2-20-106298/13 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-106298

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

30.05.2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-106298

Tsiviilasi

R K hagi Au3 Disain OÜ vastu võla ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

1 548,10 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: R K (isikukood xxxx, elukoht xxxx);

Hageja lepinguline esindaja: advokaat Martin Kruus

(Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid, e-post

menetlus@vilippus.ee);

Kostja: Au3 Disain OÜ (registrikood 11594349, asukoht

Jõeoti tn 19a-6, Tallinn 13516), seaduslik esindaja

juhatuse liige I P (isikukood xxxx);

Kostja lepinguline esindaja: vandeadvokaat Ilja Sipari

(Sipari

Advokaadibüroo,

e-post

info@sipari.eu;

ilja@sipari.eu).

Menetluse liik

Asja läbivaatamine

hagimenetlus

poolte nõusolekul kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi osaliselt.

2. Mõista välja kostjalt Au3 Disain OÜ-lt hageja R K kasuks lepingu tagasitäitmiseks

ettemaks 1000 eurot.

3. Mõista välja kostjalt Au3 Disain OÜ-lt hageja R K kasuks hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viisis (s.o ajavahemiku eest 17.12.2019-06.04.2020)

ettemaksult 1000 eurot seaduses sätestatud määras kokku 24,49 eurot.

4. Mõista välja kostjalt Au3 Disain OÜ-lt hageja R K kasuks viivis võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates 07.04.2020 võlasummast 1000

eurot kuni võla tasumiseni.

2-20-106298

5. Hagi jääb rahuldamata kahju hüvitamiseks 420 eurot ja sellelt arvestatud viivise

osas.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1.

Jätta menetluskulud 70% ulatuses kostja kanda ja 30% ulatuses hageja

kanda.

6.2.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus

menetluskulude rahalise suuruse kindlaks määrusega pärast käesoleva

kohtuotsuse jõustumist.

7. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. R K (hageja) esitas 14.02.2020 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Au3

Disain OÜ-lt (kostja) 1434,50 euro saamiseks. Pärnu Maakohus tegi 03.03.2020 kostjale

makseettepaneku, mis on kätte toimetatud 11.03.2020 aadressil xxxx. 11.03.2020 esitas kostja

nõudele vastuväite.

2. Kostja esitatud vastuväite tõttu lõpetas Pärnu Maakohtu maksekäsuosakond 18.03.2020

määrusega maksekäsu kiirmenetluse ja andis avaldaja nõude üle Harju Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses.

3. 19.03.2020 määrusega kohustas Harju Maakohus hagejat esitama Tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) nõuetele vastava hagiavalduse ja tasuma lisaks ka täiendavalt riigilõivu.

4. 06.04.2020 esitas hageja nõuetekohase hagiavalduse, mille Harju Maakohus võttis

17.04.2020 määrusega menetlusse. Hageja tasus riigilõivu kokku 225 eurot. Hageja märkis

hagiavalduses, et nõustub asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

5. Kostja vastas hagile 01.06.2020 ja hageja esitas sellele oma seisukoha 17.07.2020.

6. 07.10.2020 määrusega andis kohus pooltele tähtajad lõplike seisukohtade esitamiseks.

7. 23.10.2020 esitasid pooled oma lõplikud seisukohad ja menetluskulude nimekirjad.

2-20-106298

8. 17.03.2021 e-kirjaga andis kohus pooltele täiendava tähtaja oma seisukohtade

täpsustamiseks ja ka kompromissi leidmiseks.

25.03.2021 vastas kohtu ettepanekule kostja ja 31.03.2021 hageja. Kompromissi poolte vahel

ei sündinud.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

9. 06.04.2021 esitatud hagis palub hageja kostjalt välja mõista lepingust taganemise

tõttu tagasitäitmisena ettemaks 1000 eurot, kahju hüvitamiseks 420 eurot ning

hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 30,86 eurot. Samuti nõuab

hageja ka edasiulatuva viivise väljamõistmist. Menetluskulud palub hageja jätta kostja

kanda.

10. Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud:

– Hageja pöördus 2019 novembris kostja poole sooviga tellida kaks kihlussõrmust.

Pooled kohtusid 14.11.2019 ja leppisid kokku, et kostja juhatuse liige I P asub koostama

sõrmuste jooniseid.

– 20.11.2019 saatis hageja e-kirjaga täiendavad kirjeldused oma soovide kohta ja

kinnituse, et soovib töö teostamist kostja disaineri I Pi poolt.

-

Pooled leppisid kokku, et kostja annab sõrmused üle 13.12.2019, kuna üritus kihlatule

sõrmuste üleandmiseks oli planeeritud 14-15.12.2019.

-

Tasu osas lepiti kokku, et hageja tasub ettemaksu 1000 eurot ning lõpliku tasu pärast

sõrmuste valmimist. Ettemaksu 1000 eurot maksis hageja eest 03.12.2019 xxxx OÜ.

Samal päeval selgitas kostja e-kirjaga, et I P ei saa asuda sõrmuste kavandeid enne

joonistama, kui keskmist kivi ei ole ja tellimus ootab selle järgi.

-

11.12.2019 teatas kostja hagejale e-kirjaga, et materjalitarne hilineb ja seetõttu ei pruugi

tellimus kokkulepitud ajaks (13.12.2019) valmis saada. Hageja vastas sellele, et kui

tellimus ei valmi hiljemalt 16.12.2019, siis ta taganeb lepingust. Kostja lubas tellimuse

täiendavalt antud tähtajaks täita.

-

16.12.2019 teatas kostja, et ta ei saa tellimust ka täiendavaks tähtajaks valmis teha, sest

väidetavalt esines ootamatu materjali defekt. Kostja pakkus välja, et täidab tellimuse

hiljemalt aasta lõpuks või annab hagejale tasutud ettemaksu eest üle tellimuse täitmiseks

soetatud materjali. Hageja keeldus sellest ning nõudis ettemaksu tagastamist.

17.12.2019 e-kirjas keeldus kostja ettemaksusumma tagastamisest.

-

08.01.2020 esitas kostja arve teisele osale tööst. Hageja keeldus arvet tasumast

selgitades, et on juba 16.12.2019 lepingust taganenud ning palus tagastada ettemaks

hiljemalt 15.01.2020.

-

Hageja esindaja saatis 30.01.2020 kostjale nõudekirja. Advokaadi teenus selle eest läks

hagejale maksma 420 eurot. Kostja nõudekirjale ei vastanud. Seejärel esitas hageja

esindaja 14.02.2020 Pärnu Maakohtu makseosakonnale avalduse maksekäsu

kiirmenetluse alustamiseks.

11. Hageja leiab, et pooled sõlmisid töövõtulepingu Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 635

mõttes. Töö valmimise tähtaeg oli 13.12.2019 ja see oli seotud hageja jaoks äärmiselt

olulise elulise sündmusega (kihlus), millest oli teadlik ka kostja. Kostja rikkus seda

hageja jaoks olulist lepingu tingimust, sest ei suutnud tööd tähtajaks valmistada.

Arvestades hageja erilist huvi kohustuse ajaliselt täpse täitmise suhtes, oleks vastav

asjaolu VÕS § 116 lg 2 p-st 2 tulenevalt käsitletav olulise lepingurikkumisena ka

iseseisvalt, ilma täiendavate alusteta, mis andis hagejale aluse lepingust taganemiseks.

2-20-106298

12. Vastavalt VÕS §-s 189 sätestatule toimub lepingust taganemise korral

tagasitäitmine, mille raames tuleb pooltel lepingu alusel saadu tagastada. Seega pidi

kostja tagastama hagejale ettemaksuna saadud 1000 eurot.

13. Kostja on lepingu tähtaja rikkumise põhjendusena toonud kaks erinevat asjaolu:

lepingupartner ei suutnud kokkulepitud ajaks tarnida vajalikke materjale ja et materjalis

esines ootamatu defekt. Hageja leiab, et need asjaolud ei ole käsitletavad vääramatu

jõuna ja seega ei ole kostja rikkumine vabandatav. Materjaliga seotud riski kannab

kostja.

14. Lisaks lepingust taganemisele on hagejal õigus nõuda lepingu rikkumisega

tekkinud kahju ning viivist. Kostja keeldus 17.12.2019 e-kirjas ettemaksu tagastamisest

põhjendamatult ja hageja kandis võla sissenõudmisega seoses kulu õigusteenusele

(VÕS § 128 lg 3 alusel varaline kahju) 420 eurot. VÕS § 113 lg 1 alusel nõuab hageja

ka viivist seadusjärgses määras tagastamata ettemaksult alates lepingust taganemisest

16.12.2019 ning kahjunõudelt alates kulu tekkimisest 30.01.2020.

Kokku on hagiavalduse esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 30,86 eurot.

Samuti nõuab hageja kostjalt viivist edasiulatuvalt kuni kohustuste täitmiseni.

15. Menetluskulud palub hageja välja mõista kostjalt ja välja mõista ka viivis

menetluskuludelt seaduses sätestatud määras. Hageja menetluskulud kokku on 1 395

eurot, millest 225 eurot on riigilõiv ja 1 170 eurot lepingulise esindaja tasu 7,8 tunni eest

tunnihinnaga 150 eurot (summad esitatud käibemaksuga). Hageja, kui eraisik, ei ole

käibemaksukohustuslane, mistõttu tuleb õigusabikulu arvestada koos käibemaksuga.

Kostja menetluskulude vajalikkuse ja põhjendatuse jätab hageja kohtu hinnata.

16. Hageja 29.10.2020 seisukohtades märgitakse täiendavalt, et kostja on 16.12.2019 e-

kirjas tunnustanud hageja õigust lepingust taganeda, kuid teeb ettepaneku anda hagejale

üle töö teostamiseks soetatud materjalid (kuld ja briljandid). Kuna kostja kohustus

tegema töö enda materjalist, mitte hageja materjalist, on hagejal õigus lepingust

taganemisega kaasneva tagasitäitmise raames saada tagasi tasutud raha, mitte kostja

poolt soetatud materjalid. Kostjal, kui kutse- ja majandustegevuses tegutseval juveliiril,

on võimalik soetatud materjalid endal ära kasutada.

Kostja vastus hagile

17. Kostja vaidleb oma 01.06.2020 vastuses hagile vastu, palub jätta hagi rahuldamata

ja menetluskulud hageja kanda. Kostja avaldas, et nõustub asja läbivaatamisega

kirjalikus menetluses.

18. Kostja tugineb järgmistele vastuväidetele:

-

Kostja ei vaidle, et hageja pöördus 2019 novembris kostja poole sooviga tellida kaks

sõrmust.

-

Kostja väidab, et töö sai valmis 30.12.2019 ja 07.01.2020 esitas kostja arve nr 506

tellimuse teise osa tasumiseks.

-

Hageja keeldus töö vastuvõtmisest ja selle eest tasumisest põhjusel, et hageja on

töövõtulepingust väidetavalt taganenud 16.12.2019.

-

Kostja vaidleb vastu hageja väitele, et kostja juures 14.11.2019 toimunud kohtumisel

täpsustati hageja soove tellimuse täitmiseks ning lepiti kokku, et kostja töötaja ning

juhatuse liige asub koostama sõrmuste jooniseid. 14.11.2019 kohtumine leidis küll aset,

kuid kohtumisel arutati võimalike sõrmuste ideede üle. Mingeid täpseid kavandeid või

kavandi variante ei arutatud. Kohtumisel vaadati kostja Facebook’i kodulehel olevaid

2-20-106298

varem tehtud töid. Töö valmimise tähtaega kokku ei lepitud. 20.11.2019 e-kirjaga saatis

hageja kostjale sõrmuste võimalikud variandid.

-

Kostja ei teadnud, et hageja oli planeerinud 14-15.detsemberiks ürituse, mille raames

pidi toimuma kihlatule sõrmuse üleandmine. Sellest sai kostja teada alles

hagiavaldusest. Ka hagiavalduse lisana esitatud nõudekirjas vastav teave puudus. Lisaks

märgib hageja kostjale 12.12.2019 esitatud e-kirjas, et „sõidan teisipäeval Eestist ära.

Kui selleks ajaks ei jõua siis peame vist tellimuse tühistama ja pean mingi plaan B välja

mõtlema, sry.“

20.11.2019 e-kirjas teatas hageja, et „Hea oleks valmis saada R 13 dets. Või plaan B

oleks E 16. dets.“ Hageja enda poolt esitatud tõendite põhjal võib väita, et kostja ei

teadnud ega pidanudki teadma sellest, et väidetavalt pidi hagejal toimuma 14-

15.12.2019 kihlus.

-

Kostja teadis, et tellimuse valmistamise tähtajaks on ca 1 kuu alates ettemaksu

laekumisest, kui disainer saab alustada töö valmistamisega konkreetse tellimuse jaoks

tellitud materjalidest. Hagiavalduse lisana 3 esitatud e-kirjavahetuse väljatrükist nähtub,

et hageja oli kõnealusest tähtajast teadlik, sest 12.12.2019 e-kirjas märgib hageja

järgmist: „Lootsin ka, et kuu ajaga jõuab.“ Kostja esindaja T P on kirjavahetuses

korduvalt rõhutanud, et töö valmistamise tähtajaks on 1 kuu alates ettemaksu

laekumisest (hagiavalduse lisa 3, 11.12.2019 kell 10:49 ja 12.12.2019 kell 21:48

saadetud e-kirjad). Hageja eest tasus ettemaksu Xxxx OÜ 04.12.2019. Seega tellimuse

valmistamise orienteeruvaks tähtajaks oli 04.01.2020.

-

13.12.2019 kuupäev oli kostja poolne vastutulek, et ta üritab töö valmis saada enne 30-

päevase perioodi lõppu. Tegemist polnud siduva lubadusega ega töö valmimise

lepingujärgse tähtajaga.

-

Isegi siis kui asuda seisukohale, et lepingu täitmise tähtajaks oli 16.12.2019, ei ole kostja

rikkunud lepingut oluliselt. Mitte igasugune kohustuse rikkumine ei peaks õigustama

lepingust taganemist ja lepingut rikkunud poolel peab eelnevalt olema selge, et

kohustuse rikkumise korral võib teise poole huvi lepingu täitmise vastu üldse lõppeda

(vt ka VÕS I. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn, 2006, lk 403). Seega peab täitmise

tähtaja vastu olev eriline huvi olema teisele poolele arusaadav.

-

VÕS 14 lg 1 sätestab, et lepingueelseid läbirääkimisi pidavad või lepingu sõlmimist

muul viisil ette valmistavad isikud peavad mõistlikult arvestama üksteise huvide ja

õigustega. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt lepingueelseid läbirääkimisi pidav või muul

viisil lepingu sõlmimist ettevalmistav isik peab teisele poolele teatama kõigist

asjaoludest, mille vastu teisel poolel on lepingu eesmärki arvestades äratuntav oluline

huvi. Käesoleval juhul ei olnud kostjal teavet selle kohta, et töö teostamise tähtaeg võis

olla seotud hageja jaoks äärmiselt olulise kindlal tähtpäeval toimuva elulise

sündmusega. Kostja hinnangul ei ole seega hageja viide VÕS § 116 lg 1 p-le 2

asjakohane. 14-päevast viivitust ei saa pidada lepingu oluliseks rikkumiseks.

-

VÕS § 116 lg 1 ja lg 4 kohaselt on lepingust taganemise eeldusteks lepingu oluline

rikkumine ja kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja andmine. Kui asuda

seisukohale, et lepingu täitmise kuupäevaks oli 13.12.2019, siis hageja antud täiendavat

tähtaega lepingust tuleneva kohustuse täitmiseks hiljemalt 16.12.2019 ei saa pidada

täiendavaks tähtajaks VÕS §-s 114 mõttes.

