2-21-3355/5 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(Tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Kairi Piirisild

Otsuse aeg ja koht

31. mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-3355

Tsiviilasi Osaühing Aktiva Finants hagi E. L.i vastu võla

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

11 717,13 eurot

Menetlusosalised ja

nende Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479),

esindajad

lepinguline esindaja Alla Žulinskaja

Kostja: E. L. (isikukood xxxx)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Osaühingu Aktiva Finants hagi E. L.i vastu tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Mõista E. L.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja põhivõlg 6000,55 eurot, intress

590,53 eurot, võla sissenõudekulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 1231,02

eurot.

3. Mõista E. L.ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis põhivõla tasumata osalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 04. märtsist 2021

kuni põhinõude täieliku tasumiseni.

4. Jätta Osaühing Aktiva Finants menetluskulud 70% ulatuses E. L.i kanda ja E. L.i

menetluskulud 30% ulatuses Osaühing Aktiva Finants kanda.

5. Rahuldada

Osaühing

Aktiva

Finants

taotlus

menetluskulude

rahaliseks

kindlaksmääramiseks osaliselt.

6. Määrata Osaühing Aktiva Finants menetluskulude rahaliseks suuruseks 960 eurot (sh

riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulud 360 eurot).

7. Jätta E. L.i menetluskulude rahaline suurus kulude puudumise tõttu kindlaks

määramata.

8. Mõista E. L.ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks menetluskulude hüvitisena välja 672

eurot.

9. Mõista E. L.ilt Osaühing Aktiva Finants kasuks välja viivis välja mõistetud

menetluskulude tasumata osalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

10. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv, välja

arvatud riigilõivuseaduse (RLS) § 22 nimetatud juhtudel.

Kostjal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale kaja menetluse taastamiseks Harju Maakohtule 30

päeva jooksul alates tagaseljaotsuse kättetoimetamisest, kui tema poolt hagiavaldusele vastamata

jätmine oli tingitud mõjuvatest põhjustest. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult, siis võib kaja

esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai teada tagaseljaotsusest või selle täitmiseks

algatatud täitemenetlusest. Kajalt tuleb tasuda kautsjon summas, mis vastab riigilõivule poolelt

hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500 eurot.

Kautsjon

tuleb

kostjal

tasuda

Rahandusministeeriumi

arveldusarvele

nr

EE571010220229377229 (AS SEB Pank), nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr

EE221700017003510302 (Luminor Bank AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank).

Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada

andmed kautsjoni tasumise kohta.

Seaduses sätestatud

alustel

võib menetlusosaline taotleda riigipoolset

menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

1. Osaühing Aktiva Finants esitas 03.03.2021 Harju Maakohtule hagiavalduse (täiendatud

12.04.2021) E. L.i vastu võla väljamõistmiseks. Hageja palub kostjalt hageja kasuks välja

mõista põhivõla 6000,55 eurot, intressi 590,53 eurot, sissenõudekulu 50 eurot,

sissenõutavaks muutunud viivise 4596,01 eurot ja edasiulatuva viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras alates 04.03.2021 kuni põhivõla täitmiseni.

Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ja mõista kostjalt hageja menetluskulude

hüvitamiseks välja riigilõivu 600 eurot ja õigusabikulud 480 eurot. Kohus võttis hagi

16.04.2021 määrusega menetlusse ja kohustas kostjat esitama kohtule kirjaliku vastuse hagile

21 päeva jooksul alates määruse ja hagiavalduse kättesaamisest. Kohus hoiatas kostjat, et

võib hagile tähtaegselt vastamata jätmisel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses

märgitud ulatuses.

2. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 312 järgi võib menetlusdokumendi saajale kätte

toimetada

postiteenust

majandustegevusena

osutava

isiku

vahendusel

tähitult

väljastusteatega või lihtkirjana. TsMS § 313 lg 1 kohaselt tõendab dokumendi

kättetoimetamist dokumendi tähitult saatmise korral väljastusteade, mis tuleb viivitamata

kohtule tagastada.

