5-21-2/11 · Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium

R I I G I K O H U S

PÕHISEADUSLIKKUSE JÄRELEVALVE KOLLEEGIUM

MÄÄRUS

Kohtuasja number 5-21-2 Määruse kuupäev 25. mai 2021 Kohtukoosseis Eesistuja Villu Kõve, liikmed Hannes Kiris, Heiki Loot, Kaupo Paal ja Ivo Pilving Kohtuasi Lastekaitseseaduse § 20 lõike 11 põhiseaduslikkuse kontroll Menetluse alus Tallinna Halduskohtu 5. märtsi 2021. a otsus kohtuasjas nr 3-20-2055 Menetlusosalised Riigikogu X Eesti Olümpiakomitee Õiguskantsler Justiitsminister Sotsiaalkaitseminister

RESOLUTSIOON

Jätta Tallinna Halduskohtu taotlus läbi vaatamata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Narva Linnakohus mõistis X (edaspidi kaebaja) 19. juuni 1995. a otsusega süüdi kriminaalkoodeksi (KrK) § 195 „Huligaansus“ lõike 2 ja § 202 „Alaealise kaasatõmbamine kuritegevusele või prostitutsioonile“ alusel. Kaebajale heideti ette seda, et ta pani 1994. a novembris toime kuritahtliku huligaansuse ning tõmbas selle toimepanemisele kaasa oma 17-aastase venna.

2. Kohus mõistis kaebajale karistuseks huligaansuse eest 1 aasta ja kuritegevusele kaasatõmbamise eest 6 kuud vabadusekaotust. Lõplik karistus, 1 aasta ja 6 kuu pikkune vabadusekaotus jäeti tingimisi kohaldamata 2 aasta pikkuse katseajaga. Kaebaja ei pannud katseaja jooksul toime kuritegusid ega haldusõigusrikkumisi, mistõttu kaebaja karistatus kustus katseaja lõppedes (KrK § 58 lõike 1 punkt 1, mis kehtis kuni 31. detsembrini 1997).

3. Riigikogu võttis 11. novembril 2017 vastu sotsiaalhoolekande seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse, mis jõustus 1. jaanuaril 2018. Sellega täiendati lastekaitseseadust (LasteKS) § 20 lõikega 11, mille kohaselt ei tohi lastekaitsetöötajana või lastega töötava isikuna töötada isik, keda on enne karistusseadustiku jõustumist karistatud samas sättes nimetatud kriminaalkoodeksi paragrahvide (sh KrK § 202) alusel.

4. Eesti Olümpiakomitee (edaspidi EOK või vastustaja) andis 2. veebruaril 2020 kaebajale tennisetreeneri kutse (tase 5), mis võimaldab treenida nii lapsi kui ka täiskasvanuid.

5-21-2

2(7) 5. Vastustaja tegi 11. septembril 2020. a otsuse võtta kaebajalt treenerikutse LasteKS § 20 lõike 11 alusel, kuna kaebaja ei vasta LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud tingimustele lastega töötamiseks.

6. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse EOK otsuse tühistamise nõudes. Ta leidis, et kutse tühistamine oli õigusvastane, kuna EOK ei ole pädev otsustama lastega töötamise piirangute üle ning LasteKS § 20 lõige 11 ei saa olla kutse kehtetuks tunnistamise alus. Sellist kehtetuks tunnistamise alust kutseseadus (KutS) ette ei näe ning treenerikutse ei ole samastatav tegevusloaga. Samuti ei anna LasteKS § 20 lõige 11 alust piirata töötamist täiskasvanutega. Tühistamisnõude alternatiivse alusena palus kaebaja tunnistada LasteKS § 20 lõige 1¹ põhiseadusega (PS) vastuolus olevaks ja jätta kohaldamata, kuna säte välistab kaebajal lastega töötamise, arvestamata kuriteo asjaolusid ja karistust, mistõttu rikub PS §-des 19 ja 29 tagatud põhiõigusi.

7. Vastustaja oli seisukohal, et haldusakt on õiguspärane, kuna LasteKS § 20 lõige 11 on täiendav alus kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ning pädeval asutusel ei ole seejuures kaalutlusõigust.

8. Sotsiaalministeerium menetlusse arvamuse avaldamiseks kaastatud haldusorganina oli seisukohal, et LasteKS § 20 lõikest 11 tulenev põhiõiguste piirang on põhiseadusega kooskõlas.

9. Tallinna Halduskohus rahuldas 5. märtsi 2021. a otsusega kaebuse ja tühistas EOK 11. septembri 2020. a otsuse. Kohus tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja jättis kohaldamata LasteKS § 20 lõike 11 osas, milles see säte ei võimalda viitega KrK §-le 202 anda treenerikutset isikule, keda on karistatud alaealise kaasatõmbamise eest kuriteo toimepanemisele, sõltumata kuriteo asjaoludest.

TALLINNA HALDUSKOHTU OTSUSE PÕHJENDUSED

10. LasteKS § 20 lõige 11 on haldusasja lahendamisel asjassepuutuv, kuna selle kohaldamata jätmise korral tuleks kaebus rahuldada. Säte näeb ette keelu lastega töötamiseks ja isikule treenerikutse andmiseks, kui isikut on karistatud KrK § 202 alusel. Tegemist on iseseisva alusega kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ilma kaalumisvõimaluseta, kuna kutsetunnistus on tegevusluba LasteKS § 20 lõike 3 tähenduses.

11. Kaebajat on karistatud KrK § 202 alusel. Karistusregistrist kustutatud ja arhiivi kantud andmetel on õiguslik tähendus isiku alaealisega soetud tööle või teenistusse võtmise otsustamisel (karistusregistri seaduse § 5 lõike 2 punkt 2). Kuna kaebaja ei tohi lastega töötada, aga treenerikutset ei saa anda töötamiseks üksnes täiskasvanutega, pidi EOK LasteKS § 20 lõike 11 alusel tunnistama kaebaja kutse kehtetuks. Kuigi vastustaja rikkus kaebaja ärakuulamise ja haldusakti põhjendamise kohustust, ei tooks sellel alusel haldusakti tühistamine kaasa teistsuguse haldusakti andmist ega annaks alust kaebuse rahuldamiseks. Kaebaja vastab treeneri kutsestandardi kompetentsuse nõuetele.

12. LasteKS § 20 lõige 11 on formaalselt põhiseaduspärane, kuid riivab ebaproportsionaalselt igaühe õigust vabale eneseteostusele (PS § 19) ning õigust vabalt valida tegevusala ja elukutset (PS § 29).

13. Piirangu eesmärk on laste kehalise ja vaimse tervise (PS § 27), aga seeläbi ka laste teiste õiguste ja vabaduste kaitse. Soovitakse ennetada ohtu, et raske kuriteo toime pannud isik puutub kokku lastega. Seksuaalkuritegude kordumise ohu vältimise kohustus tulenes ka Euroopa Parlamendi ja Euroopa Liidu Nõukogu direktiivi 2011/93/EL artiklist 10. Nii Eesti Vabariigi lastekaitse seaduse (EV LasteKS) §-s 511 kui ka LasteKS § 20 lõigetes 1 ja 11 sätestatud keelud ning nende rakendamise aluseks olevad kuriteokoosseisud on seotud nimetatud direktiivi artiklitega 3–6. Eluvastased kuriteod lisati loetellu õiguskantsleri ettepanekul.

5-21-2

3(7) 14. Kaebaja toime pandud kuritegu ei ole selline, mis aitaks saavutada soovitud eesmärki. Kuritahtlikku huligaansust (KrK § 195 lõige 2) ega sellele praegu vastavat avaliku korra rasket rikkumist, mis on pandud toime vägivallaga (KarS § 263 lõike 1 punkt 1), ei ole LasteKS § 20 lõigetes 1 ja 11 keelu eeldusena nimetatud. Alaealise kuritegevusele kaasatõmbamine KrK § 202 tähenduses ei ole käsitatav inimkaubandusena alaealise suhtes KarS § 175 tähenduses, mida on nimetatud LasteKS § 20 lõikes 1. Inimkaubanduse keskne tunnus on ärakasutamissuhe, samuti on oluline eesmärk, mida sellega soovitakse saavutada.

15. KrK §-s 202 nimetatud teoalternatiiv – alaealise kaasatõmbamine kuriteole – on üldsõnaline ja võib hõlmata erinevaid kuritegusid, sh nt kaasatõmbamist varavastasele kuriteole. Sellele vastava koosseisu karistusseadustikus (§ 181) dekriminaliseeris seadusandja 2012. aastal, kuid jättis selle asjaolu LasteKS § 20 lõike 11 kehtestamisel tähelepanuta. Kaebaja toimepandud teost ei nähtu, et temast lähtuks kutsetegevuses oht lastele, samas on riive tema põhiõigustele väga intensiivne, kuna keeld lastega töötada on väga pikaaegne.

