2-20-4331/14 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Gaida Kivinurm ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

28. mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-4331

Tsiviilasi

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi ANi vastu

liisingulepingust tuleneva võla nõudes

Vaidlustatud otsus

Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2021 tagaseljaotsus

Kaebuse esitaja ja liik

Aktsiaseltsi PlusPlus Capital apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

2852,71 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): Aktsiaselts PlusPlus Capital

(registrikood 11919806), lepinguline esindaja Carlo Kask

Kostja (vastustaja): AN (isikukood xxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Pärnu Maakohtu 22. jaanuari 2021 tagaseljaotsus tühistada osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hageja nõude viivise saamiseks võlaõigus-

seaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määra ületavas osas; jättis

menetluskulud osaliselt hageja kanda ja jättis rahuldamata hageja taotluse

menetluskulude rahaliseks kindlaksmääramiseks summas 125 eurot.

I.2. Teha tühistatud osas uus otsus, millega hagi viivise saamiseks rahuldada (ja

ühtlasi rahuldada seega hagi tervikuna), jätta maakohtu menetluskulud

tervikuna kostja kanda ja rahuldada hageja taotlus maakohtu menetluskulude

rahaliseks kindaksmääramiseks täiendavalt 125 euro osas.

I.3. Ülejäänud osas jätta punktis I.1 viidatud otsus muutmata.

I.4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

I.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

I.6. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus vastavalt kohtuotsuse

kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses märgitule.

I.7. Toimetada käesolev otsus kostjale kätte saatmisega e-posti aadressil

nauts20@hot.ee ja lugeda see kätte saaduks kolme tööpäeva möödumisel

saatmisest, kui kostja ei kinnita varasemat kättesaamist.

2 (5)

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada.

II.2. Mõista kostjalt ANilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja

7357,95 eurot (sh 6059,42 eurot põhivõlg, 301,99 eurot intress, 35 eurot

sissenõudekulud ja 961,54 eurot viivis). Eelmises lauses märgitud osas on otsus

jõustunud ja viivitamata täidetav.

II.3. Mõista kostjalt ANilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis

2645,31 eurot.

II.4. Mõista kostjalt ANilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja viivis

alates 23. jaanuarist 2021 kuni põhivõla täieliku tasumiseni viivis protsendina

põhivõla tasumata osalt (maakohtu otsuse tegemise seisuga 6059,42 eurot)

määraga 30% aastas, kuid tingimusel, et viivis ei tohi kokku (sh võttes arvesse

punkti II.2 osasummat 961,54 eurot ja punkti II.3 osasummat 2645,31 eurot)

ületada põhivõla summat. Eelmises lauses märgitud otsustus on jõustunud ja

viivitamata täidetav osas, milles viivise määr ei ületa võlaõigusseaduse § 113

lõike 1 teises lauses sätestatud määra.

II.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

II.6. Mõista kostjalt ANilt hageja Aktsiaseltsi PlusPlus Capital kasuks välja

menetluskulude hüvitis 1048,45 eurot (sh 600 eurot riigilõiv maakohtus,

173,45 eurot õigusabikulu maakohtus ja 275 eurot riigilõiv ringkonnakohtus).

Eelmises lauses märgitud otsustus on viivitamata täidetav 648,45 euro osas.

II.7. Väljamõistetud menetluskuludelt on kostja AN kohustatud tasuma hagejale

Aktsiaseltsile PlusPlus Capital viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises

lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude

tasumiseni.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi

vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda

kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise

puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUE JA SELLE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. Aktsiaselts PlusPlus Capital (hageja) esitas 19. märtsil 2020 Pärnu Maakohtule hagi ANi

(kostja) vastu. Hageja palus pärast hagi täpsustamist kostjalt välja mõista põhivõla

6059,42 eurot, intressi 301,99 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, hagi esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 2071,83 eurot ja viivise põhinõudelt 0,082192% päevas alates

20. märtsist 2020 kuni võla täieliku tasumiseni.

3 (5)

Hageja väitel

-

mogo OÜ (liisinguandja) ja kostja sõlmisid 27. detsembril 2016 liisingulepingu

nr L27122016/0195 (edaspidi: leping). Lepingu kohaselt andis liisinguandja kostja

kasutusse rahasumma 7190 eurot ja kostja kohustus sõiduki omandamise eest tasuma

liisinguandjale maksegraafiku alusel igakuiselt väljaostu- ja intressimakseid;

-

kostja ei tasunud osamakseid ja 28. jaanuaril 2019 esitas liisinguandja kostjale lepingu

erakorralise ülesütlemise avalduse;

-

liisinguandja loovutas 12. märtsil 2019 oma nõuded kostja vastu hagejale, millest

teavitati kostjat kirjalikult;

-

kostjale on saadetud kolm võlateatist, mistõttu on sissenõudmiskulu kokku 35 eurot.

Hageja palus panna menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt välja menetluskulu

hüvitisena 1020 eurot (riigilõiv 600 eurot ja õigusabikulu 420 eurot).

2. Kostja hagile ei vastanud.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus tegi 22. jaanuaril 2021 tagaseljaotsuse (vaidlustatud otsus), millega rahuldas

hagi osaliselt. Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja 7357,95 eurot, sh põhivõlg

6059,42 eurot, intress 301,99 eurot, sissenõudekulu 35 eurot, kuni hagi esitamiseni

sissenõutavaks muutunud viivis 552,20 eurot ja kuni otsuse tegemiseni sissenõutavaks

muutunud viivis 409,34 eurot, lisaks ka edasise viivise kuni võla tasumiseni põhivõlalt

(6059,42 eurot) võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Maakohus jättis tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 163 lg 1 alusel kostja kanda hageja

tasutud riigilõivust 475 eurot ja 72,27% hageja õigusabikuludest.

3.1. Maakohus kohaldas VÕS § 367 lg 1, § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 189 lg-d 2 ja 3 ning

leidis, et hageja põhivõla ja intressi nõue on seadusega kooskõlas ja asjaoludega õiguslikult

põhjendatud. VÕS § 113² lg 2 p 3 alusel on põhjendatud kostjalt sissenõudmiskulu

väljamõistmine.

3.2. Maakohus tugines VÕS § 42 lg-le 1 ja lg 3 p-le 5 ning märkis, et lepingus kokkulepitud

viivisemäär (0,082192% päevas) ületab seadusjärgset viivisemäära rohkem kui kolm korda. See

on kostjat kui tarbijat ebamõistlikult kahjustav tüüptingimus ja seega tühine. Kui lepingus

märgitud viivismäär on tühine, saab viivist nõuda üksnes seaduses sätestatud määras. Seda nii

sissenõutavaks muutunud viivise kui ka edasiulatuva viivise osas.

3.3. Maakohus jättis kostja kanda hageja riigilõivu osas, milles hageja pidanuks riigilõivu

tasuma juhul, kui oleks esitanud hagiavalduses kohtu poolt rahuldatud suuruses nõuded.

Rahuldatud nõuetelt arvutatud hagihind on 7433,36 eurot (= 6059,42 + 301,99 + 35 + 552,20 +

484,75), millelt riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 järgi tuleb riigilõivu tasuda 475 eurot.

3.4. Maakohus rahuldas hagiavalduses esitatud nõuded 72,27% ulatuses, seega kostja kanda

jääb hageja õigusabikulust samuti 72,27%. Hageja vajalik ja põhjendatud õigusabikulu on

240 eurot (käibemaksuga), millest kostjal tuleb hagejale hüvitada 173,45 eurot. Kostjal tuleb

tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

vähendati viivist ja hagejale hüvitatavat riigilõivukulu. Menetluskulud palub hageja panna

kostja kanda.

4 (5)

Apellatsioonkaebuse väited on kokkuvõtvalt järgmised:

-

maakohus eksis VÕS § 42 lg 1 ja lg 3 p 5 kohaldamisel. Viivise kokkulepe vastab VÕS

§ 415 lg-le 1, kuivõrd selles sättes sisalduva viite kaudu VÕS § 113 lg-le 1 (sh

kolmandale lausele) võib tarbijakrediidilepingu puhul nõuda viivist, mis vastab

lepingus kokku lepitud intressimäärale;

-

hageja tasus hagi esitamisel riigilõivu 600 eurot ja see summa tuleb kostjal hüvitada.

5. Kostja kaebusele ei vastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel viivise määra

vähendamise ja menetluskulude jaotuse osas. Tühistatud osas saab ringkonnakohus teha ise uue

otsuse viivise nõude rahuldamise, maakohtu kulude tervikuna kostja kanda jätmise ja täiendava

menetluskulu hüvitise väljamõistmise kohta. Apellatsioonkaebus rahuldatakse ja kostja kannab

menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Maakohtu otsust ei vaidlustatud hagi rahuldamise osas, st kostjalt põhivõla, intressi ja

sissenõudekulude, samuti VÕS § 113 lg 1 teise lause järgses määras viivise väljamõistmise

osas. Lisaks ei vaidlustanud hageja maakohtu otsusega väljamõistmata jäetud õigusabikulu.

Vaidlustamata osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

8. Iseenesest on maakohtul õigus, et tarbijakrediidilepingute puhul on VÕS-s tarbija kaitseks

ettenähtud erinorm viivisemäära osas. VÕS § 415 lg 1 esimese lause kohaselt ei või tarbijalt

võlgnetavate maksete tasumisega viivitamisel nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud viivise

määrast kõrgemat viivist. Maakohus jättis tähelepanuta, et VÕS § 415 lg 1 esimeses lauses

sisalduv viide VÕS § 113 lg-le 1 hõlmab ka sätte kolmandat lauset. Seega, kui pooled on

kehtivas tarbijakrediidilepingus lepinguvabaduse põhimõtet järgides kokku leppinud

seadusjärgsest viivisemäärast kõrgemas intressimääras, peab võlgnik arvestama sellega, et

maksetega viivitamisel järgnevad VÕS § 415 lg-s 1 ja VÕS § 113 lg 1 kolmandas lauses

sätestatud sanktsioonid, s.t kohustus maksta viivist lepinguga ettenähtud intressimäära järgi (vt

Riigikohtu 14. jaanuari 2009 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-08, p 12).

9. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus tühistada apellatsioonkaebuse esimese väite

alusel osas, milles maakohus ei mõistnud hagiavalduse esitamiseni välja viivist seadusjärgset

määra ületavas osas ja piiras 23. jaanuarist 2021 kuni põhinõude täitmiseni lisanduva viivise

määra VÕS § 113 lg 1 teise lause määraga. Ühtlasi on sellest tulenevalt põhjendatud ka kaebuse

teine väide menetluskulude jaotuse ja rahalise kindlaksmääramise kohta.

10. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja viivise arvutusele, st hagi esitamise seisuga oli

sissenõutavaks muutunud viivis 2071,83 eurot. TsMS § 367 teisest lausest juhindudes arvutab

ringkonnakohus välja täiendava viivise otsuse tegemise aja seisuga. Avalikult kättesaadava

viivisekalkulaatori (http://www.viivisekalkulaator.ee) järgi on alates 20. märtsist 2020 kuni

22. jaanuarini 2021 põhivõla summalt 6059,42 eurot määraga 30% aastas viivis 1535,02 eurot.

Seega on vaidlustatud otsuse tegemise ajaga sissenõutavaks muutunud viivis kokku

3606,85 eurot (= 2071,83 + 1535,02). Arvestades maakohtu poolt kostjalt väljamõistetud

viivise suurust, kuulub täiendavalt väljamõistmisele 2645,31 eurot (= 3606,85 – 961,54).

11. Hageja kinnitas hagiavalduses, et ta ei soovi põhivõlast suurema viivise maksmist. Seega

alates 23. jaanuarist 2021 tuleb viivis välja mõista määraga 30% aastas, kuid tingimusel, et

viivis (sh võttes arvesse otsusega juba välja mõistetud summat) ei ületaks põhivõla summat.

5 (5)

12. Hageja nõue tervikuna rahuldamisel jäävad maakohtu menetluskulud TsMS § 162 lg 1

alusel kostja kanda. Hageja tasus hagi esitamisel õigesti riigilõivu 600 eurot, mille kostja peab

tervikuna hüvitama. Õigusabikulu hüvitise suurendamist hageja kaebusega ei taotlenud.

13. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad samuti TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda ja need

tuleb kindlaks määrata TsMS § 174 lg 3 alusel. Hageja õigusabikulu nimekirja ei esitanud,

seega tuleb kostjalt välja mõista kaebuselt tasutud riigilõiv 275 eurot.

14. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles

kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Maakohtu otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistetud

summade osas on otsus jätkuvalt viivitamata täidetav, aga ringkonnakohtu otsusega

suurendatud viivise ja kuluhüvitise osas saab otsust täita alles pärast jõustumist.

15. Ringkonnakohtu 4. märtsi 2021 määruse p-s 3 märgitud kaalutlustel toimetab kohus

käesolev otsuse kostjale kätte TsMS § 314¹ lg-s 1 sätestatud korras. Nimelt sai kostja isiklikult

kätte nii viidatud määruse kui ka maakohtu otsuse ega ole teatanud uut e-posti aadressi. Lisaks

on kostja kriminaalasjas nr x-xx-xxxx esitatud kokkuleppes avaldanud sama e-posti aadressi.

Nii on põhjendatud eeldada, et kostja saab e-posti aadressilt menetlusdokumendid jätkuvalt

kätte.

(allkirjastatud digitaalselt)