2-20-10571/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Villem Lapimaa ja Ande Tänav

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

27. mai 2021. a, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-10571

Tsiviilasi

Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha hagi

Eesti Practical-laskmise Ühingu vastu Eesti Practical-

laskmise Ühingu 15. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 31. detsembri 2020. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Eesti Practical-laskmise Ühingu apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Mittetulundusühing Laskespordiklubi

Alpha (registrikood 80270050), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ksenia Kravtšenko

Kostja

(apellant)

Eesti

Practical-laskmise

Ühing

(registrikood

80201273),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaadi abi Rein Laid

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 31. detsembri 2020. a otsus osas, milles maakohus

mõistis Eesti Practical-laskmise Ühingult Mittetulundusühingu Laskespordiklubi

Alpha kasuks välja menetluskulude hüvitise 3013 eurot ületavas osas. Jätta selles

osas hageja menetluskulude kindlaksmääramise taotlus rahuldamata.

2. Jätta maakohtu otsus ülejäänud osas muutmata.

3. Rahuldada apellatsioonkaebus osaliselt.

4. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Eesti Practical-laskmise Ühingu kanda. Mõista

Eesti Practical-laskmise Ühingult Mittetulundusühingu Laskespordiklubi Alpha

kasuks välja menetluskulude hüvitis apellatsiooniastmes kantud kulude eest 1137,5

eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda alates otsuse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses

sätestatud määras.

5. Otsuse tervikresolutsioon on järgmine:

5.1. Hagi rahuldada.

2 (9)

5.2. Tunnistada kehtetuks Eesti Practical-laskmise Ühingu 15. juuli 2020

elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsus “Arvata MTÜ-u Eesti Practical-

laskmise Ühing liikmete hulgast välja MTÜ Laskespordiklubi Alpha”.

5.3. Jätta menetluskulud kostja kanda.

5.4. Mõista

Eesti

Practical-laskmise

Ühingult

Mittetulundusühingu

Laskespordiklubi Alpha kasuks välja menetluskulude hüvitis 4150,5

(3013+1137,5) eurot. Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

alates otsuse jõustumisest kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike

1 teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigikohtule 30 päeva jooksul

alates otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult

teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel.

Kassatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse

ulatusest. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti

esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja

kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Mittetulundusühing Laskespordiklubi Alpha (hageja) esitas 22. juulil 2020 Harju

Maakohtule Eesti Practical-laskmise Ühingu (kostja) vastu hagi, milles palus tuvastada kostja

15. juulil 2020. a elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsuse tühisuse või alternatiivselt

tunnistada see otsus kehtetuks. Hageja esitas 12. oktoobril 2020 hagi täpsustuse, milles palus

15. juuli 2020. a elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistada.

1.1. Täpsustatud hagi kohaselt on hageja kostja liige alates 18. juulist 2008. 25. juuni 2020

kostja juhatuse koosolekul otsustati saata kostja liikmetele otsustamiseks eelnõu hageja

väljaarvamise kohta kostja liikmete hulgast. 26. juunil 2020 edastas kostja juhatus liikmetele e-

postiga otsuse eelnõu otsuse vastuvõtmiseks üldkoosolekut kokku kutsumata ja lisana

hääletussedeli. Otsuse eelnõus oli märgitud: „MTÜ-u Eesti Practical-laskmise Ühing liikme

MTÜ Laskespordiklubi Alpha osade füüsilisest isikust liikmete poolt, mis on omistatav ka MTÜ-

le Laskespordiklubi Alpha kui juriidilisele isikule, on tõsiselt ja korduvalt rikutud ning mitte

kinni peetud EPLÜ juhtorganite poolt seaduslikult antud juhistest ja korraldustest, on korduvalt

kahjustatud EPLÜ mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustele ning postitustega

sotsiaalmeedias, millest tulenevalt EPLÜ liikme MTÜ Laskespordiklubi Alpha ja tema osade

füüsilisest liikmete tegevus on hakanud tõsiselt häirima EPLÜ põhikirja punkt 2.1 sätestatud

eesmärkide täitmist“. Mingeid muid selgitusi, s.o mida konkreetselt on rikutud ja kuidas on

kahjustatud kostja mainet ja millega on häiritud kostja eesmärkide täitmist, otsuse eelnõu ei

sisaldanud. Hageja esitas 14. juulil 2020 kostja juhatusele otsuse eelnõule vastuväited ja

hääletas sellele vastu. Hageja tõi vastuväites esile, et ta ei ole rikkunud kostja põhikirja p-des

3.7 ja 4.2.5 sätestatud kohustusi, mis võiksid kaasa tuua liikme väljaarvamise ühingust. Lisaks

puudub alus hageja väljaarvamiseks põhikirja p 5.3 järgi. Kostja edastas 15. juulil 2020 ühingu

liikmetele e-postiga elektrooniliselt peetud üldkoosoleku protokolli, millest nähtub, et hageja

on kostja liikmete hulgast välja arvatud.

