4-21-293/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. mail 2021 Tartus Väärteoasja number 4-21-293 Kohtukoosseis Ingeri Tamm Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. aprilli 2021 määrus väärteo eest karistusena määratud rahatrahvi asendamise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Mikola Potsov (isikukood 39211307011), määruskaebus Asja läbivaatamise viis kirjalik menetlus RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseivõi Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuur karistas Mikola Potsovi 19. detsembri 2017. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2317,17,010261 karistusseadustiku (KarS) § 218 lg

1 järgi rahatrahviga 10 trahviühikut, s.o 40 eurot. Kohtuvälise menetleja otsus jõustus 4. jaanuaril 2018.

2. 20. jaanuaril 2021 esitas Politseija Piirivalveameti Põhja Prefektuur kohtule taotluse M. Potsovile väärteoasjas nr 2317,17,010261 määratud karistuse asendamiseks.

3. Tartu Maakohus asendas 21. aprilli 2021 määrusega väärteoasjas nr 4-21-293 M. Potsovile Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 19. detsembri 2017. a kiirmenetluse otsusega väärteoasjas nr 2317,17,010261 määratud rahatrahvi 10 trahviühikut 1 päeva arestiga.

4. Maakohus tuvastas, et M. Potsovile määratud rahatrahv on tasumata. Nurjus ka rahatrahvi sundtäitmine, kuivõrd isikul puudub selline vara ja sissetulek, millele oleks saanud sissenõuet pöörata. Eelnevast leidis maakohus, et M. Potsovile määratud rahatrahv tuleb asendada arestiga. M. Potsov oli teadlik tema suhtes tehtud väärteootsusest, sellega määratud rahatrahvist ja vabatahtliku tasumise tähtajast alates otsuse tegemisest, s.o 19.

detsembrist 2017. Kuna sellest hoolimata ei tasunud M. Potsov määratud tähtaja jooksul rahatrahvi vabatahtlikult ära, suunati rahatrahvi nõue kohtutäituri kaudu sundtäitmisele. Kuna tal on olnud võimalus rahatrahvi tasuda enam kui kolme aasta jooksul, pole ta sellest hoolimata rahatrahvi tasuma asunud.

5. Ka ei pidanud maakohus põhjendatuks anda M. Potsovile võimalust asenduskaristusena teha üldkasulikku tööd. Kuna ta pole varasemaltki seda kohustust täita suutnud, puudub alus uskumaks, et ta seda seekord teha suudaks või sooviks.

6. Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a määrusele esitas määruskaebuse M. Potsov, kes vaidlustab seda, et talle määratud aresti ei asendatud üldkasuliku tööga. Määruskaebuses selgitas ta, et on peagi vabanemas ja seetõttu saaks asuda tööle. Maksaks siis ka trahvid ära, kuid seda ei luba seadus. Tema abikaasa on lapseootel ja peaks juunis sünnitama. Seetõttu ei tahaks seda aega arestimajas veeta, vaid olla lapse sünni juures. Lapse sünd pole igapäevane asi.

7. Määruskaebusele on lisatud taotlus kohtualluvuse muutmiseks. M. Potsov palub muuta kohtualluvust, sest viibib Harju Maakohtu piirkonna vanglas. Varem viibis Tartu vanglas. Nüüd, kui on paigutatud Tallinna Vanglasse, peaks kohtulik arutamine toimuma Harju Maakohtus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus nõuetekohaselt tuvastanud, et M. Potsov ei ole tasunud väärteoasjas nr 2317,17,010261 määratud rahatrahvi ning asendanud selle õigustatult arestiga.

9. M. Potsov on esitanud taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kohtualluvus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga pole täitemenetluse seadustikus (TMS) ja väärteomenetluse seadustikus selgelt reguleeritud, on tarvis juhinduda VTMS §-st 2. Selle kohaselt kohaldatakse väärteomenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes kriminaalmenetluse sätteid, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi. KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt tuleb rahalise karistuse täitmise käigus tekkivad küsimused lahendada süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikul. Sestap tuleb ka väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamise taotlus lahendada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Ajal, mil PPA esitas maakohtule taotluse M. Potsovile määratud karistuse asendamiseks, kandis M. Potsov karistust Tartu Vanglas. Seega esitas PPA taotluse põhjendatult Tartu Maakohtule. Ka siis, kui Tartu Maakohus määras asja arutamiseks istungiaja, viibis M. Potsov veel Tartu Vanglas. Seega ei eksinud kohus kohtualluvuse määratlemisel. Kuigi maakohtu istungi ajaks oli M. Potsov üle viidud Tallinna Vanglasse, ei tähenda see, et maakohus oleks pidanud selles menetlusetapis saatma PPA taotluse lahendamiseks Harju Maakohtusse. See oleks menetlust vaid pikendanud ega oleks olnud otstarbekas. Ei saa järeldada, et asja arutamine Tartu Maakohtus oleks M. Potsovi õigusi kuidagi ka rikkunud või põhjustanud talle muul viisil ebasoodsaid tagajärgi. Seda enam, et maakohtu istung toimus videosilla teel ning M. Potsovil ei olnud tarvis Tallinna Vanglast Tartusse tulla.

10. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et M. Potsovil on rahatrahv 10 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud.

11. Ringkonnakohus peab vajalikuks M. Potsovile veelkord selgitada, et rahatrahvi tasumise tähtaeg on möödunud, mistõttu alustati täitemenetlust, mis ebaõnnestus. Lähtuvalt KarS §

72 lg-st 1 ja VTMS § 211 lg-st 1 on kohtul üksnes võimalik otsustada, kas asendada M. Potsovi rahatrahv arestiga või üldkasuliku tööga. Rahatrahv on põhjendatult asendatud arestiga. Rahatrahvi tasumise võimalusel on ajalised piirid. Arvestama peab rahatrahvi sissenõude aegumistähtajaga ning karistuse efektiivsusega.

12. Mida kaalukam põhjus inimesel aresti asendamist taotledes on, seda tõsisemalt peaks kohus üldkasuliku töö kohaldamise peale mõtlema. Kui inimene kaotaks aresti kandmisele asudes võimaluse (palga)tööle minna, võiks üldkasulik töö olla põhjendatum kui näiteks olukorras, kus süüdlane ütleb, et ta lihtsalt ei taha aresti kanda. Praegu väidab M. Potsov üksnes seda, et ta soovib lapseootel abikaasa juurde naasta. Ühe arestipäeva lisandumine seda võimalust ilmselgelt olulisel määral ei piira.

13. Veel on maakohus põhjendatult välja toonud, et M. Potsovi karistust on varemgi üldkasuliku tööga asendatud, kuid selle tegemisega ta hakkama ei saanud. Praegu kannab

M. Potsov Harju Maakohtu 17. septembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud karistust. Kuigi alles selle aasta alguses vabastati ta vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, pöörati juba paari kuu möödudes karistus taas täitmisele. Kui M. Potsov suutis talle mõistetud karistust vabaduses kanda vaid nii lühikest aega, puudub alus uskuda, et ka aresti asendamisel üldkasuliku tööga see reaalselt ka tehtud saaks.

14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021 määruse muutmata ja M. Potsovi määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt) Ingeri Tamm