MENETLUSOSALISTE ARVAMUSED

16. Riigikogu nimel arvamuse esitanud sotsiaalkomisjon leidis, et vaidlusalune säte ei olnud haldusasja lahendamisel asjassepuutuv. LasteKS §-s 20 on sätestatud lapsega töötamise piirang, mille eesmärk on kaitsta laste isikupuutumatust ja tagada nende julgeolek, kuid säte ei reguleeri kutse andmist. LasteKS § 20 lõige 3 reguleerib tegevusloa andmist, kuid tegevusluba ei anna automaatselt õigust tegeleda kutsetegevusega. Seetõttu ei saa LasteKS § 20 lõige 11 olla treeneri kutsetunnistuse andmisest keeldumise ega treenerikutse kehtetuks tunnistamise alus.

17. Kaebaja leiab, et vaidlusalune säte on põhiseadusega vastuolus, kuna kehtestades eluaegse keelu lastega töötamiseks, riivab säte KrK § 202 alusel karistatud isiku PS §-dega 19 ja 29 tagatud põhiõigusi ebaproportsionaalselt. Sätte eesmärk on kaitsta last inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste kuritegude ning prostitutsioonija lastepornoga seotud kuritegude eest, samuti kaitsta last isiku eest, kes on pannud toime tapmise või mõrva. KrK § 202 esimene alternatiiv ei näinud ette karistust sellesisulise teo toimepanemise eest.

18. Õiguskantsleri arvates ei olnud vaidlusalune säte haldusasjas lahendamisel asjassepuutuv, kuigi on põhiseadusega vastuolus osas, milles viitab KrK § 202 esimesele alternatiivile.

19. Ükski seadus ega seaduse alusel antud määrus ei keela anda kutset inimesele, kelle kohta kehtib lastega töötamise keeld lastekaitseseaduse alusel. Samuti ei näe kutseseadus ette alust kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks LasteKS § 20 lõike 11 alusel. KutS § 22 lõikes 1 on kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise alused loetletud ammendavalt. LasteKS § 20 reguleerib lastekaitsetöötajana või lapsega töötava isikuna töötamist, mitte kutse andmist. Treenerikutset tuleb eristada treeneri ametikohal töötamisest ning treenerikutset omav isik võib töötada ka üksnes täiskasvanutega. Lastega töötav isik saab treenerikutsega inimesest siis, kui ta asub tööle laste treenerina. Seetõttu peab inimese sobivust laste treenerina töötamiseks kontrollima tööandja. LasteKS § 20 piiranguid tuleb arvestada ka siis, kui treener tegutseb äriühingu kaudu, mille ainus omanik ja juhatuse liige ta ise on, või kui treener tegutseb füüsilisest isikust ettevõtjana. Ka üldhariduskoolis õpetajana töötamise eeldus on õpetajakutse olemasolu, mis saadakse magistritaseme õppekava läbimisel. LasteKS § 20 lõige 11 ei välista seda, et sättes nimetatud teo eest karistatud inimene võiks õppida ülikoolis ja lõpetada selle vastava tasemehariduse diplomiga. Kutse ei ole ka tegevusluba LasteKS § 20 lõike 3 tähenduses. Majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 16 lõike 3 punkti 1 kohaselt ei ole tegevusloaks haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks.

5-21-2

4(7) 20. LasteKS § 20 lõige 11 riivab ebaproportsionaalselt PS § 29 lõikes 1 tagatud õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta. Riive eesmärk kaitsta laste kehalist ja vaimset tervist on legitiimne, samuti on LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud lastega töötamise keeld eesmärgi saavutamiseks sobiv ja vajalik meede. Arvestades aga KrK § 202 esimeses alternatiivis nimetatud kuriteo toimepanemisest möödunud aega, ei ole eluaegne lastega töötamise keeld mõõdukas.

21. Justiitsminister on seisukohal, et LasteKS § 20 lõige 11 ei olnud haldusasja lahendamisel asjassepuutuv. Kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamine on koormav haldusakt, mis peab tuginema seadusandja volitusele. Õiguslik alus kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamiseks ei saanud tuleneda ei LasteKS § 20 lõikest 3 koosmõjus LasteKS § 20 lõikega 11 ega KutS § 22 lõike 1 punktist 3 koosmõjus LasteKS § 20 lõikega 11.