-

Ettemaksu 1000 eurot tasus kostjale Xxxx OÜ. Kostja arvates omab see lepingu

tagasitäitmise kohustuse (VÕS § 189) puhul tähendust.

2-20-106298

02.12.2019 e-kirjas palus hageja hagi esemeks oleva ettemaksu osas esitada arve

kolmandale isikule Xxxx OÜ, teenuse sisuks „disainiteenus“. Arve väljastatigi Xxxx

OÜ-le. 21.02.2020 e-kirjas väidab hageja, et Xxxx OÜ ei ole kostjalt kunagi

mingisugust disainiteenust ostnud.

VÕS § 78 lg 1 kohaselt võib kohustuse osaliselt või täielikult täita kolmas isik, kui

võlgnik ei pea kohustust seadusest, tehingust või kohustuse olemusest tulenevalt täitma

isiklikult. Kui kolmas isik täidab kohustuse, vabaneb võlgnik täitmise kohustusest. Kui

hageja väidab, et Xxxx OÜ maksis ettemaksu tema eest, peab ta TsMS § 230 lg 1 järgi

tõendama, et kolmas isik tegi makse hageja kohustuse täitmiseks (RKTKo 3-2-1-1-08,

p 14).

Xxxx OÜ ei ole väitnud, et maksis hageja eest.

-

Kahju hüvitamise nõue (hageja õigusabikulud summas 420 eurot) ei ole põhjendatud ja

kostja vaidleb sellele vastu. Hageja enne kohtumenetlust kantud õigusabikulud on VÕS

§ 127 lg 2 järgi hüvitatavad vaid juhul, kui sellise kahju ärahoidmine on hõlmatud

konkreetse normi eesmärgiga (RKTKo 2-14-56641/69, p 22). Kostja on seisukohal, et

VÕS § 189 eesmärgiks ei ole tagada isikule ka tema kohtuväliste õigusabikulude

hüvitamine lepingu tagasitäitmisel ja vastavate nõuete esitamisel ning sellised kulud ei

ole ka ettenähtavad (VÕS § 127 lg 3). VÕS § 128 lg-te 1 ja 3 kohaselt hõlmab

hüvitamisele kuuluv otsene varaline kahju kahju tekitamise tõttu kantud mõistlikke

kulusid. Tasutud ettemaksu tagasinõude esitamisega seotud õigusabi eest tasutud 420

eurot (so. 42% põhinõudest) ei saa igal juhul pidada mõistlikuks kuluks.

Hageja seisukoht seoses kostja vastustega

19. Hageja esitas 17.07.2020 oma seisukoha kostja vastusele ja lisas eelnevale järgmist:

-

Algse kohtumise käigus 14.11.2019 ei leppinud pooled kokku lõplikku tähtaega, kuid

kostja avaldas hagejale, et sõrmused on võimalik valmistada kuu jooksul. 20.11.2019 e-

kirjas esitas hageja soovi, et sõrmused saaksid valmis 13.12 või alternatiivselt hiljemalt

16.12.2019. Kostja kinnitas, et saab sõrmused hageja poolt soovitud kuupäevaks, s.o.

13.12.2020. valmis teha ning hageja korraldas vastavalt kokkulepitule kihlusega

seonduva ürituse. 11.12.2019 kell 10:49 e-kirjast nähtub poolte kokkulepe, mille

kohaselt pidid sõrmused valmima 13.12.2019.

-

Kostja pole esitanud tõendeid, et pooled oleks kokku leppinud sõrmuste valmimise

tähtajana 1 kuu arvates ettemaksu laekumisest. Asjaolust, et tavaliselt võtab kostja ehete

valmistamiseks aega ühe kuu arvates ettemaksuarve laekumisest, teavitas kostja hagejat

esmakordselt alles 11.12.2019 e-kirjas, aga sellist kokkulepet pooled vaidlusaluse

tellimuse esitamisel ei sõlminud.

-

Kostja teavitas hagejat 11.12.2019 e-kirjaga sellest, et kokkulepitud tähtajaks

13.12.2019 ei pruugi sõrmused valmis saada, sest kostja koostööpartner hilines

materjalitarnega. Järgmisel päeval kell 9:43 edastatud e-kirjas andis hageja kostjale

täiendava tähtaja töö valmistamiseks ja üleandmiseks hiljemalt esmaspäeval (s.o.

16.12.2019), sest hageja pidi 17.12.2019 Eestist lahkuma. Hageja avaldas e-kirjas, et

juhul, kui ka täiendavaks tähtajaks tellimust valmis ei jõua, peab ta tellimuse tühistama.

16.12.2019 kell 10:49 e-kirjaga teatas kostja, et ka täiendavaks tähtajaks ei jõua

tellimust valmis, põhjendades seda materjalil ootamatult ilmnenud defektiga. Järgnenud

põhjendavas kirjas tunnistab kostja, et ei suutnud väidetava koostööpartneri altvedamise

tõttu kokkulepitud tähtajaks tööd valmis teha.

2-20-106298

-

Hageja on õiguspäraselt lepingust taganenud ning õigustatud nõudma nii rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist kui lepingu alusel saadu tagastamist.

-

Hageja, kes on samas ka Xxxx OÜ juhatuse liige, on kostjale kinnitanud, et on Xxxx

OÜ-le hageja eest tasutud rahasumma hüvitanud. Selguse huvides lisab hageja vastava

kirjaliku kinnituse.

