2-19-3222/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-19-3222

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Ulvi Loonurm

Kohtuasi

EFTA Accounting OÜ hagi RÖDL & PARTNER

OÜ vastu müügilepingu täitmise nõudes ja RÖDL

& PARTNER OÜ hagi EFTA Accounting OÜ, QQ,

YY, DD vastu rahalise kohustuse täitmise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14. aprilli 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

EFTA Accounting OÜ, QQ ja YY apellatsioonkaebus

ning DD apellatsioonkaebus

Kaebuse hind ringkonnakohtus

Kostja I osas 78 940,15 eurot

Kostjate II-III osas 12 550,68 eurot

Kostja IV osas 12 550,68 eurot

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja RÖDL & PARTNER OÜ (registrikood

10219320), seaduslik esindaja TM, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Anne Nurmi

Kostja I EFTA Accounting OÜ (registrikood

12036687)

Kostja II QQ (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja III YY (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostjate I-III lepinguline esindaja vandeadvokaat

Chirag Mody

Kostja IV DD (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Tarvo Ilves

Menetluse liik

03. mai 2021, kohtuistung

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 14. aprilli 2020 otsus ja saata asi samale maakohtule

uueks läbivaatamiseks.

2. EFTA Accounting OÜ, QQ ja YY apellatsioonkaebus rahuldada.

3. DD apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

4. Pikendada RÖDL & PARTNER OÜ-le ringkonnakohtu menetluskulude nimekirja

esitamise tähtaega 5. maini 2021.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Juhul, kui menetlusosaline taotleb

kassatsioonkaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi

taotlusele esitada ka kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

EFTA Accounting OÜ hagi

1. EFTA Accounting OÜ (EFTA) esitas Harju Maakohtule 28.02.2019 hagi RÖDL &

PARTNER OÜ (RÖDL) vastu, milles palus välja mõista võlgnevuse 98 103 eurot ja viivise

0,05 % päevas alates hagi esitamisele järgnevast päevast kuni võlgnevuse tasumiseni

(tsiviilasi 2-19-3222).

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid pooled 22.12.2012 müügilepingu, millega EFTA müüs

RÖDL-ile oma raamatupidamisettevõtte. Ettevõttesse kuulusid vallasvara, töölepingud,

kliendilepingud, intellektuaalomand, oskusteave. RÖDL pidi tasuma ettevõtte eest 490 515

eurot ja seda kahes osas. Esimese osa ehk 392 412 eurot pidi RÖDL tasuma 02.01.2013 ja

teise osa ehk 98 103 eurot 01.03.2016. RÖDL on tasunud esimese osamakse, kuid ei ole

tasunud teist osamakset.

RÖDL võis teist osamakset vähendada, kui ettevõte ei teeninud kolme aasta jooksul pärast

ettevõtte üleandmist prognoositud sihttulu. RÖDL võis vähendada teist osamakset

võrdeliselt summaga, mis on väiksem perioodil 01.01.2013-31.12.2015 prognoositud

sihttulust ehk 1 177 326 eurost. Samas võis RÖDL vähendada teist osamakset üksnes siis,

kui RÖDL tulu vähenemise eest ei vastuta. Müügilepingu järgi vastutab tulu teenimata

jätmise eest esimese 1,5 aasta jooksul eelduslikult EFTA ja teise 1,5 aasta jooksul

eelduslikult RÖDL. RÖDL ei ole võimaldanud kontrollida, kelle vastutusel jäi tulu

saavutamata. Kuna RÖDL ei ole tõendanud, et tulu jäi saavutamata EFTA-st tulenevatel

asjaoludel, siis on EFTAL õigus nõuda 98 103 euro tasumist.

2. 31.01.2020 esitas EFTA hagi tervikteksti, mille kohaselt vastutab EFTA, asjatundja UV

arvamusest tulenevalt, saamata jäänud tulu eest 32 885 euro ulatuses. Kuna RÖDL võlgneb

EFTA-le soovitajatasu 1539 eurot, siis võib RÖDL hagejalt maksimaalselt nõuda 31 346

eurot (32 885-1539). EFTA tasaarvestab RÖDL-i nõude summas 31 346 eurot, mille

tulemusel on EFTA-l õigus nõuda 66 757 eurot (98 103-31 346). EFTA palus RÖDL-lt

välja mõista põhivõla 66 757 eurot ja viivise 0,05 % päevas alates hagiavalduse esitamisele

järgnevast päevast kuni põhivõla tasumiseni. EFTA loobus nõudest summas 31 346 eurot.

3. 10.03.2020 määrusega võttis maakohus vastu EFTA loobumise hagist põhinõude 31 346

eurot osas ja viivise väljamõistmise osas, mis on arvestatud 66 757 eurot ületavalt

põhinõudelt.

RÖDL & PARTNER OÜ hagi

4. RÖDL vaidles EFTA hagile vastu. RÖDL esitas 28.02.2019 hagi EFTA, QQ, YY ja DD

vastu solidaarselt põhivõla 11 621,70 euro ja seaduses sätestatud viivise väljamõistmiseks

alates hagi esitamisest kuni võla tasumiseni (tsiviilasi 2-19-3226).

5. RÖDL-i hagi kohaselt on tal ettevõtte müügilepingu p 4.5 kohaselt õigus EFTA-lt sisse

nõuda kogu saamata jäänud tulu. Juhul kui summast 98 103 eurot ei piisa saamata jäänud

tulu katmiseks, siis on RÖDL-il õigus nõuda EFTA-lt puudu oleva summa tasumist.

