2-21-5155/7 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-21-5155

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL (õigeksvõtul põhinev otsus)

Kohus, kohtumaja

Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja, Lubja 4, Tallinn 10115 Kohtunik Kohtuistungi aeg Raivo Einula

26. mai 2021 Otsuse kuupäev

26. mai 2021 Kohtutoimiku number 2-21-5155

Nõue

K. V. vs T. V. abielulahutuse nõudes Menetlustoiming Lõpplahend

Menetlusosalised

Hageja

K. V. (isikukood xxx), xxx kodanik Hageja lepinguline esindaja

H. R. (OÜ Mandatum Õigusbüroo) Kostja

T. V. (isikukood xxx), xxx kodanik

R E S O L U T S I O O N

1. Lahutada K. V. ja T. V. abielu, milline on sõlmitud 07. juulil 2017 X pastor J. R.’i poolt, abielukanne nr 631-32-2017/3.

2. Taastada K. V. esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi „V.“, mis on ühtlasi hageja sünnijärgne perenimi.

Menetluskulude jaotus

Poolte menetluskulud jätta kulusid kandnud poole enda kanda. Tagastada hagejale pool, so viiskümmend eurot hagiavalduselt tasutud riigilõivust Hageja ülesandel ja tema soovi kohaselt tuleb riigilõivust 50 eurot tagastada hageja lepingulise esindaja büroo (OÜ Mandatum Õigusbüroo) kontole nr EExxx (SEB).

Edasikaebamise kord

2-21-5155

Käesoleva kohtuotsuse peale ei saa edasi kaevata. Pooled (hageja ja kostja) on loobunud apellatsioonkaebuse esitamise õiguse kasutamisest (TsMS § 64 lg 2; § 630 lg 2; § 632 lg 4). Kohtuotsus jõustub selle koopia allkirja vastu kätteandmisega või e-toimikus kättetoimetamisega hagejale ja kostjale.

Asjaolud ja menetluse käik

K. V. esitas 01.04.2021 Pärnu Maakohtule hagi T. V. vastu abielulahutuse nõudes. Pärnu Maakohtu Rapla kohtumaja edastas kohtuasja 16.04.2021 määrusega vastavalt kohtualluvusele Harju Maakohtule. Poolte abielusuhted on abielulahutuse hagi kohaselt tagasipöördumatult lõppenud. Kohus kuulas hageja ja kostja abielulahutuse nõudes isiklikult ära 26.05.2021 Harju Maakohtu Tallinna kohtumajas toimunud kohtuistungil. Hageja ja kostja abielu on sõlmitud xxx EEKBL pastor J.R. poolt, abielukande nr 631-32-2017/3. Abiellumisel oli hageja perekonnanimeks „P.“, mis on tema esimese ja 26.10.2015 lahutatud abielu järgne perekonnanimi. Hageja kinnitas kohtus, et jääb hagiavalduse juurde ja palub abielu lahutada. Ta ei soovi leppida. Hageja avaldas soovi, et pärast lahutust taastatakse tema sünnijärgne perenimi „V.“. Kostja kinnitas ärakuulamisel, et on abielu lahutamisega nõus ja võtab haginõude õigeks. Poolte ärakuulamisel tuvastas kohus, et poolte abielusuhted on lõppenud lõplikult ning abikaasade vahel puuduvad abielusuhted alates oktoobrist 2020 Pooled ei ole avaldanud kohtule soovi leppida või abielusuhet jätkata. Seega on poolte abielusuhted lõppenud nende taastamise kavatsuseta, so pöördumatult. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikohtus vaidlustada. Hageja eest on abielulahutuse nõudelt tasunud 01.04.2021 100 (ükssada) eurot riigilõivu e-toimiku kaudu hageja lepinguline esindaja OÜ Mandatum Õigusbüroo kontolt nr EExxx (SEB). Hageja avaldas, et soovib abielulahutuse nõudelt tasutud riigilõivust poole riigilõivu tagastamist esindaja büroo pangakontole.

Kohtuotsuse põhjendused

Perekonnaseaduse (PKS) § 63 kohaselt abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 65 lg 2 kohaselt, abielu lahutatakse kohtus, kui abikaasad vaidlevad abielu lahutamise või lahutusega seotud asjaolude üle või kui perekonnaseisuasutus ei ole pädev abielu lahutama. PKS §

66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub. PKS § 67 lg 1 sätestab, et kohus võib abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta. TsMS § 440 lg 1 kohaselt, kui kostja võtab kohtuistungil või kohtule esitatud avalduses hageja nõude õigeks, rahuldab kohus hagi. Hageja soovib abielu lahutada. Kostja on võtnud haginõude õigeks. Kohus on pooled isiklikult ära kuulanud. Lähtudes PKS § 67 lg 1 ja lg 2 sätetest saab kohus asuda käesolevas haginõuet menetledes seisukohale, et poolte abielusuhted on lõppenud pöördumatult ning pooltel ei ole mingit soovi või kavatsust neid taastada. Kohus leiab, et hagi abielulahutuse nõudes tuleb rahuldada ning poolte abielu tuleb lugeda lõppenuks, st abielu lahutada.

Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 kohaselt, abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal

2-21-5155

kantud perekonnanimi. NS § 11 lg 2 kohaselt, taastatav perekonnanimi võib olla: 1) lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi; 2) esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Pooled avaldasid kohtule, et nad ei soovi kohtuotsust, millega lahutatakse abielu, apellatsioonikorras vaidlustada. See on lubatud vastavalt TsMS § 64 lg 2 ja TsMS § 630 lg 2, samuti TsMS § 632 lg 4).

Menetluskulude jaotus

Vastavalt TsMS § 164 lg 1 kannab hagilises abieluasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, mistõttu jätab kohus poolte menetluskulud poolte enda kanda. Kooskõlas TsMS § 150 lg 2 p 3 kohus rahuldab hageja taotluse poole riigilõivu tagastamise kohta tema lepingulise esindaja büroo kontole.

/allkirjastatud digitaalselt/

Raivo Einula, kohtunik