2-21-4667/4 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

28. mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-4667

Tsiviilasi

OÜ BREM Kinnisvarahaldus hagi Kuukiir OÜ

(kustutatud) ja Freshness Holding OÜ vastu vara

tagasivõitmiseks täitemenetluses. Hagi menetlusse

võtmisest keeldumine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 25. märtsi 2021 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ BREM Kinnisvarahaldus määruskaebus

Menetlusosaline ja tema

esindaja

Hageja (määruskaebuse esitaja): OÜ BREM Kinnisvara-

haldus, lepinguline esindaja advokaat Ardi Rebane

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 25. märtsi 2021 määrus ja saata hagiavaldus

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks ja hagi tagamise taotluse lahendamiseks

samale maakohtule.

2. Määruskaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. OÜ BREM Kinnisvarahaldus (hageja) esitas 24. märtsil 2021 Harju maakohtule hagi

Kuukiir OÜ (kustutatud, kostja I) ja Freshness Holding OÜ (kostja II, koos kostjad) vastu vara

tagasivõitmiseks täitemenetluses.

1.1. Hageja esitas järgmised nõuded:

-

tunnistada kehtetuks tehingud (võla- ja asjaõiguskokkulepe), millega kostja I

võõrandas tema omandis olnud Rendikaubik OÜ ainuosaluse kostjale II;

-

tuvastada kostjate kohustus anda nõusolekud kostja I sissekandmiseks äriregistrisse

Rendikaubik OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot omanikuna;

-

asendada kostjate nõusolekud äriregistris eelviidatud kannete muutmiseks kohtu-

otsusega ja muuta äriregistri kandeid selliselt, et kustutada kanne kostja II

Rendikaubik OÜ osa omandiõiguse kohta ning teha uus kanne, millega kanda kostja I

äriregistrisse Rendikaubik OÜ osa nimiväärtusega 2500 eurot omanikuna.

2 (3)

1.2. Hageja peamised väited olid järgmised.

-

täitemenetluses nr 025/2019/2114 täidetakse kostja I suhtes maakohtu 2. aprilli 2019

otsust tsiviilasjas nr 2-17-125730. Täitemenetluses on laekunud vaid 66 eurot täituri

kulude katteks;

-

kostja I võõrandas 28. märtsil 2018 talle kuulunud Rendikaubik OÜ osa kostjale II.

Võõrandamistehing tehti lähikondsete vahel, sest kostja II ainuosanik ja juhatuse liige

on kostja I ainuosaniku ja juhatuse liikme poeg. Tehinguga kahjustati hageja kui

sissenõudja huve;

-

kostja I kustutati äriregistrist 4. septembril 2020 likvideerimismenetluseta. Hageja on

esitanud avalduse likvideerimismenetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks.

MAAKOHTU MÄÄRUS

2. Maakohus jättis 25. märtsi 2021 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse võtmata

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, sest hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Kostja I kustutati äriregistrist 4. septembril 2020 ja

tema suhtes ei ole otsustatud likvideerimismenetluse läbiviimist ega määratud likvideerijat.

Seega puudub menetluses kostja, kelle suhtes vara tagasivõitmise hagi esitada. Kohus ei saa

võtta menetlusse kustutatud äriühingu vastu esitatavat hagi.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada ja saata asi maa-

kohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Menetluskulud palub hageja panna kostjate kanda.

Kaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

hageja jaoks lõppes tagasivõitmise hagi esitamise tähtaeg 29. märtsil 2021, mistõttu ei

olnud tal võimalik hagiavalduse esitamisega oodata, kuni kohus tsiviilasjas nr 2-21-

4210 määruse teeb ja kostja I registrisse tagasi kantakse. Kuigi hagi esitamise ajal

puudus kostjal I kohtumenetluses osalemiseks vajalik tsiviilkohtumenetlusõigusvõime

ja -teovõime, taastuvad need tagasiulatuvalt tema registrisse tagasikandmisel;

-

maakohus oleks pidanud ootama hagi menetlusse võtmise või mittevõtmise

otsustamisega kuni kostja I registrisse kandmiseni või tsiviilasjas nr 2-21-4210

avalduse rahuldamata jätmise korral kohtumääruse jõustumiseni.

4. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, seda ei rahuldanud ja edastas lahendamiseks

Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 22. aprillil 2021.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus tühistab vaidlustatud määruse ja saadab asja tagasi maakohtule (TsMS

§ 667 lg 2). Määruskaebus rahuldatakse.

6. Põhimõtteliselt on õige maakohtu seisukoht, et tsiviilasja on võimalik menetleda ainult

tsiviilkohtumenetlusõigusvõimeliste isikute suhtes. Siiski ei tähenda see käesoleval juhul, et

hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda enne, kui selgub kostja I õigusvõime jätkuvus.

6.1. Eraõigusliku juriidilise isiku õigusvõime tekib tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 26 lg 2

järgi registrisse kandmisega ja lõpeb sama seaduse § 45 lg 2 järgi registrist kustutamisega.

Sama on sätestatud äriseadustiku § 2 lg-s 3. Hageja tõi esile, et kostja I kustutati äriregistrist

4. septembril 2020. Sellega kaotas kostja I õigusvõime. Ajal, mil kostjal I õigusvõimet ei ole,

ei saa ta oma õigusi kaitsta, sh kohtumenetluses toiminguid teha. Seega, kui menetluses puudub

õigusvõimeline teine pool, ei saa asjas menetlust läbi viia. Lisaks tuleks TsMS § 428 lg 1 p 5

alusel menetlus lõpetada, kui pooleks olev juriidiline isik on lõppenud õiglusjärgluseta.

3 (3)

6.2. Juba alustatud menetluse lõpetamine viidatud alusel oleks siiski ennatlik, kui on ette näha

või toimumas menetlus kustutatud ühingu likvideerimise läbiviimiseks pärast registrist

kustutamist (vt Riigikohtu 25. novembri 2013 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-151-13, p 9, ja

28. jaanuari 2014 määrus samas asjas, p 7). Nimelt äriühingu registris „taastamisel“ ennistub

tagasiulatuvalt tema õigusvõime, st õigusvõimet ei loeta katkenuks ning tekkinud õigusi ega

kohustusi vahepealse registrist kustutamisega lõppenuks (Riigikohtu 2. juuni 2010 otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-45-10, p 15 kolmas lõik ja seal viidatud varasem praktika).

6.3. Ringkonnakohus leiab, et samad põhimõtted kohalduvad ka hagi menetluse võtmise

etapil. Hageja tõi esile, et ta esitas tsiviilasjas nr 2-21-4210 avalduse kostja I likvideerimis-

menetluse läbiviimiseks ja likvideerija määramiseks ning äriregistrisse tagasikandmiseks.

Kohtute Infosüsteemi andmetel ei ole seda avaldust veel lahendatud. Enne selle avalduse suhtes

kohtulahendi jõustumist pole otstarbekas otsustada hagi menetlusse võtmist käesolevas asjas.

6.4. TsMS § 372 lg 1 kohaselt lahendab kohus hagiavalduse menetlusse võtmise või sellest

keeldumise või tähtaja määramise puuduste kõrvaldamiseks määrusega mõistliku aja jooksul.

Mõistlik aeg on määratlemata õigusmõiste, mis tuleb igal konkreetsel juhul asjaolude põhjal

sisustada. Pole võimalik täielikult välistada, et hagi menetlusse võtmise etapp kestab teatavatel

asjaoludel kauem. Näiteks võib juba sel etapil tekkida vajadus küsida Euroopa Kohtult eelotsust

kohtualluvuse küsimuses ja siis tuleks menetlus enne selle sisulist algatamist TsMS § 356 lg 3

alusel peatada. Sarnaselt võib menetlusse võtmine viibida ka olukorras, kus kostja õigusvõime

vajab selgitamist. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole takistust menetlus kõnealusel etapil

peatada, kui maakohus peab seda vajalikuks.

6.5. Kokkuvõtvalt oli maakohtu otsustus hagi menetlusse võtmisest keeldumise kohta

ennatlik. Muudele menetlustakistustele peale kostja I õigusvõime puudumise maakohus ei

tuginenud. Hagi menetlusse võtmisel tuleb maakohtul kontrollida lisaks teisi hagi menetlemise

eeldusi, samuti lahendada hageja taotlus hagi tagamiseks. Käesoleval juhul võib olla tegemist

piisavalt erandliku olukorraga, kus kostja II suhtes hagi tagamise abinõusid saab rakendada juba

enne hagi menetlusse võtmist.

7. TsMS § 173 lg 3 sätestab, et kui kõrgema astme kohus tühistab alama astme kohtu lahendi

ja saadab asja uueks läbivaatamiseks, jätab ta menetluskulude jaotuse alama astme kohtu

otsustada. Seega tuleb maakohtul edaspidi otsustada menetluskulude jaotus sõltuvalt asja

lahendamise tulemusest. Ringkonnakohus märgib, et kulude jaotus tulnuks otsustada ka

vaidlustatud määruses.

8. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. TsMS § 372 lg 5

esimese lause kohaselt võib hagiavalduse menetlusse võtmisest keeldumise määruse peale

hageja esitada määruskaebuse. Kuna ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse ja saadab asja

menetlusse võtmise otsustamiseks tagasi maakohtule, siis ei saa käesoleva määruse peale

kaevata.

(allkirjastatud digitaalselt)