2-15-4887/46 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-15-4887

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

26.mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-15-4887

Tsiviilasi

AS SEB Pank hagi A. S. vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

63 911,65 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: AS SEB Pank (registrikood 10004252, asukoht

Tornimäe 2, Tallinn 15010);

Hageja lepinguline esindaja: Martin Velling (isikukood

xxx, AS SEB Pank jurist, e-post martin.velling@seb.ee);

Kostja: A. S. (isikukood xxx, elukoht xxx);

Kostja ühised lepingulised esindajad: Kristjan Vahar

(isikukood xxx, Tallinna Õigusbüroo OÜ, e-post

kristjan@tallinnlaw.ee) ja Alari Avamägi (isikukood xxx,

Tallinna Õigusbüroo OÜ, e-post alari@tallinnlaw.ee).

Menetlustoiming ja selle

tegemise viis

Menetluse uuendamine ja peatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Uuendada tsiviilasjas nr 2-15-4887 menetlus.

2. Rahuldada kostja 05.04.2021 taotlus ja jätta läbi vaatamata AS SEB Pank hagi A.

S. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

4. Määrus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse resolutsiooni p 2 ja 3 peale võib esitada määruskaebuse Tallinna

Ringkonnakohtule Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kaudu 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest. Määruskaebust ei saa esitada viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Kohtumääruse peale määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv 50 eurot.

Kohus selgitab, et kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamisel menetlusabi, peab ta

seaduses sätestatud tähtaja järgmiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

2-15-4887

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni.

Asjaolud

1. Harju Maakohtu menetluses on tsiviilasi nr 2-15-4887 AS SEB Pank (hageja) hagis A. S.

(kostja) vastu võlgnevuse 63 911,65 väljamõistmiseks, mis tuleneb poolte vahel sõlmitud

käenduslepingust.

2. Kohus peatas poolte taotlusel menetluse käesolevas asjas 19.10.2016 kuni üheks aastaks, st

kuni 21.09.2017.

3. 15.02.2018 määrusega uuendas Harju Maakohus tsiviilasjas menetluse ja sama määrusega

peatas poolte ühise taotluse alusel tsiviilasjas menetluse kuni 22.09.2018.

4. 03.12.2018 määrusega uuendas Harju Maakohus tsiviilasjas menetluse ja sama määrusega

peatas poolte ühise taotluse alusel tsiviilasjas menetluse kuni 31.07.2021.

5. 29.03.2021 teavitas hageja kohut, et käesoleva vaidluse esemeks olev nõue on põhivõlgniku

poolt täidetud. Hageja on valmis hagist loobuma, aga ei soovi kanda kostja menetluskulusid.

Eeltoodud põhjusel pöördus hageja kostja poole ettepanekuga lõpetada käesoleva tsiviilasi

kompromissiga, mille kohaselt hageja loobuks hagist, kummagi poole menetluskulud jääksid

poolte enda kanda ning hageja taotleks poole riigilõivu tagastamist. Kostja avaldas vastuseks,

et soovib, et hageja kannaks ka kostja menetluskulud. Samuti avaldas kostja, et on valmis

menetluskulude nõudest loobuma juhul kui hageja võtab endale käesoleva tsiviilasjaga

mitteseotud kohustused. Hageja sellega nõustuda ei saa, kuna läheks kostja soovitud kohustuste

enda peale võtmisega vastuollu krediidiasutustele sätestatud kohustuste- ja reeglitega.

6. Hageja leiab, et käesolevas asjas oleks õiglane jätta kummagi poole menetluskulud poolte

enda kanda. Hagiavaldusega kostja vastu kohtusse pöördumise tingis kostja ise ning asjaolu, et

hageja nõue kostja vastu oleks vastasel juhul aegunud. Kostja on alati olnud isiklikult

põhivõlgnikuga seotud (s.h probleemide tekkimise ajal), olles põhivõlgniku tegevjuht ning

omades äriühingu osalust läbi temale kuuluvate äriühingute.

7. Vastusena 30.03.2021 kohtunõudele teatas kostja 05.04.2021, et kuivõrd hageja ei ole

esitanud taotlust hagist loobumiseks või hagi tagasivõtmiseks, tuleks hageja hagi kostja vastu

jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel. Kostja on seisukohal, et käesolevas tsiviilasjas

tehtud menetluskulud tuleks jätta hageja kanda, sest hageja poolt kostja vastu hagiga kohtusse

pöördumine on olnud ennatlik, alusetu ja põhjendamatu ja seega ei oleks põhjendatud poolte

menetluskulude jätmine poolte enda kanda.

8. 07.04.2021 esitatud seisukohas rõhutab hageja veelkordselt, et käesolevas asjas oleks õiglane

jätta kummagi poole menetluskulud kulu kandnud poole enda kanda lähtuvalt TsMS § 162 lg-

st 4. Hageja toob välja, et juhul kui põhivõlgnik X OÜ poleks kompromissi lõpuni täitnud,

poleks Hageja X OÜ pankrotimenetlusest igal juhul kogu nõuet rahuldatud saanud, kuna hageja

oleks pandipidajana pidanud pankrotimenetluses kandma pankrotimenetluse kulusid kuni 15%

ulatuses pandieseme müügist saadud rahasummast (PankrS § 153 lg 2 kuni 01.02.2021 kehtinud

redaktsioon) ning oleks tekkinud vajadus kostja vastu käendusnõue maksma panna. Hagejal ei

saanud olla kindlust selles, et põhivõlgnik X OÜ kogu hageja nõude täidab ning puuduks

vajadus kostjalt käenduskohustuse sissenõudmiseks. Hageja palub kohtul hagi rahuldamata

jätta ning tuginedes TsMS §-le 162 lg 4 poolte menetluskulud poolte endi kanda jätta.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

2-15-4887

9. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 361 lg 1 esimese lause kohaselt uuendab kohus peatunud

või peatatud menetluse poole taotlusel või omal algatusel määrusega pärast seda, kui menetluse

peatamise aluseks olnud asjaolud on ära langenud.

10. Kuna hageja 29.03.2021 teate kohaselt on käesoleva vaidluse esemeks olev nõue

põhivõlgniku poolt täidetud, siis on ära langenud menetluse peatamise aluseks olnud asjaolud

ning kohus uuendab menetluse tsiviilasjas nr 2-15-4887.

11. Kostja esitas kohtule 05.04.2021 taotluse hagi läbivaatamata jätmiseks, hageja palus

07.04.2021 menetlusdokumendis jätta hagi rahuldamata.

12. TsMS § 423 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus jätta hagi läbi vaatamata, kui ilmneb, et hagiga ei

ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

13. Kuivõrd poolte vahel puudub vaidlus, et käesoleva vaidluse esemeks olev nõue on

põhivõlgniku poolt täidetud, on hagi eesmärk täidetud. Kohus rahuldab kostja 05.04.2021

taotluse ning jätab hagi TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või

kui menetlus lõpetatakse määrusega ja sama paragrahvi lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. Kohtule

ei ole käesoleval juhul teada asjaolusid, mis annaksid aluse hageja suhtes TsMS § 168 lg-tes 3-

5 sätestatu kohaldamiseks, kuivõrd hageja 29.03.2021 teates sisaldunud hagist loobumine oli

esitatud tingimuslikuna ning kostja asemel rahuldas nõude kolmas isik. TsMS § 162 lg 4

kohaselt võib kohus jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude

väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmisel ebaõiglane või

ebamõistlik.

15. Käesolevas tsiviilasjas tulenes hageja nõue kostja vastu X OÜ (põhivõlgnik) ja hageja vahel

03.01.2006 sõlmitud laenulepingust nr 2006000002 ja lepingu nõuetekohase täitmise

tagamiseks hageja ja kostja vahel sõlmitud käenduslepingust nr 2008006892, mille kohaselt

vastutas kostja hageja ees täies ulatuses solidaarselt põhivõlgnikuga ja tagas kõiki hageja

nõudeid põhivõlgniku vastu, mis tekkisid või võisid tekkida lepingu alusel. X OÜ rikkus

laenulepingut, jättes nõuetekohaselt täitmata laenu tagastamise ja intressi tasumise kohustuse.

Eelpooltoodust lähtuvalt esitas hageja kostja vastu hagi. Hageja 29.03.2021 teatest nähtuvalt on

käesoleva vaidluse esemeks olev nõue põhivõlgniku poolt täidetud.

16. Eelpooltoodust lähtuvalt peab kohus õiglaseks jätta menetluskulud poolte endi kanda –

kostja vastutas solidaarselt X OÜ-ga hageja ees laenulepingust nr 2006000002 ja

käenduslepingust nr 2008006892 tulenevate kohustuste täitmise eest. Asjaolu, et põhivõlgnik

on nüüdseks vaidluse esemeks olnud nõude täitnud, ei anna kohtu hinnangul alust lähtuda

seisukohast, et hagi oli esitatud ennatlikult või põhjendamatult – käesolev tsiviilasi on olnud

kohtu menetluses 2015.aastast alates. Põhivõlgnik tasus võlgnevust osade kaupa hagejaga

põhivõlgniku pankrotimenetluses (Pärnu Maakohtu tsiviilasi nr 2-09-55796) sõlmitud

kompromisslepingu alusel ning kuni kompromissi täitmiseni polnud hagejale selge, kas X OÜ

täidab kokkulepet või mitte. Hageja oli sunnitud käesoleva kohtumenetluse algatama selleks, et

nõue käendaja ehk kostja vastu ei aeguks ning kindlustada nõude sissenõudmise võimalus ka

juhul, kui põhivõlgnik nõuet ei rahulda. Kohtu hinnangul ei olnud hagi esitamine ennatlik vaid

hageja jaoks hädavajalik.

17. Kuna menetluskulud jäävad poolte endi kanda, siis ei ole vaja neid rahaliselt kindlaks

määrata.

2-15-4887

Kohtu selgitused seoses edasikaebe korraga

18. TsMS § 660 lg 1 näeb ette, et maakohtu määruse peale võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui määruskaebuse

esitamine on seaduse järgi lubatud.

Menetluse uuendamisele ei ole võimalik esitada määruskaebust.

Hagi läbivaatamata jätmisele võib esitada määruskaebuse TsMS § 427 alusel.

19. Menetluskulude vaidlustamine toimub TsMS § 178 lg-s 1 ettenähtud korras. TsMS § 178

lg 1 kohaselt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi

kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude

suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

rahaline suurus kindlaks määrati. Sama paragrahvi teise lõike kohaselt võib menetluskulude

kindlaksmääramise peale edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või

menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200

eurot.

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik