4-21-298/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 25. mai 2021. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-21-298 (2316,18,003101) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus Mikola Potsovile asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. aprilli 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdlane Mikola Potsov (ik 39211307011), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Politseija Piirivalevameti Põhja Prefektuuri 13. augusti 2018. a otsusega väärteoasjas nr 2316,18,003101 karistati Mikola Potsovit NPALS § 151 lg 1 järgi rahatrahviga 50 trahviühikut, s.o 200 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 28. augustiks 2018. a. Otsus jõustus 29. augustil 2018. a. 2. Kuna M. Potsov ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes 24. septembril 2018. a täitemenetlus. 4. novembril 2019. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

2 3. Põhja Prefektuur esitas 20. jaanuaril 2021. a Tartu Maakohtule taotluse asendada M. Potsovi rahatrahv arestiga. 4. Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja M. Potsovi rahatrahv summas 200 eurot asendati 5 päevase arestiga. 5. M. Potsovil oli võimalik tutvuda tema suhtes tehtud väärteootsusega alates 13. augustist 2018. a ja pidi olema seega teadlik määratud rahatrahvist ja selle tasumise kohustusest. M. Potsov ei tasunud vabatahtlikult määratud tähtajal rahatrahvi ja nõue suunati kohtutäiturile sundtäitmisele. Tal on olnud võimalik rahatrahvi tasuda enam kui kahe aasta jooksul. Seniajani on rahatrahv tasumata. Tal puudub vara, millele saaks sissenõuet pöörata ja puudub alust arvata, et ta oleks võimeline selle koheselt tasuma. M. Potsov avaldas soovi aresti asemel teha üldkasulikku tööd. Teadaolevalt on talle varasemalt karistusena üldkasulikku tööd määratud nii kriminaalkui väärteomenetluses, mis aga ebaõnnestus. M. Potsov kannab hetkel temale Harju Maakohtu 17. septembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud ja Pärnu Maakohtu 13. aprilli 2021. a määrusega täitmisele pööratud 2 kuu ja 4 päeva pikkust vangistust, mille kandmise algust arvatakse 12. aprillist 2021. a. Maakohus ei pea põhjendatuks asenduskaristusena üldkasulikku töö määramist, sest ta ei ole sellega varasemalt hakkama saanud. Ta ei ole suutnud täita ka katseaja tingimusi. Puudub alus arvata, et ta seda seekord teha suudaks/sooviks. Arvestades M. Potsovile antud võimalusi rahatrahvi tasumiseks ja asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga, mis kuulub kandmisele vahetult pärast kriminaalkorras mõistetud vangistust. 6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M. Potsov, taotledes määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Töötunnid saab tehtud ilma probleemideta, sest nüüdseks on ta narkosõltuvusest vabanenud. Tema abikaasa on lapseootel ja peaks juuni lõpus sünnitama. Ta ei tahaks seda aega arestimajas veeta, vaid olla lapse sünni juures. M. Potsov taotleb ka kohtualluvuse muutmist, sest viibib Tallinna Vanglas. Varem viibis Tartu Vanglas. Nüüd peaks aga kohtulik arutamine toimuma Harju Maakohtus. Ta taotleb sellest tulenevalt maakohtu määruse tühistamist, sest asja pidi arutama tegelikkuses Harju Maakohus.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED 7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud M. Potsovi rahatrahvi arestiga. 8. M. Potsov on esitanud taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kohtualluvus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga pole täitemenetluse seadustikus (TMS) ega väärteomenetluse seadustikus selgelt reguleeritud, on tarvis juhinduda VTMS §-st 2. Selle kohaselt kohaldatakse väärteomenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes kriminaalmenetluse sätteid, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi. KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt tuleb rahalise karistuse täitmise käigus tekkivad küsimused lahendada süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikul. Seetõttu tuleb ka väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamise taotlus lahendada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Ajal, mil PPA esitas maakohtule taotluse M. Potsovile määratud karistuse asendamiseks, kandis M. Potsov karistust Tartu Vanglas. Seega esitas PPA taotluse põhjendatult Tartu Maakohtule. Ka siis, kui Tartu Maakohus määras asja arutamiseks istungiaja, viibis M. Potsov veel Tartu Vanglas. Seega ei eksinud kohus kohtualluvuse määratlemisel. Kuigi maakohtu istungi ajaks oli M. Potsov üle viidud Tallinna Vanglasse, ei tähenda see, et maakohus oleks pidanud selles menetlusetapis saatma PPA taotluse lahendamiseks Harju Maakohtusse. See oleks menetlust vaid pikendanud ega oleks olnud otstarbekas. Ei saa järeldada, et asja arutamine Tartu Maakohtus oleks M. Potsovi õigusi kuidagi rikkunud või põhjustanud talle muul viisil ebasoodsaid tagajärgi – eriti arvestades seda,

3 et maakohtu istung toimus videosilla teel ning M. Potsovil ei olnud tarvis Tallinna Vanglast Tartusse tulla. 9. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et M. Potsovil on PPA 13. augusti 2018. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 200 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, M. Potsovil pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. M. Potsov aga soovib, et arest asendataks omakorda üldkasuliku tööga. 10. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse: kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Üldkasuliku töö määramisest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane üldkasulikku tööd korralikult ära ei tee. M. Potsovi puhul see nii ongi. M. Potsovil on karistusregistri kohaselt neli kehtivat kriminaalja 16 kehtivat väärteokaristust. Niisiis on tegemist äärmiselt õiguskuuletu inimesega – ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta talle asetatud ülesandeid täitma hakkaks. Maakohus on põhjendatult välja toonud, et M. Potsovi karistust on varemgi üldkasuliku tööga asendatud, kuid selle töö tegemisega ta hakkama ei saanud. Ka tuleb arvesse võtta järgmist. M. Potsov kannab praegu talle Harju Maakohtu 17. septembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud vangistust. Tähelepanu väärib, et kuigi alles selle aasta alguses vabastati ta selle vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, pöörati vangistus juba paari kuu möödudes taas täitmisele. Seega saab öelda, et M. Potsov on asenduskaristuse kandmiseks absoluutselt sobimatu isik ja ta võib küllaltki tõenäoliselt jätta üldkasuliku töö tegemata. 11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja 3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a määruse muutmata ja M. Potsovi määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Sarjas kohtunik