Menetlusdokumendi võib kätte toimetades anda üle muule isikule kui saajale üksnes TsMS-i 6.

osas sätestatud juhul. Nimetatud isik peab dokumendi esimesel võimalusel andma üle saajale.

Ta võib keelduda dokumendi saajale üleandmiseks vastuvõtmisest üksnes juhul, kui ta põhistab,

et tal ei ole võimalik dokumenti saajale üle anda. Isikule tuleb dokumendi üleandmise kohustust

selgitada. Kättetoimetamise kehtivus selgituse andmisest ei sõltu (TsMS § 313 lg 2). Sama sätte

kolmanda lõike kohaselt tuleb väljastusteatel märkida järgmised andmed: 1) dokumendi

kättetoimetamise aeg ja koht; 2) isiku nimi, kellele dokument tuli kätte toimetada; 3) kui

dokument anti üle muule isikule kui saajale, selle isiku nimi, kellele on dokument üle antud, ja

põhjus, miks kättetoimetamine toimus sellele isikule; 4) kättetoimetamise viis; 5) dokumendi

vastuvõtmisest keeldumise korral märge selle kohta ja dokumendi mahajätmise koha andmed;

6) dokumendi kättetoimetanud isiku nimi, amet ja allkiri; 7) dokumendi vastuvõtnud isiku nimi,

allkiri ja andmed tema isikusamasuse tuvastamise kohta, eelkõige isikut tõendava dokumendi

number ning dokumendi kättesaamise kuupäev, välja arvatud, kui dokument jäeti seaduses

märgitud põhjusel tegelikult üle andmata. TsMS § 313 lg 4 kohaselt võib valdkonna eest

vastutav minister kehtestada väljastusteate vormi.

3. TsMS § 322 lg 1 kohaselt kui menetlusdokumendi saajat ei saada tema eluruumis kätte,

loetakse dokument saajale kättetoimetatuks ka kättetoimetamisega tema eluruumis elavale

või perekonda teenivale vähemalt neljateistkümneaastasele isikule.

4. Kohus saatis hagi materjalid ja menetlusse võtmise määruse 22.04.2021 kostjale tähitud

kirjaga aadressile xxxx, mis oli märgitud rahvastikuregistris kostja viimase elukoha

aadressina ja kehtiva lisa kontaktaadressina. Kohtule tagastatud väljastusteate kohaselt

toimetati menetlusdokumendid kostjale kätte 26.04.2021 nende kättetoimetamisega kostja

eluruumis elavale isikule. Väljastusteate kohaselt võttis dokumendid vastu kostja sõber M.

B.. Väljastusteade vastab ministri kehtestatud vormile ja kättetoimetamine on usaldusväärselt

dokumenteeritud. Tulenevalt menetlusse võtmise määruses kostjale antud tähtajast (21

päeva), tuli vastus hagiavaldusele esitada 17.05.2021. Kostja ei ole käesolevaks ajaks vastust

esitanud.

5. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada

hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele

kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati

kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud

faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Kuna kostja, kellele on hagi kätte toimetatud, ei

vastanud hagile kohtu määratud tähtaja jooksul, ja hageja on avaldanud soovi lahendada asi

tagaseljaotsusega, rahuldab kohus hagi TsMS § 407 lg 1 alusel tagaseljaotsusega. Kohus loeb

hageja märgitud asjaolud kostja poolt omaksvõetuks ja kontrollib ainult hagi õiguslikku

põhjendatust.

6. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude õigsuse korral õiguslikult põhjendatud

osaliselt. VÕS § 401 lg 1 kohaselt krediidileping on leping, millega üks isik (krediidiandja)

kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga

kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi

maksma. VÕS § 402 lg 1 järgi tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus-

või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või

laenu.

Hagiavalduse

kohaselt

sõlmisid

laenuandja

ja

kostja

23.10.2017

tarbijakrediidilepingu.