3 (9)

1.2. Hageja pole pannud toime rikkumisi, mille alusel teda oleks saanud liikmete hulgast välja

arvata. Otsuse eelnõust ei ole võimalik aru saada, milliseid kostja juhiseid ja korraldusi on

hageja rikkunud, millised nendest väidetavatest rikkumistest on olnud korduvad ja tõsised.

Hageja ja tema füüsilistest isikutest liikmed ei ole jätnud täitmata kostja juhtorgani kehtestatud

akte ning ei ole kahjustanud kostja mainet põhjendamatute kaebustega riigiasutustele ning

postitustega sotsiaalmeedias. Kostja selgitused ja põhjendused otsuse eelnõus on otsitud ning

sisaldavad valeväiteid. Hageja ega tema füüsilistest isikutest liikmete tegevuses ei ole olnud

midagi sellist, mis saaks häirida kostja põhikirja p-s 2.1 sätestatud eesmärkide täitmist. Lisaks

ei ole kostja teinud hagejale tema ega tema füüsilisest isikust liikmete tegevuse kohta enne

25. juunit 2020 etteheiteid. Seega on otsus hageja kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta

vastuolus

kostja

põhikirja

p-ga 3.7.

Hageja

palub

tunnistada

otsus

kehtetuks

mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 24 lg 1 alusel.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Hagejal puudub õigus nõuda

otsuse tühisuse tuvastamist või kehtetuks tunnistamist (MTÜS § 24 lg 3, § 221 lg 3 p 4), kuna

ta ei lasknud kanda hääletamisprotokolli oma vastuväidet otsusele.

2.1. Kostja tõi lõplikes seisukohtades esile, et hageja on kahjustanud kostja mainet, esitades

korduvalt alusetuid kaebusi erinevatele riigi ametiasutustele. Lisaks on hageja eiranud nii kostja

kui ka Vabariigi Valitsuse korraldusi. Hageja korraldas võistlusi eriolukorrast tingitud keelu

ajal. Mh ei ole hageja austanud kostja juhatuse ja kohtunikekogu komitee otsuseid. Lisaks on

hageja takistanud kostja tegevust. Teatud ajal oli kostja konto kasutamisele juurdepääs üksnes

YY, kes on ka hageja juhatuse liige. YY tegevuse tulemusena jäid üle kandmata kostja laskurite

maailmameistrivõistluste võistlustasud, kuivõrd YY seadis ülekande eelduseks üksnes iseenda

poolt juhitava hageja nõusoleku, mida aga ei saadud. Eeltoodu tõttu olid kostja juhatuse liikmed

sunnitud ajutiselt ise maksma võistlustasud laskurite eest. Hageja on korduvalt rikkunud nii

asjaajamisel kui ka võistluste korraldamisel eesti keele nõudeid. Hageja liikmed on teinud

poliitilisi avaldusi. Nimelt laulsid nad Euroopa meistrivõistlustel Eesti koondise liikmetena

Venemaa Föderatsiooni hümni, kuid Eesti Vabariigi hümni ei lauldud. Kuna kostja tegeleb

laskespordi edendamisega, siis taoliste poliitiliste avalduste tegemist ei saa aktsepteerida. Hagis

märgib hageja, et ühelegi rikkumisele või puudusele polnud kostja varem tähelepanu juhtinud.

Samas hagist nähtub, et hageja sai 2020. a mais kostjalt kirja, milles viidati keelenõuete

rikkumisele. Lisaks võib hagist välja lugeda, et hageja tegemistes esines ka varem rikkumisi.

Seega on hageja ise tunnistanud, et rikkumisi esines.

