Legislator Case Law & Legislation
2-20-4066/18 AI generated

2-20-4066/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-4066/18
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

K O H T U O T S U S

Legislator headnote

AI generated

2-20-4066/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: K O H T U O T S U S

Keywords

AI generated
suitable wage reasonableness normal loss of working hours unfit notwithstanding health condition limited work availability fixed-term employment contract
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Andra Pärsimägi, Kersti Kerstna-Vaks

Otsuse tegemise aeg ja koht

28. mai 2021, Tartu

Tsiviilasja number

2-20-4066

Tsiviilasi

Osaühing Rae Ehitus hagi Braxton OÜ vastu kahju

hüvitamiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

8241,81 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2021 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Braxton OÜ apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant (kostja): Braxton OÜ (registrikood 11057084),

esindaja juhatuse liige Tiit Metsare

Vastustaja (hageja): Osaühing Rae Ehitus (registrikood

10079362), esindaja vandeadvokaat Katrina Juhkami

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 26. jaanuari 2021 otsus ja saata asi uueks

läbivaatamiseks samale maakohtule eelmenetluse staadiumis.

2. Rahuldada Braxton OÜ apellatsioonkaebus.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

2

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Rae Ehitus (hageja) esitas 13. märtsil 2020 Braxton OÜ (kostja) vastu hagi kahju

hüvitamiseks. Hageja palus mõista kostjalt hageja kasuks välja kahjuhüvitise 7631,31 eurot ja

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud seadusjärgse viivise kahjuhüvitiselt ning

viivise alates kohtuotsuse tegemisest kuni otsuse kohase täitmiseni.

Hagiavalduse kohaselt tegi kostja hagejale (peatöövõtja) suulise (all)töövõtulepingu alusel

kaitsekile paigaldus- ja keevitustöid Oru Kooli tuletõrje veehoidla mahutis. Hageja ei ole

lepingu sõlmimise ega tööde teostamise aega avaldanud. Kostja esitas 17. detsembril 2018

tööde eest arve summas 2146 eurot (lisandub käibemaks) ning kaitsekile paigaldamise akti.

Hageja kaitsekile paigaldamise akti ei allkirjastanud ning saatis kostjale pildid ebakvaliteetselt

teostatud keevtustöödest, nõudes kile vuukide kordategemist ja esimesel võimalusel

katsetamist. Kostja nõustus töö parandama, kuid pärast parandustöid hageja tehtud veepidavuse

kontrollil lekkis kaitsekile endiselt. Ka kostja järgnevad töö parandamise katsed ebaõnnestusid

ning kostja tagastas 11. märtsil 2019 hagejale töö eest makstud tasu.

Hageja tellis asendustöö AS-lt ViaCon Eesti hinnaga 4215 eurot (käibemaksuta). Töö teostati

1.-3. aprillini 2019 ning paigaldatud kile oli koheselt vettpidav.

Hageja esitas kostjale 29. aprillil 2019 tasumiseks arve summas 5562,31 eurot (käibemaksuga)

ning akti kulude kohta. Hagejal tekkisid kulud seoses mahuti korduva täitmise, lekke otsingute

ning mahuti tühjaks pumpamisega. Kostja hageja arvet ei aktsepteerinud.

Hageja hinnangul puudub vaidlus, et kaitsekile paigaldus- ja keevitustöö oli teostatud kostja

poolt ebakvaliteetselt ehk tegemist oli lepingutingimustele mittevastava tööga. Kostja väitel ei

vastuta ta töö lepingutingimustele mittevastavuse eest, sest töö tegemiseks vajalikud tingimused

pidi tagama hageja, kes pidi teadma, et keevitada ei saa niiskes ruumis. Hageja leiab, et

keevitamiseks vastavate tingimuste puudumisest pidi hagejat teavitama kostja. Asendustöö

teostajal ei esinenud takistusi keevitustööde kvaliteetsel teostamisel.

Hageja leiab, et ta on seoses kostjapoolse lepingu olulise rikkumisega lepingust taganenud.

Taganemine toimus 11. märtsil 2019 pooltevahelise vestluse käigus suulises vormis või

konkludentselt, kuivõrd kostja tagastas hagejale lepingu alusel saadud rahasumma. Hagejale on

tekkinud kostja poolt kohustuse rikkumise tagajärjel kahju 5562,31 eurot, mis seisneb tehtud

kulutustes kostja töös esinevate puuduste tuvastamiseks ja kõrvaldamiseks ning lepingujärgse

hinna ja asendustehingust tuleneva hinna vahes 2069 eurot.

Kostja seisukoht, et 1,5 mm paksune kattekile ei taganud piisavat vastupidavust, on eksitav,

kuna kile veekindlus ei sõltu selle paksusest. Õhema kile paigaldamist pakkus kostja, kuna

paksemat kilet on nurkadesse tehniliselt keeruline paigaldada. Kostja ei ole tõendanud, et 1,5

mm kattekile ei olnud sobiv lahendus.

3

Hageja poolt soovitud tulemus – mahuti veekindlus, saavutati kolmanda isiku poolt

nõuetekohaselt paigaldatud 1,5 mm kilega. Lekkivat kilet ei eemaldatud, kuna sellega oleks

kaasnenud lisakulu.

2. Kostja vaidles hagile vastu ning palus jätta see rahuldamata.

Kostja ei vaielnud vastu, et ta sõlmis hagejaga suulise töövõtulepingu, mille kohaselt pidi kostja

paigaldama veemahutile oma materjali ja kuludega ühe kattekile kihi, paksusega 1,5 mm.

Ehitusprojekt nägi ette kattekile paksusega 3 mm. Kostja täitis võetud kohustuse ning käis

korduvalt kile õmblusi üle keevitamas, sest hageja asjatundmatu tegutsemise tõttu objekti

kuivatamisel tilkus töö teostamise ajal õmblustele betoonivett, mis takistas keevise ühinemist

alusmaterjaliga.

Hageja väidetavalt kontrollis korduvalt, et mahuti ei pea vett, kuid kontrollimiste käigus ei

tuvastatud selle põhjust. Kostja hinnangul ei pidanud mahuti vett põhjusel, et 1,5 mm kattekile

ei taganud piisavat vastupidavust, mistõttu tekkisid lekked. Pooled olid kokku leppinud 1,5 mm

paksusega kile paigaldamise, sest kostja möönis, et ka üks kattekile kiht paksusega 1,5 mm

võib, kuid ei pruugi, tagada veepidavust. Kostja ei ole lepingut rikkunud, kuna täitis selle

hagejaga kokkulepitud tingimustel. AS ViaCon Eesti paigaldas täiendava 1,5 mm kile

olemasoleva 1,5 mm kile peale, millega saavutati ehitusprojektis ettenähtud kile paksus.

Kolmas isik ei teinud uuesti kostja poolt varasemalt tehtud tööd.

Kuna hageja ei eemaldanud mahuti seintelt kostja paigaldatud kilet, siis järelikult olid tööd

teostatud nõuetekohaselt ja hageja poolt hilisemalt vastu võetud, kuna esimesele paigaldatud

kilele telliti teise kile paigaldus. Kostja tegi töö, mille hageja temalt tellis. Seetõttu on kulutused

hageja tellitud lahenduse kontrollimiseks hageja äririsk, mille eest kostja ei vastuta. Hageja on

kostja poolt paigaldatud kile arvel alusetult rikastunud.

Hageja ja kostja lõpetasid lepingu kokkuleppel ning kostja tagastas hagejalt saadud tasu, mis

sisaldas nii kile maksumust, transpordikulu kui paigalduse tasu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja 8164,04 eurot

(sh põhinõue 7631,31 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 532,73 eurot). Samuti mõistis

maakohus kostjalt hageja kasuks välja viivise põhinõudelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 27. jaanuarist 2021 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud jättis

maakohus kostja kanda ning mõistis kostjalt hageja kasuks menetluskulude katteks välja

1700 eurot koos lisanduva viivisega.

Maakohus tuvastas, et pooled sõlmisid suulise töövõtulepingu Oru Kooli tuletõrje veehoidlas

pinnasekaitsekile paigaldus-keevitustööde tegemiseks. Pooled ei vaidle, et veehoidla ei olnud

pärast kostja tehtud töid vettpidav.

Maakohus järeldas asjas esitatud tõendite (kile paigaldamise akt (tl 17), kostja arve (tl 20),

16. detsembri 2018 kirjavahetus (tl 31-32), 16. jaanuari – 12. veebruari 2019 e-kirjavahetus

(tl 22, 25-29), maksekorraldus raha tagasimaksmise kohta (tl 44), hageja kuluakt (tl 19), hageja

kulusid kinnitavad tõendid (tl 9-13), leping AS-ga ViaCon Eesti (tl 14), tuletõrjeveemahuti

projekt (tl 43)) alusel, et hageja nõude aluseks olevad asjaolud – kostja poolne oluline

lepingurikkumine ja selle tagajärjel hagejale kahju tekkimine, on tõendatud. Kostja ei ole

suutnud kohtule usutavaks teha asjaolu, et töö lepingutingimustele mittevastavus (mahuti

veetiheduse puudumine) oli tingitud tellija juhistest (projektile mittevastava paksusega kile

paigaldamisest). Poolte kirjavahetusest nähtub üheselt, et töö puuduseks oli vee lekkimine

kostja poolt paigaldatud kile ühenduskohtades, mida püüti parandada. Kostja ei ole töö

puuduste ilmnemisel kordagi viidanud asjaolule, et kile lekkis, kuna oli liiga õhuke, see väide

on esitatud alles kohtumenetluses. Ka ei ole kostja tõendanud, et tellija ei taganud kile

4

paigaldamiseks vajalikke tingimusi ning kostja on juhtinud töö tegemise käigus sellele tellija

tähelepanu. Kuna töö parandamine ei õnnestunud ja sellega kaasnesid tellijale täiendavad

kulutused, oli tellijapoolne lepingust taganemine põhjendatud.

Hageja on kostja poolt teostatud töö lepingule vastavuse (mahuti veepidavuse) kontrollimiseks

neljal korral täitma mahuti veega ja tühjaks pumpama, et kilet oleks võimalik uuesti keevitada

ja paigaldada. Kostja ei ole vastavaid tegevusi ja sellega seoses tekkinud kulusid vaidlustanud,

ta on esitanud vastuväite vaid hageja poolt esitatud lepingujärgse hinna ja asendustehingu

hinnavahe hüvitamise nõudele.

Kostja väide, et tulemus saavutati tänu sellele, et kostja poolt paigaldatud kile jäeti

eemaldamata, ei ole kohtu hinnangul asjakohane. Usutav on asjaolu, et juba paigaldatud kile

eemaldamine oleks tekitanud täiendavaid kulusid, samas ei saanud kile allesjätmine parandada

uue paigaldatud kile vettpidavust, kuna varem paigaldatud kile lekkis ühenduskohtadest ja

lekkeid ei suudetud töö parandamise käigus kõrvaldada.

Eeltoodu alusel leidis maakohus, et hagejal on alus nõuda kostjalt kahju hüvitamist

hagiavalduses taotletud ulatuses, s.o 5562,31 eurot hageja poolt tehtud kulutuste hüvitamiseks

seoses kostja töös esinenud puuduste kõrvaldamisega ning 2069 eurot hinnavahe hüvitamiseks

(4215-2146), mille hageja pidi tasuma asendustöö eest lepingujärgsest tasust enam. Kohtul

puudub alus arvata, et hageja poolt asendustöö eest makstav tasu oleks olnud ülemäära kõrge.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja (apellant) esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu

otsus tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata. Alternatiivselt palub kostja

saata asi uueks arutamiseks maakohtule. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

Apellatsioonkaebuse kohaselt ei põhine maakohtu otsus poole esitatul ning on üllatuslik.

