tühine, sest üldkoosolekul

puudus pädevus vaidlusaluste otsuste tegemiseks. Kohus tugines TsÜS § 38 lõikele 2 ja §-le 87

ning PankrS § 3 lõikele 2. PankrS § 83 lõike 5 kohaselt osaleb pankrotivõlgniku otsuse

kehtetuks tunnistamise hagi läbivaatamisel kohtus pankrotivõlgniku nimel toimkonna esimees.

Nimetatud sättest ei tulene kohustust, et toimkonna esimees peaks võlgniku seadusliku

esindajana osalema kohtumenetluses isiklikult. Seega on toimkonna esimees nimetatud

hagimenetlustes pankrotivõlgniku seaduslikuks esindajaks, kellel on kõik TsMS-is sätestatud

menetlusosalise õigused ja kohustused, sh vastavalt TsMS § 217 lõikele 1 õigus osaleda

kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu.

2-20-3071

13. Kuivõrd PankrS § 74 lõike 1 esimese lause järgi võib toimkonna liikmeks olla teovõimeline

füüsiline isik, kellele ei ole seatud erialase hariduse nõuet, saab pidada kostja üldkoosoleku

otsust toimkonna esimehe poolt vandeadvokaadist lepingulise esindaja kasutamist

põhjendatuks ja vajalikuks ning seda ei saa pidada vastuolus olevaks PankrS § 83 lõikega 5 ega

kehtetuks TsÜS § 38 lõike 1 järgi. Tegemist ei ole ka vastuoluga seadusest tuleneva keeluga

TsÜS § 37 mõttes.

14. Kohus tugines PankrS § 76 lõigetele 1 ja 2. Kuivõrd võlausaldajate üldkoosoleku otsuse

järgi esindab toimkonna esimeest kohtus vandeadvokaat TsMS § 218 lõike 1 punkti 2 alusel,

asus kohus seisukohale, et esindajale tasu maksmisele ei kohaldu PankrS § 77 lõikes 8 ning

§ 76 lõikes 2 sätestatu. Eelnevast tulenevalt ei laiene üldkoosoleku otsusele pankrotivara arvelt

esindaja õigusabikulude väljamaksmise piirmääraks määratud summale 7500 eurot PankrS

§ 76 lõikes 2 sätestatud kolmekordne Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäär ega

jaotusettepanekus kajastamise ja selle kohtu poolt kinnitamise nõue. Järelikult ei saa hinnata

otsuse vastuolu antud sätetega.

15. PankrS §-s 77 võlausaldajate üldkoosoleku pädevuse loetelust ei tulene sõnaselgelt viidet

toimkonna liikmete või esimehe lepingulise esindaja kasutamise tasustamise otsustamisele,

heaks kiitmisele, volituste andmisele, tasustamisse puutavale vms. Kohus leidis, et PankrS § 77

punktides 1–9 antud pädevuse loetelu ei ole kinniseks loeteluks väljaspool mida vastuvõetud

otsused oleksid tühised või kehtetud TsÜS § 38 lõigete 1 ja 2 või § 87 mõttes, sest see piiraks

juriidilise isiku tegevust ülemäära. Võttes arvesse, et üldkoosolekul on pädevus võtta vastu

otsuseid nii pankrotivõlgniku organite kui vara kohta, ei saa pidada kostja võlausaldajate

üldkoosoleku otsust kiita heaks toimkonna esimehe poolt lepingulise esindaja kasutamist

konkreetsetes tsiviilasjades ja volitada esimeest jätkama lepingulise esindaja kasutamist

samades tsiviilasjades ning lepingulisele esindajale tasu maksmist pankrotivarast sama otsuse

alusel kuni 7500 eurot, organi pädevust ületavaks otsuseks.

16. Kohus tugines PankrS § 83 lõikele 1. Kohus asus eespool seisukohale, et toimkonna esimees

võib vastavalt TsMS § 217 lõikele 1 võlgniku nimel üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise hagide läbivaatamisel osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu. Kohus

nõustus hagejatega, et iga pankrotivara arvelt tehtud väljamakse vähendab pankrotivara ja

seeläbi pankrotivara arvelt võlausaldajate nõuete rahuldamise ulatust, kuid kohtus esindamise

kulu ei saa pidada põhjendamatuks ega ebavajalikuks ning üldkoosoleku otsusega määratud

esindaja tasu 7500 eurot kahes tsiviilasjas pankrotitoimkonna esimehe esindamise eest, on

kohtupraktikat arvestades määratud mõistlikus suuruses. Seega ei kahjusta esindaja tasu 7500

euro määramise otsus võlausaldajate huve ülemäära ehk sellises ulatuses, mis tooks kaasa

vastuolu seadusega. Võlausaldajate huvide kahjustamise hindamisel ei saa kohus lähtuda

üksnes hagejate kui võlausaldajate huvidest, vaid tuleb arvestada kõikide võlausaldajate

huvidega. Toimkonna esimehele lepingulise esindaja kulude tasumise kohustuse panemine

tema enda tasu arvelt ei ole põhjendatud, kuivõrd ta ei esinda kohtus enda, vaid

pankrotivõlgniku huve. Samuti ei ole toimkonna esimehe kohtus esindamise puhul lepingulise

esindaja kaudu TsMS § 217 lõike 1 alusel tegemist mistahes esimehe ülesannete

delegeerimisega kolmandale isikule, vaid nii TsÜS-is kui TsMS-is sätestatud õiguste

realiseerimisega.

17. Kuivõrd kohus tuvastas eelpool, et otsuse puhul ei ole tegemist PankrS §-s 76 sätestatud

toimkonna liikme tasu määramisega, ei kuulu järgimisele toimkonna liikmete töö tasustamise

regulatsioon, sh fikseeritud piirmäärad. Järelikult ei ole vaidlustatud otsus vastuolus seadustega

ega kehtetu PankrS § 83 lõike 1 järgi. Eeltoodust tulenevalt jäi hagi täies ulatuses rahuldamata.

2-20-3071

18. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäid menetluskulud TsMS § 162 lõike 1 ja § 165 lõike 1 järgi

võrdsetes osades hagejate kanda.

19. Kostja menetluskulude nimekirja järgi on tema menetluskuluks õigusabikulud 8 t 31 min

õigusabi eest, mis seisneb hagi materjalide analüüsis, kliendiga suhtlemises, vastuse

koostamises hagile, hagejate seisukohtade analüüsis ja kohtumääruse analüüsis tunnitasuga 160

eurot, s.o kokku 1362.67 eurot. Kostja on kinnitanud, et kõik menetluskulud on kantud

käesolevas tsiviilasjas. Hagejad ei ole kostja menetluskuludele vastuväiteid esitanud.

20. Kohus pidas antud asja mahtu, keerukust, koostatud dokumentide hulka ja hagihinda

arvestades kostja õigusabi osutamisele kulunud aega ja tunnitasu vajalikuks ja põhjendatuks

kokku 1362.67 euro (käibemaksuta) ulatuses. Seega määras kohus kostja menetluskuluks

1362.67 eurot, mis kuulub hagejatelt kostja kasuks väljamõistmisele võrdsetes osades. Kostja

on esitanud ka TsMS § 177 lõikele 4 vastava taotluse, mille kohus rahuldas.

Apellatsioonkaebus

21. Hagejad esitasid apellatsioonkaebuse, milles paluvad maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega hagi rahuldada ja jätta menetluskulud kostja kanda.

22. Maakohus leidis vääralt, et PankrS §-s 77 toodud loetelu üldkoosoleku pädevuses olevatest

küsimustest ei ole ammendav ja et üldkoosolek saab võtta vastu otsuseid ka muudes küsimustes.

Hagejate arvates saab üldkoosolek otsuseid kehtivalt vastu võtta ainult nendes küsimustes,

mille otsustamise õigus on seadusega üldkoosolekule selgelt antud. Kui üldkoosolek võtab

vastu otsuse, mille tegemiseks tal pädevus puudub, on otsus ebaseaduslik ja tühine.

23. Asjaolu, kas toimkonna esimehel oli õigus palgata endale esindaja, ei oma tähtust. Tähtust

omab, kes kannab kulud. Hagejad ei ole väitnud, et üldkoosoleku otsus tuleks tühiseks või

kehtetuks tunnistada põhjusel, et toimkonna esimehel ei olnud õigust endale esindajat palgata.

Hagejad leidsid, et ühestki õigusnormist ei tulene toimkonna esimehele ega üldkoosolekule

õigust maksta toimkonna esimehe esindajaga seotud kulusid pankrotivara arvelt nagu on

otsustanud üldkoosolek. Vaidlustatud otsusest ei leia ühtegi õigusnormi, mille alusel on kohus

jõudnud järelduseni, et üldkoosoleku otsus pankrotivara arvelt toimkonna esimehe

õigusabikulude maksmiseks on lubatav.

24. Kui toimkonna esimees palkab endale esindaja, peab ta selle eest ise maksma. Maakohtu

vastupidine seisukoht on väär. Isik peab toimkonna liikmeks valimiseks nõusoleku andmisel

arvestama, et tal tuleb täita toimkonna liikme (sh esimehe) ülesandeid, mille eest on nähtud ette

PankrS § 76 lõikes 2 toodud piirmääras tasu maksmine. Seega on põhjendatud eeldada, et

toimkonna esimees täidab enda seadusest tulenevaid ülesandeid ise, arvestades, et tal on õigus

nõuda selle eest piirmääras toodud ulatuses hüvitist või siis juhul, kui toimkonna liige täidab

enda ülesandeid esindaja kaudu, maksab ta esindajale tasu enda tasu arvelt.

25. Seoses hagejate alternatiivse nõudega leidis maakohus vääralt ja arusaamatult, et PankrS

§ 76 lõiked 1 ja 2 ei kehti, kui tasu ei maksta otse toimkonna liikmele, vaid toimkonna liikme

esindajale. Sellisel juhul tekiks olukord, kus toimkonna liikmete enda tasu osas kehtib seadusest

tulenev piirmäär, kuid kui nad palkavad endale lepingulised esindajad, siis piirmäär ei kehti ja

üldkoosoleku otsusega võiks justkui maksta toimkonna liikmete esindajate kulude hüvitamiseks

piirmäärast mitu korda suuremaid summasid ilma, et kohus neid isegi kinnitama peaks. See ei

saa olla seaduse mõtteks ega eesmärgiks. Juhul, kui kohus peaks leidma, et toimkonna esimehel

on õigus nõuda pankrotivara arvelt enda lepingulise esindaja kulude hüvitamist, ei saa kulude

2-20-3071

summa ületada PankrS § 76 lõigetes 1 ja 2 toodud toimkonna liikme tasu piirmäära. Kui

toimkonna liikmed saaksid nõuda pankrotivara arvelt määramata summas tasu maksmist nende

palgatud isikutele, kaotaks PankrS § 76 ja selles ettenähtud piirmäär tähenduse ja toimkonna

liikmetele oleks kasulikum mitte täita liikme ülesandeid isiklikult, vaid delegeerida ülesanded

kolmandatele isikutele (palgata esindajad) ja nõuda nende teenuste eest pankrotivara arvelt

kõrgema tasu maksmist.

26. Üldkoosoleku otsuse vastuolu seadusega kinnitab asjaolu, et tsiviilasjas nr 2-19-19129,

millega seotud õigusabikulusid tahetakse hüvitada, on tegemist võlausaldajate ja

pankrotihalduri hagiga 25.11.2019 üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks või kehtetuks

tunnistamiseks. Harju Maakohus rahuldas hagi ja tuvastas 25.11.2019 üldkoosoleku otsuse

tühisuse. 25.11.2019 üldkoosoleku otsus, nagu ka 12.02.2020 otsus, võeti vastu Nuorisosäätiö

häälte abil vaatamata teiste võlausaldajate vastuseisule. 12.02.2020 üldkoosoleku otsuse

kehtima jäämise korral peaks haldur maksma pankrotivara arvelt õigusabi eest tsiviilasjas nr 2-

19-19129, milles ta ise koos teiste võlausaldajatega esitas hagi üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

27. Üldkoosoleku otsus rikub võlausaldajate huve. Maakohus leidis, et võlausaldajate huvide

hindamisel ei saa kohus lähtuda üksnes hagejate kui võlausaldajate huvidest, vaid tuleb

arvestada kõikide võlausaldajate huvidega. Üldkoosolekul hääletasid otsuse vastu kõik

võlausaldajad peale Nuorisososäätiö. Seega leidsid võlausaldajad, et toimkonna esimehe

esindaja kulusid ei saa pankrotivara arvelt maksta ja selline otsus kahjustab nende huve.

Maakohus seda otsuse tegemisel arvesse ei võtnud.

Vastustaja seisukoht

28. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

hagejate kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

29. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjaliga, leiab, et vastavalt TsMS § 657 lõike 1

punktile 21 tuleb Harju Maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid muuta tuleb osaliselt

lahendi põhjendusi. Apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu otsuse resolutsiooni

muutmiseks või tühistamiseks. Seega jääb apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohus

jaotab ja määrab rahaliselt kindlaks apellatsioonimenetluse kulud.

30. Elupaik OÜ (pankrotis) võlausaldajate 12.02.2020 üldkoosoleku protokollist nähtub, et

vaidlustatud otsuse sisuks on kiita heaks pankrotitoimkonna esimehe poolt lepingulise esindaja

kasutamine konkreetsetes tsiviilasjades ning volitada toimkonna esimeest lepingulise esindaja

kasutamise jätkamiseks ja esindajale pankrotivarast kuni 7500 euro suuruse tasu maksmiseks.

Kolleegium märgib, et PankrS pankrotimenetlust reguleeriva eriseadusena ei anna selliste

küsimuste otsustamist võlausaldajate üldkoosoleku pädevusse. Käsunduslepingu sõlmimine

pankrotivõlgniku esindamiseks on pankrotihalduri pädevuses, kes alates pankroti

väljakuulutamisest valitseb ja käsutab pankrotivara (PankrS § 35 lõike 1 punkt 2, § 36 lõige 1,

§ 541 lõige 1). Pankrotihaldur ei ole seotud võlausaldajate otsustega selle kohta, kas ja kellega

ta võib õigusabilepinguid sõlmida ja milline peaks olema tasukokkulepe. Tehingute sõlmimisel

tuleb pankrotihalduril silmas pidada kõigi võlausaldajate, aga ka pankrotivõlgniku, õiguste ja

huvide kaitset, samuti kohustust tagada seadusliku, kiire ja majanduslikult otstarbeka

pankrotimenetluse läbiviimine (PankrS § 55 lõige 1).

2-20-3071

Halduri tegevuse üle valvab pankrotitoimkond, kes kaitseb seejuures kõigi võlausaldajate huve

ning kontrollib, et haldur tegutseks otstarbekalt ja kooskõlas seadusega (PankS § 73 lõige 1).

Pankrotimenetluse ajal halduri poolt tehtud tehingutest tekkinud kohustused on

massikohustused PankrS § 148 lõike 1 punkti 1 kohaselt, mille täitmine toimub PankrS §-s 146

sätestatud korras ja mille vajalikkust ning vastavust pankrotivõlgniku ja võlausaldajate huvidele

kontrollib kohus nii jaotusettepaneku kui lõpparuande kinnitamise menetluses (kuni 31.01.2021

kehtinud PankrS § 143 lõike 1 punkt 3, § 145 lõige 2; kehtiva PankrS § 162 lõike 2 punkt 2,

§ 163 lõige 6). Võlausaldajal on õigus nimetatud menetlustes esitada konkreetsete kulude

vaidlustamiseks vastuväide (kuni 31.01.2021 kehtinud PankrS § 143 lõige 5; kehtiva PankrS

§ 163 lõige 2), mille põhjendatuse kontrolli kohustus lasub kohtul.

Eeltoodust tulenevalt ei oma vaidlustatud otsus õiguslikku mõju Elupaik OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluse edasisele käigule, seega ei oma tähendust ka asjaolu, kas vaidlusaluse otsuse

tegemisel on rikutud seadusest tulenevat korda TsÜS § 87 mõistes. Samuti ei saa kõnealune

otsus oma õiguslike tagajärgede puudumise tõttu kahjustada võlausaldajate ühiseid huve ega

saa olla vastuolus seadusega PankrS § 83 lõike 1 järgi. Seisukohta toetab senine kohtupraktika

(vt Tallinna Ringkonnakohtu jõustunud lahend tsiviilasjas nr 2-15-7022).

31. Vastuseks eespool käsitlemata kaebuse väidetele märgib kolleegium järgmist. Hagejate

seisukoht pankrotitoimkonna esimehe kohtumenetluses eelduslikult isiklikult osalemise kohta

ning esindaja palkamisel vastavate kulude toimkonna liikme tasu arvelt katmise kohta ei vasta

PankrS-i ega TsMS-i regulatsioonile. Maakohus on vaidlustatud lahendis õigesti leidnud, et

pankrotitoimkonna esimees on PankrS § 83 lõike 1 alusel peetavas kohtuvaidluses

pankrotivõlgniku seaduslikuks esindajaks, kellel on kõik TsMS-is sätestatud menetlusosalise

õigused ja kohustused, sh õigus osaleda kohtumenetluses lepingulise esindaja kaudu (TsMS

§ 217 lõige 1). PankrS ei sätesta toimkonna esimehele muid nõudeid, kui toimkonna liikmele

üldiselt, s.o ta peab olema teovõimeline füüsiline isik, kes on sõltumatu haldurist (PankrS § 74

lõike 1 esimene lause). Kolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, et põhjendatud ei ole

pankrotitoimkonna esimehelt nõuda lepingulise esindaja kulude katmist oma tasu arvelt.

Hagejate vastupidiseks käsitluseks seadus ega kohtupraktika alust ei anna. Nagu

ringkonnakohus eelnevalt märkis, on pankrotivõlgniku kohtumenetluses esindamiseks

õigusabilepingute

sõlmimine

pankrotihalduri

pädevuses

ning

õigusabikulud

on

massikohustused, mille täitmine toimub vastavalt PankrS §-le 146. Võlausaldajatel on

pankrotimenetluses tagatud õigus nimetatud kulude osas vastuväiteid esitada. Seega ei oma asja

lahendamisel tähendust ka hagejate väited, mis puudutavad PankrS § 76 lõigetes 1 ja 2

sätestatut.

32. Arvestades, et apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, puudub alus muuta maakohtu

määratud menetluskulude jaotust. Kuna hagejad ei vaidlustanud (alternatiivselt) maakohtu

poolt kindlaksmääratud

menetluskulude hüvitise suurust,

ei

kontrolli

kolleegium

väljamõistetud hüvitise põhjendatust.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

33. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad kaebuse rahuldamata jätmise tõttu TsMS § 171 lõike

1 ja § 165 lõike 1 esimese lause alusel võrdsetes osades kostjate kanda. Menetluskulude jaotust

saab TsMS § 178 lõike 1 kohaselt vaidlustada üksnes käesoleva kohtuotsuse peale edasi

kaevates.

34. TsMS § 174 lõikest 3 lähtudes tuleb ringkonnakohtul vastavalt jaotusele määrata kindlaks

hüvitatavate

menetluskulude

rahaline

suurus.

Kostja

esitas

koos

vastusega

2-20-3071

apellatsioonkaebusele menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on tema menetluskuluks

apellatsioonimenetluses õigusabikulud 2 t 54 min õigusabi eest (s.o maakohtu otsuse ja

apellatsioonkaebuse analüüs ning vastuse koostamine) tunnitasuga 160 eurot (käibemaksu ei

lisandu), s.o kokku 464 eurot.

35. TsMS § 175 lõikest 1 tuleneb, et kohus mõistab lepingulise esindaja kulud teiselt poolelt

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kolleegiumi hinnangul on kostja menetluskulude

nimekirjas kajastatud menetlustoimingud põhjendatud ja vajalikud ning neile kulunud aeg 2 t

54 min arvestades menetlusdokumentide sisu ja mahtu, mõistlik ja kooskõlas asja

materjalidega. Kostja vandeadvokaadist esindaja tunnitasu 160 eurot ei ületa keskmist sarnase

õigusteenuse eest makstavat tasu ning on kooskõlas esindaja kvalifikatsiooniga.

36. Eeltoodust tulenevalt määrab ringkonnakohus kostja menetluskulude suuruseks

apellatsioonimenetluses 464 eurot, mis vastavalt menetluskulude jaotusele kuulub hagejatelt

kostja kasuks väljamõistmisele võrdsetes osades, s.o kummaltki hagejalt tuleb kostja kasuks

välja mõista 232 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

/Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv, Peeter Pällin/