3. Maakohus võttis 1. detsembri 2020. a määrusega vastu osalise loobumise hagist, lõpetas

menetluse üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamise nõude osas ning jätkas menetlust

üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas 31. detsembri 2020. a otsusega hagi ja tunnistas kehtetuks kostja

15. juulil 2020 elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsuse arvata hageja kostja liikmete hulgast

välja.

4.1. Kostja on alusetult väitnud, et hagi on muudetud selliselt, et tal ei olnud võimalik hagi

kohta seisukohta esitada. Hageja taotles hagis üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamist ning

alternatiivselt sama otsuse kehtetuks tunnistamist. Hageja täpsustas 12. oktoobri 2020

avaldusega oma seisukohti, kuid ei esitanud uusi põhjendusi ega tõendeid. Kostja on

19. oktoobri 2020 määruskaebuses kinnitanud, et teadis hageja 12. oktoobri 2020 avaldusest.

Hageja nõudele üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks on kostja viidanud ka hagi

vastuses. Asjaolu, et hagi menetlusse võtmise määruses ei ole hagi esemena eraldi nimetatud

kehtetuks tunnistamise nõuet, ei saanud kostjale mõistlikult tekitada arvamust, et kohus seda

nõuet ei menetle. Kuna tegemist oli alternatiivse nõudega ja hagi alus oli mõlema nõude osas

4 (9)

sama, ei olnud kostjal takistusi vastuväidete õigeaegseks esitamiseks. Sellele vaatamata

arvestas kohus otsuse tegemisel ka kostja 18. detsembri 2020 avalduses esitatud põhjendustega.

Põhjendamatu on ka kostja etteheide, et talle ei võimaldatud ärakuulamist, sest kostja teatas

hagi vastuses, et on nõus kirjaliku menetlusega ega taotlenud istungi pidamist ka hilisemas

menetluses.

4.2. Kostja on väitnud alusetult, et hageja ei saa otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda, kuna

pole lasknud protokollida oma vastuväidet vaidlusalusele otsusele. Hageja põhjendas

vaidlusaluse otsuse vastu hääletamist 14. juuli 2020. a avalduses kostja juhatusele. Avaldus on

saadetud samale e-posti aadressile, millele kostja palus liikmetel edastada oma seisukohad

vaidlusaluse otsuse kohta. Kostja on fikseerinud hääletusprotokollis hageja vastuhääle.

Arvamust enda väljaarvamise aluste puudumise kohta põhjendas hageja kostjale ka

30. juuni 2020 avalduses. Seega esitas hageja vaidlusalusele otsusele vastuväite MTÜS § 24

lg 3 tähenduses. Protokolli koostamise eest vastutas kostja, mitte hageja. Hageja seisukohtade

kajastamata jätmine protokollis oli kostja otsustus, mille eest hageja ei vastuta. Lisaks arvestas

kohus õigusteoorias avaldatud seisukohaga, et elektroonilise hääletamise korral võib otsuse

kehtetuks tunnistamist nõuda ka vastuväite protokollimiseta.

4.3. Kohus saab üldkoosoleku otsuse õiguspärasust kontrollida ainult nende faktiliste

asjaolude pinnalt, millega üldkoosoleku otsust on selle eelnõus põhjendatud. Põhjendused

peavad olema esitatud sellise täpsusega, et nende tegelikkusele vastavust on võimalik

kontrollida. Protokollis kajastamata asjaolud ei saa olla otsuse tegemise aluseks. Praegusel

juhul ei sisaldu otsuse eelnõus ühtegi põhjendust, mille asjaolud oleks otsuse alusel kindlaks

tehtavad. See on piisav otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Liikmetele hääletamiseks esitatud

otsuse eelnõust ei selgu, kes on isikud, kelle tegusid hagejale kostja liikme kohustuste

rikkumisena omistatakse, ning milliseid konkreetseid tegusid hagejale ette heidetakse.

Vaidlusalune otsus on ebamääraselt põhjendatud ega ole kooskõlas kostja põhikirja ega ka

seadusega, mistõttu tunnistas kohus otsuse tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg 1

järgi kehtetuks.