Saamata jäänud tulu on 111 263 eurot. Sellest kuulub maha arvamisele soovitajatasu

1538,60 eurot, mida on EFTAL õigus nõuda RÖDL-ilt. RÖDL tasaarvestab teise osamakse

tasumise kohustuse summas 98 103 eurot saamata jäänud tulu hüvitamise nõudega. Seega

on EFTA kohustatud tasuma RÖDL-ile 11 621,70 eurot saamata jäänud tulu.

6. Müügilepingu p 5.1 järgi garanteerib EFTA RÖDL-i nõuete täitmise saamata jäänud tulu

sissenõudmiseks. QQ, YY ja DD käendasid EFTA kohustust saamata jäänud tulu

tasumiseks.

EFTA Accounting OÜ, QQ, YY ja DD vastused hagile

7. EFTA, QQ ja YY vaidlesid hagile vastu. RÖDL võis müügisummat vähendada üksnes siis,

kui ta ei vastuta tulu vähenemise eest. RÖDL-i esitatud PriceWaterhouseCoopersi (PwC)

aruanne ei tõenda, et tulu jäi saavutamata EFTA-st tuleneval põhjusel. Asjatundja UV

hinnangul ei vasta RÖDL-i arvutused müügilepingule. RÖDL ei ole arvestanud, et teise 1,5

aasta jooksul vastutab tulu vähenemise eest RÖDL ise. Lisaks vastutab RÖDL ka esimese

1,5 aasta jooksul toimunud tulu saavutamata jätmise eest, kui esinevad müügilepingus

sätestatud erandid. Üheks selliseks juhtumiks on, kui RÖDL ei ole sõlminud töötajaga

konkurentstikeelu lepingut. AA, kes oli müüdud ettevõtte raamatupidamisvaldkonna juht,

lahkus 2013.a oktoobris töölt, võttes kaasa ka osa klientidest. See sai võimalikus seetõttu,

et RÖDL ei sõlminud konkurentstikeelu lepingut. Lisaks on RÖDL ebaõigesti leidnud, et

EFTA vastutab Ramantius Grupp OÜ-ga ja Personalipunkt OÜ-ga seoses mittesaavutatud

sihttulu eest. Nendega ei lõpetatud kliendilepingut esimese 1,5 aasta jooksul, vaid hiljem.

RÖDL-i ja EFTA nõuete saldo on EFTA kasuks summas 66 757 eurot.

8. DD vaidles hagile vastu. RÖDL ei ole tõendanud hagis väidetud asjaolusid, seda ei tõenda

ka PwC ebaselge aruanne. Kuna EFTAL on RÖDL-i vastu 66 757 euro suurune nõue, siis

ei saa RÖDL-il olla nõuet DD vastu. Lisaks ei saa RÖDL esitada solidaarnõuet, kuna

käenduslepingus on sätestatud osavastutus.

Menetluse käik

9. Maakohus liitis 17.04.2019 määrusega tsiviilasjad ühte menetlusse.

Maakohtu otsus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas 14.04.2020 otsusega RÖDL-i hagi ning mõistis EFTA-lt, QQ-lt,

YY-lt ja DD-lt solidaarselt välja põhivõla 11 621 eurot ja viivise seadusjärgses määras

alates 28.02.2019 kuni põhivõla tasumiseni. EFTA hagi jättis maakohus rahuldamata.

11. Maakohus oli seisukohal, et lepingu p 5.1 alusel võttis EFTA RÖDL-i ees garantiivastutuse

võlaõigusseaduse (VÕS) § 155 tähenduses, millega on kõik menetlusosalised ka

kohtuistungil nõustunud. Pooled vaidlevad selle üle, kas RÖDL on täitnud lepingut ja

esitanud EFTAL-e lepingu punktide 4.8, 4.9 ja 5.1 kohaselt dokumendid ning lepingu p

4.10 kohaselt juurdepääsu andmetele. Kuna sisuliselt oli sama vaidlus Harju Maakohtu

menetluses tsiviilasjas nr 2-17-4938, siis peatas kohus käesoleva tsiviilasja menetluse.

Kohus tegi tsiviilasjas nr 2-17-4938 lahendi 20.11.2019, mis jõustus 21.12.2019.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 457 lg 1 kohaselt on jõustunud kohtuotsus

menetlusosalistele kohustuslik osas, milles lahendatakse hagi või vastuhagiga esitatud nõue

hagi aluseks olevatel asjaoludel, kui seadusest ei tulene teisiti. Maakohus on tsiviilasjas nr

2-18-4938 tuvastanud otsuse p-s 27, et kõik andmed, mis olid RÖDL-i kontrolli all on

EFTAL-e esitatud ning RÖDL ei ole rikkunud lepingu punkte 4.8 ja 4.9. Maakohus luges

ka käesolevas tsiviilasjas need asjaolud tuvastatuks.