Maakohtu otsusest ei nähtu, et maakohus oleks tuvastanud, millistel tingimustel pooled lepingu

sõlmisid. Kostja on selgitanud, et hageja soovis 1,5 mm kattekile paigaldamist, millega kostja

nõustus. Hageja asus tegema kostja tööle põhjendamatuid etteheiteid, mille kinnituseks ei ole

hageja erapooletut ekspertiisi teinud.

Pooled lõpetasid sõlmitud töövõtulepingu kokkuleppel ja kostja tagastas kogu hagejalt tehtud

töö eest saadud tasu. Maakohus ei ole kostja nimetatud väidet käsitlenud.

Hageja ei ole kunagi väitnud, et kostja töö ebakvaliteetsuse tõttu tulnuks kostja paigaldatud kile

eemaldada. Seega oli kostja töö tehtud kohaselt. Maakohus ei ole otsuses kostja eeltoodud

argumente käsitlenud, mis on menetlusnormi rikkumine. Maakohus ei ole otsuses käsitlenud

kostja poolt hagejale tasutud summat. Kui maakohus leidis, et kostja tegevus põhjustas hagejale

kahju, tulnuks juba kostja poolt hagejale tasutud summat arvestada kui kahju osalist hüvitamist

kostja poolt. Vastasel juhul on hageja kostja arvel alusetult rikastunud.

5. Hageja (vastustaja) palub jätta apellatsioonkaebuse rahuldamata ja maakohtu otsuse

muutmata. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda.

Kostja vastusest nähtub selgelt, et lepiti kokku projektist erineva paksusega kattekile kihi

mahutile paigaldamine (3 mm asemel 1,5 mm), millega hageja nõustus. Poolte kirjavahetusest

nähtub üheselt, et töö puuduseks oli vee lekkimine kostja poolt paigaldatud kile

ühenduskohtades, mida püüti parandada. Kostja ei ole töö puuduste ilmnemisel kordagi

viidanud asjaolule, et kile lekkis, kuna oli liiga õhuke, see väide on esitatud alles

kohtumenetluses. Ka ei ole kostja tõendanud, et tellija ei taganud kile paigaldamiseks vajalikke

tingimusi ning et ta on juhtinud töö tegemise käigus sellele tellija tähelepanu. Kuna töö

parandamine ei õnnestunud ja sellega kaasnesid tellijale täiendavad kulutused, oli tellijapoolne

lepingust taganemine põhjendatud.

5

Kostja kinnitab kaebuses, et tema pakkus 1,5 mm paksuse kattekile paigaldamise, millega

hageja nõustus. Seega ei ole antud juhul tegemist hageja juhisega. Samas oli kostjal töövõtjana

kohustus kontrollida, kas selline lahendus on sobilik (VÕS § 641 lg 3). Kostja ei ole hagejale

selgitanud ega ka tõendanud, et 1,5 mm kattekile ei olnud sobiv lahendus (vt ka Riigikohtu

5. aprilli 2018 otsus tsiviilasjas nr 2-16-16481).

Kostja hinnangul ei pidanud mahuti vett põhjusel, et 1,5 mm paksune kattekile ei taganud

piisavat vastupidavust, mis põhjustas lekkeid. Nimetatud seisukoht on eksitav. Tehniliselt ei

sõltu kile veekindlus selle paksusest. Samuti ei parane mahuti veekindlus, kui paigaldatakse

eelnevalt vett mittepidav kile. Õhemat kile pakkus kostja, kuna paksemat kile on tehniliselt

keeruline paigaldada nurkadesse (vt kostja vastusele lisatud joonis mahutist).

Lekkiv kile jäi eemaldamata, kuivõrd sellega oleks kaasnenud lisakulu. Erinevate lekkivate

kilekihtide lisamine ei oleks mahutit teinud veetihedaks, vaid paigaldada tuli veetihe kile. Kile

paksus ei oma siinkohal tähendust. Asendustöö teostajal ei esinenud takistusi keevitustööde

teostamisel.