-

Kostjal oli võimalik hagejale kahju tekitamist vältida. Hageja tugines juba 08.01.2020

e-kirjas sellele, et on lepingust kehtivalt taganenud ja palus tasutud ettemaksu tagastada.

Kuna kostja keeldus raha tagastamast, ei jäänud hagejal muud võimalust, kui pöörduda

õigusteadmistega esindaja poole.

20. Hageja märgib oma viimases, 31.03.2021 seisukohas, et kostja täiendav tõend, et ta

täitis tellimuse 30.12.2019 ja oli valmis sõrmused siis üle andma, ei oma vaidluse

seisukohalt õiguslikku tähendust. Samas tuleb märkida, et kostja vastav väide on

vastuolus asjas esitatud tõenditega - kostja oma 14.01.2020 kell 2:49 edastatud e-kirjas

teatanud, et on alternatiivse lahendusvariandina valmis teostatud ettemaksuarve alusel

üle andma sõrmuste valmistamiseks soetatud materjali. Vastav e-kiri kinnitab, et

vähemalt 14.01.2020 ei olnud tellitud sõrmused veel valmis. Vastasel juhul ei oleks

olnud sellel kuupäeval võimalik üle anda üksnes nende valmistamiseks soetatud

materjali. Kostja ei ole 30.12.2019 hagejale sõrmuseid üleandmiseks pakkunud. Kostja

25.03.2020 menetlusdokumendile lisatud foto sõrmustest ei tõenda, millal on need

valmistatud.

Hageja on oma kihlatuga tänaseks ammu abielus ja valmistatud kihlussõrmustega ei ole

tal midagi peale hakata. Küll aga on kostjal, kes tegutseb vastaval alal, eeldatavasti

võimalik enda valmistatud sõrmused realiseerida.

Kostja täiendavad selgitused

21. Kostja märgib 23.10.2020 seisukohtades täiendavalt, et VÕS § 114 lg 1 kohaselt kui

võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks

täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra

selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg.

Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see

mõistliku täiendava tähtajani. Isegi kui asuda seisukohale, et 13.12.2019 andis hageja

kostjale täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks, siis igal juhul ei olnud kolmepäevane

tähtaeg, mille sees oli kaks puhkepäeva (14-15.12.2019 olid vastavalt lau- ja pühapäev)

mõistlik.

Tähtaja mõistlikkus sõltub konkreetsetest asjaoludest, sh. puhkepäevade arvust tähtaja

kestel. Arvesse tuleb võtta ka seda, et lepinguesemeks olid briljantidega kullast

käsitööna valmistatavad sõrmused. Kolmepäevane tähtaeg, mille sees on ainult üks

tööpäev kohustuse täitmiseks, ei ole kostja hinnangul käesoleva vaidluse asjaolusid

arvestades mõistlik ja igal juhul pikenes see mõistliku täiendava tähtajani. Samas ei ole

hageja nõus valmistöö vastu võtma ja tasuma sõrmuste eest koguhinda.

22. Kostja menetluskulud, mis ta palub jätta hageja kanda, on 973,50 eurot koos

käibemaksuga kokku 6,75 h eest tunnihinnaga 120 eurot. Kostja palub kohustada

hagejat tasuma kostjale viivist hageja poolt hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2-20-106298

Kostja kinnitab, et kõik esitatud kulud on kantud seoses kohtumenetlusega käesolevas

tsiviilasjas. Kostja kinnitab, et ta ei ole käibemaksukohustuslane ega saa käibemaksu

tagasi arvestada.

Hageja menetluskuludele vaidleb kostja osaliselt vastu. Kostja leiab, et ajakulu 4,2 tundi

hagiavalduse teksti koostamise, kooskõlastamise ja esitamise osas ei ole põhjendatud.

Praktiliselt kogu ulatuses kattub hagiavalduse tekst hagiavalduse lisana esitatud

nõudekirja tekstiga. Nõudekirja koostamise eest nõuab hageja omakorda kostjalt 420

euro hüvitamist. Seega sisulisel ühe ja sama dokumendi koostamise eest nõutakse

kostjalt hüvitamist topelt. Seetõttu palub kostja kohtul kontrollida hageja 06.04.2020

kuupäevaga dateeritud menetluskulude vajalikkust ja põhjendatust.

23. Vastuseks

hageja 23.10.2020 seisukohtadele, märgib

kostja 29.10.2020

menetlusdokumendis seda, et hageja toob oma vastuses välja täiesti uue faktilise asjaolu,

et väidetavalt ei ole kostja tellitud sõrmuseid ka hiljem valmis teinud või neid hagejale

üleandmiseks pakkunud. Seni vaidlesid pooled ainult selle üle, kas lepingust väidetav

tagamine oli materiaalõiguslikult kehtiv, sest üksnes kehtiv taganemine õigustab

ettemaksu tagastamise nõude esitamist VÕS § 189 lg 1 alusel. Kui hageja väidab, et

talle pole valmistööd üle antud, siis see laiendab oluliselt hagi alust.