12. Maakohus asus seisukohale, et RÖDL on täitnud EFTA suhtes ka nõuded, mis olid kokku

lepitud lepingu p-s 5.1 EFTA garantiivastutuse tekkimise eeldusena. RÖDL esitas EFTAL-

e lepingu p 5.1. kohase protokolli saamata jäänud tulu kohta ning 13.03.2018 PwC audiitori

aruande, milles kinnitatakse, et perioodil 01.01.2013 – 30.06.2014 ei esinenud lepingu p-s

4.7 kirjeldatud asjaolusid. Tsiviilasjas nr 2-17-4938 luges kohus tõendatuks, et

vandeaudiitor on nimetatud aruande koostamisel valinud töövõtu näol õige kutsetegevuse

standardi. Maakohus luges selle asjaolu tuvastatuks ka käesolevas vaidluses. Kuna audiitor

ei leidnud märke, et RÖDL-i nõue oleks ilmselgelt alusetu või pettuslik sisu või arvutatud

summa seisukohast ning audiitor ei leidnud märke olulistest vigadest saamata jäänud tulu

arvutamisel, siis sellega leidis kinnitamist ka asjaolu, et RÖDL-il on lepingujärgselt saamata

jäänud tulu võrreldes sihttuluga summas 111 263 eurot. Seega tekkis EFTA-l VÕS § 155

alusel abstraktne garantiikohustus, millele ei saanud esitada muid, kui üksnes garantiist

tulenevaid vastuväiteid. Seega pidanuks EFTA oma garantiikohustuse RÖDL-i ees täitma

pärast vastava nõude esitamist, millele viitab otseselt ka lepingu p 5.1 sõnastus, et müüja

loobub garantiiga enne makse tegemist kõikidest vastuväiteõigustest saamata jäänud tulu

sissenõudmiseks esitatud nõuete suhtes. Samuti tuleneb lepingu p-st 5.2, et müüja saab

esitada vastuväiteid alles pärast garantiist tulenevat makset. Kokkuvõtlikult on EFTA oma

lepingulist garantiikohustust RÖDL-i ees rikkunud.

13. Müügilepingu punkti 5.2 kohaselt jäid lepingu p-s 5.1 antud garantiiga seoses EFTAL-e

lepingu p 4.10 ja 4.11 sätestatud õigused, kuid need pole antud juhul täidetud. Lepingu p

4.10 käsitleb müüja juurdepääsu saamata jäänud tuluga seotud informatsioonile, mille osas

kohus tuvastas tsiviilasjas 2-17-4938 tehtud kohtuotsuse alusel, et RÖDL ei ole müüjale

informatsiooni edastamise kohustust rikkunud. Informatsiooni edastamise kohustuse

täitmine on tõendatud ka ekspert ST 27.05.2019 kinnitusega.

14. Eelnevast tulenevalt võis ainsaks lepingust tulenevaks sätteks, mis võinuks anda alust

piirata EFTA garantiivastutust RÖDL-i ees, olla lepingu punkt 4.11. Nimetatud lepingu

punkt andis EFTAL-e õiguse tellida ekspertiis välja selgitamaks, kas saamata jäänud tulu

on põhjustanud RÖDL. EFTA esitas kohtule asjatundja UV arvamuse. Asjatundja UV

arvamus keskendub klientide netokäibe arvutamise põhimõtetele 36-kuulises perioodis

01.01.2013-31.12.2015. UV hinnangul on korrektne teise 18 kuu puhul lähtuda vastava

perioodi sihttulust, sest see on suurem tegelikust netokäibest. UV leiab müügilepingut

tõlgendades, et Rödli koostatud tabel ei vasta müügilepingus kokkulepitud klientide

tegeliku netokäibe arvutamise põhimõtetele, sest teise 18 kuu jooksul kehtis RÖDL-i

vastutuse eeldus ning sellisel juhul tuleb lähtuda müügilepingus kokku lepitud vastava

kliendi sihttulust teise 18 kuu jooksul, kuna see ületas vastava kliendi tegelikku netokäivet.

Maakohus asus seisukohale, et UV-l puudub pädevus lepingu tõlgendamiseks. Lepingu p-

s 4.4 on selgelt kokku lepitud, et tulu arvestamisel lähtutakse kogunetokäibest ajavahemikul

01.01.2013 – 31.12.2015. Ühestki lepingu sättest ei tulene selliseid kokkuleppeid, mis

kinnitaks UV käsitlust nagu tuleks teise 18 kuu tegeliku netokäibe arvestamisel lähtuda

klientide netokäibe asemel hoopis müügilepingus kokkulepitud vastava perioodi sihttulust.

Kokkuvõttes leidis maakohus, et UV poolt tegeliku netokäibe asendamine „korrigeeritud

netokäibega“ on meelevaldne ega vasta pooltevahelisele lepingule. UV poolt esitatud

saamata jäänud tulu arvutuskäik on seega põhimõtteliselt väär.

15. Samal põhjusel on väär ka UV arvamusele tuginev EFTA väide, nagu moodustanuks

RÖDL-i poolt saamata jäänud tulu vaid 31 346 eurot. Lepingu p 4.11 ei võimaldanud ka

EFTAL tellida ekspertiisi ostuhinna arvestamise põhimõtete kritiseerimiseks ja lepingu p

4.6 tõlgendamiseks (mida tegi UV), vaid üksnes lepingu p 4.7 kohaldamise kontrollimiseks.

Samuti on asjakohatu UV märkus, justkui puudunuks lepingus „objektiivne

kontrollimehhanism“ ja mehhanism selle kohta, kuidas oleks pidanud dokumenteerima

kliendi lahkumise või kliendiga seotud käibe vähenemise põhjused. Maakohtu hinnangul

oli kontrollimehhanism poolte vahel kokku lepitud lepingu p-s 5.1, sisaldades

audiitorkontrolli kohustuse RÖDL-i esitatud andmete osas ning see kontrollimehhanism on

antud juhul ka täidetud. Poolte vahel sõlmitud garantiivastutuse kokkuleppe ja tekkimise

eeldused vastavad seadusele.

16. Maakohus märkis, et EFTA väited Ramantius Grupp OÜ ja Personalipunkt OÜ teenuste

osutamise jätkamise kohta pärast esimest 18 kuud on paljasõnalised. Ainuüksi arvete

esitamisest ei saa järeldada seniste teenuste osutamise jätkamist. Samas rõhutas maakohus

ka seoses Ramantius Grupp OÜ ja Personalipunkt OÜ käibe arvutamise vaidlusega, et

tegemist ei ole küsimusega, mis saaks mõjutada EFTA garantiivastutust müügilepingu

punkti 5.1. alusel.

17. Ainsaks asjassepuutuvaks küsimuseks, mille kohta UV sai müügilepingu punkti 4.11.

kohaselt arvamust avaldada, on saamata jäänud tulu võimalik põhjustamine RÖDL-i enda

poolt. Selles küsimuses on UV väitnud, et üheksa kliendi lahkumise eest vastutab

müügilepingu kohaselt RÖDL. Maakohus märkis, et lepingu p 4.7.e kohaselt ei ole RÖDL-

il õigus nõuda EFTA-lt saamata jäänud tulu, kui see esines seoses konkurentsikeelu

sõlmimata jätmisega, järgimata või jõustamata jätmisega ettevõttega seotud tööle määratud

töötajate suhtes. EFTA andis üle ka töötaja AA, kes läks 2013.a oktoobris töölt ära ja võttis

EFTA väitel kaasa ka üheksa klienti. Maakohus ei nõustunud EFTA hinnanguga nagu oleks

RÖDL rikkunud seoses AA-ga lepingu p 4.7.e. Töölepingu töötajaga sõlmis EFTA, mitte

RÖDL. Tööleping anti müügilepinguga üle ning tööleping sisaldas konkurentsikeeldu

töölepingu kehtivuse ajaks. Seega on EFTA ise põhjustanud olukorra, kus töötajal puudusid

mistahes piirangud ja sanktsioonid pärast töölepingu lõppemist oma kliendi juurde

tööleasumiseks ja endiste klientide kaasavõtmiseks. Töölepinguseaduse (TLS) § 12

kohaselt saab töölepingut muuta ainult poolte kokkuleppel. Seega ei oleks RÖDL saanud

ühepoolselt kehtestada töötajale konkurentsipiirangu kokkulepet.

18. Maakohus leidis, et RÖDL-il on saamata jäänud tulu võrreldes sihttuluga 111 263 eurot

ning selle eest vastutab EFTA. Müügilepingu kohaselt on teise osamakse suuruseks 98 103

eurot. Kuna RÖDL-i saamata jäänud tulu on suurem kui EFTA-le tasumisele kuulunud teine

osa, ei ole RÖDL-il kohustust teist osamakset tasuda ja EFTA hagi jääb rahuldamata.

19. Müügilepingu p-s 4.5 on kokku lepitud, et RÖDL-il on õigus nõuda sisse kogu saamata

jäänud tulu võrreldes sihttuluga vahemikul 01.01.2013-31.12.2015, vähendades teist

makset vastavalt punktile 4.6 või kui nimetatud summast ei piisa saamata jäänud tulu

katmiseks, nõuda müüjalt ülemäärase summa tasumist. Kuna kohus on eelnevalt tuvastanud

kõik EFTA vastutuse eeldused, siis kuulub RÖDL-i nõue rahuldamisele. Maakohus

parandas nõude arvestusliku ebatäpsuse. EFTA on kohustatud RÖDL-ile tasuma 13 160

eurot (111 263-98 103). RÖDL-i väitel oli soovitajatasu suuruseks 1538,60 eurot, EFTA ja

asjatundja UV väitel 1539 eurot. Selguse huvides lähtub kohus täisarvudest ning RÖDL-i

nõude suurus pärast tasaarvestust on 11 621 eurot (13 160-1539).

20. Maakohus leidis, et RÖDL-i nõue on ka QQ, YY ja DD vastu põhjendatud. Müügilepingu

p 5.3 kohaselt garanteerisid nad müügilepingu punktist 4.5 tulenevate EFTA kohustuste

täitmist käenduse alusel. QQ, YY teostasid oma vastuväidete esitamise õigust ühiselt koos

EFTA-ga, kuid need vastuväited osutusid kohtu poolt tuvastatud asjaoludel

põhjendamatuteks. Kostja DD osales küll menetluses eraldi, kuid tema vastuväited kattuvad

sisuliselt EFTA vastuväidetega ja on seetõttu samuti põhjendamatud.