4.4. Kostja on sisustanud vaidlusaluse otsuse põhjendusi 18. detsembri 2020. a avalduses,

kuid ei ole võimalik teha kindlaks, et just neid juhtumeid on peetud silmas otsuse eelnõu

põhjendustes. Samas isegi kui eeldada kostja 18. detsembri 2020. a avalduses toodud

faktiväidete õigsust, ei annaks need alust hageja väljaarvamiseks, sest:

• pole teada, millistel konkreetsetel asjaoludel on hageja kostjat Kultuuriministeeriumi

ees süüdistanud seaduste rikkumises ja diskrimineerimises. Kostja väitel on

ministeerium need süüdistused ümber lükanud;

• pole teada, mis konkreetseid Andmekaitse Inspektsioonile esitatud kaebusi on kostja

silmas pidanud, kuid kostja väitel pole inspektsioon rikkumisi kostja tegevuses

tuvastanud;

• pole mõistetav, kas kostja etteheide hageja juhatuse liikmele YY laskesportlaste e-posti

aadresside kasutamisest oli vaidlusaluse otsuse aluseks või on kostja lihtsalt pidanud

vajalikuks seda ära märkida. Juhtumi asjaolud on täpsustamata. Pole teada, kas YY on

tegutsenud hageja nimel või huvides. YY on olnud ka kostja juhatuse liige, mistõttu

võib probleem esineda hoopis kostja ja tema endise juhatuse liikme vahelises

õigussuhtes;

• pole täpsustatud, mis konkreetseid võistlusi on hageja korraldanud osalejate tervist ja

elu ohtu seades;

• pole täpsustatud, milliseid konkreetseid juhtumeid on kostja pidanud vajalikuks

märkida ära tema juhatuse ja kohtunikekogu komitee otsuseid mitteaustavatena, mida

on peetud laimuks ja kas eelnimetatuga seotud hageja liige C tegutses hageja nimel või

5 (9)

huvides. Samuti see, kas eelnimetatu oli vaidlusaluse otsuse põhjenduseks või pidas

kostja lihtsalt vajalikuks seda nimetada;

• hageja juhatuse liikme YY poolt võistlustasude üle kandmata jätmisega puudutab tema

tegevust kostja juhatuse liikmena. Hageja ei saa liikmena vastutada kostja juhatuse

liikme tegevuse eest; ning

• pole selge, miks on Venemaa Föderatsiooni hümni laulmist ja Eesti hümni mittelaulmist

HH poolt 2013. a ja DD poolt 2016. a omistatud hagejale. Kostja pole ka selgitanud,

kuidas takistasid need ammused sündmused tema põhikirjaliste eesmärkide täitmist

selliselt, et oleks õigustanud liikme väljaarvamine 2020. a suvel.

Kostja ei ole ühegi eelnimetatud faktiväite osas selgitanud, kuidas oli tema eesmärkide täitmine

põhikirja p 2.1 järgi häiritud. Igasugune tegevuse häirimine ei saa anda alust

mittetulundusühingu liikme väljaarvamiseks. Probleem peab olema piisavalt tõsine.

Väljaarvamise alused on reguleeritud põhikirja p-s 3.7. Vaidlusaluses otsuses pole aga mingeid

kontrollimist võimaldavaid põhjendusi häirimise ulatuse ja kostjale kaasnenud negatiivse mõju

ulatuse kohta. Seega pole võimalik teha kindlaks, kas hageja väljaarvamiseks esines mõni

põhikirja p 3.7 nimetatud alus.

Poolte seisukohad

Apellatsioonkaebus

5. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata.

5.1. Maakohus on ebaõigesti tuvastanud asjaolud ja see tingis ebaõige lahendi tegemise.

Kohus on ebaõigesti hinnanud kostja esitatud tõendeid ja faktiväiteid, mis on viinud TsÜS § 38

ebaõige kohaldamiseni. Maakohus jättis kohaldamata ka MTÜS § 16 lg 2.

5.2. Maakohus on rikkunud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 333 lg-s 1 sätestatud

vastuväite lahendamise korda ning jätnud kostja 17. detsembril 2020 esitatud vastuväite

lahendamata. Maakohus võttis 22. septembri 2020. a määrusega menetlusse hagi kostja

15. juulil 2020. a elektrooniliselt peetud üldkoosoleku otsuse tühisuse tuvastamiseks. Hageja

esitas täpsustatud hagis nõude üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kuid kohus

kostjalt hageja täpsustatud nõude kohta vastuse esitamist ei nõudnud. Kummastav on kohtu

seisukoht, et olenemata asjaolust, et hagi menetlusse võtmise määruses ei ole hagi esemena

eraldi nimetatud kehtetuks tunnistamise nõuet, ei saanud kostjale mõistlikult tekkida arvamust,

et kohus seda nõuet ei menetle. Hagi menetlusse võtmise määrusega teeb kohus

menetlusosalistele teatavaks, millist nõuet kohus menetleb. Kohus võttis 1. detsembri 2020. a

määrusega vastu hagist osalise loobumise, lõpetas menetluse üldkoosoleku otsuse tühisuse

tuvastamise nõude osas ning jätkas menetlust sama otsuse kehtetuks tunnistamise nõude osas.