Kostja on korduvalt palunud hagejal tellimuse hinna teise osa tasuda märkides, et teise

osa tasumisel saab hageja valmistöö kätte. Nii on kostja edastanud 08.01.2020 e-kirjaga

hagejale tellimuse hinna teise osa tasumiseks arve nr 506. 14.01.2020 e-kirjas on kostja

palunud uuesti arve tasuda, märkides ära, et tasumisel „[…] saame tellimuse üle

anda.“ 17.04.2020 e-kirjas on kostja palunud uuesti arve tasuda märkides, et arve

tasumisel saab hageja tellimuse kätte.

24. 25.03.2021 seisukohas märgib kostja, et hageja 13.12.2019 lepingust taganemise

avaldus on toimetu. Kostja valmistas tellimuse 14-päevase hilinemisega ehk töö oli

valmis 30.12.2019.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

25. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastuväited, kohtule esitatud tõendid

ja poolte täiendavad seisukohad ning uurinud esitatud tõendeid nende kogumis leiab, et

hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kohus jätab proportsionaalselt hagi rahuldatud osaga

menetluskuludest 70% kostja kanda ja 30% hageja kanda.

26. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

TsMS § 4 lg 2 järgi määravad pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu

ning otsustavad taotluste ja kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi

poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2

kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole

esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma

nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega

peavad kõik asja lahendamiseks olulised asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb

TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3 (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-

15317; 06.03.2019).

27. Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus

kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi

seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

2-20-106298

TsMS § 436 lg 3 kohaselt võib kohus tugineda otsust tehes üksnes tõenditele, mida

pooltel oli võimalik uurida, ja asjaoludele, mille kohta oli pooltel võimalik oma

arvamust avaldada. Sama paragrahvi lg 4 kohaselt ei või kohus otsust tehes tugineda

asjaolule, mida ei ole menetluses arutatud. Samuti ei või kohus hinnata esiletoodud

asjaolu otsuses erinevalt mõlemast poolest. (vt nt TsMS § 348 lg-d 1-3, § 351, § 392 lg

1 p-d 1 ja 3, § 400 lg 5, § 401 lg 1, § 436 lg 4) (vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-

2-1-57-11, p 40; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-10, p 16; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-41-

15, p 18).

Ettemaksu tagastamise nõue

28. Hageja on hagi alusena toonud välja selle, et 14.11.2019 kohtusid pooled ja leppisid

kokku, et kostja valmistab hagejale kaks kihlussõrmust. Hageja tasus ettemaksuna 1000

eurot, kuid kostja talle tähtaegselt kihlussõrmuseid ei valmistanud. Kuna tellimus oli

seotud kihlumise üritusega, siis tähtaja möödumisel kaotas hageja tellimuse täitmise

vastu huvi, taganes rikkumise tõttu lepingust ja nõudis ettemaksu tagasi. Kostja pole

tänaseni ettemaksu tagastanud.

29. Kostja väidab, et valmistas sõrmused ebaolulise 14-päevase hilinemisega ehk

30.11.2019 olid sõrmused valmis ja hagejal puudus õigus lepingust taganemiseks.

Hageja ei andnud kostjale mõistlikku täiendavat tähtaega lepingu täitmiseks ning hoopis

hageja keeldus sõrmuste eest lõpliku tasu maksmisest, kuigi kostja oli valmis töö üle

andma.

30. Pooled ei vaidle, et hageja tasus ettemaksu 1000 eurot 03.12.2019 (hageja eest tasus

Xxxx OÜ). Kohus tuvastab Xxxx OÜ juhatuse liikme (hageja) kinnituste alusel (dt lk

51 ja 69), et äriühing on täitnud hageja kohustuse hageja eest (VÕS § 78 lg 1). Vaidlust

ei ole, et kostja ei ole hagejale ettemaksu tagastanud ega ka sõrmuseid või sõrmuste

algmaterjali üle andnud.

31. Pooled ei vaidle selle üle, et nad sõlmisid töövõtulepingu VÕS § 635 lg 1 tähenduses

ja kohus nõustub poolte õigussuhtele antud sellise kvalifikatsiooniga. Ka selles osas ei

ole vaidlust, et tellimuse tegi hageja poolte kohtumisel 14.11.2019.

32. Olulised asjaolud ja lahendamist vajavad küsimused käesoleva vaidluse

lahendamise seisukohast on:

-

Poolte kokkulepe töö valmimise tähtaja osas;

-

Kas töö valmimise tähtaeg oli oluline lepingu tingimus, mille rikkumine toob kaasa

hageja õiguse lepingust taganeda;

-

Kas hageja pidi andma kostjale tähtaja lepingu rikkumise kõrvaldamiseks või

heastamiseks;

-

Kas hageja taganes lepingust kehtivalt.

33. Hageja 20.11.2019 e-kirja alusel (dt lk 27) tuvastab kohus, et hageja tegi kostjale

ettepaneku tellimuse täitmise tähtaja osas, milleks oli 13.12.2019 või teise variandina

hiljemalt 16.12.2019.