21. Siiski on DD asunud seisukohale, et RÖDL nõuab ebaõigesti kahju hüvitamist solidaarselt,

kuna müügilepingu p 5.4 järgi on osanike käendusest tulenev vastutus osavastutus, nii et

iga osanik teostab garanteeritavat kohustust võrdsetes osades ning iga osaniku vastutus

piirdub ühe kolmandikuga ostuhinnast, mille ostja müüjale tegelikult välja maksab, ega

ületa mingil juhul 163 505 eurot. Maakohus asus seisukohale, et kuigi lepingu p 5.4 on

segadusttekitav, ei saa käendaja vastutus alluda osavastutuse regulatsioonile. Käendajate

solidaarvastutus on sätestatud otsesõnu seaduses (VÕS § 145 lg 1 ja § 150) ja seda ei saa

muuta poolte kokkuleppega. Lepingu p-s 5.4 kokku lepitud vastutus võrdsetes osades kehtib

kooskõlas VÕS § 69 üksnes käendajate omavahelises sisesuhtes. Samuti reguleerib

müügilepingu punkti 5.4 käendajate vastutuse rahalist maksimumsummat, kuid see asja

lahendust ei mõjuta, sest nende rahalise vastutuse piirmäär on oluliselt kõrgem kui RÖDL-

i nõue.

22. Ülaltoodust tulenevalt tuleb EFTA-lt, QQ-lt, YY-lt ja DD-lt solidaarselt välja mõista 11 621

eurot ja viivis seaduses sätestatud määras alates 28.02.2019 kuni põhivõla tasumiseni.

23. Maakohus jättis menetluskulud EFTA hagi puudutavas osas EFTA kanda ning mõistis

EFTA-lt RÖDL-i kasuks välja menetluskulud 1200 eurot ja viivise. RÖDL-i hagi

puudutavas osas jättis maakohus menetluskulud solidaarselt EFTA, QQ, YY ja DD kanda

ja mõistis neilt solidaarselt RÖDL-i kasuks välja 2487,50 eurot ja viivise.

EFTA Accounting OÜ, QQ ja YY apellatsioonkaebus

24. EFTA, QQ ja YY esitasid maakohtu otsusele 14.05.2020 apellatsioonkaebuse, milles

paluvad maakohtu otsuse tühistada ja saata tsiviilasi tagasi maakohtule või teha uus otsus,

millega EFTA hagi rahuldada ja jätta RÖDL-i hagi rahuldamata.

25. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti leidnud, et garantii realiseerimise

eeldused on täidetud. Seejuures tõlgendas maakohus lepingut ebaõigesti, tuvastas asjaolud

ebaõigesti ja jõudis ebaõigele järeldusele. Täitmata on garantii realiseerimise mõlemad

eeldused. Garantiinõudega koos tuli esitada vastav protokoll saamata jäänud tulu kohta,

milles on mh välja toodud nõude summa ja saamata jäänud tulu esinemise põhjused

(müügilepingu punkt 5.1). Maakohus on tuginenud tsiviilasjas 2-17-4938 tuvastatule, kuid

tegelikkuses ei hinnatud selles asjas müügilepingu punktis 5.1 nimetatud protokolli

esitamise asjaolu, kuna pooled vaidlesid hoopis nende aruannete esitamise üle, mille

esitamise kohustus oli RÖDL-il 4.8 ja 4.9 järgi. Seega ei ole tsiviilasjas 2-17-4938

tuvastatud, et RÖDL on esitanud EFTA-le garantii realiseerimise eelduseks oleva

protokolli. Täidetud ei ole ka teine eeldus, mille kohaselt tuli nõudega koos esitada audiitori

aruanne, kuna aruanne ei vasta müügilepingu punktis 5.1 sätestatud nõuetele. Audiitor ei

ole hinnanud, kas RÖDL-i poolt esitatud nõude suurus ja arvutuskäik vastavad

tegelikkusele. Aruandes on hinnatud üksnes seda, kas esinevad mingid asjaolud, mis

tingivad RÖDL-i vastutuse saamata jäänud tulu eest. Aruandes ei hinnata ka kokkulepitud

perioodi 2013-2015, vaid üksnes 2013. a ja 2014. a esimest kuute kuud.

26. Esinevad garantii realiseerimise piirangud. Puudub vaidlus selles, et EFTA esindaja käis

väidetava saamata jäänud tulu aluseks olevate dokumentidega tutvumas, kuid kuna RÖDL-

il puudusid olulises ulatuses dokumendid saamata jäänud tulu vähenemise kohta, ei olnud

üksnes tutvumisega võimalik neid tuvastada. Vastupidiselt maakohtu seisukohale, on

asjatundja UV õigesti tuvastanud RÖDL-i nõude suuruse ebaõigsuse. RÖDL-i poolt

esitatud nõue ei järgi lepingus kokkulepitud sätteid ning arvestatud pole poolte vastutuse

jaotust esimese ja teise 18 kuu jooksul. Müügilepingust tuleneva saamata jäänud tulu

arvutamiseks peab lähtuma perioodist 2013-2015 ning võrdlema omavahel sihttulu ja

tegelikku tulu, sealjuures arvestades poolte vastutuse jaotust. Maakohus väidab ebaõigesti,

et UV ei võinud RÖDL-i nõude suurust ja arvutuskäiku hinnata ega lepingu sätteid

tõlgendada. EFTA võis tellida ekspertiisi, et tuvastada, kas saamata jäänud tulu on

põhjustanud RÖDL.

27. Asjatundja UV on arvestanud sellega, et RÖDL ei sõlminud AA-ga konkurentsipiirangut.

Kuna RÖDL ei sõlminud konkurentsipiirangut töölepingu lõppemisele järgneva aja kohta,

siis vastutab sellega seotud saamata jäänud tulu eest RÖDL. Samuti arvestas asjatundja UV

õigesti, et Ramantius Grupp OÜ-ga ja Personalipunkt OÜ-ga seotud tulu vähenemise eest

vastutab RÖDL.

