4-21-294/22 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2021. a, Tartu (kirjalikus menetluses) Väärteoasja number 4-21-294 (2315,18,001915) Kohtunik Aarne Sarjas Väärteoasi

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotlus M.B-le asenduskaristuse määramiseks Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. aprilli 2021. a määrus Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

süüdlane M.B

(ik XXX), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalevameti (edaspidi PPA) Põhja Prefektuuri 20. aprilli 2018. a otsusega väärteoasjas nr 2315,18,001915 karistati M.B NPALS § 15

1 lg 1 järgi rahatrahviga

50 trahviühikut, s.o 200 eurot, mis tuli tasuda hiljemalt 20. augustiks 2018. a. Otsus jõustus 8. mail 2018. a.

2. Kuna M.B ei tasunud rahatrahvi vabatahtlikult, algatati tema suhtes 10. septembril 2018.

a täitemenetlus. 4. novembril 2019. a teavitas kohtutäitur kohtuvälist menetlejat rahatrahvi täitmise võimatusest.

3. Põhja Prefektuur esitas 20. jaanuaril 2021. a Tartu Maakohtule taotluse asendada M.B rahatrahv arestiga.

4. Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a määrusega avaldaja taotlus rahuldati ja M.B rahatrahv summas 200 eurot asendati 5 päevase arestiga.

5. M.B oli võimalik tutvuda tema suhtes tehtud väärteootsusega alates 13. augustist 2018. a ja pidi olema seega teadlik määratud rahatrahvist ja selle tasumise kohustusest. M.B ei tasunud vabatahtlikult määratud tähtajal rahatrahvi ja nõue suunati kohtutäiturile sundtäitmisele. Tal on olnud võimalik rahatrahvi tasuda enam kui kahe aasta jooksul. Seniajani on rahatrahv tasumata. Tal puudub vara, millele saaks sissenõuet pöörata ja puudub alust arvata, et ta oleks võimeline selle koheselt tasuma. M.B avaldas soovi aresti asemel teha üldkasulikku tööd. Teadaolevalt on talle varasemalt karistusena üldkasulikku tööd määratud nii kriminaalkui väärteomenetluses, mis aga ebaõnnestus. M.B kannab hetkel temale Harju

Maakohtu 17. septembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud ja Pärnu Maakohtu 13. aprilli 2021. a määrusega täitmisele pööratud 2 kuu ja 4 päeva pikkust vangistust, mille kandmise algust arvatakse 12. aprillist 2021. a. Maakohus ei pea põhjendatuks asenduskaristusena üldkasulikku töö määramist, sest ta ei ole sellega varasemalt hakkama saanud. Ta ei ole suutnud täita ka katseaja tingimusi. Puudub alus arvata, et ta seda seekord teha suudaks/sooviks. Arvestades M.B-le antud võimalusi rahatrahvi tasumiseks ja asjaolu, et rahatrahvi nõue ei ole käesolevaks ajaks aegunud, on põhjendatud rahatrahvi asendamine arestiga, mis kuulub kandmisele vahetult pärast kriminaalkorras mõistetud vangistust.

6. Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse M.B, taotledes määratud aresti asendamist üldkasuliku tööga. Töötunnid saab tehtud ilma probleemideta, sest nüüdseks on ta narkosõltuvusest vabanenud. Tema abikaasa on lapseootel ja peaks juuni lõpus sünnitama. Ta ei tahaks seda aega arestimajas veeta, vaid olla lapse sünni juures. M.B taotleb ka kohtualluvuse muutmist, sest viibib Tallinna Vanglas. Varem viibis Tartu Vanglas. Nüüd peaks aga kohtulik arutamine toimuma Harju Maakohtus. Ta taotleb sellest tulenevalt maakohtu määruse tühistamist, sest asja pidi arutama tegelikkuses Harju Maakohus.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigustatult asendanud M.B rahatrahvi arestiga.