Ebaõige on kostja väide, mille kohaselt maakohus ei ole otsuses kostja poolt hagejale tasutud

summat käsitlenud. Maakohus asus otsuses põhjendatult seisukohale, et kuna töö parandamine

ei õnnestunud ja sellega kaasnesid tellijale täiendavad kulutused, oli tellijapoolne lepingust

taganemine põhjendatud. Hageja kahjunõude suuruse osas ei ole kostja vastuväiteid esitanud.

Asendustöö maksumust hindas maakohus põhjendatuks

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb menetlusõigusnormi olulise rikkumise tõttu

tühistada ning asi tuleb saata maakohtule uueks läbivaatamiseks (TsMS § 657 lg 1 p 3).

Apellatsioonkaebus kuulub rahuldamisele ringkonnakohtu otsuses esitatud põhjendustel.

7. Maakohus tuvastas, et poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping, mille alusel kostja

teostas Oru kooli tuletõrje veehoidlas pinnasekaitsekile paigaldus-keevitustööd. Poolte vahel ei

ole vaidlust, et kostja poolt paigaldatud kaitsekile ei olnud vettpidav, töö parandamine ei

õnnestunud, leping on lõppenud ja kostja tagastas hagejale lepingu alusel saadud tasu 2146

eurot 11. märtsil 2019.

Hageja väidab, et ta taganes lepingust kostja poolse olulise lepingu rikkumise tõttu ja nõuab

kostjalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist. Hageja tugineb VÕS § 641 lg 3 alusel

kostja kontrolli- ja informatsioonikohustusele.

Kostja eitab lepingu rikkumist ja on seisukohal, et leping lõppes poolte kokkuleppel. Hageja ei

järginud kostjalt töö tellimisel projekti ja võttis ise riski, et õhem kile (1, 5 mm 3 mm asemel)

ei taga mahuti veepidavust. Hageja soov peatöövõtjana oli projektilt säästa. Töö täitmist

objektil raskendas ka hageja hoolimatu ettevalmistustöö, mistõttu oli takistatud kile servade

keevitamine.

8. Menetluse käik maakohtus oli järgmine:

-

13. märtsil 2020 esitas hageja hagiavalduse, mille maakohus võttis 26. märtsi 2020

määrusega menetlusse.

-

6. mail 2020 esitas kostja hagivastuse, milles vaidles hagile vastu.

-

Maakohus arutas pooltega eelistungi pidamise aega, mille käigus kinnitasid pooled, et

nõustuvad asja lahendamisega kirjalikus menetluses.

-

2. detsembril 2020 kirjaliku menetluse määrusega andis maakohus pooltele tähtaja

lõplike seisukohtade ja dokumentide esitamiseks ning määras samas määruses

kohtulahendi avalikult teatavaks tegemise aja.

6

-

Pooled esitasid oma lõplikud seisukohad 31. detsembril 2020 ning hageja esitas

12. jaanuaril 2021 repliigi kostja seisukohtadele.

-

Maakohus tegi 26. jaanuaril 2021 otsuse, millega rahuldas hagi täielikult.

9. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas on maakohus jätnud eelmenetluse täielikult läbi

viimata (TsMS § 392) ning pooltele tõendamiskoormise selgitamata (TsMS § 230 lg 2).

Maakohus andis pooltele tähtaja tõendite esitamiseks koos kohtuotsuse avalikult teatavaks

tegemise ajaga, mis ei ole kooskõlas TsMS § 237 lg-s 1 ja § 329 lg-tes 3 ja 4 sätestatuga. Samas

on maakohus otsuse p-s 16 heitnud kostjale ette oma väidete tõendamata jätmist.

Kostja osales maakohtu menetluses ilma advokaadi või muu õigusteadmisteta esindajata.

Maakohus oleks pidanud pooltega arutama vaidlusaluseid asjaolusid ja suhteid vajalikus

ulatuses nii faktilisest kui õiguslikust küljest ning võimaldama pooltel esitada kõigi asjasse

puutuvate asjaolude kohta õigel ajal ja täielikult oma seisukoha (TsMS § 351). Ringkonnakohus

märgib, et põhjendamiskohustuse rikkumine on ka see, kui maakohus on otsuses küll

põhjendused esitanud, kuid ei ole täitnud menetluslikke eeldusi (näiteks asjaolude

tuvastamiseks) selleks, et kohaseid põhjendusi saaks pooled esitada (Tsiviilkohtumenetluse

seadustik III. Kommenteeritud väljaanne. § 656, lk-d 1147 ja 1151). Põhjendamiskohustuse

rikkumisena saab käsitleda ka olukorda, kui kohus ei ole võtnud seisukohta asjas tähtsate

asjaolude suhtes (Riigikohtu 17. detsembri 2014 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-131-14, p 17).

Ringkonnakohus leiab, et eelmenetluse puudulikkuse tõttu on jäänud välja selgitamata olulised

asjaolud, sh poolte kokkuleppe sõlmimisega seotud täpsed asjaolud, tehtud töö ebakvaliteetsuse

põhjused kui ka lepingu lõppemisega seotud asjaolud ja võimalikud kokkulepped.

10. Kohtuotsus peab olema seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 436 lg 1, § 442 lg 8). Kohus peab

otsuses põhjendama, miks ta ei nõustu hageja või kostja faktiliste väidetega ja ka analüüsima

kõiki tõendeid. Kui kohus mõnda tõendit ei arvesta, peab ta seda otsuses põhjendama. (TsMS

§ 442 lg 8).

Kostja vaidles hageja nõudele vastu mh põhjendustel, et kostjalt tellitud kaitsekile paksus

1,5 mm oli ebapiisav tagamaks veemahuti veekindlust ning et hageja ei taganud keevitustööde

ajal sobivaid tingimusi. Kostja esitas oma väidete tõendamiseks projekti, mille maakohus on

jätnud tõendina hindamata. Maakohus ei ole andnud hinnangut poolte väidete osas, mis

puudutavad kostja väiteid kile servade keevitamiseks sobivate tingimuste puudumise kohta.

Maakohus leidis, et asjakohane ei ole kostja väide, et veemahuti veekindlus võidi saavutada

AS ViaCon Eesti töödega seetõttu, et 1,5 mm kaitsekile paigaldati juba kostja poolt eelnevalt

paigaldatud 1,5 mm kile peale. Millistele tõenditele tuginedes maakohus sellisele järeldusele

jõudis, otsusest ei nähtu. Pooltel on selles osas vaidlus, kuid maakohus ei ole selgitanud pooltele

kohustust oma väiteid tõendada.

11. Ringkonnakohus leiab, et maakohus rikkus TsMS § 656 lg 1 p-des 1 ja 5 sätestatud õigusliku

ärakuulamise ja otsuse põhjendamiskohustuse põhimõtteid ning rikkumise ulatust arvestades

ei saa asja apellatsioonimenetluses lõplikult lahendada. Tsiviilasi tuleb saata maakohtule tagasi

uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis. Uute tõendite kogumine ja esmane hindamine

ringkonnakohtus piiraks poolte võimalust tõendite hindamist vaidlustada.

Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus pooltega arutama õiguslikku olukorda ja tõendamisele

kuuluvaid asjaolusid, samuti selgitama pooltele nende tõendamiskoormist.

Maakohus peab võtma seisukoha kokkulepitud lepingutingimuste osas, kas töö vastab

lepingutingimustele (VÕS § 641 lg 1) ja kas kostja on lepingut oluliselt rikkunud (VÕS § 647

lg 1).

12. Kostja tugineb oma vastuväidetes hageja juhistele töö tegemisel. Kostja väidab mh ka seda,

et kile õmblusi ei õnnestunud keevitada seepärast, et hageja tellijana ei taganud objekti kuivust.

7

Maakohus leidis, et kostja ei ole neid vastuväiteid usutavaks teinud ega tõendanud, et ta on töö

tegemise käigus sellele hageja kui tellija tähelepanu pööranud.

VÕS § 641 lg 3 kohaselt ei vastuta töövõtja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis

tulenes tellija juhistest kui töövõtja juhiseid või eeltöid piisavalt kontrollis.

Riigikohus on selgitanud, et juhise andmiseks VÕS § 641 lg 3 järgi saab pidada ka olukorda,

kus tellija valib erinevate töövõtja pakutud variantide vahel. Samas kui tellija valib sellisel juhul

variandi, mis töö spetsiifiliseks kasutusotstarbeks ei sobi, vabaneb töövõtja vastutusest VÕS

§ 641 lg 3 järgi üksnes siis, kui ta on kas enne või pärast variantide välja pakkumist tellijale

selgitanud selle variandi sobimatuse aluseks olevaid asjaolusid või juhtinud tellija tähelepanu

sellega kaasnevatele riskidele ning tellija jääb töövõtja selgitustele vaatamata oma valikule

kindlaks (tsiviilasi nr 2-16-16481/77 p 20). Selgituste andmise tõendamiskoormus on töövõtjal.

Maakohus kostjale seda ei selgitanud. Asja uuel arutamisel tuleb maakohtul selgitada pooltele

tõendamiskoormist ning hinnata, kas praegusel juhul vabaneb kostja töövõtjana võimalikust

vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel.

Tellija juhiste kontrollikohustus ja informatsioonikohustused lasuvad töövõtjal tema eeldatava

professionaalsuse tõttu ja seda eelkõige juhul, kui tellija on vastaval tegevusalal eriteadmisi

mitteomav isik. Käesoleval juhul on tellijaks peatöövõtja ja kostja on töid teostanud alltöövõtu

korras. Asja uuel läbivaatamisel peab maakohus hindama, kas nimetatud asjaolu võib avaldada

mõju kostja kui töövõtja selgitamiskohustusele. Kostja saab tõendada, et hageja on antud

tegevusalal eriteadmisi omav isik.

13. Kui asjas leiab tuvastamist, et töö ei vastanud lepingutingimustele ja kostja ei vabane

vastutusest VÕS § 641 lg 3 alusel, oli hagejal õigus kasutada õiguskaitsevahendeid ja mh

lepingust taganeda (VÕS § 647 lg 3). Taganemisõiguse teostamise eelduste osas kehtivad

VÕS § 116-118 koos VÕS § 647 sätestatud erisustega. Maakohus nõustudes hageja

seisukohaga, et hagejal oli õigus lepingust taganeda, on jätnud nimetatud eeldused

kontrollimata.

Selleks, et lugeda lepingupool lepingust taganenuks, peavad olema täidetud nii taganemise

materiaalsed kui ka formaalsed eeldused. Lisaks sellele, et tegemist peab olema olulise

lepingurikkumisega (VÕS § 116 lg 2), peab taganemisavaldus olema tehtud mõistliku aja

jooksul pärast lepingurikkumisest teadasaamist (VÕS § 118 lg 1). Lepingupool saab lepingust

taganeda taganemisavalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 188 lg 1).

Taganemisavaldus on ühepoolne tehing TsÜS § 67 lg-te 1 ja 2 mõttes, mis tähendab, et selles

peab sisalduma kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus.

Taganemisavalduses peab seega olema väljendatud selle teinud isiku tahe lepinguline võlasuhe

lõpetada. Konkludentne on seejuures selline tahteavaldus, millest vastavalt tahteavalduse

tegemise asjaoludele võib välja lugeda avalduse tegija tahte tuua kaasa õiguslik tagajärg (vt

Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-18-109972/115 p-d 12 ja 14).

Maakohus taganemise eeldusi ei tuvastanud (seejuures ei võtnud maakohus seisukohta, kas

tegemist võis olla konkludentse tahteavaldusega). Otsuses puudub selles osas tõendite analüüs

(maakohus viitab üksnes poolte e-kirjavahetusele) ja hindamata on nii kostja 11. märtsi 2019

e- kiri hagejale kui ka kostja väide, et leping lõppes poolte kokkuleppel.

14. Maakohtul tuleb tuvastada lepingu lõppemise alus (sh kas leping lõppes hageja poolse

lepingust taganemisega) ja poolte võimalikud kokkulepped lepingu lõpetamisel. Hageja kahju

hüvitamise nõue võib olla välistatud, kui see oli lepingu lõpetamise kokkuleppe üheks

tingimuseks. Kostja esindaja 18. veebruari 2020 e-kirjas hageja esindajale väidab kostja, et

leping lõppes kostja poolse ülesütlemisega. Maakohus peab kostja seisukohta lepingu

lõppemise aluse osas täpsustama.

8

15. Ringkonnakohus märgib, et nii kahju hüvitamise nõudmiseks kui ka lepingust taganemiseks

peavad olema täidetud omad eeldused ja kahju hüvitamise nõude saab esitada ka siis, kui hageja

on lepingust taganemise õiguse kaotanud (Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-145-14 p 27).

Kui asjas ei leia tuvastamist, et hageja on lepingust kehtivalt taganenud, jääb kostjale ka

võimalus tõendada, et rikkumine oli vabandatav VÕS § 103 alusel.

16. Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole kahju suurusele vastu vaielnud.

31. detsembri 2020 menetlusdokumendile on lisatud kostja esindaja e-kiri hageja esindajale,

milles on vaidlustatud nii asendustöö tasu kui ka muude kulude suurus. Kostja märkis, et kõik

hageja täiendavad kulud, mis tekkisid kostja tehtud töödest, olid hageja enda risk, kuivõrd

hageja soovis projektis märgitust õhema kaitsekile paigaldamist. Maakohus ei ole neile kostja

väidetele vastanud.

17. Põhimõtteliselt peab kõiki kahju hüvitamise nõude aluseks olevaid asjaolusid TsMS § 230

lg 1 esimese lause järgi tõendama hageja. VÕS § 103 lg 1 teise lause järgi eeldatakse siiski, et

kohustuse rikkumine ei ole vabandatav ja kostja peab kahju hüvitamise kohustusest

vabanemiseks tõendama, et rikkumine oli vabandatav. Kui hageja on tõendid kahju suuruse

kohta esitanud ja kostja vaidleb kahju suurusele vastu, peab ta oma vastuväiteid tõendama,

näiteks esitama tõendid tehtud kulutuste mittevajalikkuse või makstud tasu ülepaisutatuse

kohta.

Hageja (tellija) võib lepingu rikkumise korral nõuda kahju hüvitamist, kui on täidetud eelkõige

järgmised üldised eeldused: võlgnik on lepingut rikkunud (VÕS § 115 lg 1); võlgnik vastutab

lepingu rikkumise eest (VÕS § 115 lg 1); tellijale (võlausaldajale) on tekkinud või tekib kahju

(VÕS § 127 lg 1, § 128); kahju on hõlmatud rikutud lepingulise kohustuse kaitse-eesmärgiga

(VÕS § 127 lg 2); kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena võlgnikule lepingu sõlmimise ajal

ettenähtav, v.a kui kahju tekitati tahtlikult või raske hooletuse tõttu (VÕS § 127 lg 3); rikkumise

ja kahju vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg 4).

Kahjuhüvitist võivad vähendada nii kahjustatud isiku saadav kasu (VÕS § 127 lg 5) kui ka tema

enda osa kahju tekkimisel või suurenemisel (VÕS § 139), samuti võib kahju hüvitist piirata

kohus VÕS § 140 lg 1 alusel.

18. TsMS § 173 lg 3 teise lause alusel jääb menetluskulude jaotus maakohtu otsustada asja uuel

läbivaatamisel.

/allkirjastatud digitaalselt/

Triin Uusen-Nacke

/allkirjastatud digitaalselt/

Andra Pärsimägi

/allkirjastatud digitaalselt/

Kersti Kerstna-Vaks