DD apellatsioonkaebus

28. DD esitas maakohtu otsusele 14.05.2020 apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta RÖDL-i hagi rahuldamata.

29. Apellatsioonkaebuse kohaselt nähtub lepingust, et netokäibe arvutamisel tuleb esimese 18

kuu jooksul võtta arvesse tegelik netokäive. Müügilepingu p 4.7 sätestab sõnaselgelt, et kui

netokäive väheneb mittekonkureerimise klausli sõlmimata jätmise tõttu, vastutab sellest

tingitud käibe vähenemise eest RÖDL. Maakohus pole piisavalt põhjendanud, miks ei

võetud arvesse UV kui asjatundja arvamust. Kuna lepingus on osavastutuse klausel, siis

saab DD vastutada üksnes osavastutuse ulatuses.

Vastus apellatsioonkaebusele

30. RÖDL vaidleb apellatsioonkaebustele vastu.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse ebaõige

kohaldamise ja menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu ning tsiviilasi saata TsMS §

657 lg 1 p 3 alusel uueks läbivaatamiseks samale maakohtule. EFTA, QQ ja YY

apellatsioonkaebus rahuldatakse. DD apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

32. Ettevõtte müügilepingu p 4.3 kohaselt kohustus EFTA garanteerima miinimumtulu summas

1 177 236 eurot vahemikul 01.01.2013-31.12.2015 (sihttulu). Vastavalt müügilepingu p-le

4.4 võrdub tulu kliendilepingutest tuleneva kogukäibega samal ajavahemikul.

Müügilepingu p 4.6 järgi vastutab võõrandamise kuupäevale järgneva esimese 18 kuu

jooksul lõpetatud kliendilepingu või kliendilepingu hinna alandamise tagajärjel põhjustatud

saamata jäänud tulu eest EFTA, välja arvatud kui nende põhjustajaks on RÖDL vastavalt

lepingu p 4.7. Esimesele 18 kuule järgneval ajavahemikul vastutab EFTA saamata jäänud

tulu eest ainult juhul, kui saamata jäänud tulu on põhjustatud p-s 4.6 kirjeldatud juhtudel.

33. Müügilepingu punktis 4.5 lepiti kokku, et RÖDL-il on õigus nõuda sisse kogu saamata

jäänud tulu võrreldes sihttuluga vahemikul 01.01.2013-31.12.2015, vähendades ostuhinna

teist makset (98 103 eurot) või kui sellest summast ei piisa saamata jäänud tulu katmiseks,

nõuda EFTA-lt ülemäärase summa tasumist. Müügilepingu p 5.1 kohaselt garanteerib

EFTA RÖDL-i nõuete täitmise punktis 4.5 sätestatud saamata jäänud tulu sissenõudmiseks,

loobudes enne makset kõikidest vastuväiteõigustest saamata jäänud tulu sissenõudmiseks,

tingimusel, et: (i) nõudega on kaasas protokoll nõude summa, põhjuste ja asjaolude kohta,

millest on ilmne saamata jäänud tulu. Protokollis tuleb loetleda kliendilepingud, mille alusel

saamata jäänud tulu on esinenud, ostja esitatud nõude arvutused (klientide kaupa

liigendatult) ja saamata jäänud tulu esinemise põhjused: (ii) audiitori aruanne, milles

sisuliselt kinnitatakse, et ei ole märke, et nõue oleks ilmselgelt alusetu või pettuslik ei sisu

ega arvutatud summa seisukohast, ning et ei ole märke olulistest vigadest saamata jäänud

tulu arvutamisel. Audiitori aruande peab koostama üks järgmistest rahvusvahelistest

audiitorfirmadest: PwC, Emst&Young ja Deloitte ostja valikul.

34. Maakohus leidis, et garantiivastutuse tingimused on täidetud. Ringkonnakohus ei nõustu

maakohtuga. Kolleegium leiab, et müügilepingu punktis 5.1 (II) sätestatud garantiivastutuse

eeldus ei ole täidetud. Maakohus on viidanud Harju Maakohtu 20.11.2019 otsusele

tsiviilasjas nr 2-17-4938, milles tuvastati, et 13.03.2018 PwC aruande koostamisel on

vandeaudiitorid valinud töövõtu näol õige kutsetegevuse standardi. Ringkonnakohtu

hinnangul ei saa sellest aga järeldada, et aruanne vastab müügilepingus kokkulepitud

nõuetele. Müügilepingu p 5.1 (ii) kohaselt tuli RÖDL-il esitada audiitori aruanne, milles

sisuliselt kinnitatakse, et ei ole märke, et nõue oleks ilmselgelt alusetu või pettuslik ei sisu

ega arvutatud summa seisukohast, ning et ei ole märke olulistest vigadest saamata jäänud

tulu arvutamisel. Käesoleval juhul on PwC 13.03.2018 aruandes hinnatud, kas perioodil

01.01.2013-30.06.2014 on esinenud müügilepingu punktis 4.7 toodud asjaolusid ning

tõdetud, et PwC-le ei ole teatavaks saanud midagi, mis sunniks uskuma, et perioodil

01.01.2013 – 30.06.2014 oleks esinenud müügilepingu punktis 4.7 kirjeldatud asjaolusid.