8. M.B on esitanud taotluse kohtualluvuse muutmiseks. Ringkonnakohus selgitab, et kuna kohtualluvus kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamiseks arestiga pole täitemenetluse seadustikus (TMS) ega väärteomenetluse seadustikus selgelt reguleeritud, on tarvis juhinduda VTMS §-st 2. Selle kohaselt kohaldatakse väärteomenetluse seadustikus reguleerimata küsimustes kriminaalmenetluse sätteid, arvestades seejuures väärteomenetluse erisusi. KrMS §-de 423 ja 424 kohaselt tuleb rahalise karistuse täitmise käigus tekkivad küsimused lahendada süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunikul. Seetõttu tuleb ka väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamise taotlus lahendada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Ajal, mil PPA esitas maakohtule taotluse M.B-le määratud karistuse asendamiseks, kandis M.B karistust Tartu Vanglas. Seega esitas PPA taotluse põhjendatult Tartu Maakohtule. Ka siis, kui Tartu Maakohus määras asja arutamiseks istungiaja, viibis M.B veel Tartu Vanglas. Seega ei eksinud kohus kohtualluvuse määratlemisel. Kuigi maakohtu istungi ajaks oli M.B üle viidud Tallinna Vanglasse, ei tähenda see, et maakohus oleks pidanud selles menetlusetapis saatma PPA taotluse lahendamiseks Harju Maakohtusse. See oleks menetlust vaid pikendanud ega oleks olnud otstarbekas. Ei saa järeldada, et asja arutamine Tartu Maakohtus oleks M.B õigusi kuidagi rikkunud või põhjustanud talle muul viisil ebasoodsaid tagajärgi – eriti arvestades seda, et maakohtu istung toimus videosilla teel ning M.B ei olnud tarvis Tallinna Vanglast Tartusse tulla.

9. Maakohus tuvastas nõuetekohaselt, et M.B on PPA 20. aprilli 2018. a kiirmenetluse otsusega määratud rahatrahv 200 eurot tasumata. Täitemenetlus on ebaõnnestunud, sest vara, millele sissenõuet pöörata, M.B pole. Seega on rahatrahvi arestiga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 1 täidetud. M.B aga soovib, et arest asendataks omakorda üldkasuliku tööga.

10. Nii KarS § 69 kui ka § 72 annavad kohtule aresti asendamise üle otsustamiseks kaalutlusõiguse:

kohus võib aresti üldkasulikku tööga asendada, aga ei pea seda tegema. Üldkasuliku töö määramisest võib keelduda, kui on piisav alus karta, et süüdlane üldkasulikku tööd korralikult ära ei tee. M.B puhul see nii ongi. M.B on karistusregistri kohaselt neli kehtivat kriminaalja 16 kehtivat väärteokaristust. Niisiis on tegemist äärmiselt õiguskuuletu inimesega

– ja juba seetõttu pole kuigivõrd alust loota, et ta talle asetatud ülesandeid täitma hakkaks. Maakohus on põhjendatult välja toonud, et M.B karistust on varemgi üldkasuliku tööga asendatud, kuid selle töö tegemisega ta hakkama ei saanud. Ka tuleb arvesse võtta järgmist. M.B kannab praegu talle Harju Maakohtu 17. septembri 2019 otsusega kriminaalasjas nr 1- 19-5508 mõistetud vangistust. Tähelepanu väärib, et kuigi alles selle aasta alguses vabastati ta selle vangistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega, pöörati vangistus juba paari kuu möödudes taas täitmisele. Seega saab öelda, et M.B on asenduskaristuse kandmiseks absoluutselt sobimatu isik ja ta võib küllaltki tõenäoliselt jätta üldkasuliku töö tegemata.

11. Eeltoodud põhjustel ja juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 196 lg-st 2, § 194 lg-test 2 ja

3 ning § 147 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a määruse muutmata ja M.B määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Sarjas kohtunik