2-19-15787/65 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-15787

Kohtuasi

Appoint Invest AS hagi Mutual Properties OÜ vastu

Mutual Properties OÜ 09.07.2019 ja 16.09.2019 osanike

otsuste vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 27.11.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Mutual Properties OÜ apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja) Appoint Invest AS (registrikood

10491677), lepinguline esindaja vandeadvokaat Erik

Lepikson

Kostja (apellant) Mutual Properties OÜ (registrikood

14007744), lepinguline esindaja vandeadvokaat Toivo

Viilup

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 05.05.2021 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Muuta Harju Maakohtu 27.11.2020 otsuse põhjendusi, jättes resolutsiooni

muutmata.

2. Mutual Properties OÜ apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsiooniastme menetluskulud jätta Mutual Properties OÜ kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-19-15787

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Appoint Invest AS (hageja) esitas 09.10.2019 Harju Maakohtule hagi Mutual Properties OÜ

(kostja) vastu Mutual Properties OÜ 09.07.2019 ja 16.09.2019 osanike koosolekute otsuste

tühisuse tuvastamiseks, kehtetuks tunnistamiseks ning kehtivuse tuvastamiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt on hageja kostja osanik ja hagejale kuuluv osa moodustab 49% kostja

osakapitalist, teine osanik on UPP & CO AIA 7 OÜ, kelle osalus on 51%. Kostja juhatusse

kuuluvad TR, MT ja HN, kes kõik on enamusosanikuga seotud isikud. Kostja põhikirja kohaselt

on mõlemal osanikul õigus oma kandidaadi määramiseks juhatusse ning teisel osanikul on

kohustus hääletada sellise kandidaadi poolt.

3. 09.07.2019 toimus kostja osanike koosolek.

- Päevakorrapunkt 3 oli kostja juhatuse liikmete arvu määramine. Hageja oli esitanud otsuse

eelnõu, mille kohaselt kostja juhatuse liikmete arvuks määratakse 2-4 liiget ja juhatus

moodustataks 3-liikmelisena. Enamusosanik hääletas hageja eelnõu vastu.

- Päevakorrapunkt 4 oli juhatuse liikmete valimine. Enne hääletamist juhtis hageja tähelepanu

asjaolule, et vastavalt osanike 03.07.2017 otsusele on kostja juhatus 4-liikmeline, mistõttu

on juhatuses üks vakantne koht. Koosoleku juhataja asus seisukohale, et vastavalt kostja

osanike 12.07.2017 otsusele on juhatus 3-liikmeline, mistõttu vakantseid kohti pole. Seoses

kohtade puudumisega juhatuse liikme valimist hääletamisele ei pandud.

- Päevakorrapunkt 6 oli õigusarvamuse tellimine kostja juhatuse liikmete TR ja MT tegevuse

õiguspärasuse hindamiseks, hageja hääletas nimetatud otsuse poolt. Tulenevalt äriseadustiku

(ÄS) § 177 lg-st 1 ei olnud enamusosanikul nimetatud küsimuse otsustamisel hääleõigust,

kuid koosoleku juhataja arvestas ka enamusosaniku häälega. Seetõttu kajastab protokoll

ebaõigesti justkui õigusarvamuse tellimise otsust ei oleks vastu võetud.

4. 16.09.2019 toimus kostja osanike koosolek. Päevakorras oli kaks punkti, mis oma sõnastuselt

ja sisult olid identsed 09.07.2019 koosoleku päevakorrapunktidega 3 ja 4, s.o juhatuse liikmete

arv ja juhatuse liikmete valimine. 16.09.2019 koosolekul tehti samasugused otsused nagu

09.07.2019.

5. Hageja leiab, et 09.07.2019 osanike koosoleku otsus 3A ja 16.09.2019 otsus 1A, s.o mitte

määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget, on vastuolus kostja põhikirja p-ga 6.3, kuna

juhatuse liikmete arvu suurendamata jätmisel ei ole võimalik valida hageja esindajat kostja

juhatusse. Kui otsuse üle on hääletanud õiged isikud, siis on tegemist vaidlustatava otsusega

isegi juhul, kui otsuse vastuvõtmiseks ei antud piisavalt poolthääli. HN ei ole hageja esindaja.