Seega on PwC hinnanud üksnes seda, kas esimesel 18 kuul esinesid erandlikud asjaolud,

mille tõttu vastutab sihtulu vähenemise eest RÖDL. PwC ei ole hinnanud kogu kolmeaastast

perioodi, ega andnud kinnitust, et kolmeaastase perioodiga seonduv saamata jäänud tulu

nõue ei ole ilmselgelt alusetu või pettuslik ei sisu ega arvutatud summa seisukohast, ning et

ei ole märke olulistest vigadest saamata jäänud tulu arvutamisel. Seega ei vasta PwC

13.03.2018 aruanne müügilepingu punktile 5.1(ii). Arvestades, et juba eelnimetatu tõttu ei

ole garantiinõude esitamise tingimused täidetud, siis puudub vajadus hinnata, kas punktis

5.1(i) sätestatud tingimus on täidetud või mitte.

35. Kuigi RÖDL-il puudub nõue EFTA vastu garantiisuhte alusel, ei välista see RÖDL-i õigust

nõuda EFTA-lt saamata jäänud tulu müügilepingu punkti 4.5 alusel. RÖDL leiab, et

saamata jäänud tulu ületab ostuhinna teist osamakset, ning tal puudub EFTA ees võlgnevus.

EFTA on seisukohal, et saamata jäänud tulu ei ületa ostuhinna teist osamakset ja RÖDL-i

poolt võlgnetava teise osamakse suurus on 66 757 eurot.

36. Kuna maakohus leidis, et RÖDL-i garantiinõude eeldused on täidetud, siis ei analüüsinud

maakohus RÖDL-i saamata jäänud tulu nõuet müügilepingu p 4.5 alusel ja EFTA poolt

müügilepingu p 4.2.2 alusel esitatud ostuhinna teise osamakse tasumise nõuet sisuliselt.

Sealhulgas ei hinnanud maakohus RÖDL-i koostatud tabelit saamata jäänud tulu arvestuse

kohta. Maakohus ei analüüsinud, kas RÖDL-i koostatud tabel vastab müügilepingu sätetele.

Maakohus on seoses garantiivastutusega viidanud PwC arvamusele, kuid ringkonnakohus

on eelnevalt tuvastanud, et selles ei ole hinnatud, kas RÖDL-i poolne saamata jäänud tulu

arvestus kogu kolmeaastase perioodi kohta on õige, vaid üksnes seda, kas esimese 18 kuu

jooksul esinesid müügilepingu punktis 4.7 kirjeldatud asjaolud.

37. Maakohus on selgitanud, et ta ei nõustu EFTA, QQ ja YY poolt 13.05.2019 esitatud

asjatundja UV arvamusega saamata jäänud tulu arvutamise kohta. Ringkonnakohus nõustub

maakohtuga, et müügilepingu p-s 4.4 leppisid lepingupooled kokku, et tulu arvestamisel

lähtutakse

kliendilepingutest

tulenevast

kogunetokäibest

vahemikul

01.01.2013-

31.12.2015. Müügilepingust ei tulene, et teise 18 kuu jooksul tuleb UV arvamuses märgitud

juhtudel arvestada tegeliku netokäibe asemel konkreetse kliendi sihttulu. Seega on

põhjendatud maakohtu seisukoht, et UV arvestus saamata jäänud tulu kohta on vale. Samas

ei järeldu sellest veel, et RÖDL-i poolt esitatud saamata jäänud tulu arvestus on õige.

Viimast ei ole maakohus analüüsinud. Maakohus ei ole sisuliselt hinnanud, kas RÖDL-i

esitatud tabel saamata jäänud tulu arvestuse kohta vastab lepingule.

38. Maakohus on üksnes käsitlenud UV arvamuses toodud märkusi RÖDL-i tabelis esitatud

andmetele, kuid ei ole muus osas RÖDL-i tabelis esitatud andmeid hinnanud ega neid ka

pooltega arutanud. Sealjuures on UV oma arvamuses märkinud, et kõik RÖDL-i tabelis

märgitud numbrid tuginevad üksnes RÖDL-i enda seisukohtadele. Lisaks ei ole maakohus

kontrollinud RÖDL-i tabelis esitatud saamata jäänud tulu arvestust.

39. EFTA, QQ ja YY on asjatundja UV arvamusele tuginedes väitnud, et RÖDL on tabelis

ebaõigesti märkinud, et Ramantius Grupp OÜ-ga ja Personalipunkt OÜ-ga lõpetati

kliendilepingud esimese 18 kuu jooksul, kuna neile esitati arveid ka teise 18 kuu jooksul.

Maakohus leidis, et eeltoodud väited on paljasõnalised, kuna üksnes arvete esitamisest ei

saa järeldada senise teenuse osutamist. Ringkonnakohtu hinnangul jaotas maakohus valesti

tõendamiskoormise, kuna kliendilepingute lõpetamisega seotud andmed on RÖDL-i

kontrolli all. Kui RÖDL väidab, et klientidele hilisemalt esitatud arved on esitatud esimese

18 kuu jooksul osutatud teenuste eest, siis on see RÖDL-i tõendamiskoormis.