Seega muutis kohus määrusega menetlusse võetud hagi alust ning asus hageja muudetud nõuet

menetlema, kuid ei küsinud kostja vastust menetlusse võetud üldkoosoleku otsuse kehtetuks

tunnistamise nõude kohta.

5.3. Hageja ei saa tugineda vaidlusaluse otsuse kehtetusele, kuna ta osales 15. juuli 2020. a

otsuse tegemisel, kuid ta ei lasknud protokollida oma vastuväidet otsusele (MTÜS § 24 lg 3).

Kuna otsus võeti vastu üldkoosolekut kokku kutsumata, jättis kohus kohaldamata ka MTÜS

§ 221 lg 3 p 4. Nimelt peab mittetulundusühingu liige, kes on otsuse suhtes jäänud

eriarvamusele, esitama juhatusele kui protokolli koostajale nõude tema eriarvamuse sisu

kandmiseks hääletusprotokolli. Hageja seda ei teinud. Ka hageja 14. juulil 2020 kostjale

esitatud seisukoht 26. juuni 2020 otsuse eelnõu kohta ei sisalda hageja taotlust kanda

hääletusprotokolli hageja vastuväide otsuse kohta. Lisaks nähtub 15. juuli 2020. a

hääletusprotokollist, et hageja kostja liikmena ei esitanud MTÜS § 221 lg 3 p 4 järgi nõuet

kanda tema eriarvamus hääletusprotokolli. Seega puudub hagejal õigus nõuda otsuse kehtetuks

6 (9)

tunnistamist ning kohus leidis ebaõigesti, et hageja seisukohtade protokollis kajastamata

jätmine oli kostja otsustus. Maakohus arvestas ebaõigesti õigusteoorias avaldatud seisukohaga,

et elektroonilise hääletamise korral võib otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda vastuväite

protokollimiseta. Kohus ei arvestanud, et see õigusteoreetiline seisukoht avaldati 2015. a-l, kuid

MTÜS § 221 lg 3 p 4 võeti vastu 2020. a-l.

5.4. Kohus leidis ebaõigesti, et kohus saab üldkoosoleku otsuse õiguspärasust kontrollida

ainult nende faktiliste asjaolude pinnalt, millega üldkoosoleku otsust on selle eelnõus

põhjendatud. Kohtu seisukoht on vastuolus MTÜS § 16 lg-ga 2 ning jätab arvestamata kostja

kohtumenetluses esitatud asjaolud ja põhjendused vaidlustatud otsuse tegemise põhjustest.

Maakohus on sisuliselt piiranud kostja kui mittetulundusühingu ja selle liikmete

otsustusvabadust osas, keda aktsepteerida kostja liikmena ja keda mitte. Maakohus ei ole

vaidlustatud otsuses põhjendanud, miks MTÜS § 16 lg 2 ei kuulu kohaldamisele.

15. juuli 2020. a hääletustulemustest on näha, et kostja liikmetest pea kõik olid seisukohal, et

hageja tuleb kostja liikmete hulgast välja arvata. Hageja väljaarvamise põhjused olid liikmetele

teada ning otsus võeti vastu tuginedes nendele teadmistele. Asjaolu, et kostja ei olnud otsuse

eelnõus toonud välja kõiki juhtumeid, mis olid kogumis aluseks hageja väljaarvamisele, ei

tähenda, et hagejal on õigus ühingu liikmete tahte vastaselt olla ühingu liige. Hageja

väljaarvamise otsus oli piisavalt selge, kõigile kostja liikmetele arusaadav ja motiveeritud.

Kostjal ja tema liikmetel on seadusest ning põhikirjast tulenev õigus otsustada, kes MTÜ

liikmete hulka kuulub ning selle õiguse realiseerimiseks on kostjal õigus ka kooskõlas seaduse

ja põhikirjaga liikmeid välja arvata. Alusetu on hageja seisukoht, et hageja kostja liikmete

hulgast väljaarvamine põhines asjaolul, et hageja liikmetest on suur osa vene kogukonda

kuuluvad inimesed. Osa vaidlustatud otsuse poolt hääletanud klubidest saavad ka ennast

nimetatud määratluse alla paigutada, kuid nad hääletasid hageja väljaarvamise poolt. Seega ei

rajane vaidlustatud otsus lubamatutele alustele. Lisaks on kostja liikmed 27. jaanuari 2021. a

otsusega juba teistkordselt ja kehtivalt arvanud hageja kostja liikmete hulgast välja.

5.5. Maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel ületanud kaalumispiire. Kohus ei

arvestanud kostja vastuväiteid hageja menetluskulu nimekirjale. Hageja lepinguliste esindajate

tunnitasu 228 eurot (koos käibemaksuga) ületab oluliselt keskmist sarnase õigusteenuse eest

makstavat tasu. Lisaks ei ole jälgitav, millisel põhjusel tuleb kostjal hüvitada hageja kahe

lepingulise esindaja keskmisest kõrgem tunnitasu (TsMS § 175 lg 3). Praegune vaidlus ei olnud

keerukas. Samuti ei olnud mitme lepingulise esindaja osalemine menetluses tingitud esindaja

vahetamise vajadusest. Lisaks mõistis kohus kostjalt välja 27. detsembri 2020. a hagi tagamise

avalduselt

tasutud

riigilõivu

50 eurot,

vaatamata

sellele,

et

maakohus

rahuldas

25. jaanuari 2021. a

määrusega

kostja

12. jaanuari 2021. a

määruskaebuse,

tühistas

28. detsembri 2020. a hagi tagamise määruse ja jättis määruskaebusega seotud menetluskulud

hageja kanda.

6. Hageja vaidles kaebusele vastu ja palus jätta kaebuse rahuldamata.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel osaliselt

tühistada menetluskulude kindlaksmääramise osas. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue

otsuse. Ülejäänud osas jääb maakohtu otsus TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel muutmata.

Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.

8. Pooled vaidlevad selle üle, kas esineb alus kostja 15. juuli 2020. a üldkoosoleku otsuse,

millega arvati hageja kostja liikmete hulgast välja, kehtetuks tunnistamiseks. Ringkonnakohus

leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

9. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et maakohus rikkus TsMS § 333 lg 1 teist lauset, kui ei

lahendanud kostja vastuväidet kohtu tegevusele määrusega ega võtnud seisukohta selle kohta

7 (9)

ka otsuse resolutsioonis. Samas on tegemist üksnes formaalse rikkumisega, mis ei anna alust

maakohtu otsuse tühistamiseks. Maakohus põhjendas otsuses, miks ta ei nõustu kostja

vastuväitega. Ringkonnakohus nõustub selles osas maakohtu põhjendustega. Hageja esitas

otsuse kehtetuks tunnistamise nõude juba algses hagis alternatiivse nõudena. See, et kostja sai

aru sellest ning ka asjaolust, et maakohus ka nimetatud nõude menetlusse võttis, nähtub selgelt

kostja vastusest hagile, kus kostja on esitanud vastuväited otsuse kehtetuks tunnistamise

nõudele. Seega oli kostja vastuväide ilmselgelt põhjendamatu.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et hageja on MTÜS § 24 lg 3 järgi isikuks,

kel on õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlusalune üldkoosoleku otsus võeti vastu

MTÜS § 221 alusel üldkoosolekut kokku kutsumata. Hagi lisaks 15 olevast hageja kirjalikust

seisukohast ja häälest üldkoosolekul nähtub, et hageja esitas selles lisaks vastuhäälele ka

põhjendatud seisukoha, milles leidis, et otsuse vastuvõtmine ei ole lubatav, kuna selleks ei ole

õiguslikku alust. MTÜS § 221 lg 4 kohaselt on hageja seisukoht hääletusprotokolli lahutamatu

lisa. Seega on hageja seisukohas sisalduv vastuväide kantud hääletusprotokolli ning hageja võis

nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Kuivõrd eelnõu kohta esitatud seisukoht on seadusest

tulenevalt protokolli osa, ei ole nõutav, et selle sisu eraldi protokolli kantaks. MTÜS § 221 lg 3

p 4 on asjakohane olukorras, kus eriarvamuse sisu sisaldub kusagil mujal kui MTÜS § 221 lg 2

järgi eelnõu kohta esitatud seisukohas.