09.07.2019 osanike koosoleku otsus 6A õigusarvamuse tellimise kohta on vastuolus seadusega,

sest otsuse vastuvõtmisel ei piiratud enamusosaniku hääleõigust. 09.07.2019 võeti vastu otsus

õigusarvamuse tellimiseks, kuna hageja hääletas selle otsuse poolt ning enamusosaniku häält ei

oleks tohtinud arvestada. Kostja etteheited selle kohta, kuidas hageja ei teosta oma õiguseid

2-19-15787

heas usus, on põhjendamatud. Tegelikult on hageja enamusosaniku poolt kostja juhtimisest

eemale tõrjutud ning hagejat hoitakse pahatahtlikult infosulus.

6. Hageja palub 28.04.2020 täpsustatud nõudes:

1) tunnistada kehtetuks kostja 09.07.2019 osanike koosoleku otsused nr 3A ja 6A ning

16.09.2019 osanike koosoleku otsus nr 1A;

2) tuvastada, et kostja 09.07.2019 osanike koosolek on vastu võtnud järgmise otsuse: „Tellida

õigusarvamus osaühingu juhatuse liikmete TR ja MT tegevuse õiguspärasuse hindamiseks.

Ühtlasi peab õigusarvamus andma hinnangu, kas TR ja MT tegevus on tekitanud

osaühingule kahju. Volitada AL osaühingu nimel tellima õigusarvamust Advokaadibüroost

Supremia (registrikood 12745834).“

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

8. 09.07.2019 ja 16.09.2019 osanike koosolekud ei võtnud vastu otsuseid 3A ja 1A, mistõttu

vastavaid otsuseid ei ole võimalik ka vaidlustada. Hageja esindajana tegutseb kostja juhatuses

HN. Kui see ka nii ei oleks, ei mõjutaks see otsuste 3A ja 1A kehtivust. Vaidlustatavad otsused

ei mõjuta hageja põhikirja p 6.3 tulenevat õigust kandidaadi pakkumiseks juhatuse liikme

positsioonile.

9. Kostja ei nõustu, et enamusosanikul ei olnud hääleõigust õigusarvamuse tellimise

otsustamiseks. ÄS § 177 lg 1 ei kohaldu, sest MT ja TR ei ole koos ega eraldi enamusosaniku

üle kontrolli omavateks isikuteks. Samuti ei ole mõlemad enamusosaniku esindajad ÄS § 177

lg 1 tähenduses. Kostja ja enamusosaniku vahel ei ole majanduslike huvide konflikti, mille

vältimine on ÄS § 177 lg 1 eesmärgiks.

10. Etteheited, millega hageja on põhjendanud õigusarvamuse tellimise vajadust, ei ole

põhjendatud, vaid viitavad sellele, et hageja ei tegutse heas usus. Põhjendamatu ja äärmiselt

kuluka õigusauditi tegemise nõudmine olukorras, kus hageja ei suuda mistahes kahtlusi isegi

mitte põhistada, heauskseks käitumiseks ei kvalifitseeru. Hüpoteek, mille seadmist hageja ette

heidab, tagab hageja enda kohustusi ning ülekanne 140 000 eurot on tehtud hagejale. Kuna

hageja soovib õigusarvamuse tellimist kogu perioodi kohta, mille kestel TR ja MT on juhatuse

liikmetena tegutsenud, on hageja tahe sisuliselt suunatud erikontrolli läbiviimisele. Erikontrolli

otsustamisel ÄS § 177 lg 1 sätestatud hääletamispiirangud ei kohaldu. Hageja üritab kõrvale

hiilida ÄS § 191 regulatsioonist.

11. ÄS § 177 lg 1 tuleks jätta kohaldamata ka hea usu põhimõttest tulenevalt. Hageja arvates

tuleks õigusarvamus koostada kostja kulul. Võttes arvesse hageja soovitud mahtu, oleks kulu

80 000–100 000 eurot, vastavas ulatuses tekiks kostjal kahju seoses sisutühja ja ebavajaliku

arvamuse koostamisega. Kahju hüvitamist ei saaks nõuda hagejalt, sest hageja on sisuliselt

maksejõuetu.

12. Tuvastusnõue tuleks jätta rahuldamata, kuna tahteavaldust ei saa kohustada andma

tagasiulatuvalt.

Maakohtu otsus

13. Harju Maakohus rahuldas 27.11.2020 otsusega hagi osaliselt. Maakohus jättis rahuldamata

hageja nõude tunnistada kehtetuks kostja 09.07.2019 osanike koosoleku otsused nr 3A ja 6A

ning 16.09.2019 osanike koosoleku otsus nr 1A. Maakohus tuvastas, et kostja 09.07.2019

2-19-15787

osanike koosolek on vastu võtnud järgmise otsuse: „Tellida õigusarvamus osaühingu juhatuse

liikmete TR ja MT tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Ühtlasi peab õigusarvamus andma

hinnangu, kas TR ja MT tegevus on tekitanud osaühingule kahju. Volitada AL osaühingu nimel

tellima õigusarvamust Advokaadibüroost Supremia (registrikood 12745834).“ Menetluskulud

jättis maakohus 5/6 osas hageja kanda ja 1/6 osas kostja kanda.

14. Koosolekute protokollidest nähtuvalt oli 09.07.2019 koosoleku päevakorrapunktiks 3 ja

16.09.2019 koosoleku päevakorrapunktiks 1 kostja juhatuse liikmete arvu määramine. Mõlemal

koosolekul on versioonina A pandud hääletusele analoogse sisuga otsuse eelnõud, s.o määrata

kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget. Kostja põhikirja p 5.5 kohaselt on osanike koosoleku

otsus vastu võetud juhul, kui kõik osanikud nõustuvad sellise otsusega ühehäälselt sõltumata

osaluse proportsioonist. Protokollide kohaselt anti eelnõu poolt 49% ning vastu 51% häältest.

Mõlemas protokollis on märgitud, et otsust vastu ei võetud. Hageja soovib kehtetuks tunnistada

otsust mitte määrata kostja juhatuse liikmete arvuks 2-4 liiget.

15. Maakohus ei nõustunud hagejaga, et olukorras, kus on otsustatud otsust mitte vastu võtta,

on võimalik asuda seisukohale, et vastu on võetud hääletamisele pandust vastupidise sisuga

otsus, ning seda vaidlustada. Otsus saab olla vastu võetud juhul, kui see on pandud hääletusele

(ÄS § 174 lg 1). Protokollidest ei nähtu, et oleks hääletatud otsust „mitte määrata kostja juhatuse

liikmete arvuks 2-4 liiget“, mistõttu ei saa ka osanikud olla sellist otsust vastu võtnud.

Kehtetuks tunnistada ei ole võimalik otsust, mida ei ole vastu võetud. Seetõttu jättis maakohus

rahuldamata hageja nõuded tunnistada kehtetuks 09.07.2019 osanike koosoleku otsus 3A ning

16.09.2019 osanike koosoleku otsus 1A.

16. 09.07.2019 osanike koosoleku protokollist nähtuvalt oli päevakorrapunkt 6 õigusarvamuse

tellimine kostja juhatuse liikmete TR ja MT tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Eelnõuna A

on hääletatud järgmist: „tellida õigusarvamus osaühingu juhatuse liikmete TR ja MT tegevuse

õiguspärasuse hindamiseks. Ühtlasi peab õigusarvamus andma hinnangu, kas TR ja MT tegevus

on tekitanud osaühingule kahju. Volitada AL osaühingu nimel tellima õigusarvamust

Advokaadibüroost Supremia“. Protokolli kohaselt hääletas 6A poolt 49% ja vastu 51% häältest.

Kohus leidis, et olukorras, kus otsustati otsust mitte vastu võtta, ei ole võimalik asuda

seisukohale, et vastu võeti vastupidise sisuga otsus. Seetõttu jättis kohus rahuldamata hageja

nõude tunnistada osanike 09.07.2019 koosoleku otsus 6A kehtetuks.

17. Pooled vaidlesid, kas enamusosaniku hääleõigus oli 6A otsustamisel ÄS § 177 lg 1 alusel

piiratud. Maakohus tuvastas äriregistri väljavõtte alusel, et MT on kostja enamusosaniku UPP

& CO AIA 7 OÜ juhatuse liige, s.o osaniku seaduslik esindaja. Otsuse eelnõu 6A puudutas mh

selle hindamist, milline on olnud MT tegevus kostja juhatuse liikmena. Tulenevalt ÄS § 177 lg

1 oli enamusosaniku hääleõigus seetõttu 6A otsustamisel piiratud, tema häält ei saanud arvata

kvoorumi hulka ning ta ei oleks tohtinud hääletada. Seejuures ei oma tähendust, kas MT ja TR

on enamusosaniku üle kontrolli omavateks isikuteks, kuivõrd seadus seob hääletamise piirangu

sellega, kas tegemist on osaniku enda või tema esindajaga. Asjakohane ei ole ka kostja viide,

et kostja ja tema enamusosaniku vahel ei ole majanduslike huvide konflikti. Kohus leidis, et ÄS

177 lg 1 eesmärgiks on osas, mis puudutab hääletamise piirangut küsimuste otsustamisel, mis

puudutab selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus

juhtorgani liikmena, vältida huvide konflikti seoses iseenda tegevusele hinnangu andmisega.

18. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et eelnõuga 6A on soovitud sisuliselt erikontrolli

läbiviimise otsustamist. Eelnõu 6A sõnastuse kohaselt soovitakse õigusliku hinnangu tellimist,

määratletud ei ole konkreetseid tehinguid. Kohus ei nõustunud kostjaga, et erikontrolli

olemuslik tunnus oleks kontrolli mahukus. Isegi juhul, kui eelnõu 6A sisuks olnuks erikontrolli

2-19-15787

läbiviimise otsustamine, puudunuks enamusosanikul ÄS § 177 lg 1 alusel hääleõigus, kuna

kontrollitavaks on tema seadusliku esindaja tegevus ühingu juhatuse liikmena.

19. Maakohus ei nõustunud kostjaga ka osas, milles kostja leidis, et ÄS § 177 lg 1 tuleks jätta

hea usu põhimõttest tulenevalt kohaldamata. Hääletamispiirang ei mõjuta osaniku õigust

vastuvõetud otsuse vaidlustamiseks. Kostja esitatud sisulised etteheited otsusele õigusarvamuse

tellimise kohta ei puuduta seda, kes tohtisid otsuse vastuvõtmisel hääletada.

20. Võttes arvesse, et enamusosanik ei saanud 6A otsustamisel ÄS § 177 lg 1 alusel hääletada

ning tema hääli ei saanud arvata kvoorumi hulka ning nähtuvalt koosoleku protokollist hääletas

teine osanik 6A poolt, anti 6A poolt järelikult 100% osalevatest häältest, mistõttu maakohus

rahuldas hageja teise nõude.

21. Maakohus võttis menetluskulude jaotuse otsustamisel arvesse, et hageja loobus kahest

nõudest ja maakohus jättis neljast menetlusse jäänud nõudest kolm rahuldamata. Kuna

menetluskulud, mis seonduvad nõuetega, millest hageja loobus, tuleb TsMS § 168 lg 4 alusel

hageja kanda, jättis maakohus menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel 1/6 ulatuses kostja ning

5/6 osas hageja kanda.

Apellatsioonkaebus

22. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

osaliselt rahuldati, ja teha uue otsuse, millega jätta hagi täielikult rahuldamata. Menetluskulud

palub kostja jätta hageja kanda.

23. Maakohus eksis ÄS § 177 lg 1 ja § 191 kohaldamisel ja jättis alusetult kohaldamata hea usu

põhimõtte. Samuti eksis maakohus TsMS § 436 lg 1 ja § 442 lg 8 sätestatud nõuete vastu ning

jättis alusetult põhjendamata mittenõustumise kostja esitatud faktiväidete ja õiguslike

argumentidega.

24. ÄS § 177 lg 1 kohaldamise üle otsustamisel on võtmetähtsusega küsimus sellest, kas

konkreetne osanike koosoleku päevakorras olev küsimus toob kaasa huvide konflikti osaniku

ja äriühingu majanduslike huvide vahel. Vaidlusaluse õigusarvamuse tellimisele suunatud

osanike otsuse üle hääletamisel ei ole hääletamispiirangute kohaldamine UPP & Aia 7 OÜ

suhtes võimalik. UPP & CO Aia 7 OÜ huvid ja kostja juhatuse liikmete MT ja TR huvid ei ole

kattuvad.

25. Asjas tuvastatud asjaolude valguses on ilmselge, et hageja tegelik tahe on suunatud kostja

suhtes erikontrolli läbiviimisele ning vastav eesmärk on maskeeritud õigusarvamuse tellimisena

üksnes põhjusel, et ÄS § 191 lg 2 kohaselt eeldaks kohtu kaudu erikontrolli läbiviimise

saavutamise mõjuva põhjuse olemasolu.

26. Maakohus on põhjendamatult mööda vaadanud hääletamispiirangute kohaldamise

vastuolust hea usu põhimõttega ning vaidlusaluse otsuse enda vastuolust heade kommetega.

Kostja hinnangul peaks olema õiguslikult välistatud olukord, kus kohtulahendiga tuvastatakse

õigustühise osanike otsuse vastuvõtmine ja seeläbi sunnitakse teisi osanikke vastava otsuse

tühisuse tuvastamiseks eraldiseisvas menetluses kohtusse pöörduma. Kohus on kohustatud

otsuse sisulisele õiguspärasusele hinnangu andma tuvastusnõude lahendamise käigus ega saa

tuvastada õigusvastase osanike otsuse vastuvõtmist.

2-19-15787

Vastustaja seisukoht

27. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

28. Ringkonnakohus, ära kuulanud istungil pooled ja tutvunud tsiviilasja toimikus olevate

tõendite ja menetlusdokumentidega, leiab, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust maakohtu

otsuse resolutsiooni tühistamiseks, kuid TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb maakohtu otsuse

põhjendusi täiendada (muuta). TsMS § 651 lg 1 järgi kontrollib ringkonnakohus maakohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud, s.o osas, milles

maakohus hagi rahuldas ja jaotas menetluskulud.

29. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse või protokolli õiguspärasuse või

ebapiisava ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist

vajalikuks.

30. ÄS § 177 lg 1 sätestab mh, et osanik ei või hääletada, kui otsustatakse küsimusi, mis

puudutavad selle kontrollimist või hindamist, milline on osaniku või tema esindaja tegevus

juhatuse liikmena. Esindatuse määramisel selle osaniku hääli ei arvestata.

31. Pooled vaidlesid ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud osaniku hääleõiguse piirangu kohaldamise üle

kostja 09.07.2019 üldkoosoleku päevakorrapunkti 6A vastuvõtmisel, milles oli otsustamisel

otsus järgmises sõnastuses: „Tellida õigusarvamus osaühingu juhatuse liikmete TR ja MT

tegevuse õiguspärasuse hindamiseks. Ühtlasi peab õigusarvamus andma hinnangu, kas TR ja

MT tegevus on tekitanud osaühingule kahju. Volitada AL osaühingu nimel tellima

õigusarvamust Advokaadibüroost Supremia (registrikood 12745834)“. Hagejale kuuluv kostja

osa moodustab 49% osakapitalist ja UPP & CO AIA 7 OÜ osa 51%. UPP & CO AIA 7 OÜ

juhatuse liikmeks on MT, kes on ka kostja juhatuse liige. Osakapitalist enamust omava osaniku

häältega jäi otsus vastu võtmata.

32. Ringkonnakohtu arvates ei ole maakohus kohaldanud ÄS § 177 lg 1 ebaõigesti. ÄS § 177

lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirangu eesmärk on vältida osaniku ja osaühingu huvide konflikti,

kaitstes ennekõike ühingu huvisid ja neutraliseerida liikme erihuvid. Kuna MT on nii kostja kui

ka UPP & CO AIA 7 OÜ juhatuse liige, siis kohaldus UPP & CO AIA 7 OÜ-le hääleõiguse

piirang. Ringkonnakohus ei nõustu apellandiga, et hääleõiguse piirangu üle otsustamisel peab

kohus hindama, kas vaidlusalune otsus toob kaasa osaniku ja osaühingu majanduslike huvide

konflikti. Osaühingu juhatuse liikme, kes on samaaegselt ka osaniku juhatuse liige, tegevuse

kontrollimine võib olemuslikult riivata osaniku huvisid, mis võivad olla vastuolus osaühingu

huvidega ja seda eelkõige vajadusega anda hinnang osaniku juhatuse liikme tegevusele. TsÜS

§ 34 lg 1 järgi on juhatus juriidilise isiku seaduslik esindaja ja § 35 sätestab, et juriidilise isiku

juhtorgani liikmed peavad oma seadusest või põhikirjast tulenevaid kohustusi täitma juhtorgani

liikmelt tavaliselt oodatava hoolega ja olema juriidilisele isikule lojaalsed. Seega MT puhul

võib olla kahtlus, et osaühingu ja osaniku huvide kaalumisel võib ta järgida lojaalsuskohustust

enamusosanikule. Käesolevas vaidluses hääleõiguse piirangu kohaldumisel ei ole vajalik

õigusauditi aluseks olevaid asjaolusid täpselt tuvastada, kuna kontrolli eesmärgiks ongi

tuvastada, kas juhatuse liige, kelle üle kontrolli teostatakse, on tegutsenud kostjat kahjustavalt.

2-19-15787

Hageja on üldkoosolekule vastavat päevakorrapunkti esitades selgitanud, et kostja juhatuse

liikmed MT ja TR on rikkunud kostja põhikirja p 5.1, tehes tehinguid, mille kohta puudub

osanike ühehäälne otsus.

33. Kostja käsitluse kohaselt oleks pidanud kohus hindama, kas MT ja TR huvid on

enamusosaniku huvidega kattuvad. ÄS § 177 lg 1 tekstist tulenevalt eeldatakse MT puhul

konflikti võimalust. Kuna päevakorrapunktis 6 kuulus otsustamisele MT tegevuse

kontrollimine, siis see juba välistas enamusosaniku võimaluse hääletamisel osaleda ning

asjaolu, kas TR omab UPP & CO AIA 7 OÜ üle olulist mõju või mitte, ei olnud oluline.

Riigikohus on tsiviilasjas nr 3-2-1-144-11 10.01.2012 tehtud määruse p-s13 selgitanud, et

oluline on lähtuda põhimõttest, et ühingu juhtimisel peavad aktsionärid või osanikud lähtuma

ühingu huvidest, aga mitte enda isiklikest või enda kontrollitava äriühingu huvidest.

34. Kostja leidis apellatsioonkaebuses, et tegelikult oli hageja eesmärgiks erikontrolli

läbiviimine. ÄS § 191 lg 1 kohaselt osanikud, kelle osadega on esindatud vähemalt 1/10

osakapitalist, võivad nõuda osaühingu juhtimise või varalise seisundiga seotud küsimustes

erikontrolli korraldamise otsustamist ja erikontrolli läbiviija määramist osanike otsusega.

Kolleegium möönab, et õige on see, et 09.07.2019 üldkoosoleku päevakorrapunkti 6A sisu on

üldjoontes sarnane tavapäraselt erikontrolli esemeks oleva kontrolliga äriühingu juhatuse

liikmete tegevuse üle. Samas on erikontroll eelkõige suunatud üksikutele tehingutele ja

toimingutele ning eesmärgiks on välja selgitada, kas esineb asjaolusid, mis annaksid aluse

nõude esitamiseks juhatuse liikmete vastu. Vaidlusalune kostja 09.07.2019 üldkoosoleku

päevakorra punkt 6A on oma sisult laiem ja selle otsustamine erikontrolli raames võib olla

küsitav. Ringkonnakohtu arvates ei välista seadus seda, et osanike otsuse alusel viiakse läbi

osaühingu juhatuse liikmete tegevuse üle samalaadne kontroll, kui seda on võimalik erikontrolli

läbiviimisel. Ebaõige on kostja käsitlus, et erikontrolli korraldamise üle hääletamisele ei

kohaldu ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirang. Sellist erandit äriseaduslik ei sätesta.

Kui erikontrolli uurimisobjektiks on juhatuse liikme tegevus, ei või osanik, kelle esindaja on

äriühingu juhatuse liige, erikontrolli määramise otsuse tegemisel osaleda ja selle osaniku häält

ei arvata kvoorumi hulka.

35. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et otsuse sisu väidetav vastuolu hea usu

põhimõttega ei ole seostatav sellega, kes tohtisid otsuse vastuvõtmisel hääletada. Samas otsuse

sisu ei ole ka asjaoluks, mis annaks aluse jätta ÄS § 177 lg-s 1 sätestatud hääleõiguse piirang

VÕS § 6 lg 2 järgi hea usu põhimõtet arvestades kohaldamata. Kuna hagejal puudus ülevaade

kostja juhatuse otsustest ja hagejal on kahtlused, et juhatus on vastu võtnud otsused, rikkudes

põhikirja p-des 5.1 ja 6.2 nõudeid, siis ei ole alust jätta päevakorrapunktis 6A vastuvõetud

otsuse vastuvõtmisel ÄS § 177 lg 1 järgne piirang kohaldamata põhjusel, et vastuvõetud otsuse

täitmine võib olla äriühingule kulukas.

36. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et õiguslikult on välistatud olukord, kus

kohtulahendiga tuvastatakse otsuse vastuvõtmine. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

hääleõiguse piirangule allutatud häälte osalemisel otsuse tegemisel ei oma need hääled otsuse

tegemisel õiguslikku tähendust ja need tuleb jätta arvestamata. Hääleõiguse piirangut

arvestades sai otsuse üle hääletada ainult hageja ja kuna tema oli otsuse poolt, siis on otsuse

poolt 100% hääleõiguslikest osanikest. Kostja käsitlus, et otsuse vastuvõtmise tuvastamisel on

tegelikult asendatud osaniku tahteavaldus, on ebaõige, kuna hageja on 09.07.2019

üldkoosolekul oma tahteavalduse teinud ja enamusosanik ei saanud hääleõiguse piirangu tõttu

oma tahet avaldada. Konkreetse sisuga otsuse tuvastamise hagi esitamise võimalust on

õiguskirjanduses, tuginedes Saksa õiguse kohaldamise praktikale, jaatatud (Juridica IX/2016,

lk 621 – 634, Kalev Saare „Hääleõiguse piirang kapitaliühingu kaitse abinõuna“).

2-19-15787

37. Otsuse vastuvõtmise tuvastamise hagi puhul tuleb kohtul hinnata mh, kas otsus on tühine,

kuna otsuse tühisust peab kohus kontrollima vastuväite põhjal ilma, et selle tuvastamiseks

tuleks hagi esitada (ÄS § 1771 lg 2). Maakohus otsuse tühisuse kohta kostja vastuväidet

hinnanud ei ole. Ringkonnakohtul on võimalik eeltoodud menetluslik puudus kõrvaldada ja

poolte poolt esiletoodud asjaoludest lähtudes hinnata, kas vaidlusalune otsus on tühine või

mitte.

38. Kostja vastuväidete kohaselt on otsus tühine, kuna see on vastuolus heade kommetega.

Selliseks järelduseks annab kostja arust alust see, et otsuse eesmärgiks on ebavajaliku ja

põhjendamatu, ent ülimahuka ja kuluka õigusanalüüsi läbiviimine kostja kahe juhatuse liikme

tegevuse osas kogu kostja tegevusajaloo ulatuses. Hageja taotluses osanike koosoleku

kokkukutsumiseks esiletoodud kostja juhatuse poolt tehtud tehingud on tegelikult hageja enda

huvides ja selline käitumine eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja

väärtushinnangute ja õiguse üldpõhimõtete vastu. Hageja ei ole määratlenud õigusauditi mahtu

ega maksumust, mis kostja arvates võib ulatuda kuni 80 000 – 100 000 euroni ja ebaõiglane on

jätta see kostja hüvitada. Hageja vaidles kostja väidetele vastu ja selgitas, et teabenõude korras

on kostja keeldunud talle infot majandustegevuse kohta andmast, mistõttu ei saanud hageja

õigusarvamuses kontrollitavate asjaolude ringi täpsustada.

39. TsÜS § 1771 lg 1 järgi on osanike otsus tühine, kui see rikub osaühingu võlausaldajate

kaitseks või muu avaliku huvi tõttu kehtestatud seaduse sätet või ei vasta headele kommetele,

samuti kui rikuti oluliselt otsuse teinud osanike koosoleku kokkukutsumise korda. Otsus on

tühine ka seaduses sätestatud muul juhul. Kuna otsus on üks tehingu liik, siis selle vastuolu

heade kommetega tuleb hinnata samadel põhimõtetel kui tehingute puhul (TsÜS § 86). Heade

kommete vastasus peab tulenema otsuse sisust. Heade kommete vastane on otsus siis, kui seda

saab pidada ühiskonnas valitsevate arusaamade järgi ebamoraalseks ja taunitavaks ning kui

otsus eksib ausalt ja õiglaselt mõtlevate inimeste õiglustunde ja väärtushinnangute ning õiguse

üldpõhimõtete vastu. Tehingu heade kommete vastasus võib tuleneda kas tehingu eesmärgi

heade kommete vastasusest või ühe poole ebamoraalsest käitumisest tehingu tegemise

eesmärgil (Riigikohtu 30.10.2013 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-106-13, p 20).

40. Ringkonnakohus leiab, et kostja esiletoodud asjaolud ei anna alust järelduseks, et

vastuvõetud otsus oleks vastuolus heade kommetega. Ringkonnakohtu arvates on oluline heade

kommete vastasuse hindamisel arvestada seda, et hageja osalus kostjas on enamusosanikuga

võrreldes praktiliselt sama suur, kuid kostja juhatuse tegevuse osas on hageja infosulus.

Arvestades osaluse suurust, on eeldatavalt hageja ja enamusosaniku ärihuvi sama ja otsuste

kujundamiseks vajab hageja informatsiooni juhatuse tegevuse üle. Kostja ei ole väitnud, et

hagejale oleks vastavat informatsiooni antud ja pooled on esile toonud, et nende vahel on

vaidlus kohtus teabe saamiseks. See, et hageja ja enamusosanik on käsitlenud osanikke

võrdsetena tuleneb ka osanike (lepingus nimetatud aktsionäride) lepingust, mille p E järgi

kavatsetakse langetada kõik otsused ühel häälel ja piirata juhatuse volitusi maksimaalses

võimalikus ulatuses ja p 1.1.2 järgi kõik osanike otsused tuleb teha ühel häälel ning kõik

juhatuse toimingud nõuavad osanike otsust, muidu ei ole need toimingud kehtivad. Kostja

väidetel on õigusarvamuse maksumus suur ja selle jätmine kostja kanda äriliselt kahjulik ja

koormav. Hageja väitel ei ole arvamuse maksumus nii suur, kui kostja väidab, kuid kumbki

pool ei ole õigusarvamuse maksumust tõendanud. Seega ei ole esiletoodud ja tõendatud

asjaoludel võimalik järeldada, et õigusarvamuse maksumus oleks kostjat ebamõistlikult

kahjustav. Õige on see, et hageja poolt esiletoodud kostja tehtud tehingud on tehtud mh ka

hageja huvides, millele hageja vastu vaielnud ei ole, kuid hageja on neile viidates selgitanud, et

muude tehingute kohta puudub tal igasugune info ja ka nende tehingute osas ei ole osanikud

otsust vastu võtnud. Eeltoodut arvestades ei saa ka sellest kostja väitest järeldada vastuvõetud

2-19-15787

otsuse heade kommete vastasust. Lisaks märgib ringkonnakohus, et ÄS § 188 lg 1 järgi võib

juhul kui hageja tekitab vastuvõetud otsusega kostjale või enamusosanikule või kolmandale

isikule kahju, vastutada ta süüliselt tekitatud kahju eest.

41. Eeltoodut kokku võttes leiab ringkonnakohus, et 09.07.2019 kostja üldkoosoleku

päevakorrapunktis 6A toodud otsus ei ole tühine ja maakohus on õigesti tuvastanud selle

vastuvõtmise.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

42. Seoses osadest nõuetest loobumise ja hagi osalise rahuldamata jätmisega on maakohus

menetluskulud TsMS § 163 lg 1 järgi õigesti jaotanud. Kuna apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, siis TsMS § 171 lg 1 järgi tuleb ringkonnakohtu menetluskulud jätta kostja kanda.

43. Kuna maakohus ei määranud kindlaks menetluskulude suurust, ei tee seda ka

ringkonnakohus. Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks TsMS § 177 lg 2 järgi

maakohus määrusega mõistliku aja jooksul pärast menetlust lõpetava lahendi jõustumist.

(allkirjastatud digitaalselt)