22. LasteKS § 20 lõige 3 räägib tegevuslubadest ega käsitle kutsetunnistuste kehtetuks tunnistamist. Kui eriseaduses on kehtestatud tegevusloa kohustus (nt sotsiaalhoolekande seaduse § 151 punktid 1– 3, § 153 punkt 5), siis peab tegevusloa andja kontrollima, kas loa taotleja on lapsega töötav isik LasteKS § 18 lõike 2 tähenduses, kellele kohaldub LasteKS §-st 20 tulenev tegevuskeeld. MSÜS § 16 lõike 3 punkti 1 kohaselt ei ole kutsetegevuseks õigust andev haldusakt tegevusluba.

23. KutS § 22 lg 1 on erinorm haldusmenetluse seaduse § 66 suhtes. Selle punkt 3 lubab kutsetunnistuse kehtetuks tunnistada kutsestandardiga sätestatud normide – s.o seadusandja ja seadusandja volitusel määrusandja kehtestatud nõuete, mis puudutavad isiku kompetentsuse hindamist – rikkumise korral. LasteKS § 20 lõige 11 ei sisalda kompetentsusnõudeid KutS § 22 lõike 1 punkti 3, § 5 lõike 1 ja § 3 punkti 1 tähenduses. LasteKS § 20 lõikest 11 tuleneb keeld töötada lastega. See keeld on suunatud isikule, kes võtab tööle või teenistusse lastega töötava isiku, või tegevusloa andjale. Treeneri kutsetunnistusega isik võib töötada ka üksnes täiskasvanutega, koostada erialast kirjandust või korraldada täiskasvanute koolitusi. Kui tööandjad vastavat kontrolli ei tee, tuleb tööandjaid sellest rohkem teavitada ning tõhustada kontrolli. Isikul võib olla huvi omada kutseoskusi tõendavat kutsetunnistust ka muudel PS § 29 lõikega 1 kaitstud juhtudel kui üksnes lastega töötamisel.

24. Sotsiaalkaitseministri hinnangul oli säte asjassepuutuv ja on põhiseaduspärane.

25. Kutse andjal on õigus rakendada LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud lastega töötamise keeldu, kuid selle alusel ei saa ära võtta õigust töötada täiskasvanute treenerina. LasteKS § 20 lõike 3 eesmärk on tagada, et lastega seotud ametitesse ja kutsealadele ei pääseks töötama lastele potentsiaalselt ohtlikud isikud. Treeneri kutsetunnistus on käsitatav tegevusloana LasteKS § 20 lõike 3 mõistes, kuigi MSÜS §-s 16 on tegevusluba defineeritud kitsamalt. Lastega töötamine võib olla isiku (iseseisev) majandusvõi kutsetegevus ning sel juhul ei ole alati tööandjat, kes piirangute järgimist kontrolliks. Mitmed kutse andjad lastega seotud kutsealadel on seadnud LasteKS §-st 20 tulenevate piirangute puudumise kutse taotlemise eeltingimuseks, nt Haridusja Noorteamet noorsootöö kutseala kutsete andmise korras (punkt 2.1), samuti Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon lapsehoidjakutsete andmise korras (punkt 2.1).

26. LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud keeld ei riiva kaebaja põhiõigusi ebaproportsionaalselt. Piirangu eesmärk on kaitsta laste isikupuutumatust (PS § 20) ning tagada nende turvaline ja vägivallavaba areng. Kui 2012. aastal tunnistati kehtetuks KarS § 181, loeti nimetatud sättega hõlmatud teod edaspidi karistatavaks KarS § 175 järgi. KrK § 202 on erineval ajal hõlmanud erinevaid raskeid kuritegusid, mis on oma olemuselt võrdsustatavad LasteKS § 20 lõikes 1 nimetatud karistusseadustiku alusel kvalifitseeritud tegudega.

5-21-2

5(7) 27. Vastustaja selgitas, et temal lasub kohustus kehtivat seadust täita ning tal puudub arvamus vaidlusaluse sätte põhiseaduspärasuse kohta.

VAIDLUSTATUD SÄTE

28. LasteKS § 20 „Lastekaitsetöötajana ja lastega töötava isikuna töötamise piirangud“: [---] (11) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud piirangut kohaldatakse ka isikutele, keda on karistatud enne karistusseadustiku jõustumist tegude eest, mis on kvalifitseeritud kriminaalkoodeksi §-de 100– 102, § 115 lõike 2 punkti 3, § 115 lõike 3, § 1151 lõike 2, §-de 116 ja 117, § 118 lõike 2, §-de 200, 2003 ja 202 ning § 2026 lõike 3 punkti 2 järgi, samuti isikutele, keda on karistatud välisriigis toime pandud samaväärsete kuritegude eest. [RT I, 28.11.2017, 2 – jõust. 01.01.2018 [---]

KOLLEEGIUMI SEISUKOHT

29. Esimese või teise astme kohtu taotlus tunnistada õigustloov akt, selle säte või õigustloova akti andmata jätmine põhiseadusega vastuolus olevaks on lubatav siis, kui akt, selle säte või akti andmata jätmine oli kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lõige 1 ja § 14 lõike 2 esimene lause). Riigikohtu pikaajalise praktika järgi on säte asjassepuutuv juhul, kui selle põhiseadusvastasuse ja kehtetuse korral peaks kohus otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse ja kehtivuse korral (alates Riigikohtu üldkogu 28. oktoobri 2002. a otsusest kohtuasjas nr 3-4-1-5-02, punkt 15; vt ka 30. aprilli 2013. a otsus kohtuasjas nr 3-1-1-5-13, punkt 19).

30. Tallinna Halduskohus leidis, et LasteKS § 20 lõige 11 (koostoimes tegevusloa andmist reguleeriva LasteKS § 20 lõikega 3) oli haldusasja lahendamisel asjassepuutuv, kuna sellele sättele tuginedes võttis EOK kaebajalt treenerikutse. Halduskohtu hinnangul oli EOK otsus seadusega vastavuses, seetõttu ei saanud kohus EOK otsust tühistada ja kaebust rahuldada, jätmata LasteKS § 20 lõiget 11 kohaldamata.

31. LasteKS § 20 lõikes 11 on kehtestatud eluaegne (karistusandmete kustumisest sõltumatu) lastega töötamise keeld isikutele, kes on pannud toime selles sättes nimetatud kuriteo. LasteKS § 20 üldine eesmärk on laste kaitsmine seksuaalse väärkohtlemise ja muude ohtude eest, mis võivad lähtuda mõnede kuritegude eest karistatud isikutest (vt karistusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (SE 469, XII Riigikogu koosseis) seletuskiri, lk-d 12–13, kus põhjendatakse LasteKS § 20 eeskujuks olnud EV LasteKS § 511 kehtestamist). LasteKS § 20 lõige 11 paneb lastekaitsetöötajat või lastega töötavat isikut tööle või teenistusse võtvale isikule, samuti tegevusloa väljastajale, kohustuse kontrollida, kas isik on toime pannud selles sättes nimetatud kuritegusid. Kui isikut on mõne sellise kuriteo eest karistatud, keelab LasteKS § 20 isiku tööle või teenistusse võtmise või talle tegevusloa andmise (samuti kohustab töövõi teenistussuhte lõpetama ning tegevusloa kehtetuks tunnistama). Selle kohustuse rikkumise eest näeb KarS § 1791 ette väärteokaristuse.

32. Hinnates treenerikutset puudutavaid reegleid seadustes, ei saa kolleegiumi hinnangul LasteKS § 20 lõige 11 olla treeneri kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise alus. Seda põhjusel, et treenerikutse andjale (EOK) LasteKS §-st 20 õigusi ja kohustusi ei tulene.

5-21-2

6(7) 33. Nõue omada tegevusalal töötamiseks või tegutsemiseks kutset ning kutse andmise ja äravõtmise tingimused piiravad õigust vabalt valida tegevusala, elukutset ja töökohta (PS § 29). Üldjuhul annab kutse omamine töötamisel eeliseid, mistõttu võivad kutse andmise ja äravõtmise reeglid riivata seda põhiõigust samuti siis, kui tegevusalal on võimalik tegutseda ka kutset omamata.