34. Kostja 11.12.2019 e-kirja alusel (dt lk 30) tuvastab kohus, et kostja on hageja

pakkumuse (VÕS § 16 lg 1) lepingu täitmise tähtaja osas vastu võtnud, sest kostja vastab

viidatud e-kirjas hagejale järgmist:

„/…/ Kahjuks selgus, et üks meie koostööpartner hilineb oma materjalitarnega ja hetkel

tundub, et 13.12 ei pruugi jõuda. Tavaliselt võtame ehete valmistamise ajaks alates

arve laekumisest vähemalt üks kuu, et igasuguseid probleeme vältida ja kardan, et

2-20-106298

lubasin ennatlikult, et nüüd saab kõik väga palju rutem valmis. Teeme omalt poolt kõik,

et kiiresti valmis saada aga kahtlustan, et üleandmine jääb uude nädalasse./…/“

Eeltoodust järeldub, et tavaliselt valmistab kostja tellitud ehte ühe kuu jooksul arvates

ettemaksu laekumisest, kuid seekord on kostja tavapärasest erinevalt lubanud

valmistada asja oluliselt varem. Samuti on e-kirjas kostja selgelt teatanud, et „13.12 ei

pruugi jõuda“ ehk kostjale on teada, et 13.12 on tähtaeg, mil ta on lubanud asja valmis

teha.

35. Seega tuvastab kohus, et pooled leppisid kokku töö valmimise tähtajaks 13.12.2019.

36. 12.12.2019 on hageja vastanud kostja teatele (dt lk 30), et sõrmuseid kokkulepitud

tähtajaks valmis ei saa, et ta sõidab teisipäeval Eestist ära ja „kui selleks ajaks ei jõua

siis peame vist tellimuse tühistama ja pean mingi plaan B välja mõtlema“.

13.12.2019 teatab hageja kostjale, et viimane kellaaeg töö üleandmiseks on esmaspäeva

õhtul (dt lk 31).

37. Kohus tuvastab kostja 16.12.2019 e-kirja alusel (dt lk 32), et ka 17.12 2019 ei ole

tööd võimalik üle anda (tarneprobleemid ja ka ilmnenud materjali defekt). Kostja pakub

välja kaks lahendust: ta valmistab sõrmused aasta lõpuks või hageja tühistab tellimuse

ja talle antakse üle tema tellimuse jaoks ostetud materjal.

38. 16.12.2019 e-kirjaga (dt lk 33) vastas hageja, et ta soovib seni tasutud summa

tagastamist hiljemalt järgmiseks päevaks ning sõrmuste algmaterjali üleandmist ta ei

soovi.

39. Taganemise kõrval tuleneb tellijale VÕS § 655 lg-st 1 võimalus töövõtuleping igal

ajal üles öelda, sõltumata sellest, kas töövõtja on lepingut rikkunud (RKTKo nr 3-2-1-

79-16 p 12).Töövõtulepingust taganemisel teise poole olulise lepingurikkumise tõttu ja

selle ülesütlemisel VÕS § 655 lg 1 järgi on erinevad õiguslikud tagajärjed. Pooltel on

töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist või üleantu

väärtuse hüvitamist, kuid ülesütlemisel seevastu kokkulepitud tasu, millest on vajadusel

tehtud mahaarvamised (ibid).

40. 16.12.2019 e-kirjaga loobus hageja tellimusest, kuna kostja ei suutnud kokkulepitud

tähtajaks sõrmuseid valmis teha ja see on lepingust taganemisele sarnane olukord,

mistõttu saab kohaldada sel juhtumil lepingust taganemise sätteid. VÕS § 189 lg 1

esimese lause järgi võib lepingust taganemise korral kumbki lepingupool nõuda tema

poolt lepingu alusel üleantu tagastamist.

41. Käesoleval juhul ongi hageja lepingust 16.12.2019 e-kirjaga taganenud ning poolte

vahel on tekkinud sellest lepingu tagasitäitmise kohustus: kostja pidi hagejale tagastama

ettemaksu ja kuna hageja polnud lepingu järgi midagi saanud, siis pidigi ainult kostja

tagasitäitmise kohustuse täitma. Kostja pole täitnud seda kohustust.

VÕS § 108 lg 1 alusel saab hageja nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist ehk

lepingu tagasitäitmise kohustuse täitmist.

42. VÕS § 116 lg 1 kohaselt võib lepingupool lepingust taganeda, kui teine lepingupool

on lepingust tulenevat kohustust oluliselt rikkunud ning seejuures on olulise

lepingurikkumisega tegemist muuhulgas siis, kui rikuti kohustust, mille täpne järgimine

oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu täitmise

vastu (VÕS § 116 lg 2 p 2).

43. VÕS § 116 lg 4 viimase lause kohaselt võib lepingust täiendavat tähtaega andmata

taganeda, kui rikuti VÕS § 116 lg 2 p 2 nimetatud kohustust.

2-20-106298

44. Kohus leiab, et kihlussõrmuste valmistamise tellimuse puhul on tellimuse olemusest

tulenevalt tõenäoline, et sõrmuste valmimise aeg on oluline tingimus – sõrmused

tellitakse kindlaks sündmuseks – kihluseks. Reeglina soovitakse kihlussõrmus üle anda

selleks spetsiaalselt planeeritud ürituse või sündmuse käigus. Seega on usutav hageja

väide, et tema jaoks oli oluline, et sõrmused valmiksid kindlaks tähtajaks (antud juhul

13.12.2019 või hiljemalt 16.12.2019). Tähtaja olulisus ilmneb ka poolte

eelpoolkäsitletud kirjavahetusest: kostja on erandlikult lubanud teha sõrmused valmis

13.12.2019, s.o ettemaksu tasumisest 03.12.2019 tavapärase 1 kuu asemel sisuliselt 10

päeva jooksul. On ilmne, et kostja hälbis oma tavapärasest tellimuste täitmise ajast

põhjusel, et hageja oli teatanud, milliseks ajaks ta sõrmuseid vajab.

Kohtu hinnangul pole vaidluse lahendamise seisukohast oluline, kas kostja teadis, millal

täpselt kihluse üritus toimub – piisab sellest, et kostjale oli ilmselgelt teada, et hageja

soovib sõrmuseid kätte saada hiljemalt 16.12.2019.

16.12.2019 e-kirjaga (dt lk 32) on kostja ise selgitanud hagejale, et kahjuks ei

õnnestunud tellimust tähtajaks täita ja pakkunud, et hagejal on võimalik oodata kuni

aasta lõpuni, mil kostja ilmselt saab sõrmused valmis või tellimusest loobuda. Hageja

loobus tellimusest ja VÕS § 116 lg 4 viimase lause alusel ei pidanud hageja andma

kostjale täiendavat tähtaega tellimuse täitmiseks.

45. Seega leiab kohus, et hageja on 16.12.2019 tellimusest ehk poolte kokkuleppest

kehtivalt taganenud (vt ka VÕS § 188 lg 1). Taganemise tõttu ei pidanud kostja tellimust

täitma ega hageja selle eest lõplikku tasu maksma. Seetõttu on ebaolulised kostja poolt

pärast 16.12.2019 taganemist hagejale saadetud e-kirjad, millega kostja nõuab lõpliku

makse tegemist. Kostja pole tõendanud, et sõrmused oleks 16.12.2019 valmis olnud –

kosja on ise oma 16.12.2019 e-kirjas teatanud, et sõrmused pole valmis ja pakkunud, et

annab üle vaid sõrmuste valmistamiseks ostetud toormaterjali. Ka kostja poolt esitatud

foto (dt lk 93) ei tõenda töö valmimise aega.

46. Pooltel on töövõtulepingust taganemise korral võimalik nõuda üleantu tagastamist

või üleantu väärtuse hüvitamist, kuid ülesütlemisel seevastu kokkulepitud tasu, millest

on vajadusel tehtud mahaarvamised (eelnevalt viidatud RKTKo tsiviilasjas nr 3-2-179-

16). Seega lepingust taganemise korral ei ole kostjal õigus saada kokkulepitud tasu ega

ka kinni pidada ka hageja poolt tasutud ettemaksu.

47. Hageja on selgitanud, et ta on tänaseks abiellunud ning kihlussõrmustel puudub

tema jaoks nüüdseks igasugune vajadus ja väärtus.

Eeltoodu alusel rahuldab kohus hageja nõude ettemaksu tagastamiseks 1000 eurot.

Viivisenõue ettemaksu tagastamise kohustuselt

48. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

49. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt ka viivist.

50. VÕS § 82 lg 7 alusel tekkis kostjal ettemaksu tagastamise kohustus alates

17.12.2019 ehk lepingu lõppemise sündmusele järgnevast päevast (vt ka

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 135 lg 1).

51. Hagi esitamise ajaks (06.04.2020) sissenõutavaks muutunud viivis tagastamata

ettemaksult 1000 eurot VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 17.12.2019 on 24,49

eurot. Kohus mõistab viivise kostjalt hageja kasuks välja.

2-20-106298

52. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

Kohus rahuldab hageja edasiulatuva viivise nõude tagastamata ettemaksusummalt 1000

eurot alates 07.04.2020 kuni nõude täitmiseni märkides viivisemääraks seadusjärgse

viivisemäära

(milleks

on

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, millele lisandu 8% aastas).

Kahju hüvitamise nõue ja sellelt viivise saamise nõue

53. Hageja kahju hüvitamise nõude aluseks on VÕS § 115 lg 1, § 127 lg 1 ja 4 ning §

128 lg 3.

54. VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab hüvitatav otsene varaline kahju muuhulgas kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas

mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks.

55. Hageja on tõendanud, et ta pöördus professionaalse õigusnõustaja poolt ning

30.01.2020 esitas hageja lepinguline esindaja kostjale ettemaksu tagastamiseks kirjaliku

nõude (dt lk 36 jj). Advokaadibüroo Vilippus Polman Partnerid OÜ esitas 30.01.2010

hagejale selle eest arve nr 30120 õigusteenuse eest 2,8 tunni ulatuses (dt lk 40).

56. Samas ei ole hageja kostja vastu kahju tekitamisest tulenevaid nõudeid esitanud –

hageja on nii kohtueelselt kui ka käesolevas menetluses nõudnud ettemaksu tagastamist

lepingust taganemise tõttu tekkinud tagasitäitmise kohustuse alusel. Seega pole hageja

esitanud kahju hüvitamisega seotud nõudeid kostja vastu ja seega ei kuulu VÕS § 128

lg 3 kohaldamisele.

Kohus jätab eeltoodud põhjustel hageja nõude kahju hüvitamiseks 420 eurot saamiseks

ja sellelt viivise väljamõistmiseks rahuldamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

57. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

58. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. TsMS § 163 lg 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

Kuna kohus rahuldab hagi 70% ulatuses, siis jäävad menetluskulud 70% ulatuses kostja

kanda ja 30% ulatuses hageja kanda.

TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 2 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse

kindlaks määrusega pärast tsiviilasja sisulise lahendamise kohta tehtud kohtuotsuse

jõustumist.

Kohtu täiendavad selgitused

2-20-106298

59. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust

ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik