2-20-8543/20 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

28.05.2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-8543

Kohtuasi

Osaühingu AVELORS PLUSS hagi MBNET OÜ

(pankrotis) vastu võla ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.12.2020 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

MBNET OÜ (pankrotis) apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

22 454,50 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja)

Osaühing

AVELORS

PLUSS

(registrikood

10855636),

lepingulised

esindajad

vandeadvokaadid Britta Oltjer ja Valeria Arsjuta

Kostja (apellant) MBNET OÜ (pankrotis, registrikood

11178362), lepingulised esindajad vandeadvokaadid

Monica Pihlak ja Kalev Pihlak

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.12.2020 otsus menetluskulude, mis ületavad 3 318,50

eurot, väljamõistmise osas ja 3 318,50 eurot ületavatelt menetluskuludelt

väljamõistetud viivise osas. Ülejäänud osas jätta maakohtu otsuse lõppjäreldus

muutmata, kuid muuta otsuse põhjendusi.

2. MBNET OÜ (pankrotis ) apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse resolutsiooni terviktekst:

3.1. Rahuldada Avelors Pluss OÜ hagi MBNET OÜ (pankrotis) vastu võlgnevuse ja

viivise väljamõistmiseks.

3.2. Välja mõista MBNET OÜ-lt (pankrotis) Avelors Pluss OÜ kasuks põhivõlg

19 074,82 eurot.

3.3. Välja mõista MBNET OÜ-lt (pankrotis) Avelors Pluss OÜ kasuks

sissenõutavaks muutunud viivis alates 23.08.2019 kuni 10.06.2020 1 849,68

eurot.

2-20-8543

3.4. Välja mõista MBNET OÜ-lt (pankrotis) Avelors Pluss OÜ kasuks viivis

põhinõudelt (s.o. 19 074,82 eurot) alates 11.06.2020 kuni kohtuotsuse täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

3.5. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta MBNET OÜ (pankrotis) kanda.

3.6. Avelors

Pluss

OÜ

taotlus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks rahuldada osaliselt.

3.7. Avelors Pluss OÜ maakohtu menetluskulude suuruseks määrata 3318,50 eurot

ja ringkonnakohtu menetluskulude suuruseks 592,50 eurot.

3.8. Välja mõista MBNET OÜ-lt (pankrotis) menetluskulud 3911 eurot Avelors

Pluss OÜ kasuks.

3.9. Käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni tuleb MBNET OÜ-l (pankrotis)

tasuda Avelors Pluss OÜ-le hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (s.o 3911

eurot) viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Osaühing AVELORS PLUSS (hageja) esitas 11.06.2020 Harju Maakohtule hagi MBNET

OÜ (pankrotis, kostja) vastu võla 19 074,82 eurot ja viivise väljamõistmiseks.

2. Hagiavalduse kohaselt tegeleb hageja metallkonstruktsioonide valmistusega ja klientidele

toodangu tarnimisega. Hageja ja kostja vahel on pikaajalised lepingulised suhted. Hageja

valmistab kostjale erinevaid metallkonstruktsioone ja detaile, kostja vaatab need üle, võtab töö

vastu, peale seda tarnib hageja toodangu kostjale. Kostja maksab hagejale tehtud töö eest

esitatud arvete alusel.

3. Kostja esitas hagejale tellimused nr 19042, 19048-1, 19058-2, millistes on märgitud

tellimuse ulatus, ajakava ja tellimuse maksumus. Hageja täitis oma kohustused kostja ees, s.t

valmistas tellitud konstruktsioonid ja tarnis need kostjale. Hageja poolt valmistatud asjad on

kostjale üle antud ja kostja on need vastu võtnud. Hageja väljastas kostjale arved, kuid kostja

on jätnud osaliselt tasumata. Kostja võlg hageja ees on hagi esitamise ajaks kokku 34 361,31

eurot.

3.1. Tellimuse nr 19042 alusel esitas hageja kostjale:

• 23.07.2019 arve nr 1845 summas 9948,78 eurot maksetähtajaga 22.08.2019, millest

03.09.2019 tasuti 9946,70 eurot ja tasumata on 2,08 eurot.

3.2. Tellimuse nr 19048-1 alusel esitas hageja kostjale:

2-20-8543

• 13.08.2019 arve nr 1854 summas 30 000 eurot maksetähtajaga 27.08.2019, mis on

03.09.2019 täies ulatuses tasutud;

• 18.10.2019 arve nr 1867 summas 51 185 eurot maksetähtajaga 17.11.2019, millest

22.11.2019 tasuti 9800 eurot ja 14.02.2020 tasuti 17 930,65 eurot ning tasumata on

23 454,35 eurot;

• 28.10.2019 arve nr 1868 summas 19 762,8 eurot maksetähtajaga 11.11.2019, millest

14.11.2019 tasuti 15 000 eurot ja tasumata on 4762,80 eurot.

3.3. Tellimuse nr 19058-2 alusel esitas hageja kostjale:

• 28.02.2020 arve nr 1887 summas 6142,08 eurot maksetähtajaga 13.03.2020, mis on

täies ulatuses tasumata.

4. Kostja põhjendab tasumata jätmist asjaoluga, et kostja Soome tellijad ei ole talle vana

projekti eest maksnud. Kostja esitas hagejale 2 arvet: arve nr 20200021 summas 12 286,49 eurot

ja arve nr 2020023 summas 3000 eurot, kokku 15 286,49 eurot. Hagejal on õigus vastastikused

nõuded tasaarvestada VÕS § 197 lg 1 alusel. 27.05.2020 tegi hageja kostjale ettepaneku

tasaarvelduseks selliselt, et kostja võlg hageja ees oleks 19 074,82 eurot. Kostja ettepanekuga

ei nõustunud. Hageja nõuab põhivõlana tasaarveldusaktis märgitud summat, selgitades

13.10.2020 menetlusdokumendis, et ta arvestab oma nõude kostja nõudega tasa hagiavalduse

esitamise seisuga.

5. Vastuseks kostja kahju hüvitamise nõudele selgitas hageja, et ta ei ole viivitanud lepingu

täitmisega. Tellimuse nr 19048-1 järgi pidi kostja hageja laost valmistatud konstruktsioonid ära

vedama, kuid ta ei teinud seda koheselt. Kostja ei ole tõendanud, et hageja on rikkunud

kokkulepitud tähtaegasid. Kostja poolt kummeerimiseks palgatud meekonnale augustikuu eest

tasu maksmise ja hageja väidetava rikkumise vahel puudub põhjuslik seos, kuna hageja pidi töö

üle andma alles septembris ja hageja on ise esile toonud, et töötajad tegid sellel ajal muud tööd,

mille eest said nad tasu. Kostja pole tõendanud, et hageja poolt tehtud asjad oleksid olnud

vigadega ja ei vastanud lepingule ja sellest tekkis kostjale kahju. Värvitöökoja renditasu

maksmisest ja diiselkütuse eest tasumisest tekkinud kahju ei ole põhjuslikus seoses hageja

väidetava lepingurikkumisega, kuna ei puuduta aega, millal hageja oli kohustatud valmistatud

asjad üle andma. Projekti nr 19037 täitmisega seonduva kahju osas pole kostja esile toonud

asjaolusid ega tõendanud kahju tekkimist. Projekti 19037 järgi tehtud tööd olid vastu võetud

kostja poolt augustis 2019, kuid kostja ei ole teatanud hagejale mõistliku aja jooksul töö

mittevastavusest. 10.12.2019 teatamist ei saa pidada mõistliku aja jooksul toimunuks.

