1-18-9272/53 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht 26. mai 2021, Tartu (kirjalikus menetluses)

Kriminaalasja number 1-18-9272 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Ingeri Tamm, Tiit Lõhmus

Vaidlustatud kohtulahend Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 27. aprilli 2021. a määrus A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu A.H (ik XXX) kaitsja vandeadvokaat Arvo Suuban, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 27. aprilli 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määrata Ida-Viru Advokaadibüroole vandeadvokaat Arvo Suubani poolt A.H-le

määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu suuruseks 31,20 eurot (sh käibemaks 5,20 eurot).

3. Mõista A.H-lt

menetluskuluna välja 31,20 eurot

määruskaebemenetluses kaitsja poolt osutatud õigusabi eest.

4. A.H tuleb väljamõistetud menetluskulud tasuda määrusele lisatud

makseinfo alusel 30 päeva jooksul käesoleva määruse jõustumisest arvates. Kui

rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada kirjaliku määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

2

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2018. a otsusega tunnistati A.H süüdi KarS § 185

lg 1, § 183 lg 2 p 2 ja § 199 lg 2 p-de 7 ja 9 järgi, mille eest karistati teda ühe aastase

vangistusega. Mõistetud karistust suurendati Pärnu Maakohtu 26. jaanuari 2018. a otsusega

mõistetud kandmata 3 aasta 4 kuu ja 29 päeva pikkuse vangistuse võrra. A.H-le mõisteti seega liitkaristuseks 4 aastat 4 kuud ja 29 päeva vangistust. Eelvangistuses viibitud aeg arvati karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 4 aastat 4 kuud ja 28 päeva vangistust. A.H karistusaeg algas 31. jaanuaril 2019. a ja lõppeb 28. juunil 2023. a.

2. Viru Vangla esitas 15. aprillil 2021. a Viru Maakohtule materjalid A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamiseks.

3. Viru Maakohtu 27. aprilli 2021. a määrusega jäeti A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.

4. Vabanemise korral on tal olemas kindel elukoht. Samuti toetavad lähedased. Tal puuduvad distsiplinaarkaristused. Vangistuses on ta hõivatud tööga, saab psühhiaatrilist ravi ja on läbinud sotsiaalprogramme. On positiivne, et A.H on motiveeritud töötama ja hoiduma

suhetest kriminaalkorras karistatud isikutega. Ta on osalenud ka noortele mõeldud

motivatsioonisüsteemis, mille raames on hea käitumise eest käinud kodukülastustel. Sellest hoolimata ei ole maakohtu hinnangul tema retsidiivsusrisk siiski piisavalt madal. Tal puudub

eriala ja motivatsioon seda omandada. Lõpetamata on kutseharidus. Tal puudub ka

majandusliku toimetulekuoskus. Enne vangistust ta ametlikult ei töötanud, vaid elatus

perekonna toest. Tulevikus soovib ta kolida välisriiki, kus kanepi tarvitamine on lubatud. Alkoholist ei soovi ta täielikult loobuda.

5. A.H omab kolme kehtivat kriminaalkaristust. Vanglas viibib ta teistkordselt. Praegust karistust kannab narkootilise ainete käitlemise ja varguste eest. Otsuse kohaselt müüs ta alaealisele marihuaanat, andis kanepit edasi ja varastas kauplusest alkoholi. Need teod pani ta

toime katseajal, mistõttu on alust arvata samalaadse käitumise kordumist. Seda enam, et ta narkootikumidest ja alkoholist loobuda ei soovi. Esmakordselt tarvitas ta alkoholi 14-aastaselt. Enne vangistust tarvitas ta igapäevaselt alkoholi ja pani selle mõjul toime vägivallaga seotud

kuriteo. Nagu öeldud, ta leiab, et mõningane tarvitamine on normaalne. Kanepit tarvitab ta

alates 13-eluaastast. Sedagi tarvitas igapäevaselt. Ta on tarvitanud eriliigilisi narkootikume

nagu spice, seened ja rahustid. Probleeme narkootikumidega tunnistab, kuid ei ole neistki

valmis loobuma. Arvestades tema varasemaid kokkupuuteid alkoholi ja narkootikumidega, analüüsides tema suhtumist nende tarvitamisse, on A.H puhul jätkuva tarvitamise ja seeläbi uute kuritegude oht suur. Puuduvad andmed, mille põhjal saaks väita, et tema hoiakud on vangistuses niivõrd muutunud, et kuriteo risk on oluliselt vähenenud. Ta õigustab jätkuvalt kuritegusid ja on impulsiivse käitumisega.

MÄÄRUSKAEBUS

6. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse A.H kaitsja vandeadvokaat A. Suuban, kes

taotleb maakohtu määruse tühistamist ja kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist.

7. Maakohus on liigselt keskendunud A.H varasemale elukäigule. Tähelepanuta on jäetud tema positiivne käitumise vangistuses, kuriteoriski vähendavatest tegevustes osalemine ja nõusolek osaleda sellistes tegevustes ka edaspidiselt. Puuduvad selged põhjendused sellest, miks tema isik ja varasem elukäik kaalub üles positiivse teabe. Maakohtupoolset formaalset

3

lähenemist kinnitabki seegi, et määruse põhjendustes on viidatud kellelegi „D.T. ile“. A.H

ei ole distsiplinaarkorras karistatud. Ta on läbinud mitmeid sotsiaalprogramme ja osalenud psühhoterapeutilises muusikateraapias. Ta on hõivatud tööga. Vangla hinnangul on

tema hoiakud ja käitumine võrreldes karistuse algusajaga paranenud. Ta analüüsib enda

varasemat käitumist ja on hakanud mõistma eelneva käitumise negatiivseid tagajärgi,

teadvustades edaspidise elu muutmise vajadust. Ta saab aru töötamise vajadusest ja on huvitatud võlgnevuste likvideerimisest. Individuaalses täitmiskavas ettenähtud eesmärgid on valdavalt täidetud. Järelejäänud tegevusi on võimalik ka vabaduses realiseerida. Vabanemise korral on tal võimalik MTÜ-s Lootuse küla läbida kümnekuuline alkoholija narkosõltuvusele

suunatud programm. Selle ajal oleks ta elektroonilise järelevalve all, mis tagaks täiendava

kontrolli tema käitumise üle. Seal saaks ta eemalduda varasemast tutvusringkonnast ja

maandada sõltuvusainetega seotud riske, millega ta on juba vangistuses tegelenud. Korduvkaristatus tekitab küll mõningaid kahtluseid, kuid ülejäänud asjaolud kogumis toetavad

tema ennetähtaegset vabastamist, näidates tema positiivset arengut käitumises ja ellusuhtumises.

RINGKONNAKOHTU JÄRELDUSED

8. Ka ringkonnakohus ei vabasta A.H vangistusest tingimisi enne tähtaega.

9. KarS § 76 lg 4 annab süüdimõistetu vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise eelduste

hindamisel kohtule ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud

edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaalvõi menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm

nr 3-1-1-12-17, p 16). Maakohus ei ole A.H tingimisi enne tähtaega vanglast vabastamata jättes teinud kaalutlusviga, mis võiks ringkonnakohtule anda aluse vaidlustatud

määruse tühistamiseks. Maakohus on A.H iseloomustavaid andmeid kogumis

hinnates jõudnud õiguspärasele järeldusele, et tema varasemast elukäigust tulenev risk, mis

väljendub uute kuritegude ohus, välistab tema ennetähtaegse vabastamise. Ja seda isegi hoolimata teda positiivselt iseloomustavatest asjaoludest.

10. A.H on 21 aastane ja on hoolimata oma võrdlemisi noorest east juba korduvalt

kriminaalkorras karistatud. Toime pandud kuriteod on olnud väga eriliigilised. Teda on karistatud nii röövimise kui ka kehalise väärkohtlemise eest ning praegust vangistust kannab ta narkootikumide käitlemise eest. Esimesel korral üritati tema õiguskuulekust tagada leebemate vahenditega kui vangistus. Nimelt pidi ta vangistuses veetma üksnes ühe kuu, s.o eelvangistuses

viibitud aja. Ülejäänud osa 3 aasta 4 kuu ja 29 päeva pikkusest vangistusest jäeti tingimisi

täitmisele pööramata ja A.H allutati 3 aasta ja 6 kuu pikkusele katseajale ühes

kriminaalhooldusega. Tema katseaeg algas 26. jaanuaril 2018. a. Tema suhtes esitati tervelt kolm erakorralist ettekannet, millest kõikidel kordadel määrati talle täiendavaid kohustusi, sest

A.H tarvitas alkoholi ja narkootikume. Lõpuks mõisteti ta Pärnu Maakohtu 11. detsembri 2018. a otsusega süüdi narkootikumide käitlemises ja vargustes, missugused teod on toime pandud eelmise otsusega mõistetud katseajal. Seega isegi hirm, et katseajal toime pandud

tegude eest võidakse talle moodustada võrdlemisi suur liitkaristus, ei pannud teda seadust järgima. Sellest tulenevalt ei ole kriminaalkolleegium sugugi kindel, et praeguseks vangistuses viibitud aeg on tema vägagi kuritegelikku hoiakuid seaduskuulekuse suunas korrigeerinud ja et ta vabadusse naastes enam kuritegusid toime ei paneks. 11. Seda enam, et vabaduses võivad narkootikumide ja alkoholi tarvitamisega seotud probleemid

jätkuda. Vastab tõele, et vangistuses on A.H läbinud erinevaid sõltuvusteemalisi

programme ja ta soovib vabanemise korral läbida MTÜ Lootuse küla poolt pakutava

4

rehabilitatsiooniprogrammi. Arvestades aga A.H poolt avaldatut, võib ta nende

läbimisse suhtuda pealiskaudselt, ilma sisemise motivatsioonita ka tegelikkuses enda sõltuvusprobleemiga tegeleda. Kanepi tarvitamist alustas ta juba 13 aastaselt ja tarvitas seda

igapäevaselt. Lisaks on ta tarvitanud muidki narkootikumide. Praegust karistus kannab ta

kanepi vahendamise eest. Ta on avaldanud, et soovib Eestist kolida kuhugi, kus kanepi tarvitamine on lubatud. Kanep teeb ta õnnelikumaks ja tal on seda ellu vaja. Tegelikkuses ta

seega kanepi tarvitamisest loobuda ei soovigi. Seda enam, et vabaduses, sealhulgas kriminaalhooldusel viibides, ta ei pingutanud vähimalgi määral, et narkootikumidest täielikult loobuda. Puudub alust arvata, et selgi korral miskit muutuks. Ka alkoholi osas on ta avaldanud, et ta sellest täielikult loobuda ei kavatse. Enne vangistust tarvitas ta ka alkoholi igapäevaselt ja

vägivallaga seotud kuritegu on toime pandud just nimelt alkoholijoobes olles. Seega on A.H puhul igal juhul säilinud oht, et ta jätkab mõnuainete tarvitamist, mis tema puhul aga suurendab uue kuriteo riski.

12. Küsitavusi tekitab ka A.H vabanemisjärgne majanduslik toimetulek. Tal puudub

pikaajaline töökogemusja harjumus, sest enne vangistust ta sõltus perekonnalt saadavast

sissetulekust ja teenis lisa ka läbi narkootikumide käitlemise. Kindlat eriala ta vabaduses omandada ei soovinud. Vanglas jättis aga erialaõpingud pooleli. Vabaduses teda kindel töökoht seoses Lootuse külla asumisega ees ei ootaks. Küll aga on tal suured võlgnevused. Seega võib tema puhul probleemseks osutuda töökoha leidmine ja selle säilitamine, eriti juhul, kui ta peaks jätkama narkootikumide tarvitamist, mis narkootikumide jätkuva tarvitamise korral suurendaks n-ö „kiire tulu“ teenimise vajadust. Varasemalt on ta sedapuhku pannud toime varguseid.

13. Viimaks on oluline seegi, et A.H tegelikkuses õigustab enda kuritegusid, mis tähendab, et ta ei ole hoiakuid ja mõttelaadi õiguskuulekuse suunas korrigeerinud. Ta leiab, et ettevõtetelt varastamine ei ole nii hull, sest sellisel juhul kindlustus korvab tekkinud kahju või et ta müüs narkootikume üksnes neid tarvitavatele isikutele. Pealegi on kuritegude tõttu tema

ise kõige rohkem kannatanud, sest ta viibib seetõttu vanglas. A.H ei ole seniajani tegelikkuses aru saanud, et kuritegude toimepanemine ei ole ühiskondlikult aktsepteeritav ja

muutused algavad eelkõige iseendast. Kõik see koosmõjus eespool märgituga ei tekita

kriminaalkolleegiumis veendumust, et A.H oleks suuteline ennetähtaegse

vabastamisega kaasneva katseaja läbima probleemida ja et ta oleks suuteline hoiduma uute

kuritegude toime panemisest. A.H tuleb jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. 14. Maakohtu määruses olev ühekordne viide „D.T. ile“ on ilmne ebatäpsus, mis ei mõjuta

otsustuse sisu ja ei tähenda, et maakohus oleks A.H ennetähtaegselt vabastamata jättes eksinud.

15. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu

Ringkonnakohus Viru Maakohtu 27. aprilli 2021. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. 16. A.H kaitsja vandeadvokaat A. Suuban taotleb määruskaebuse koostamise eest tasu

31,20 eurot (sealhulgas käibemaks 5,20 eurot). Ringkonnakohus peab tasutaotlust sellises

ulatuses põhjendatuks ja rahuldab kaitsja taotluse. Kuna ringkonnakohus määruskaebust ei

rahulda, jääb menetluskulu summas 31,20 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel A.H kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) Aarne Sarjas, Ingeri, Tiit Lõhmus