2-20-7631/54 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtuasja number

2-20-7631

Otsuse tegemise aeg ja koht

27. mai 2021, Tallinn

Kohtukoosseis

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav

Kohtuasi

AP ja AZi hagid Aiandusseltsi Sever vastu juhatuse

28.03.2020 otsuse vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. novembri 2020 otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Aiandusseltsi Sever apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

7000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

apellatsioonimenetluses

Hageja I: AP (isikukood xxxxxxxxxx)

Hageja II: AZ (isikukood xxxxxxxxxx)

hagejate lepinguline esindaja Lembit Nurk

Kostja: Aiandusselts Sever (registrikood 80123751),

seaduslikud esindajad Marat Ismatov ja Jelena Jevstafiadi,

lepinguline esindaja Jelena Smorodina

Kohtuistungi toimumise aeg

04.mai 2021

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 24. novembri 2020 otsus osas, milles kohus tuvastas

Aiandusseltsi Sever juhatuse 28.03.2020 otsuste tühisuse AP ja AZi liikmete hulgast

väljaarvamist puudutavas osas. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada AP

ja AZi hagi otsuste osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Jätta maakohtu otsus

muutmata menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas.

2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

3. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja, Aiandusseltsi Sever kanda.

4. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

4.1.Tunnistada kehtetuks Aiandusseltsi Sever juhatuse 28.03.2020 otsus osas, milles

otsustati arvata AP ja AZ liikmete hulgast välja.

4.2. Välja mõista Aiandusseltsilt Sever menetluskulude hüvitis suurusega 1000 eurot

AP kasuks.

4.3.Välja mõista Aiandusseltsilt Sever menetluskulude hüvitis suurusega 950 eurot

AZi kasuks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. AP esitas 22.05.2020 ja AZ 26.05.2020 Harju Maakohtule hagi Aiandusseltsi Sever vastu.

Hagejad palusid tunnistada kostja juhatuse 28.03.2020 otsuse kehtetuks osas, millega nad

arvati kostja liikmete hulgast välja (otsuse p 2.2). Menetluskulud palusid hagejad jätta

kostja kanda. 28.08.2020 määrusega liitis kohus hagid ühte menetlusse.

2. Hagiavalduste ja nende täpsustuste kohaselt arvati hagejad kostja 28.03.2020 juhatuse

otsusega kostja liikmete hulgast välja, kuna nad ei olnud tähtaegselt tasunud kostja

30.11.2019 üldkoosoleku poolt otsustatud makseid kinnisasja (krundi) omandamiseks.

3. Hageja I ei viibinud kostja 30.11.2019 üldkoosolekul, kus otsustati kinnisasjade

väljaostmiseks raha tasumise tähtaeg (s.o 17.01.2020). Seega ei olnud hageja I teadlik

maksekohustuse täitmise tähtajast. Hageja I teavitas 21.01.2020 kostjat krundi väljaostmise

soovist ja tasus sissemakse 11.03.2020.

4. Hageja II hilines raha tasumisega seetõttu, et oli hõivatud haigestunud ema ja poja eest

hoolitsemisega. Hageja II teavitas kostjat krundi väljaostmise soovist 18.02.2020 ja tasus

sissemakse 26.03.2020.

5. Seega tegi kostja juhatus 28.03.2020 hagejate kostja liikmete hulgast väljaarvamise

otsustuse pärast nende poolt sissemaksete tegemist, mil hagejate rikkumine, s.o

maksekohustuse täitmata jätmine oli kõrvaldatud.

6. Lisaks eeltoodule otsustas kostja hagejate kasutuses olevate kruntide edasimüümise teistele

liikmetele enne 30.11.2019 üldkoosolekul määratud sissemaksete tasumise kohustuse

täitmise tähtaega, s.o enne 17.01.2020, mis ei ole õiguspärane.

7. Vastavalt hooneühistuseaduse (HÜS) § 12 lg-le 3 ei olnud juhatuse pädevuses hagejate

kostja liikmete hulgast väljaarvamine.

Kostja vastuväited

8. Kostja vaidles hagidele vastu, palus jätta need rahuldamata ja menetluskulud hagejate

kanda.

9. Mõlemad hagejad osalesid kostja 17.11.2019 üldkoosolekul, kus otsustati 30.11.2019

koosoleku toimumise aeg.

10. Jättes tähtaegselt täitmata 30.11.2019 koosolekul otsustatud maksekohustuse, rikkusid

hagejad kostja põhikirja p 3.3, mille kohaselt peab liige täitma juhtorgani seaduspäraseid

otsuseid. Seetõttu oli mittetulundusühingute seaduse (MTÜS) § 16 lg 2 järgi põhjendatud

nende väljaarvamine.

11. Asjas ei kohaldu HÜS, vaid MTÜS sätted.

Maakohtu otsus ja põhjendused

12. Maakohus rahuldas hagid, tuvastades kostja juhatuse 28.03.2020 otsuste tühisuse hagejate

liikmete hulgast väljaarvamist puudutavas osas, jättis menetluskulud kostja kanda ning

mõistis kostjalt hageja I kasuks menetluskulude hüvitamiseks välja 800 eurot ja hageja II

kasuks 750 eurot.

13. Kuigi hagejad taotlevad kostja juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamist, järeldub kohtule

esitatud asjaoludest otsuste tühisus. Vastavalt Riigikohtu juhistele (vt Riigikohtu otsust

nr 2-16-19017, p 17) võtab kohus esmalt seisukoha otsuste tühisuse osas.

14. Kostjale kuulub kinnisasi, mis on jaotatud paljudeks väikesteks hoonestatud maatükkideks.

Maatükid on antud kostja liikmete kasutusse liikmelisuse alusel. Nii on see ka kostjate

kasutuses olnud maatükkide osas. Sellistel asjaoludel tuleb kostja suhtes kohaldada HÜS

sätteid vastavalt HÜS § 20 lg-le 1. HÜS on eelkõige mõeldud reguleerima juriidilisi isikuid,

kellele kuuluv hoone on liikmete ühiskasutuses. Samas vastab kostja faktiliselt HÜS § 1

lg 1 ja § 20 lg 1 nõuetele lähtudes nende sätete grammatilisest tõlgendusest – kostja toetab

ja soodustab oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja

ning selle osaks olevate hoonete omamisel ja valitsemisel, kostja võimaldab tema

kinnisasjale rajatud ehitiste kasutust oma liikmete poolt liikmesuse alusel. Erinevalt

kostjast on kohus arvamusel, et HÜS kohaldumise seisukohalt ei ole määrav see, kas

liikmesuse alusel kasutusse antud hooneid on üks või enam. Määravaks on hoonestatud

kinnisasja osa oma liikme kasutusse andmine liikmesuse alusel. HÜS ei kohalduks juhul,

kui kostja liikmed kasutaksid kostjale kuuluva kinnisasja osasid lepingu alusel.

15. Seadusandja on pidanud HÜS §-s 20 sisalduvate rakendusnormidega vajalikuks

reguleerida varem asutatud, kuid HÜS tunnustele vastavaid isikuid selle seaduse alusel

sõltumata nende ümberregistreerimisest. HÜS kohaldamine ei sõltu seega isiku põhikirja

vastavusse viimisest HÜS-ga ehk juriidilise isiku nõustumisest selle seaduse

kohaldumisega.

16. HÜS reguleerib liikmete väljaarvamist mittetulundusühingute suhtes kehtivast korrast

põhimõtteliselt erinevalt. HÜS § 12 järgi toimub liikmesuse kaotamine üldkoosoleku

otsuse alusel, mille järgselt liikmesus loovutatakse notariaalse tehingu või kohtuotsuse

alusel. Kuna hooneühistu liikmesusega kaasnevad kinnisasja omaniku õigustele lähedased

õigused, on seadusandja pidanud isikute õiguste ja tsiviilkäibe kindluse tagamiseks

vajalikuks kehtestada sellise liikme õiguste kaotuse kohta mittetulundusühingu

liikmesusega võrreldes teistsuguse korra. HÜS kohaldamise vajalikkus on eriti õigustatud

just nimelt liikmesust puudutavates küsimustes. Kuna vaidlustatud otsustes on hagejate

väljaarvamise otsustanud kostja juhatus, mitte üldkoosolek, on otsused vastuolus HÜS

§ 12 lg-ga 1, kuna need on võetud vastu selleks õiguslikku pädevust mitte omava organi

poolt. Otsuste vastuvõtmisel on seega oluliselt rikutud selleks seadusega ettenähtud korda,

mistõttu on otsused tühised vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-le 2.

17. Kostja juhatuse 28.03.2020 otsused hagejate osas oleks kehtetud TsÜS § 38 lg 1 alusel, kui

HÜS kostja suhtes ei kohaldu, kuid kohtu arvates tuleb kohaldada HÜS sätteid.

18. Kostja juhatuse 28.03.2020 otsuses põhjendati hagejate väljaarvamist sellega, et nad ei

täitnud 30.11.2019 üldkoosoleku otsust ja rikkusid sellega põhikirja p-te 2.9 ja 3.3. Kostja

põhikirja p 2.9 kohaselt võidakse liige välja arvata muuhulgas juhul, kui ta korduvalt rikub

ühingu põhikirja või kahjustab ühingu tegevust olulisel määral ning p 3.3 kohaselt on liige

kohustatud täitma juhtorganite otsuseid ja tasuma õigeaegselt makseid juhtorganite poolt

näidatud suuruses ja tähtajal.

19. Kostja ei ole lükanud ümber hageja I väidet, et temale ei olnud 30.11.2019 koosolekul

määratud tasumiskohustus teada, kuna ta koosolekul ei osalenud. Seejuures ei oma

tähendust kostja põhjendus, et hageja I oli teadlik 30.11.2019 koosoleku toimumisest

varasemal koosolekul osalemise kaudu. Kuna hageja väljaarvamise aluseks oli just

30.11.2019 koosolekul kindlaks määratud maksekohustuse rikkumine, siis pidi kostja

tõendama, et hageja oli talle selle kohustuse panemisest teadlik. Vastavaid tõendeid kostja

esitanud ei ole. Hagejale I ei saanud õiguspäraselt heita ette kohustuse rikkumist, millest ta

teadlik ei olnud. Seega puudus tema väljaarvamiseks õiguslik alus ja väljaarvamise otsus

on kehtetu.

20. Hageja II oli küll 30.11.2019 koosolekul otsustatud maksekohustusest teadlik, kuid ta on

põhjendanud tasumisega hilinemist raskete perekondlike asjaoludega. Hageja väitel

unustas ta tähtpäeva raskelt haigestunud ema ja poja hooldamise tõttu, millega oli pikalt

hõivatud. Kostja ei ole nendele faktiväidetele vastu vaielnud ja viidatud asjaolud tuleb

lugeda tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 231 lg 4 järgi omaks võetuks.

21. Kohtupraktikat arvestades tuleb liikme väljaarvamise otsuse õiguspärasuse hindamisel

kontrollida otsuse põhjenduste õigsust ja proportsionaalsust (vt Riigikohtu otsust

nr 2-16-9905, p 14). Liikme väljaarvamine on raskeim meede, mida mittetulundusühing

oma liikme kohustuste rikkumise vastu sanktsioonina kohaldada saab. Järelikult peab ka

liikmele etteheidetav rikkumine olema raske. Sama järeldub ka kostja põhikirja p-st 2.9,

mille kohaselt rikkumine peab olema korduv või kahjustama oluliselt ühingu tegevust.

Käesoleval juhul on hagejatele heidetud ette ühekordset (mitte korduvat) rikkumist ja pole

esile toodud asjaolusid, millest saaks järeldada ühingu tegevuse olulist kahjustamist

hagejate poolt.

22. Esineb ka asjaolusid, millest järeldub hea usu põhimõtte rikkumine (võlaõigusseaduse

(VÕS) § 6 ja TsÜS § 32) kostja poolt. Kostja juhatus alustas ettevalmistusi liikmete

väljaarvamiseks ja nende kasutuses olevate maatükkide andmiseks teiste isikute kasutusse

juba 17.01.2020 ehk enne 30.11.2019 üldkoosolekul määratud maksetähtaja lõppu.

Hageja I 18.02.2020 kirjast järelduvalt oli kostja juba selleks ajaks otsustanud anda hageja

I kasutuses olnud maatüki kolmandale isikule. Kostja 11.03.2020 kirjast nähtuvalt oli

kostja saanud nimetatud maatükiga seoses AK nimeliselt isikult makse juba 17.01.2020.

Kirjast nähtub ka, et makse tehti kostja juhatusega sõlmitud kokkuleppe alusel. Kokkulepe

pidi järelikult olema sõlmitud enne vaidlusaluse maksetähtpäeva saabumist.

23. Mõlemad hagejad teatasid kostjale soovist tasuda vaidlusalune raha ära kaua aega enne

seda, kui kostja nad 28.03.2020 oma liikmete hulgast välja arvas (hageja II 18.02.2020 ja

hageja I 21.02.2020). Kostja juhatuse 28.03.2020 koosoleku protokolli p-st 1 nähtuvalt olid

maksed hagejate väljaarvamise otsustamise ajaks juba ka tehtud.

Apellatsioonkaebus

24. Kostja palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega jätta hagid rahuldamata,

alternatiivsel saata asi tagasi maakohtule uueks lahendamiseks. Menetluskulud palub

kostja jätta hagejate kanda.

25. Maakohus kohaldas ebaõigesti HÜS sätteid. Väär on kohtu järeldus, et kostja vastab HÜS

§ 1 lg 1 ja § 20 lg 1 tingimustele. Kohus oleks pidanud kohaldama MTÜS sätteid. Kohus

jättis tähelepanuta, et vaidlusalune kinnistu (katastritunnus 24504:004:1106) on

hoonestamata kinnistu, pindalaga 46,5800 ha, otstarbega maatulundusmaa. Liikmesus

aiandusseltsis annab liikmetele õiguse kasutada mõttelist osa sellest kinnistust (ehk teatud

numbriga maakrunti, mille piirid ei ole kehtestatud ühegi kasutuskorra või ametliku

maaplaaniga) enda huvides, nt köögivilja kasvatamiseks. Selleks on kinnistu mõnes kohas

kasvuhooned ja/või majakesed, mis ei vasta ehitusseadustikus sätestatud ehitise nõuetele.

Seega kostja on küll toetab ja soodustab oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise

majandustegevuse kinnisasjal, kuid sel kinnistul puuduvad hooned ja/või rajatised

ehitusseadustiku mõttes, millede osasid võiks aiandusseltsi liikmed kasutada liikmesuse

alusel, seda enam, et kinnistu oli enne 29.01.2020 kostja kasutuses rendilepingu alusel.

26. Maakohus kinnitas menetlusosalistele 28.08.2020 kirjas, et enamusel maalappidel

paiknevad väiksed ehitised, mis ei ole registreeritud ehitisregistris. Väär on kohtu arvamus,

et koos maaga korraldab kostja ka maal paiknevate hoonete kasutamist oma liikmete poolt.

Kostjal ei olnud õigust ega kohustust korraldada aiandusseltsi kasutuses oleval kinnistul

hoonete ehitamist ega nende haldamist ja kasutamist liikmete poolt, st mõnel maatükil

mõne liikme poolt omavoliliselt (s.o ilma kohalike omavalitsuse ega aiandusseltsi

nõusolekuta) püstitatud kasvuhoone või aiamaja kasutamist. Kostja põhikirja p.1.4.

kohaselt on ühingu eesmärgiks aiandusmaade haldamine, harimine, rentimine ühingu

liikmetele, aiandussaaduste kasvatamine ühingu liikmetele ja mahepõllumajanduse

propageerimine.

27. Maakohus jättis täitmata selgitamiskohustuse MTÜS sätete osas. Seetõttu ei olnud kostjal

võimalik tõendada, et hageja I teadis 30.11.2019 üldkoosoleku toimumisest.

28. Maakohus leidis ebaõigesti, et kostja rikkus hea usu põhimõtet, kui otsustas hagejate

kasutuses olevate maatükkide teiste liikmete kasutusse andmise enne maksetähtaja

saabumist. Nii 17.11.2019 üldkoosoleku (kus osalesid mõlemad hagejad) protokollist kui

ka 30.11.2019 üldkoosoleku protokollist nähtub, et liikmetele anti võimalus tasuda

täiendavaid sissemakseid, et vältida olukorda, kus kostjal võib jääda puudu kinnistu

omandamiseks vajaminevast rahast juhul, kui kõik liikmed enda sissemakseid tähtaegselt

ei tasu.

29. Samuti leidis maakohus ebaõigesti, et hagejate tähtaegselt tasumata jäänud sissemaksete

tegemata jätmisel ei ole tegemist rikkumisega, mis kahjustas oluliselt ühingu tegevust.

Tulenevalt sissemaksete suurusest oli tegemist kostja jaoks olulise summaga, mille

tasumata jätmine ohustas kostja eesmärki omandada kinnistu.

30. Väär on kohtu järeldus, et hagejal II esines mõjuv põhjus tähtaja ületamiseks tulenevalt

ema ja poja haigestumisest. Hageja II poolt kohtule esitatud tõenditest ei saa seda järeldada.

Hageja II käitumine oli kostja suhtes hea usu põhimõtte vastane ning tegemist on kostja

liikmete kohustuste rikkumisega.

Vastus apellatsioonkaebusele

31. Hagejad paluvad jätta kaebuse rahuldamata, maakohtu otsuse muutmata ja menetluskulud

kostja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

32. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

milles kohus tuvastas kostja juhatuse 28.03.2020 otsuste tühisuse hagejate liikmete hulgast

väljaarvamist puudutavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue otsuse, millega

rahuldab hagid otsuste osaliselt kehtetuks tunnistamiseks. Maakohtu otsus jääb muutmata

menetluskulude jaotuse ja kindlaksmääramise osas. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata.

33. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väitega, et maakohus kohaldas asja

lahendamisel ebaõigesti HÜS sätteid ja asi oleks tulnud lahendada MTÜS sätete alusel.

Kuigi ka maakohus arutles otsuses selle üle, milline võiks olla asja lahendamise tulemus,

kui HÜS kostja suhtes ei kohaldu ja asja saaks lahendada MTÜS sätete alusel, jäi kohus

otsuse p-s 16 selle juurde, et kohaldab HÜS sätteid.

34. HÜS § 1 lg 1 järgi on hooneühistu tulundusühistu, mille eesmärk on toetada ja soodustada

oma liikmete majanduslikke huve läbi ühise majandustegevuse kinnisasja või

hoonestusõiguse ning selle osaks oleva hoone omamisel ja valitsemisel, võimaldades

hooneühistu liikmetel hoone kindlaksmääratud osade ainukasutust. Hagejad tõid

maakohtu menetluses välja, et vaidlusaluse kinnistu näol oli tegemist munitsipaalmaaga,

mis oli kostja kasutuses 23.12.2010 Jõelähtme valla ja kostja vahel sõlmitud rendilepingu

nr 4-8/47 alusel ja mis lõpetati 01.04.2020 (tlk 76). Kostja sellele vastuväiteid ei esitanud

ja tugineb apellatsioonkaebuses samuti sellele, et vaidlusalusel ajal oli kinnistu kostja

kasutuses rendilepingu alusel. Vaidlust ei ole ka asjaolu üle, et liikmesus aiandusseltsis

andis liikmetele õiguse kasutada enda huvides kindlat osa maatükist, s.o teatud numbriga

maakrunti, mille piire ei olnud ametlikult kindlaks määratud eelkõige aiandussaaduste

kasvatamiseks. Samuti ei ole vaidlust selle üle, et osadel liikmete kasutuses olevatel

kruntidel on nende enda ehitatud väikeste mõõtmetega kergehitised, nt hageja I krundil

suvemaja, saun, kasvuhoone ja puukuur ning hageja II krundil suvemaja koos veranda ja

tööriistakuuriga, 2 kasvuhoonet ja puurkaev (tlk 76).

35. HÜS § 1 lg-s 1 sätestatud hooneühistu definitsiooni järgi seisneb hooneühistu liikmete

majandustegevus kinnisasja või selle osaks oleva hoone omamises ja valitsemises.

Seejuures on aktiivne tegevus eelkõige omandi valitsemine. Omandi valitsemine seisneb

eelkõige hooneühistu omandis oleva kinnisasja koos sellel oleva hoone üldkasutatavate

osade korrashoidmises ning selleks vajalike kulutuste tegemise otsustamises ja rahaliste

vahendite kogumises (vt ka Riigikohtu lahendit nr 3-4-1-25-09, p 26). Ringkonnakohtu

hinnangul ei võimalda kohtu ette toodud asjaolud ja tõendid teha järeldust selle kohta, et

kostja liikmete majandustegevuseks on hoonete omamine ja valitsemine. Kostja põhikirja

p.1.4. kohaselt on ühingu eesmärgiks aiandusmaade haldamine, harimine, rentimine

ühingu liikmetele, aiandussaaduste kasvatamine ühingu liikmetele ja mahepõllumajanduse

propageerimine. Asja materjali alusel ei saa teha järeldust, et kostjal oli või on õigus ja

kohustus korraldada kinnistul hoonete haldamist ja kasutamist liikmete poolt. Täiendavalt

märgib ringkonnakohus, et maakohtu kohaldatud HÜS § 20 lg 1 on rakendussäte, mis

reguleerib hooneühistute asutamist alates HÜS jõustumisest, mis ei ole asjakohane isegi

siis, kui asja oleks saanud lahendada HÜS sätete alusel. Eeltoodut arvestades rahuldas

maakohus hagi ebaõigesti HÜS 12 lg 1 alusel, leides, et vaidlustatud juhatuse otsus on

vastu võetud selleks õiguslikku pädevust mitteomava organi poolt, mistõttu see on TsÜS

§ 38 lg 2 alusel tühine.

36. Apellatsioonkaebuses tugines kostja sellele, et maakohus ei täitnud selgitamiskohustust ja

kohtu selgitustest jäi talle ebaselgeks, millised asjaolud omavad asja lahendamisel tähtsust

ja mida ta peab konkreetselt tõendama. Vastuseks eeltoodule märgib ringkonnakohus

järgmist.

37. Ringkonnakohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kohtul oli TsMS § 5 lg 3 teise lause järgi

kohustus selgitada ise välja asja lahendamiseks olulised asjaolud ja tõendid. Kostja jätab

tähelepanuta, et selline kohustus on kohtul eelnimetatud sätte alusel üksnes seaduses

ettenähtud juhul, mitte iga hagi menetlemisel. TsMS järgi kehtib uurimispõhimõte hagita

menetluses ja mingil määral ka hagimenetluses perekonnaasjades. Antud juhul ei ole sellise

asjaga tegemist ja kehtib võistleva menetluse põhimõte.

38. TsMS § 5 lg-te 1 ja 2 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest. Pooltel on võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja

vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Seega on hagimenetluses

asjaolude kohtu ette toomise kohustus pandud pooltele, kes saavad selle kaudu määrata

kindlaks asjaolud, mille põhjal kohus otsuse teeb. Pooled vastutavad lahendi tegemiseks

vajalike asjaolude kohtule teatavaks tegemise ja tõendamise eest. Samuti peab pool suutma

iga tõendi kohta ära näidata, millise asjas tähtsust omava asjaolu tõendamiseks ta soovib

tõendit esitada. Kohus ei või ise tõenditest asjaolusid otsida (vt nt Riigikohtu lahendit

nr 3-2-1-141-13, p 17).

39. Maakohus selgitas 23.09.2020 kirjas, et 28.03.2020 otsusest ei nähtu, kuidas on hagejad

30.11.2020 üldkoosoleku otsust rikkunud. Kohus selgitas, et kui kostja soovib tugineda

otsuse kehtivusele, peab ta rikkumise asjaolusid selgitama ja tõendama ning kirjeldama

vaidlustatud otsuses kajastatud faktiliste asjaolude mõju vaidluse lahendamisele. Seega oli

kostjale, keda esindas kohtumenetluses õigusteadmistega isik, asja lahendamiseks vajalike

asjaolude esitamise ja nende tõendamise kohustus teada.

40. Järgnevalt kontrollib ringkonnakohus, kas vaidlusalune kostja juhatuse 28.03.2020 otsus,

millega hagejad arvati kostja liikmete hulgast välja, on hagiavaldustes toodud asjaoludel

kehtetu vastuolu tõttu seaduse või põhikirjaga.

41. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et 30.11.2019 otsustas üldkoosolek p 3.3 all, et kostja

liikmetel tuleb tasuda Lõunapilpa kinnistu ostuhinna osa juhatuse poolt esitatavate arvete

alusel kostja arveldusarvele 17. jaanuariks 2020 (otsus tlk 89). Juhatuse 28.03.2020

otsusega (p 2.2) arvati hagejad liikmete hulgast välja põhjendusega, et nad ei täitnud

30.11.2020 üldkoosoleku otsust, millega rikkusid põhikirja p-te 2.9 ja 3.3 (tlk 17).

42. Hageja I tugines hagiavalduses sellele, et ta ei viibinud kostja 30.11.2019 üldkoosolekul,

kus otsustati kinnisasjade väljaostmiseks raha tasumise tähtaeg. Seega ei olnud ta

maksekohustuse täitmise tähtajast teadlik. Hageja II tugines sellele, et ta hilines raha

tasumisega seetõttu, et oli hõivatud haigestunud ema ja poja eest hoolitsemisega. Kostja

tugines hagidele vastuväiteid esitades ainult sellele, et hagejad ei täitnud kostja juhtorgani

otsust (30.11.2019 üldkoosoleku otsus), mis oli hagejate põhikirjajärgne kohustus (tlk-d 29

pöördel, 84 pöördel ja 93 pöördel). Muid vastuväiteid kostja maakohtu menetluses ei

esitanud ja asjaolusid esile ei toonud.

43. MTÜS § 16 lg 1 järgi võib liikme mittetulundusühingust välja arvata juhatuse otsusega

põhikirjas ettenähtud juhtudel ja korras. Kostja põhikirja p 2.9 kohaselt võidakse ühingu

liige ühingust välja arvata, kui ta ei tasu kindlaksmääratud ajaks ettenähtud liikmemaksu

või sisseastumismaksu, rikub korduvalt ühingu põhikirja või kahjustab ühingu tegevust

olulisel määral või on esitanud ühingusse vastuvõtmisel teadlikult ebaõigeid andmeid,

mille tõttu tema vastuvõtmine ühingu liikmeks ei olnud õiguspärane (tlk 14). Kostja ei

põhjendanud hagidele vastates, millisele eelnimetatud alusele tuginedes üldkoosolek

vaidlusaluse otsuse tegi, kuid vastusest võib järeldada, et selleks oli põhikirja rikkumine.

Samas peab põhikirja järgi olema selline rikkumine korduv. Kostja ei ole põhikirja

korduvale rikkumisele tuginenud. Seega ei saanud kostja põhikirja p 2.9 alusel hagejaid

oma liikmete hulgast välja arvata.

44. MTÜS § 16 lg 2 kohaselt võib liikme mittetulundusühingust põhikirjas sätestatust

sõltumata välja arvata põhikirjasätete täitmata jätmise või ühingu olulisel määral

kahjustamise tõttu.

45. Mittetulundusühingu liikme ühingust väljaarvamise õigustamiseks peavad ringkonnakohtu

arvates olema mõjuvad põhjused, mis esmajoones takistavad ühingu edasist tegutsemist.

Üldjuhul peaks väljaarvamine kõne alla tulema, kui ühingu liige rikub oluliselt kohustusi

ja muude vahenditega ei saa kohustuse täitmist tagada või kui kohustuste täitmata jätmisega

on ühingut oluliselt kahjustatud. Nii ei saa ringkonnakohtu arvates ka MTÜS § 16 lg 2

alusel toimunud liikme ühingust väljaarvamise õiguspärasuse hindamisel piirduda üksnes

selle vormilise küljega. Ühingust väljaarvamine peab olema ka sisuliselt põhjendatud.

46. Kostja ei tuginenud hagidele vastuväiteid esitades sellele, et hagejad oleks ühingut olulisel

määral kahjustanud. Seega tuleb asja lahendamiseks kontrollida, kas kostjad jätsid täitmata

põhikirjasätted ja mil viisil avaldas hagejate rikkumine mõju kostja tegevusele.

47. Kostja põhikirja p-s 3.3, mille alusel tehti otsus hagejate väljaarvamise kohta, on sätestatud

ühingu liikme kohustused täita põhikirja nõudeid ja ühingu juhtorganite seaduspäraseid

otsuseid ning tasuda õigeaegselt makseid ühingu juhtorganite poolt näidatud suuruses ja

tähtajal.

48. Maakohtus ei olnud vaidluse all asjaolu, et hageja I 30.11.2019 üldkoosolekul ei osalenud.

Kostja ei toonud maakohtus välja asjaolusid ega esitanud tõendeid selle kohta, millal ja mil

viisil teatati hagejale I sellel koosolekul vastu võetud otsustest ning millal ja kuidas edastati

hagejale I arve, mille alusel tal tuli kostjale tasuda kinnistu ostuhinna osa (otsuse p 3.3).

Kuna hageja väitel ei olnud ta maksekohustuse täitmise tähtajast teadlik ja kostja maakohtu

menetluses vastupidist ei väitnud, rääkimata tõendamisest, ei saa teha järeldust selle kohta,

et hageja I rikkus põhikirjajärgset kohustust täita üldkoosoleku otsust. Seega on kostja

juhatuse 28.03.2020 otsus hageja I kostja liikmete hulgast väljaarvamise kohta seaduses ja

põhikirjas sätestatud aluste puudumise tõttu kehtetu.

49. Hageja II osales 30.11.2019 üldkoosolekul ja oli makse tasumise kohustusest ja tähtajast

teadlik, kuid ta põhjendas raha tasumisega hilinemist sellega, et oli praktiliselt terve

jaanuarikuu hõivatud raskelt haigestunud ema ja poja eest hoolitsemisega ning raha

maksmise kohustus ununes (tlk 45). Eeltoodu tõendamiseks esitas hageja II haiglaarved

(tlk 48, 49). Kostja neid asjaolusid ja tõendeid ei vaidlustanud. Hageja II küll ei täitnud

raha tasumise kohustust üldkoosoleku otsuses märgitud tähtajaks, kuid kostja oleks võinud

saata hagejale II meeldetuletuse või anda talle täiendava tähtaja kohustuse täitmiseks (VÕS

§ 114 lg 1) ja hoiatada, et raha tasumata jätmise korral võib kostja arvata ta oma liikmete

hulgast välja. Kostja ei väitnud maakohtus, et ta seda tegi. Kuigi hageja II oli

perekonnaliikmete tõttu keerulises olukorras, puudub alus arvata, et ta oleks jätnud oma

kohustuse eelkirjeldatud kostja käitumise korral täitmata.

50. Mittetulundusühingu suhe oma liikmetega on seadusega reguleeritud ning sellele

kohalduvad mh TsÜS § 32 (juriidilise isiku osanikud, aktsionärid või liikmed, samuti

juriidilise isiku juhtorganite liikmed peavad omavahelistes suhetes järgima hea usu

põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve), § 138 lg 1 (õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus) ning VÕS § 6 (võlausaldaja ja võlgnik peavad

teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt (lg 1); võlasuhtele ei kohaldata

seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt

vastuvõtmatu (lg 2), (vt ka Riigikohtu lahendit nr 2-16-9905, p 14). Seega tuleb hagide

lahendamisel hinnata ka seda, kas kostja juhatuse 28.03.2020 otsuse tegemisel on

arvestatud hea usu põhimõttega, sh kas hagejate väljaarvamine oli sisuliselt õigustatud ja

mõistlik.

51. Vaidlust ei ole asjaolude üle, et hageja I teavitas 21.01.2020 kostjat krundi väljaostmise

soovist ja tasus makse 11.03.2020, hageja II teavitas kostjat krundi väljaostmise soovist

18.02.2020 ja tasus makse 26.03.2020. Seega tasusid mõlemad hagejad kinnistu osade eest

enne nende kostja liikmete hulgast väljaarvamist, s.t nad arvati kostja liikmete hulgast välja

ajal, mil nende rikkumine, s.o maksekohustuse täitmata jätmine oli kõrvaldatud. Kostja ei

toonud maakohtu menetluses välja ühtegi asjaolu, mis võimaldaks teha järeldusi selle

kohta, et hilinemine maksete tasumisega oli sedavõrd raske rikkumine, mis õigustab

hagejate ühingust väljaarvamist kui äärmusliku meetme rakendamist.

52. Hea usu põhimõtte järgimise kohustus juriidilise isiku puhul tähendab muu hulgas

juriidilise isiku poolt liikmetele nende jaoks tähtsust omava informatsiooni andmise

kohustust. Samuti seondub hea usu põhimõtte järgimise kohustusega liikmete võrdse

kohtlemise põhimõte. Ringkonnakohtu hinnangul kostja eeltoodut ei järginud.

53. Kostja 30.11.2019 üldkoosolekul võeti vastu otsused Lõunapilpa kinnistu osa ostmise

kohta Jõelähtme vallalt hinnaga 594 369,21 eurot, ostmisega kaasnevate kulutuste

kandmise, liikmete kasutuses oleva maa ühe ruutmeetri maa maksumuse ja tasumise tähtaja

(17.01.2020) kohta. Üldkoosolekul ei tehtud otsust nende liikmete väljaarvamise kohta,

kes tähtajaks oma osa eest kostjale ei tasu. Selle otsuse tegi kostja juhatus 17.01.2020, s.o

enne tasumise tähtaja möödumist. Samuti otsustas juhatus, et ühingust väljaarvatud

liikmete krundid antakse üle teistele ühingu liikmetele väljamaksmiseks. Hagejaid

väljaarvatud isikute nimekirjas ei olnud (tlk 6).

54. Kostja 11.03.2020 kirjaga A. Kle on tõendatud, et viimane kandis 17.01.2020 vastavalt

suulisele kokkuleppele kostja juhatuse liikmetega kostja arvele raha hageja II kasutuses

olnud krundi nr 362 omandamiseks (tlk 54). Ka hageja I tugines hagiavalduses sellele, et

tema kasutuses olnud krundi nr 410 müük N. Ale otsustati juhatuse liikme Y. S ettepanekul.

Mõlema hageja hagiavalduses toodud asjaoludest järeldub, et nende kasutuses olnud maa

müümist juhatuse poolt välja valitud isikutele valmistati ette ja müük toimus enne

17.01.2020 juhatuse koosoleku toimumist. Kostja eeltoodule vastuväiteid ei esitanud.

Ringkonnakohtu hinnangul saab eeltoodud asjaoludest ja tõenditest teha järelduse, et kostja

varjas hagejate ees nende jaoks olulist informatsiooni ja eelistas teatud kostja liikmeid

hagejatele. Seega isegi juhul, kui hageja I osas ei oleks olnud käesoleva otsuse p-s 48

märgitud asjaolusid tema väljaarvamise kohta tehtud otsuse kehtetuks tunnistamiseks,

rikkus kostja mõlema hageja suhtes hea usu põhimõtet. Seetõttu ei kohalda ringkonnakohus

MTÜS § 16 lg-t 2 ja rahuldab eeltoodud asjaoludel hagid vaidlusaluse otsuse kehtetuks

tunnistamiseks.

55. Ringkonnakohus jätab TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta apellatsioonkaebuses

esmakordselt esitatud asjaolud ja väited hagejate poolt kostja tegevuse olulise

kahjustamise, hagejale I 30.11.2019 üldkoosoleku otsuse teatavaks tegemise ja mitmel

korral tasumiskohustuse täitmise tähtajast teavitamise ning hageja II võimaluse kohta

tasuda kinnistu osa eest enne perekonnaliikmete haigestumist. Kuna ringkonnakohus leidis

eelnevalt, et maakohus on selgitamiskohustust täitnud ja muid põhjendusi kostja uute

asjaolude esitamise kohta ei esitanud, ringkonnakohus nendega asja lahendamisel ei

arvesta.

56. Kuigi ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse ja teeb uue otsuse, rahuldatakse hagejate

hagid teisel õiguslikul alusel. Maakohtu otsus jääb muutmata menetluskulude jaotuse ja

väljamõistmise

osas.

Apellatsioonkaebuse

rahuldamata

jätmise

tõttu

jäävad

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulud TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

57. Hagejad paluvad kostjalt välja mõista apellatsioonimenetluses kantud kuluna

õigusabikulud suurusega 200 eurot kummagi hageja kasuks. Hagejate esindajal kulus

apellatsioonkaebusega tutvumisele, selle analüüsimisele, hagejatele tutvustamisele,

kohtuistungiks ettevalmistumisele ja kohtuistungil osalemisele kokku 5 tundi (kummagi

hageja kohta 2,5 tundi). Esindaja tunnitasu suurus on 80 eurot.

58. Kostja leidis, et hagejate esindaja ajakulu on ülepaisutatud. Vajalik ajakulu ei saa olla

suurem kui 3 tundi ja põhjendatud õigusabikulude suurus on kokku 240 eurot (80 eurot x

3 tundi), s.o 120 eurot kummagi hageja kohta.

59. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejate taotluses märgitud toimingud ja nende tegemisele

kulunud aeg hagejate õiguste efektiivseks kaitsmiseks mõistlikud ja vajalikud. Sama suur

toimingute tegemise ajakulu oli apellatsioonimenetluses ka kostja esindajal. Hagejate

esindaja tunnihind 80 eurot on mõistliku suurusega. Seega tuleb kostjal hüvitada

hagejatele apellatsioonimenetluses kantud õigusabikulud taotletud suuruses.

60. TsMS § 654 lg 2² kohaselt märgib ringkonnakohus kohtuotsuse tervikresolutsioonis

kostjalt hagejate kasuks kahes kohtuastmes välja mõistetud menetluskulude suuruse ühe

summana. Hageja I osas on selleks 1000 eurot (maakohtus 800 eurot + ringkonnakohtus

200 eurot) ning hageja II osas 950 eurot (maakohtus 750 eurot + ringkonnakohtus 200

eurot).

(allkirjastatud digitaalselt)

Gaida Kivinurm, Vahur-Peeter Liin, Ande Tänav