11. MTÜS § 24 lg 1 kohaselt saab nõuda üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamist, mis on

vastuolus seaduse või põhikirjaga. MTÜS § 16 lg 1 kohaselt võib MTÜ liikme välja arvata

põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Kostja põhikirja p 3.7 kohaselt võib kostja liikme välja

arvata, kui ta ei täida põhikirja, IPSC konstitutsiooni, reegleid või määrusi; on kostja mainet

oluliselt kahjustanud või tekitanud materiaalset kahju või on jätnud tasumata liikmetele

kehtestatud maksud või jätab süstemaatiliselt täitmata kostja valitud organite ning juhtide

pädevuse piirides kehtestatud akte. MTÜS § 16 lg 2 kohaselt võib liikme sõltumata põhikirjas

sätestatust välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral kahjustamise

tõttu. MTÜ liikme väljaarvamise otsuse saab seega kehtetuks tunnistada, kui liikme

väljaarvamiseks ei ole täidetud põhikirjas ega MTÜS § 16 lg-s 2 sätestatud eeldused. Asjaolud,

mis on liikme väljaarvamise aluseks, peab välja tooma ja tõendama MTÜ.

12. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses tuginenud ühelegi konkreetsele asjaolule, mis võiks olla

kas kostja põhikirja p 3.7 või MTÜS § 16 lg 2 järgi hageja väljaarvamise aluseks. Ekslik on

kostja seisukoht, et liikme väljaarvamise põhjendamiseks piisab üksnes sellest, et väljaarvamise

poolt on hääletanud enamus kostja liikmeid. Sellist alust liikme väljaarvamiseks ei näe ette ei

kostja põhikiri ega seadus. Liikme väljaarvamine ei ole eeltoodust tulenevalt MTÜ suvaotsus,

vaid selleks peab olema selge alus, mis põhineb konkreetsetel asjaoludel. Ringkonnakohtu

hinnangul ei ole kostja apellatsioonkaebuses esitanud asjaolusid, mis võiksid olla hageja

väljaarvamise aluseks. Ainus konkreetne etteheide hagejale, mis apellatsioonkaebusest nähtub,

on see, et hageja on väidetavalt esitanud praeguses menetluses hagi tagamise avaldustes

valeväiteid. See hilisem asjaolu ei saanud aga olla liikme väljaarvamise aluseks. Ülejäänud

apellatsioonkaebuse väited hageja ebaausa käitumise ja kostja maine kahjustamise kohta on

esitatud abstraktselt, seostamata neid hageja konkreetsete tegudega. Ka kostja etteheited

maakohtu otsusele on abstraktsed. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses konkreetselt välja toonud,

milliseid tõendeid on maakohus valesti hinnanud, millised asjaolud valesti tuvastanud või

milliseid asjaolusid valesti hinnanud. Seega ei ole kostja väljatoonud ega tõendanud asjaolusid,

mis võiksid olla aluseks hageja väljaarvamisele, mistõttu ei ole alust maakohtu otsust selles

osas muuta. Piisav ei ole kostja väide, et tema liikmed teavad hageja väljaarvamise põhjusi.

Kohtumenetluses pidi kostja väljaarvamise aluseks olevad asjaolud ka kohtule esitama ning

neid tõendama.

13. Maakohtu otsuse muutmiseks ei anna alust ka kostja väide, et kostja üldkoosolek on 15.

juuli 2020 otsuse 27. jaanuari 2021 otsusega kinnitanud. Hageja on välja toonud, et ta on ka

8 (9)

uue otsuse vaidlustanud, mistõttu ei välista uue otsuse tegemine MTÜS § 24 lg 2 järgi varasema

otsuse kehtetuks tunnistamist.

14. Kostja on vaidlustanud ka menetluskulude hüvitise suuruse, mis talt maakohtu otsusega

hageja kasuks välja mõisteti. Ringkonnakohus leiab, et kostja apellatsioonkaebus on selles osas

osaliselt põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja esindaja tunnitasumäär 190

eurot ületab oluliselt keskmist advokaadi tunnitasu määra. Hageja teise esindaja tunnitasumäär

130 eurot vastab ligikaudu ringkonnakohtus keskmiselt küsitavale advokaadi tasumäärale.

Maakohus on põhjendamatult lähtunud esindajate tasumäära põhjendatuse hindamisel

esindajate keskmisest tasumäärast. Olukorras, kus hagejat esindasid kaks esindajat, kellel olid

erinevad tunnitasumäärad, tulnuks hinnata eraldi mõlema tasumäära põhjendatust ja

vajalikkust. Tegemist ei ole eriliselt keerulise asjaga, mis võiks õigustada keskmist tasumäära

oluliselt ületavat tasumäära. Seega loeb ringkonnakohus põhjendatud tunnitasumääraks

mõlemal esindajal 130 eurot. Ringkonnakohus nõustub kostjaga ka selles, et praeguses asjas ei

esine TsMS § 175 lg-s 3 toodud aluseid, mis õigustaksid mitme lepingulise esindaja kulude

hüvitamist. Maakohtule esitatud menetluskulude nimekirjast nähtuvalt on esindajad teinud

dubleerivat tööd vastuse koostamisel määruskaebusele ja hagi tagamise määruse täitmise

nõudmisel. Seega ei ole põhjendatud nende tegevuste dubleeriv ajakulu 2 tundi. Ülejäänud

menetlustoimingute tegemisel ei nähtu, et esindajad oleksid üksteise tegevust dubleerinud.

Seega arvestades ka seda, et maakohus pidas põhjendamatuks hageja esindaja ajakulu 5 tunni

ulatuses, on hageja põhjendatud ja vajalik esindajakulu maakohtu menetluses 16,75 tundi

(23,75-5-2) tunnitasuga 130 eurot, millele lisandub käibemaks, s.o kokku 2613 eurot.

15. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et maakohus on talt põhjendamatult välja mõistnud

27. detsembri 2020 hagi tagamise avalduselt hageja tasutud riigilõivu 50 eurot. Maakohus

rahuldas algselt selle avalduse. Seega ei olnud tegemist ilmselgelt põhjendamatu avaldusega ja

maakohtul ei olnud otsuse tegemise ajal alust jätta sellelt tasutud riigilõivu kostjalt välja

mõistmata. Kuigi hagi tagamise määrus pärast maakohtu otsuse tegemist kostja esitatud

määruskaebuse alusel tühistati, ei pea ka ringkonnakohus põhjendatuks selles osas maakohtu

menetluskulude jaotust muuta. Ringkonnakohtu hinnangul ei olnud hagi tagamise taotlus

esitatud pahatahtlikult või soovist menetlust venitada, vaid selle eesmärgiks oli vältida tulevasi

kohtuvaidlusi.

Seega ei ole alust muuta maakohtu otsust osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 400 eurot menetluses tasutud riigilõivude hüvitamiseks. Kokku on seega põhjendatud

mõista kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitis maakohtus kantud menetluskulude

eest 3013 eurot. Maakohtu otsus tuleb seda summat ületava hüvitise väljamõistmise osas

tühistada.

16. Kuivõrd apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes osas, milles kostja vaidlustas

menetluskulude kindlaksmääramist, jäävad apellatsioonimenetluse kulud TsMS § 171 lg 1 ja §

178 lg 4 järgi kostja kanda. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja kohaselt on tema

menetluskuluks ringkonnakohtus esindajakulu 1662,5 eurot. Sarnaselt otsuse p-s 14 märgitule

ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kahe esindaja kasutamist. Menetluskulude nimekirjast

nähtuvalt dubleerisid esindajad üksteise tööd. Seega on põhjendatud üksnes ühe esindaja kulu

tunnihinnaga 130 eurot. Menetluskulude nimekirja kohaselt oli esindaja S. Kalma ajakulu

apellatsioonkaebusele vastuse koostamisel 8,5 tundi ning menetluskulude nimekirja

koostamisel 1 tund. Ringkonnakohus leiab, et ajakulu apellatsioonkaebusele vastuse

koostamiseks on põhjendatud, arvestades asja sisu ja mahtu, kuid menetluskulude nimekirja

koostamiseks, kus sisaldub üksnes esindaja kulu ühe menetlusdokumendi koostamise eest, ei

tohiks professionaalsel esindajal kuluda üle 15 minuti. Seega on hageja põhjendatud

esindajakulu ringkonnakohtus 1137,5 eurot (130×8,75), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Villem Lapimaa

Ande Tänav

9 (9)