40. Samuti on EFTA, QQ ja YY väitnud asjatundja UV arvamusele tuginedes, et RÖDL

vastutab muuhulgas üheksa kliendiga seotud käibe vähenemise eest, kuna RÖDL ei

jõustanud mittekonkureerimise sätteid. Maakohus leidis, et kuigi EFTA ja AA vahel

sõlmitud töölepingus oli kokku lepitud konkurentsikeeld, oli see sätestatud üksnes lepingu

kehtivuse ajaks, mistõttu ei saa RÖDL-ile heita ette selle jõustamata jätmist. Samuti ei

saanud tulenevalt TLS §-st 12 RÖDL ühepoolselt töölepingut muuta. Ringkonnakohus

viitab, et müügilepingu p 4.7.e järgi ei ole RÖDL-il õigus nõuda EFTA-lt saamata jäänud

tulu, kui saamata jäänud tulu põhjuseks on mittekonkureerimisklauslite mittesõlmimine, -

järgimine või – jõustamine ettevõttega seotud tööle määratud töötajate suhtes. Kuigi õige

on maakohtu sedastus, et töölepingut ei saa ühepoolselt muuta, on pooled müügilepingu

punktis 4.7.e sätestanud, et RÖDL-il ei ole õigus nõuda saamata jäänud tulu muuhulgas

mittekonkureerimisklausli sõlmimata jätmise korral. Kuna töölepingud anti RÖDL-ile üle

ja müügilepingu p.-s 4.7.e on eraldi viidatud ka mittekonkureerimisklausli sõlmimata

jätmisele, tulnuks maakohtul välja selgitada ja pooltega sisuliselt arutada lepingupoolte

tahet seonduvalt müügilepingu p-ga 4.7.e - kas pooled soovisid sellega hõlmata ka juba

sõlmitud töölepingus kehtestatud konkurentstikeelu laiendamata jätmist töölepingu järgsele

ajale ja kas RÖDL võttis endale riski, et ta ei saa juba sõlmitud töölepingut ühepoolselt

muuta.

41. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et hoolimata müügilepingu p 5.4 sõnastusest, mis

viitab käendajate osavastutusele, vastutavad QQ, YY ja DD müügilepingu p-st 4.5

tulenevate EFTA kohustuse eest EFTA-ga solidaarselt. Käendaja vastutus käendatava

kohustuse eest on seadusest tulenevalt põhivõlgnikuga solidaarne (VÕS § 145 lg 1).

Erandiks on juhtum, mil käendaja vastutab üksnes juhul, kui võlausaldaja ei saa nõuet

põhivõlgniku vastu rahuldada, kuid sellega ei ole antud olukorras tegemist. Müügilepingu

p 5.4 olev tingimus, et osanikud vastutavad võrdsetes osades, kehtib osanike omavahelises

suhtes (VÕS § 69 lg 1). Müügilepingu punktis 5.4 olev viide osaniku vastutuse suurusele

käsitleb käendajate vastutuse rahalist maksimumsummat.

42. TsMS § 392 lg 1 p 3 sätestab, et eelmenetluses selgitab kohus välja menetlusosaliste

faktilised ja õiguslikud väited. Tulenevalt TsMS § 351 lg-st 1 peab kohus arutama

menetlusosalistega vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus ulatuses nii faktilisest kui

õiguslikust küljest. TsMS § 435 lg 1 kohaselt teeb kohus otsuse, kui asja on kohtu arvates

arutatud ammendavalt ja asi on lõpliku lahendi tegemiseks valmis.

43. Maakohus on jätnud olulises osas välja selgitamata menetlusosaliste seisukohad RÖDL-i

tabelis olevate andmete suhtes, samuti jätnud tabelis olevad andmed olulises ulatuses

pooltega läbi arutamata. Maakohus ei ole ka hinnanud RÖDL-i tabelis esitatud saamata

jäänud tulu arvestuse vastavust müügilepingu tingimustele. Lisaks on maakohus Ramantius

Grupp OÜ-ga ja Personalipunkt OÜ-ga lepingu lõppemist puudutavas osas eksinud

tõendamiskoormise jagamisel. Eeltoodust tulenevalt tuleb tsiviilasi saata maakohtule uueks

läbivaatamiseks. Asja uueks arutamiseks saatmine samale maakohtule on põhjendatud

muuhulgas sellega, et ringkonnakohus ei saa hakata esimesena tuvastama vaidluse

lahendamiseks asjaolusid olukorras, kus see on jäetud olulises ulatuses tegemata. Tagamaks

pooltele õigust kohtuotsust vaidlustada asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas,

peab esmalt oma seisukohad avaldama esimese astme kohus.

44. Menetluskulude jaotus jääb TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel maakohtu otsustada sõltuvalt

asja lahendamise tulemusest.

45. Ringkonnakohus andis 03.05.2021 kohtuistungil menetlusosalistele menetluskulude

nimekirjade esitamise tähtajaks 4. mai 2021. RÖDL esitas menetluskulude nimekirja

ringkonnakohtule 05.05.2021 koos menetlustähtaja ennistamise taotlusega. RÖDL selgitas,

et tema lepingulisel esindajal oli terviserike. TsMS § 64 lg 1 sätestab, et kohus võib tema

määratud menetlustähtaega põhistatud avalduse alusel või omal algatusel mõjuval põhjusel

pikendada. RÖDL on lisanud taotlusele arsti kinnituse, et tema lepingulisel esindajal ei

olnud terviserikke tõttu võimalik 4. mail 2021 tööülesandeid täita. Eeltoodust tulenevalt

peab ringkonnakohus pikendamise taotlust põhjendatuks ja pikendab RÖDL-ile

menetluskulude nimekirja esitamise tähtaega 5. maini 2021.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Soots, Imbi Sidok-Toomsalu, Ulvi Loonurm