34. Kutseseaduse järgi on kutse kvalifikatsioon, mis antakse kutsestandardi nõuetele vastava kompetentsusega isikule, ning seda tõendab kanne kutseregistris ehk kutsetunnistus (KutS § 3 punkt 2, § 15 lõike 1 esimene lause, § 21 lõige 1). Kutsetunnistus annab õiguse kasutada sellel märgitud kutsenimetust, kuid töötamise eeltingimus saab kutsetunnistus olla üksnes siis, kui selline nõue on õigusaktiga sätestatud (KutS § 15 lõige 2, § 21 lõige 2). Treener on treenerikutsega sportimist juhendav spordispetsialist, kuid pole välistatud, et sportimist võib juhendada ka treenerikutseta isik (vt spordiseaduse § 6 lõige 2, § 61 lõike 6 punkt 2).

35. Kutse äravõtmiseks tunnistab kutse andja kutsetunnistuse kehtetuks ning alused selleks sätestab ammendavalt KutS § 22. Kuna kutse andmisel on määrav isiku vastavus kutsestandardile, on standardi rikkumine alus ka kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamisele (KutS § 22 lõike 1 punkt 3). Lisaks sellele võib kutsetunnistuse kehtetuks tunnistada siis, kui see on saadud pettusega, võltsitud või valeandmeid sisaldava dokumendi alusel (KutS § 22 lõike 1 punktid 1 ja 2).

36. Kutseseadus ei näe ette alust jätta isikule kutse andmata või tunnistada kutsetunnistus kehtetuks juhul, kui kutset taotlev või omav isik ei vasta LasteKS §-s 20 sätestatud tingimustele. Selliseid õigusi ei anna treenerikutse andjale ka spordiseadus.

37. LasteKS § 20 lõiget 11 ei seo treenerikutset puudutavate reeglitega ka LasteKS § 20 lõige 3, mis kehtestab lastega töötamise piirangu tegevusloa alusel tegutsedes. Esiteks ei võimalda LasteKS § 20 lõige 3 jätta tegevusluba andmata või seda kehtetuks tunnistada LasteKS § 20 lõikes 11 sätestatud tingimuste esinemisel, kuna viitab üksnes paragrahvi lõigetele 1 ja 2. Teiseks ei ole kutsetunnistus käsitatav tegevusloana. MSÜS § 16 lõike 3 punktist 1 nähtub selgelt, et haldusakt, mis annab füüsilisele isikule õiguse kutsetegevuseks, ei ole tegevusluba. Kuigi esmapilgul võib leida sarnasusi tegevusloa ja kutsetunnistuse vahel, on nende eesmärgid erinevad. „Kutsetunnistuse eesmärk on tõendada isiku vastavust teatud kutsetegevuse nõuetele sõltumata sellest, kas see toimub iseseisva majandustegevusena või näiteks töölepingu alusel. Seetõttu hinnatakse kutsetunnistuse väljastamisel üldjuhul teistsuguseid asjaolusid kui tegevusloa väljastamisel – kui esimesel juhul on olulised isiku oskused teatud töö tegemisel, siis teisel juhul hoopis isiku võime tagada iseseisva majandusüksuse (ettevõtja) tegevuse vastavus majandustegevuse nõuetele. Sellest tulenevalt on kutsetegevuse lubade ja majandustegevuse lubade väljastamisel ka kehtivas õiguses erinev loogika ja menetlusreeglid“ (majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse eelnõu (SE 803, XII Riigikogu koosseis) seletuskiri, lk 44). Lisaks piirab LasteKS § 20 lõige 11 vaid treeneri tööd lastega, mistõttu ei pruugi olla põhjendatud piirangu tagamiseks treenerikutse täielikult ära võtta.

38. Eeltoodut arvestades on kolleegium seisukohal, et haldusasja lahendamine ei sõltunud LasteKS § 20 lõike 11 kehtivusest, kuna nimetatud säte ei saanud olla EOK otsuse õiguslik alus. LasteKS § 20 lõige 11 ei olnud seega haldusasja lahendamisel asjassepuutuv ja halduskohtu taotlus sätte põhiseaduspärasuse kontrollimiseks ei ole lubatav, mistõttu kolleegium jätab taotluse läbi vaatamata.

39. Kuigi LasteKS § 20 lõiget 11 ei saa kohaldada kutsetunnistuse kehtetuks tunnistamise alusena, möönab kolleegium, et säte riivab kaebaja põhiõigusi. Säte võib olla alus tema töösuhte lõpetamiseks, samuti tema tööandja suhtes väärteomenetluse algatamiseks. Kuna taotlus jääb läbi vaatamata, ei saa kolleegium võtta aga seisukohta riive põhiseaduspärasuse kohta.

5-21-2

7(7)

(allkirjastatud digitaalselt)