7. Hageja nõuab kostjalt lepingu alusel viivise väljamõistmist intressiga võrdses määras

29,90%. Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1

järgi, on tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise ei

ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

8. Kohus selgitab, et ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine

tüüptingimustes toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses

sätestatud ulatuses ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud

Riigikohtu lahendi kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi

tühiseks vähemalt selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär

ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline

viivisemäära kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma

eesmärgi, kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

9. Käesolevas asjas leppisid pooled kokku intressimääras 29,90% ja lepingu p 6.1 kohaselt

kohaldatakse intressimäära ka krediidisumma ja lepinguhaldustasu tagastamisega

viivitamisele. Kuna seadusjärgne viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal (23.10.2017)

8%, siis ületab kostjaga kokkulepitud intressimäär (29,90%) seadusjärgset viivisemäära

enam kui kolmekordselt (24%). Tegemist on seega eelduslikult tühise tingimusega.

10. Kohus leiab, et hageja väited, et kostjaga on viivisemäära suurus eraldi läbi räägitud, on

paljasõnalised ja eksitavad. Pelgalt asjaolu, et intressimäär on märgitud lepingu

põhitingimustesse ei tähenda, et kostjaga oleks viivisemäära eraldi arutatud. Hageja viidatud

lepingu p 6.1, mis sätestab viivisemäära lepingu üldtingimustes sätestatud intressimääraga

võrdses määras, on ette nähtud lepingu üldtingimustes, mitte põhitingimustes. Kostjal ei

olnud intressimäära kohaldumist viivisele ilmselt seega võimalik muuta. Kohus selgitab, et

tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu regulatsioonist.

Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema kaitsmise vajadus.

Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti tähelepanelikult

kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020 otsus 2-17-7502 p

13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine. Hageja väide, et kostja ise soovis

laenu võtta, olles teadlik lepingu sõlmimise tagajärgedest, ei muuda ebamõistlikku

viivisemäära mõistlikuks ja tühist kokkulepet kehtivaks. Iseenesest on õige hageja seisukoht,

et tal on õigus nõuda tarbijalt seadusjärgsest kõrgemat viivisemäära, kuid seejuures tuleb

arvestada seadusest tulenevate piirangutega.

11. Kohus ei nõustu hageja tõlgendusega, et laenuandjal on siiski õigus nõuda tarbijalt enam

kui kolmekordset seadusjärgset viivisemäära ületavat viivist juhul, kui osapooled on kokku

leppinud sellises intressimääras. Hageja tugineb seejuures VÕS § 113 lg 1 kolmandale

lausele. Kohus leiab, et selline tõlgendus ei kaitse tarbijat ülemäära suurte viivisemäärade

eest, kahjustab tarbijat ebamõistlikult ja eirab tarbija kaitseks kehtestatud regulatsiooni.

Põhjendatud ei ole viivisemäära proportsionaalsuse kaalumisele erisuste tegemine sõltuvalt

sellest kas määr nähti ette eraldi viivise- või intressimäära kokkuleppega. Mõlema tagajärg

on sama, s.t lepitakse kokku kindlas viivisemääras. Seega tuleb ka VÕS § 113 lg 1 kolmanda

lause järgi viivist arvestades kaaluda, kas selline viivisemäär on proportsionaalne.

Proportsionaalsuse hindamisel juhindub kohus Riigikohtu seisukohast, mille kohaselt on

seadusjärgset viivisemäära kolmekordselt ületav viivisemäär eelduslikult tühine. Kohus ei

nõustu hageja Riigikohtu lahendile esitatud kriitikaga.

12. Kuna lepingust tulenev intressimäär, mida kohaldatakse ka viivisele, ületab kolmekordset

seadusjärgset viivisemäära, on poolte vastav kokkulepe tühine ja hagejal on võimalik nõuda

kostjalt viivise väljamõistmist üksnes seadusjärgses määras vastavalt VÕS § 113 lg 1 teises

lauses sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue põhjendatud

1231,02 euro ulatuses (6000,55 × 936 × 0,022% (8% ÷ 365)). Hageja viivisenõue jääb

3364,99 euro ulatuses rahuldamata (4596,01-1231,03). Muus osas on hagi õiguslikult

põhjendatud ja tuleb rahuldada.

13. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus, võttes arvesse, et hagi rahuldatakse 70% ulatuses (7872,10 eurot 11 237,09 eurost,

millele lisandub viivis alates hagi esitamisest), leiab, et hageja menetluskulud tuleb 70%

ulatuses jätta kostja kanda ja kostja menetluskulud 30% ulatuses hageja kanda. Muud

menetluskulud jäävad poolte endi kanda.

14. Hageja palub määrata menetluskulud kindlaks summas 1080 eurot, sh riigilõiv 600 eurot

ja hageja õigusabikulu 480 eurot (4 tunni eest tunnihinnaga 120 eurot (käibemaksuta)). TsMS

§ 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava

kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud,

mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohus määrab menetluskulude

rahalise suuruse kindlaks hagita menetluse sätete kohaselt ja hindab kulude põhjendatust ja

vajalikkust ka siis, kui menetluskulude kandmiseks kohustatud menetlusosaline kulude

suurusele vastu ei vaidle. Kohus arvestab menetlusosalise lepingulise esindaja kulude

kindlaksmääramisel mh kohtuvaidluse asjaoludega, eelkõige asja keerukuse ja mahuga.

15. Arvestades esitatud menetlusdokumendi sisu ja asjaolu, et kohus rahuldab hagi

eelmenetluses tagaseljaotsusega põhjusel, et kostja ei ole tema vastu esitatud hagile tähtajaks

vastanud, on hageja õigusabikulud vajalikud ja põhjendatud 360 euro ulatuses. Kohus

arvestab hageja esindaja põhjendatud ühe tööühiku hinnaks 90 eurot, arvestades vaidluse

asjaolusid ja hageja esindaja kvalifikatsiooni. Kuna riigilõivu tasus hageja seaduses

sätestatud suuruses, on hageja põhjendatud menetluskulud kokku 960 eurot, so riigilõiv 600

eurot ja õigusabikulu 360 eurot (käibemaksuta) hagiavalduse koostamise eest. Hagiavalduse

puuduste kõrvaldamisega seotud kulude väljamõistmine teiselt menetlusosaliselt ei ole

põhjendatud ja seda kulu kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaksmääramisel ei

arvesta. Kuna kostja ei ole menetluses osalenud ja tal ei ole kulusid tekkinud, kostja

menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määrata ja hagejalt välja ei mõisteta.

16. Vastavalt menetluskulude jaotusele tuleb kostjalt hageja menetluskulude hüvitamiseks

välja mõista 672 eurot (70% 960 eurost). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb

kostjal tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses (TsMS § 177 lg 4).

17. Menetluskulude jaotust ja hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada üksnes

selle kohtulahendi peale edasi kaevates, milles menetluskulude jaotus või rahaline suurus

kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise peale võib edasi kaevata

menetluskulude

hüvitamiseks

õigustatud

või

kohustatud

isik,

kui

vaidlustatav

menetluskulude summa ületab 200 eurot. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS § 178).

Kohtu selgitused 

Tagaseljaotsuse teeb kohus ilma kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3). 

Kostja võib esitada tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse

tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest (TsMS § 415 lg 1). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: 1) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt; 2)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt; 3) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. 

Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti

asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a

juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Kajast peab nähtuma, millises

ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos kajaga tuleb kostjal esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja tõendid oma väidete kohta (TsMS §

416). 

Kaja osalise või täieliku rahuldamise korral tagastatakse kautsjon, kaja rahuldamata jätmise

korral arvatakse see riigituludesse. Kautsjonit ei tagastata, kui hagi toimetati kätte

nõuetekohaselt, sh avalikult, ning hagi võis tagaseljaotsusega rahuldada. Kohus võib

eelnimetatud juhul kautsjoni tagastada, kui kostja ei saanud hagile vastata õnnetusjuhtumi

või haigestumise tõttu, millest ei olnud võimalik kohut teavitada (TsMS § 149). 

Tagaseljaotsuse peale kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja

kanda, sõltumata hagi rahuldamisest (TsMS § 169 lg 2). 

Tagaseljaotsuse tunnistab kohus omal algatusel tagatiseta viivitamata täidetavaks (TsMS §

468 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Kairi Piirisild

kohtunik