10.12.2019 e-kirjas viidatud puuduste kõrvaldamiseks kuluva 3000 eurot on hageja kostja

võlaga tasaarvestanud. Kostja seaduslik esindaja on võla suurust 14.02.2020 kirjas tunnistanud.

6. Vaatamata sellele, et hageja esitatud arvetel on viivise määraks märgitud 0,5% päevas, nõuab

hageja viivist seaduses ettenähtud suuruses. Kostja on viivitanud ka tellimuse nr 19048-1 arve

nr 1854 maksmisega, seega arvestab hageja ka seda. Põhivõlale lisandub seisuga 10.06.2020

sissenõutavaks muutunud viivis 1849,68 eurot. 13.10.2020 menetlusdokumendis taotleb hageja

kostjalt ka TsMS § 367 alusel viivise väljamõistmist.

Kostja vastuväited

7. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

8. Kostja on masinaehituslikku allhanketeenust osutav ettevõtte, mille põhiklientide hulgas on

aastast 2006 olnud Outotec Turula OY, Outotec OY, Outotec AO (edaspidi Outotec). Hageja

on kostjalt tarninud alates aastast 2008 metallkonstruktsioone ja -detaile, mis on olulisteks

osadeks Outotecile tarnitud konstruktsioonidest. Aastatel 2016–2019 on kostja hankinud olulise

2-20-8543

osa Outotecile tarnitud konstruktsioonidest hagejalt, viidatud perioodil kokku ligikaudu

1 490 000 euro eest. Seni selgusetuks jäänud põhjustel muutus alates augustist 2019 hageja

poolne tähtaegadest ja kvaliteedinõuetest kinnipidamine oluliselt halvemaks, mis on

põhjustanud kostjale suuri probleeme kahe projekti osas: 19037 Outotec Garpenberg

paksendaja (olulised kvaliteediprobleemid) ja 19048 Outotec Magadan flotamasinad

(kvaliteediprobleemid ja oluline hilinemine tähtaegades). Hageja ei ole adekvaatselt

reageerinud kostja korduvatele tähelepanu juhtimistele nii kvaliteedi kui ajakava probleemide

osas.

9. Hageja põhinõude 19 074,82 eurot ja kõrvalnõuete 1849,68 eurot kujunemine jääb

ebaselgeks. Hageja 27.05.2020 tasaarvestuse ettepaneku sõnastus viitab sellele, et hageja ei

teinud otsest tahteavaldust tasaarvestamiseks, vaid avaldas soovi läbirääkida. Samas hageja

väidab, et tasaarvestas nõuded. Jääb ebaselgeks, mis hetkel täpselt hageja nõuded tasaarvestas

ning mis ulatuses mingi nõue pidi tasaarvestuse tulemusena lõppema. Seetõttu jääb

arusaamatuks ka viivise arvutuskäik. Hagiavaldusest ei nähtu, et hageja oleks viivise

arvutamisel tasaarvestusega arvestanud.

10. Hageja on oma tegevusega põhjustanud kostjale oluliselt suurema kahju kui on hageja nõue

kostja vastu. Kahjunõuded on seotud eelpool mainitud projektidega 19037 ja 19048. Kostja

juhatus peab jätkuvalt aktiivselt läbirääkimisi Outoteciga, selgitamaks Outoteci kahjunõude

põhjendatust, kuid lõpliku nõude selginemisel esitab kostja omakorda kahjunõude hageja vastu

koos tasaarvestuse avaldusega, mille tulemusena hageja nõue täielikult lõpeb.

11. Kostja väiksem kahjunõue tuleneb tellimusest nr 19048-1. Nimetatud tellimuses on pooled

leppinud töö tegemises neljas osas, mille tarneajad olid järgmised:

• 26.08.2019 esimese seadme detailide tarneaeg;

• 02.09.2019 esimese seadme viimaste detailide tarneaeg;

• 09.09.2019 teise seadme detailide tarneaeg;

• 16.09.2019 teise seadme viimaste detailide tarneaeg.

Hagejalt tarnitavate seadmete detailide vastuvõtmise järgselt pidi kostja need kummeerima ja

tarnima Outotecile hiljemalt 07.11.2019. Hageja kokkulepitud tähtaegadest kinni ei pidanud.

Esimese seadme viimaste detailide tarne oli 25.09.2019, s.o 23 päeva hiljem ning teise seadme

viimaste detailide tarne 11.10.2019, s.o 26 päeva hiljem. Kostjal tekkisid lisakulud kokku

11 206,18 eurot:

• kummeerimiseks palgatud meeskonna tasu – töö puudumine ettenähtud ajal põhjustas

selle, et meeskonnale pidi leidma juhuslikku tegevust umbes 2 nädalat. Töötajate AM,

VP, JV, AG ja AT brutotöötasu koos töötuskindlustuse, kogumispensioni ja

tulumaksuga kokku 5086 eurot;

• kiirustamisest tingitud ebatäpsused konstruktsiooni geomeetrias põhjustasid lisatööd

montaažil, demontaažil ja pakkimisel 2509 eurot;

• värvikoja rendiarve summas 1500 eurot ja oktoobri kuu kütusearved koja kütmiseks

1057,47 eurot ja 1053,71 eurot.

Kostja kavatseb nimetatud summa ulatuses tasaarvestada hageja nõuded, kui hageja nõudeid

puudutavad ebaselgused on kõrvaldatud.

12. Kostja suurem kahjunõue hageja vastu tuleneb projektiga nr 19037 seotud tellimustest

nr 19037-1, 19037-2 ja 19037-04. Hageja valmistatud detailidel esinesid kvaliteediprobleemid,

mille lahendamise palveid hageja ignoreeris. Hageja valmistatud töö ei vastanud kostja

tellimuses nr 19037-1 esitatud nõuetele ja standardile ISO EN 8501-3. Kostjal tekkisid

täiendavad kulud puuduste kõrvaldamisel, lisaks on tellijal (Outotec) täiendavad nõuded kostja

2-20-8543

vastu tulenevalt tarnitud tellimuse mittevastavusest lepingutingimustele. Outotec, saanud

hageja valmistatud toote kätte, esitas 2020 alguses kostjale esmase reklamatsiooni. Outoteci

vastavatest reklamatsioonidest ongi tingitud kostja poolt hagejale esitatud arve nr 2020021

summas 12 286,49 eurot ja arve nr 2020023 summas 3000 eurot, milledele hageja oma

hagiavalduses tasaarvestuse kontekstis viitab. Pärast esmast reklamatsiooni Outotec jätkas

kvaliteediprobleemidega tegelemist ning jõudis kahjusummani 89 000 eurot, mida kostjalt

nõuab. Kostja päringu peale saadeti ühtlasi tabel Outoteci arvestusega.

13. 11.12.2020 esitatud lõplikes seisukohtades väitis kostja, et hageja tasunõue ei ole muutunud

sissenõutavaks ja tööde üleandmine kostjale või vastuvõetuks lugemise aluseks olevad asjaolud

on tõendamata.

Maakohtu otsus ja põhjendused

14. Maakohus rahuldas 21.12.2020 otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks välja võla

19 074,82 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise perioodi 23.08.2019 kuni 10.06.2020 eest

1849,68 eurot ja viivise põhivõlalt alates 11.06.2020 kuni kohustuse täitmiseni. Menetluskulud

jättis maakohus kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 3518,50

eurot ja viivise.

15. Maakohus tuvastas, et hageja ja kostja vahel on sõlmitud töövõtuleping, mille alusel

kohustus hageja valmistama kostjale erinevaid metallkonstruktsioone ja detaile.

16. Maakohtu hinnangul ei ole kostjal põhjust tehtud tööde eest tasumisest keelduda. Hageja

on oma lepingulised kohustused täitnud. Maakohus ei pidanud veenvaks kostja väiteid selle

kohta, et ta on hagejale korduvaid pretensioone esitanud ning tööd on tehtud oluliste

puudustega.

17. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et ajakavalised puudused ei tekkinud hageja viivituse

tõttu. Hageja tõi esile, et kostja ise vastutas transpordi eest ja transportis enda äranägemise järgi

plaanitust hiljem. Eeltoodust tulenevalt olid alusetud kõik kostja etteheited selle kohta, et hageja

oleks pidanud korrektsemalt tähtaegu jälgima. Puuduvad tõendid selle kohta, et kostjal oleks

tekkinud väidetav suur kahju tähtaegade järgimata jätmise tõttu. Seega on hageja oma

lepingulised kohustused täitnud ja kostja on saanud tellitud detailid, jätnud aga nende äraveo

tähtaegselt korraldamata.

18. Kostja väited selle kohta, et konstruktsioonid ja detailid ei vasta lepingule, jäid

paljasõnaliseks ja tõendamata. Töö vastuvõtmise korral eeldatakse, et vastuvõetud töö oli

lepingukohane ja täielik ning vastupidist peab tõendama tellija (VÕS § 638, § 644 lg 1, § 76

lg 4).

19. Tõenditena on esitatud arved, tellimuslehed ja e-kirjavahetus. Puuduvad tõendid selle

kohta, et kostja oleks hagejale teatanud töös esinevatest puudustest. Vastavalt tellimuslehele oli

tarnija kohustus lisada lõpparvele ning esitada tellijale materjalide, keevitajate sertifikaadid,

mõõtekaardid ja kontrollmontaaži fotod. Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks seda kohustust

rikkunud. Seega oli kostjal võimalik tööde kvaliteediga koheselt partii üleandmisel tutvuda ning

pretensioonid esitada. Kostja seda ei teinud, mis kohtu hinnangul viitas sellele, et tegelikkuses

olulisi puuduseid töös ei esinenud. Eeltoodust tulenevalt tuleb vaidlusalused tööd lugeda kostja

poolt vastuvõetuks ning hageja arvetest nr 1845, 1867, 1868, 1887 tulenev tasunõue on

sissenõutavaks muutunud.

2-20-8543

20. Kostja vastuväite kohaselt on tal hageja tegevuse tulemusena tekkinud kahju 172 610 eurot,

mille kostja tasaarvestab hageja nõudega, kui kohus peaks hageja nõudeid põhjendatuks

pidama. Kohtu hinnangul ei ole täidetud tasaarvestuse õiguse tekkimise eeldused VÕS § 197

lg 1 järgi. Kohus tuvastas, et hagejal on sissenõutavaks muutunud nõue kostja vastu, kuid

tõendamist ei leidnud hagejapoolne töövõtulepingu rikkumine, mistõttu ei ole kostjal tekkinud

kahju hüvitamise nõuet hageja vastu. Kohtu hinnangul puudub kostjal seega õigus keelduda

lepingujärgse tasu maksmisest ning hageja tasu maksmise nõue on muutunud sissenõutavaks.

Kostjal on VÕS-i ja pooltevahelise lepingu järgi kohustus tasuda saadud tööde eest, seega tuleb

temalt hageja kasuks välja mõista põhivõlg 19 074,82 eurot.

21. Hageja arvest nr 1845 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 23.08.2019, arvest nr 1854

tulenev nõue muutus sissenõutavaks 28.08.2019, arvest nr 1867 nõue muutus sissenõutavaks

18.11.2019, arvest nt 1868 tulenev nõue muutus sissenõutavaks 12.11.2019 ja arvest nr 1887

tulenev nõue muutus sissenõutavaks 14.03.2019. Hageja esitas kostja tasumiste ja enda

viivisenõude kujunemise kronoloogia. Kohustuse täitmata jätmise korral peab võlgnik

arvestama sellega, et viivitamisel järgnevad VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud sanktsioonid, s.t

kohustus maksta viivist seaduse või lepinguga ettenähtud intressimäära järgi. Seega kuulub

hageja viivisenõue rahuldamisele.

22. TsMS § 367 järgse viivisenõude osas ei nõustunud maakohus kostja vastuväitega, et hageja

nõuet ei peaks menetlema. Hagi hind küll suurenes hageja täiendava viivisenõude tõttu, kuid

hageja on tasunud riigilõivu, mistõttu ei ole kohtul õiguslikku alust jätta nõue menetlemata.

Kostjalt kuulub väljamõistmisele perioodil 23.08.2019 kuni 10.06.2020 sissenõutavaks

muutunud viivis 1849,68 eurot ning viivis hagis esitatud põhinõudelt alates 11.06.2020 kuni

kohtuotsuse täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud seadusjärgses määras.

Apellatsioonkaebus

23. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uue

otsuse, millega jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

24. Kõigi asjaolude ja tõendite kohaselt tulnuks maakohtul otsustada, et hagejal puudub

sissenõutavaks muutunud nõue, või alternatiivselt, et hageja nõue on lõppenud tasaarvestusega,

s.t mõlemal juhul tulnuks hagi jätta rahuldamata.

25. Maakohtu otsusest jääb ebaselgeks, kuidas sisustada kohtu väidet, et hageja on oma

lepingulised kohustused täitnud. Puuduvad väitega seostatavad selgitused, millise lepingu

milliseid konkreetseid kohustusi kohus silmas pidas ning millega on põhjendatud nende

täidetuks lugemine. Hageja ei ole oma lepingulisi kohustusi täitnud. Hageja ei ole menetluses

ammendavalt selgitanud ega tõendanud, mis asjad ja millal ta olevat kostjale üle andnud.

26. Kohus jättis kostja vastuväited arvete osas täielikult tähelepanuta, mis on oluline

menetluslik rikkumine.

27. Tõendatuks saab lugeda, et hageja on koostanud mitu arvet, kuid puudub igasugune

põhjendus, kuidas neist arvetest sai tekkida sissenõutavaks muutunud nõue. On ebaselge, mis

kuupäeval täpselt mingi summa sissenõutavaks muutus. Pelgalt arve koostamine ja sellel mingi

kuupäeva märkimine maksetähtajana ei tähenda, et arvel adressaadina märgitud isikul oleks

kohustus märgitud kuupäevaks maksta.

2-20-8543

28. Tõendatud on, et hageja esitatud arved olid vigadega. Hageja tunnistas juba hagiavalduses,

et arvetel märgitud viivisemäär 0,5% päevas on ilma igasuguse õigusliku aluseta.

29. Kostja juhtis tähelepanu arvete maksetähtaegade probleemile. Näiteks 2 järjestikust arvet

numbritega 1867 ja 1868, mis on arvete endi kohaselt mõlemad tellimuse nr 19048-1 alusel:

arvel nr 1867 on märgitud kuupäev 18.10.2019 ja maksetähtaeg 17.11.2019, samas kui arvel nr

1868 on märgitud kuupäev 28.10.2019 ja maksetähtaeg 11.11.2019. Kuigi mõlemad arved

oleks justkui sama tellimuse alusel esitatud, puudub ühtne loogika maksetähtaegade osas.

30. Alusetu ja põhjendamata on maakohtu järeldus, kuidas nähtub tõenditest, et ajakavalised

puudused ei ole tekkinud hageja viivituse tõttu. Seejuures ilma arusaadava põhjenduseta näib

maakohus käsitlevat tõendatuna hageja väidet, justkui kostja transportis enda äranägemise järgi

plaanitust hiljem. Transpordi korraldamine kostja poolt ei ole ühegi viivituse põhjuseks olnud.

Kui mingisugused kostja tellitud detailid seisid valminult nädalaid hageja juures, siis kostjale

sellest toona ei teatatud. Vastupidise kohta puuduvad mistahes tõendid.

31. Kostja selgitas, et ei ole kokkulepitud töid kunagi saanud. Puuduvad tõendid, mis

võimaldaksid väita, et kostja oleks ühegi töö vastu võtnud. Liiatigi ei ole selge, millal täpselt

peaks mõne kindla tellimuse alusel tehtud mõni konkreetne töö olema vastu võetud.

32. Kummastav on maakohtu põhjendus, et vastavalt tellimuslehele oli tarnija kohustus lisada

lõpparvele ning esitada tellijale materjalide, keevitajate sertifikaadid, mõõtekaardid ja

kontrollmontaaži fotod ning et kostja ei ole väitnud, et hageja oleks seda kohustust rikkunud.

Kostja ei ole väitnud, et hageja oleks konkreetset kohustust rikkunud, kuna hageja ei ole kunagi

väitnud, et ta oleks seda täitnud. Küll aga on kostja väitnud, et hageja enda esitatud

kvaliteediaruanded on hilisemal kontrollil osutunud tegelikkusele mittevastavateks. Lisaks on

kostja selgitanud, et hageja ei teinud kokkuleppele vastavaid töid, ning hageja ei ole vastupidise

kohta esitanud ühtki tõendit. Kui hageja oleks enda lepingulised kohustused täitnud, oleks tal

olnud kostja vastuväidete kummutamiseks esitada minimaalselt materjalide, keevitajate

sertifikaadid, mõõtekaardid ja kontrollmontaaži fotod.

33. Hageja 13.10.2020 menetlusdokumendis vaikimisi suurendatud kõrvalnõude osas on

maakohtu etteheide kostjale üllatuslik. Kostja ei ole väitnud, et kohus ei peaks nõuet

menetlema. Kostja juhtis tähelepanu, et hageja ei andnud kõrvalnõude eeldatava täiendamise

juures ühtki vastavasisulist selgitust, jättes selle mistahes moel käsitlemata, sh hagihinna

muutumist puudutavalt. Seega kostja juhtis tähelepanu, et hageja kõrvalnõude täiendamise osas

peab kohus võtma enne kohtuotsuse tegemist selge seisukoha. Seda kohus ei teinud. Ka otsuses

ei võtnud kohus selget seisukohta nõude muutmise vastuvõtmise kohta ega sellest tingitud

hagihinna muutumise osas.

34. Kostja tasaarvestust puudutavalt jättis maakohus oluliselt menetlusõigusnorme rikkudes

täielikult tähelepanuta kostja 11 206,18 euro suuruse nõude hageja vastu, mis on hageja poolt

tellimusega nr 19048-1 põhjustatud kahju. Maakohus käsitles üksnes projekti nr 19037

kogukahju 172 610 eurot, mis tuleneb Outotec AB ja Outotec Oy nõuetest kostja vastu. Projekti

nr 19037 kogukahjust 172 610 eurot on otseselt hageja osa 49 161,80 eurot.

35. Maakohus kohtles pooli ebavõrdselt. Kohus lubas hagejal esitada täiendava seisukoha

16.12.2020, s.o pärast pooltele antud lõplikku tähtaega, jättes kostja sellest teavitamata.

Seejuures ei ole e-toimikus dokumenteeritud, kus ja mil moel toimus hageja poolt 14.12.2020

täiendava tähtaja taotlemine ja selle taotluse rahuldamine kohtu poolt.

2-20-8543

36. Maakohtu määratud menetluskulude jaotus on ebaõige isegi kui hagi kuulub rahuldamisele.

TsMS § 169 lg 3 alusel võib jätta rahuldamata jäänud taotluse esitamisega seotud

menetluskulud menetluse tulemusest sõltumata selle menetlusosalise kanda, kes taotluse on

esitanud. Hageja esitas maakohtule alusetu ja põhjendamatu hagi tagamise taotluse, mis jäeti

rahuldamata, kuid sellega seotud menetluskuludest jäi taotluse esitanud hageja enda kanda

ainult riigilõiv 50 eurot. Rahuldamata jäetud tagamise taotluse koostamise ja esitamisega seotud

lepingulise esindaja kulu mõisteti õigustamatult välja kostjalt. Kohus jättis kostja sellekohase

vastuväite ilma põhjenduseta arvestamata. Lisaks on põhjendamatult kostjalt välja mõistetud

menetluskulu 200 eurot. Advokaat Irina Gromtsev, kes hageja esitatud arve kohaselt

õigusteenust on osutanud, ei ole kordagi osalenud menetluses hageja esindajana, s.t tegemist ei

saa olla TsMS § 175 lg 1 kohase kuluga.

Vastustaja seisukoht ja vahepealne menetlus

37. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

kostja kanda.

38. Tsiviilasjas nr 2-21-1553 17.02.2021 määrusega kuulutati välja kostja pankrot ja

pankrotihalduriks nimetati Martin Pärn, kes teatas, et ta ei soovi asuda menetlusse võlgniku

asemel ja andis võlgnikule nõusoleku ise menetluses osaleda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

39. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 järgi osaliselt tühistada

väljamõistetavate menetluskulude suuruse osas ja TsMS § 657 lg 1 p 21 järgi tuleb muuta

maakohtu otsuse põhjendusi. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus kohtuotsuse

resolutsiooni tervikliku sõnastuse.

40. Esmalt kontrollib ringkonnakohus kostja apellatsioonkaebuse väidete põhjal maakohtu

poolt tsiviilasja menetlemisel menetlusõiguse normide järgimist ja seejärel nõude lahendamist.

41. Hageja esitas hagiavalduse põhivõla 19 074,82 eurot ja hagiavalduse esitamise seisuga

sissenõutavaks muutunud viivise 1849,68 eurot saamiseks. 13.10.2020 menetlusdokumendis

palus hageja lisaks välja mõista viivise alates hagi esitamisest kuni nõude täitmiseni VÕS § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras. Maakohus viivise nõude suurendamist eraldi menetlusse ei

võtnud ega avaldanud pooletele ka muul moel, kas nõuet menetletakse või mitte. TsMS § 376

lg 4 p 2 järgi hagi muutmiseks ei peeta hageja põhinõude või kõrvalnõuete suurendamist,

vähendamist, laiendamist või kitsendamist. Seega TsMS § 367 esimeses lauses sätestatud

viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmise nõude

esitamine menetluse käigus ei ole hagi muutmine. Õige on see, et maakohus oleks pidanud

viivise nõude suurendamise menetlusse võtmise kohta enne otsuse tegemist selge seisukoha

võtma,

millele

on

kostja

11.12.2020

menetlusdokumendis

tähelepanu

juhtinud.

Ringkonnakohtu arvates ei anna aga eeltoodu alust maakohtu otsuse osaliseks tühistamiseks.

Tegemist ei ole olulise menetlusnormi rikkumisega, mis tingiks maakohtu otsuse tühistamise.

Kostja on hageja poolt nõude esitamisest aru saanud ja tal on olnud võimalus esitada nõudele

vastuväide. Sisulisi vastuväiteid TsMS § 367 esimese lause järgi esitatud viivise nõudele ei ole

kostja ka apellatsioonkaebuses esitanud.

42. Õige on see, et maakohus ei ole pärast hageja poolt viivise nõude suurendamist

korrigeerinud hagi hinda. TsMS § 133 lg 2 sätestab, et TsMS §-s 367 sätestatud kõrvalnõude

2-20-8543

puhul hagihinna arvutamisel liidetakse hagi esitamise seisuga arvestatud viivise summale

summa, mis vastab ühe aasta eest arvestatud viivise summale. Seega tuleb liita algsele

hagihinnale 1530 eurot ja hagihinnaks on 22 454,50 eurot. Maakohus vaidlustatud otsuses

tsiviilasja hinda ei ole märkinud, mis on TsMS § 442 lg 2 p 51 rikkumine. Hagi esitamisel on

riigilõivu tasutud õigesti.

43. Kostja heitis apellatsioonkaebuses maakohtule ette poolte ebavõrdset kohtlemist, mis

seisnes selles, et kohus lubas pärast seisukohtade esitamiseks antud tähtaega hagejal vastata

kostja väidetele ning e-toimikus ei tehtud kostjale nähtavaks kohtu tähtaja pikendamise kohta

tehtud otsustust. Maakohtu 23.11.2020 määrusega anti pooltele tähtaeg 11.12.2020 asjas

tähtsust omavate dokumentide ja taotluste esitamiseks. Pooled esitasid oma seisukohad

11.12.2020. Kostja esitas 11.12.2020 uued asjaolud ja uued tõendid ning 14.12.2020 palus

hageja anda võimaluse neile vastamiseks kuni 16.12.2020, millise taotluse kohus 15.12.2020

rahuldas (tl 115). Hageja esitas 16.12.2020 seisukoha. TsMS § 7 sätestab, et õigusemõistmisel

tsiviilasjades on pooled ja muud isikud seaduse ja kohtu ees võrdsed. Seega tuleb kohtul

kohelda pooli võrdselt, sh teha kohtu menetluslikud otsustused nähtavaks kõigile

menetlusosalistele ja anda alati võimalus teise poole seisukohtadele vastata. Seega saab

maakohtule ette heita menetlusnormide rikkumist, kuid tegemist ei ole ringkonnakohtu arvates

olulise rikkumisega. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses väitnud, et hageja oleks 16.12.2020

seisukohas esitanud uusi väiteid ja sellega on kostjat üllatatud. Hageja esitas kostja poolt

esmakordselt 11.12.2020 esitatud uuele väitele, et hageja pole talle töid üle andnud, vastuväited

ja vastas lühidalt kostja tasaarvestuse kohta esitatud tõenditele.

44. Maakohus on vaidlustatud otsuses õigesti leidnud, et poolte vahel oli töövõtuleping (VÕS

§ 635 lg 1). Kostja väitis apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole tuvastanud tööde valmimist

ja hagejale üleandmist, mis on VÕS § 636 lg 1 ja § 637 lg 3 järgi eelduseks kostja tasu maksmise

kohustusele. Maakohus sedastas otsuses, et tööd tuleb lugeda vastuvõetuks, kuid selle järelduse

aluseks olevad asjaolud ei ole sõnaselgelt tuvastatud. Ringkonnakohtu arvates on kostja väide

selle kohta, et hageja poolt lepingu täitmiseks valmistatud detaile ja konstruktsioone pole talle

üle antud ja ta pole neid vastu võtnud, eksitav.

45. Hageja tõi hagiavalduses esile, et ta on tellimuste nr 19042 (Distributer Box), 19048-1

(teraskonstruktsioonide ja detailide valmistamine) ja 19058-2 (Dart Rack assembly) esemeks

olevad asjad valmistanud, need kostjale üle andnud ja esitanud tasumiseks arved (tl 4-6 ja 59-

63). Kostja väitis vastuses hagile, et hageja ei täitnud tellimusi korrektselt, viivitades

üleandmisega ja ei pidanud kvaliteedinõuetest kinni, mis põhjustas kostjale kahju, kuna

kontserni ettevõtted, kellele kostja tegi töid hageja valmistatud detaile ja konstruktsioone

kasutades, on esitanud kostjale kahju hüvitamise nõude (tl 31-33). Kostja väidetel on hageja

põhjustanud talle suurema kahju, kui on hageja poolt nõutav võlg. 23.11.2020 määrusega andis

maakohus pooltele tähtaja esitada kõik tähtsust omavad dokumendid ja taotlused hiljemalt

11.12.2020 ning teavitas, et kohtuotsus tehakse teatavaks 18.12.2020. 11.12.2020

lõppseisukohtades märkis kostja, et ta ei ole kunagi hageja viidatud tellimuste alusel töid kätte

saanud.

46. Hagimenetlus on põhiolemuselt võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust (TsMS §

5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1). Kohtupraktikas on leitud, et kõik asja lahendamiseks olulised

asjaolud peavad TsMS § 363 lg 1 p 2 ja § 394 lg 2 p 3 järgi esile tooma pooled. Kohus saab

TsMS § 392 lg 3 järgi küsida pooltelt selgitusi (Riigikohtu 17. juuni 2020. a otsus tsiviilasjas

nr 2-18-7948/81, p 16). TsMS § 394 lg 2 p 3 järgi peab kostja vastuses hagile muuhulgas

teatama kõik oma taotlused ja väited ning tõendid iga faktilise väite tõendamiseks. Pooled

2-20-8543

peavad oma menetlusõigusi kasutama heauskselt, see tähendab ka seda, et kõik väited ja

vastuväited tuleb esitada õigeaegselt ja lubatav ei ole teiste menetlusosaliste eksitamine.

47. Kostja tugines esialgses vastuses hagile asjaolule, et hageja poolt tellimuse nr 19048-1

tähtaegselt täitmata jätmisest ja kvaliteedinõuete rikkumisest tekkis kostjale kahju kokku

11 206,18 eurot ja tellimuse 19037 täitmisest tekkinud kahju on veelgi suurem, mistõttu on tal

õigus hageja nõue tasaarvestada. Seega on esialgses vastuses hagile kostja sisuliselt

tunnistanud, et tal on hageja ees võlg, mille ta soovib oma kahju hüvitamise nõudega

tasaarvestada. Ringkonnakohtu arvates on kostja lõppseisukoha väited vastuolulised, väites

ühelt poolt, et tööd on tellimuse nr 19048-1 järgi kostjale üle andmata, ja samas seda, et tööde

tegemisega hilinemise tõttu on kostjale tekkinud kahju. Ka tellimuste 19042 ja 19058-2 osas ei

ole kostja enne 11.12.2020 menetlusdokumenti väitnud, et töid ei ole üle antud. Kusjuures

tellimuse 19042 eest tuli tasuda 9948,78 eurot ja tasumata on ainult 2,08 eurot. Eluliselt ei ole

usutav, et arve alusel tasutakse ca 100% olukorras, kus tööd pole tegelikult tehtud ja üle antud.

Ka eeltoodu viitab ringkonnakohtu arvates sellele, et kostja on tegelikult valmis töö vastu

võtnud. Lisaks on kostja juhatuse liige Kalev Kaunis 14.02.2020 e-kirjas hagejale kinnitanud

võlga ja lubanud võla tasuda (tl 67). Seega ei ole kostja väide, et hageja pole tööd üle andnud,

usutav ja vastuolus tema enda esitatud väidetega, mistõttu oli maakohtu poolt põhjendatud

kostja hilinenult esitatud üldsõnalised ja eelnevate väidetega vastuolus olevad 11.12.2020

lõppsõnas esitatud väited töö üleandmata jätmise kohta jätta tähelepanuta.

48. Maakohus on otsuses leidnud, et tellimuste järgi tehtud hageja tööd sai lugeda kostjale

üleantuks ja kostja need vastuvõtnuks (VÕS § 638). Ringkonnakohtu arvates on eeltoodu

ebatäpne. VÕS § 636 lg 1 järgi tuleb töövõtjal tellijale töö üle anda ja arvestades hagis ja

vastuväidetes toodud asjaolusid, olid tellimuste järgi tehtud tööd kostjale üle antud. Kostja on

ise esile toonud, et ta on võtnud hageja poolt valmistatud asjad oma valdusse ja kasutanud

valmistatud detaile ja konstruktsioone Outoteciga sõlmitud lepingute täitmiseks.

49. Kostja heitis maakohtule ette, et otsuses pole käsitletud kostja vastuväiteid seoses

väidetavate vastuoludega arvetes. Hageja on hagiavalduses esile toonud, milliste tellimuste

täitmiseks töövõtulepingud sõlmiti ja millised arved konkreetselt kostjale iga tellimuse järgi

saadeti ja milliste alusel on kostja tasunud. Kostja viide arvete numeratsiooni kohta ei ole

asjakohane ja ei mõjuta arvete sissenõutavaks muutumist. Arvetele on märgitud tasumise

tähtaeg, millest saab järeldada aja, millal arve tuli tasuda. Hageja on võla sissenõutavaks

muutumise seostanud arvel märgitud kuupäevaga ja kostja ei ole väitnud, et see ei oleks

vastanud poolte kokkuleppele. See, et arvetel on märgitud erinevad maksetähtajad, ei anna alust

järeldada, et nõuded ei oleks muutunud sissenõutavaks. Arvetel on märgitud viivise määraks

0,5% päevas, kuid ringkonnakohtu arvates ei muuda see arveid arusaamatuks. Hageja ei ole

arvetel märgitud määras viivist nõudnud ja viivise nõue on esitatud VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Kostja viivise arvestusele konkreetseid vastuväiteid esitanud ei ole.

50. Maakohtu menetluses ei olnud vaidlust selle üle, kas hageja oli lisanud töö kostjale

üleandmisel tellimuslehtedel loetletud kvaliteeti tõendavad dokumendid või mitte. Tõendeid

hinnates on maakohus tuvastanud, et hageja pidi kostjale töö üleandmisel esitama

vastavussertifikaadid, mõõtetulemused ja fotod. Kuna pooled ei ole eelviidatud dokumentide

olemasolule või puudumisele maakohtu menetluses viidanud ja kohus saab otsuse tegemisel

lähtuda ainult poolte poolt esiletoodust, siis ei ole need maakohtu otsuse põhjendused

asjakohased ja ringkonnakohus jätab need otsusest välja.

51. 11.12.2020 menetlusdokumendis esitas kostja hageja nõudele vastuväitena tasaarvestuse

avalduse ja tasaarvestas hagi rahuldamise korral hageja nõude oma kahju hüvitamise nõudega.

2-20-8543

Kostja kahju hüvitamise nõude aluseks oli hageja poolt tellimuse 19048-1 tähtajaks tegemata

jätmisega tekkinud kahju 11 206,18 eurot ja tellimuse 19037 järgi tehtud tööde kvaliteedi

puudustest tingitud kahju 172 610 eurot. Maakohus hindas üldsõnaliselt vaidlustatud otsuses

tellimuse 19037 väidetavast mittekohasest täitmisest tekkinud kahju hüvitamise nõuet, kuid

täpsed põhjendused, miks kohus sellise järelduseni jõudis, kohtuotsusest ei nähtu. Kohtuotsuses

ei ole üldse käsitletud kostja kahju hüvitamise nõuet tulenevalt tellimuse 19048-1 tähtajaks

täitmata jätmisest. Apellandi sellekohane väide on õige. Ringkonnakohus täiendab otsust

põhjendustega kostja tasaarvestuse nõude lahendamise kohta.

52. VÕS § 197 lg 1 sätestab, et kui kaks isikut (tasaarvestuse pooled) on kohustatud maksma

teineteisele rahasumma või täitma muu samaliigilise kohustuse, võib kumbki pool (tasaarvestav

pool) oma nõude teise poole nõudega tasaarvestada, kui tasaarvestaval poolel on õigus oma

kohustus täita ja teiselt poolelt nõuda tema kohustuse täitmist. Selleks, et oma nõue hageja

nõudega tasaarvestada, pidi kostja esile tooma ja tõendama oma kahju hüvitamise nõude

aluseks olevad asjaolud: hageja poolt töövõtulepingu rikkumise (lepingule mittevastava asja

valmistamine, tähtaegade rikkumine jm sarnane), kahju tekkimise ja põhjusliku seose hageja

rikkumise ja kostjale tekkinud kahju vahel.

53. Kostja tõi 28.09.2020 vastuses hagiavaldusele esile, et tellimuse 19037 alusel hageja poolt

valmistatud detailid ei vastanud lepingu ega ISO EN 8501-3 nõuetele. 10.12.2019 teavitas

kostja hagejat valmistatud detailide kvaliteedi mittevastavusest ja edastas kvaliteediaruande.

Kostjal tekkisid kulud puuduste kõrvaldamiseks ja lisaks esitas kostja vastu 2020 alguses

seonduvalt hageja lepingurikkumisega nõuded Outotec. Outoteci reklamatsioonide põhjal esitas

kostja hagejale arve nr 2020021 summas 12 286,49 eurot ja arve nr 2020023 summas 3000

eurot, milliseid nõudeid on hageja tunnistanud ja soovinud tasaarvestada. Pärast seda jätkas

Outotec kvaliteediga tegelemist ja jõudis kahjusummani 89 000 eurot. Hageja väitis, et arved

nr 2020021 ja nr 2020023 ei ole seotud konkreetse tellimuse alusel hageja poolt valmistatud

töödega ja need esitati kostja poolt hagejale kokkuleppe alusel, milles pooled leppisid kokku,

et hageja hüvitab kostjale puudused, mis kostja väidetel hageja töös olid. Hageja valmistas

Outoteci projektiga seoses kostjale vajalikest konstruktsioonidest väikese osa. Kostja pole esile

toonud, millistele lepingutingimustele hageja töö ei vastanud ja ISO standardi kohaldamises

pooled kokku ei leppinud. Lisaks ei ole kostja VÕS § 643 kohaselt hageja poolt valmistatud

asju koheselt üle vaadanud ega puudusi kirjeldanud. Tellimuse 19037 järgsed tööd anti üle

augustis 2019 ja puudustest teatati detsembris hilinenult.

54. Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldusega, et kostja ei ole tõendanud asjaolusid, mille

kohaselt on tal kahju hüvitamise nõue tulenevalt hageja poolt tellimuse 19037 täitmisega.

Esiteks ei ole kostja esile toonud, millistes kvaliteedi näitajates pooled täpselt kokku leppisid,

tellimusest 19037 ei tulene, et oleks kokku lepitud ISO standardi kohaldamises (tl 65). Eeltoodu

tõttu jääb kostja väide, et hageja tehtud tööd ei olnud nõuetekohased, paljasõnaliseks. Kostja ei

ole hageja väitele, et töö anti üle augustis 2019, vastu vaielnud. VÕS § 643 sätestab, et kui

tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta tehtud töö

viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Seega oleks pidanud kostja olema teadlik

hageja töös olevatest väidetavatest puudustest juba augustis 2019 ja detsembris teatamine on

VÕS § 644 lg 1 järgi toimunud hilinenult. VÕS § 644 lg 3 järgi ei saa kostja, kes teatas

puudustest hilinemisega ega kirjeldanud neid, töö mittevastavusele tugineda. See, et hageja on

nõus hüvitama kostjale väidetava kahju katteks kokku 15 286,49 eurot ja arvestas selle summa

2-20-8543

oma nõudega tasa, ei tõenda, et hageja oleks tellimuse 19037 täitmisel põhjustanud kostjale

tema poolt väidetud kahju suuremas summas.

55. Järgnevalt hindab ringkonnakohus, kas kostjal on hageja vastu tellimuse 19048-1

rikkumisest tulenev kahju hüvitamise nõue.

56. Kostja väitis, et hageja tekitas tellimuse 19048-1 täitmisega viivitamisega talle kahju

11 206,18 eurot. Kostja väidetel hilines hageja esimese osa tellimuse tarnega 23 päeva

(02.09.2019 asemel 25.09.2016) ja teise osa tellimuse tarnega 26 päeva (16.09.2019 asemel

11.10.2019). Hageja väitis, et ta ei ole viivitanud, ja juhul, kui viivitus üksikute detailide osas

ka tekkis, siis tekkis see kostja süül, kuna kostja ei vedanud hageja juurest valmis detaile

kokkulepitud ajal ära. Lisaks kostja esitatud asjaolud ja tõendid tekkinud kahju kohta ei ole

seostatavad hageja väidetava viivitusega. Kostja vaidlustas maakohtu järelduse, mille kohaselt

tõenditest nähtus, et ajakavalised puudused ei tekkinud hageja viivituse tõttu, kuna hageja tõi

esile, et kostja ise vastutas transpordi eest ja transportis enda äranägemise järgi plaanitust

hiljem.

57. Hageja on 13.10.2020 menetlusdokumendis esile toonud, et tellimuse 19048-1 tingimustes

on tarneklausliks märgitud FCA Kohtla-Järve, mis tähendab, et tarnija (hageja) vastutas kauba

veokile laadimise eest tarneklauslis märgitud asukohas. Kohtla-Järve on hageja tegevuskoht.

Hageja selgitas, et teavitas kostjat töö valmimisest, kuid kostja ei tulnud valmis asjadele järele

ja oli seetõttu vastuvõtuviivituses. Kostja väitis, et kui kostja transport jõudis hageja

tegutsemiskohta, ei olnud asjad valmis. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta viivitas valmis

detailide äraveoga ja juhul kui mõned detailid ka seisid, siis juhtus see selle tõttu, et hageja ei

teavitanud kostjat töö valmimisest. Kuna kostja ei ole hageja väiteid omaks võtnud, siis oli

ebaõige maakohtu järeldus, et kostja oli tellimuse 19048-1 alusel tehtud tööde vastuvõtmisel

viivituses ja hageja ei ole kokkulepitud tähtaegasid rikkunud. Kuna selles, et hageja andis tööd

üle hiljem, ei ole poolte vahel vaidlust, vastavad asjaolud on kostja esile toonud ja hageja ei ole

neile vastu vaielnud, siis pidi hageja tõendama, et üleandmisega viivitamise põhjustas kostja,

kes ei võtnud töid vastu, vaatamata sellele, et hageja oli talle vastuvõtmise teinud võimalikuks.

Hageja ei ole eeltoodud asjaolusid tõendanud. Seega on ebaõige maakohtu järeldus, et hageja

ei ole rikkunud kokkulepitud tähtaegasid ja kostja oli vastuvõtuviivituses. Esitatud asjaoludest

saab järeldada, et hageja viivitas tellimuse 19048-1 alusel tehtud tööde üleandmisega.

Maakohtu otsuse põhjendusi tuleb eeltoodud osas muuta.

58. Vaatamata eeltoodule leiab ringkonnakohus, et kostja tasaarvestuse aluseks olevad asjaolud

on tõendamata. Lisaks hageja lepingu rikkumisele (VÕS § 100), peab kostja tõendama, et talle

on kahju tekkinud ja tekkinud kahju ja hageja tegevuse vahel on põhjuslik seos (VÕS § 127 lg

4). Ringkonnakohus leiab, et kostja poolt augustis 2019 kummeerimiseks palgatud

meeskonnale tasu maksmine ei ole seostatav hageja viivitusega, kuna hageja pidi valmis töö

üle andma ositi 26.08.2019, 02.09.2019, 09.09.2019 ja 16.09.2019 ning kostja ei ole teinud

usutavaks, et juba augustis oli selleks tööks töötajate palkamine vajalik. Palgaandmetest nähtub,

et töötajatele on tasu makstud töö ja mitte tööseisaku eest, millest järeldub, et kostjal oli

võimalik töötajatele tööd anda. Samuti on tõendamata, et hageja töös oleks olnud puudusi

(kostja väitel kiirustamisest tingitud ebatäpsused konstruktsiooni geomeetrias põhjustasid

lisakulud pakkimisel) ja kostja pidi tegema hageja töö parandamiseks kulutusi 2509 euro eest.

Unibox OÜ 03.12.2019 arvest (tl 39) ei saa järeldada, et kulutused olid seoses hageja tööle

etteheidetud vigadega. Lisaks ei ole kostja tõendanud, et tellimuse19048-1 alusel tehtud tööd

ei vastanud kokkuleppele. Samuti ei ole septembris 2019 toimunud lepingutähtaja rikkumisega

võimalik seostada kostja poolt Loksa tootmishoone rentimist augustis 2019 (arve tl 42) ning

31.10.2019 ja 13.11.2019 diiselkütuse ostmist (arved tl 40-41). Seega ei ole kostja tõendanud,

2-20-8543

et tal on tulenevalt tellimuse 19048-01 täitmise tähtaja rikkumisest tekkinud hageja vastu kahju

hüvitamise nõue, mille saaks hageja nõudega tasaarvestada. Seega ei ole kostja tõendanud, et

talle väidetavalt tekkinud kahju oli põhjuslikus seoses hageja lepingu rikkumisega. Eeltoodud

osas tuleb maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.

59. Arvestades eeltoodut, on maakohus lõppjäreldusena hagi õigesti rahuldanud.

60. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

61. Maakohus on õigesti jätnud TsMS § 162 lg 1 järgi menetluskulud kostja kanda.

Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et hagi tagamise taotluse kulu oleks tulnud jätta

hageja kanda, kuna taotlust ei rahuldatud. Hagi tagamise taotluse esitamine on poole õigus ja

see, kui kohus taotlust ei rahulda ja hagi ei taga, ei tähenda, et menetluskulud tuleks jätta

taotluse esitanud menetlusosalise kanda.

62. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada menetluskulude suuruse

kindlaksmääramise osas. Kulu 200 eurot oli hageja teinud advokaat Irina Gromtsevi poolt

osutatud õigusabi eest. Tsiviilasja toimiku materjalidest ei nähtu, et hagejat oleks esindanud

advokaat Irina Gromtsev, mistõttu ei kuulu nimetatud kulu TsMS § 175 lg 1 järgi hüvitamisele.

Ülejäänud lepingulise esindaja kulude väljamõistmist ei ole kostja apellatsioonkaebuses

vaidlustanud.

63. Eeltoodut arvestades tuleb maakohtu menetluskulude suuruseks määrata kokku 3318,50

eurot.

64. Kuigi ringkonnakohus rahuldab osaliselt apellatsioonkaebuse, on tegemist kohtu arvates

olukorraga, kus menetluskulud jäävad ikkagi TsMS § 171 lg 1 järgi kostja kanda, kuna

mitteolulises määras menetluskulude suuruse kindlaksmääramise osas apellatsioonkaebuse

rahuldamine ei anna alust, et jaotada menetluskulud teisiti. Hageja taotluse järgi on tal

apellatsiooniastmes tekkinud kulud 592,50 eurot (käibemaksuta). Hageja esindajad on

menetluses analüüsinud asja materjale ja koostanud põhjaliku ja argumenteeritud seisukoha

ning suhelnud kliendiga (ca 4 tundi). Hageja esindajate teenuse tunnihinnaks on 150 eurot.

65. TsMS § 175 lg 1 järgi hüvitatakse lepingulise esindaja kulud vajalikus ja põhjendatud

suuruses. Ringkonnakohus leiab, et hageja menetluskulu saab pidada vajalikuks ja

põhjendatuks. Ca 4 tunni kulutamine apellatsioonkaebusele vastuse koostamiseks ja kliendiga

suhtlemiseks on põhjendatud. Lepingulise esindaja tunnihind vastab õigusabituru tavapärastele

tasudele. TsMS § 177 lg 4 järgi kuulub menetluskuludelt hageja taotlusel väljamõistmisele VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses sätestatud viivis.

66. TsMS § 178 lg 1 järgi saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi

peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. TsMS § 178 lg 2 järgi

võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks

õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude

summa ületab 200 eurot

(allkirjastatud digitaalselt)