2-21-930/19 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Kohtukoosseis Andra Pärsimägi, Üllar Roostoja, Viivi Tomson Määruse tegemise aeg ja koht

25. mai 2021, Tartu Tsiviilasja number 2-21-930 Tsiviilasi Sandra Roosme hagi Siimo Merila vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja viivise väljamõistmiseks Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu 12. aprilli 2021 määrus Hagi osaliselt läbivaatamata jätmine Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Sandra Roosme määruskaebus Kohtuistungi toimumise aeg Kirjalik menetlus Menetlusosalised ja nende esindajad Määruskaebuse esitaja (hageja): Sandra Roosme (isikukood XXXXXXXXXXX), esindaja vandeadvokaat Robert Sarv Vastustaja (kostja): Siimo Merila (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON Jätta Sandra Roosme määruskaebus rahuldamata ja Tartu Maakohtu 12. aprilli 2021 määrus muutmata.

Edasikaebamise kord Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest. ASJAOLUD

1. Sandra Roosme (hageja) esitas 20. jaanuaril 2021 Tartu Maakohtule hagi Siimo Merila (kostja) vastu mittevaralise kahju hüvitamiseks, kahju tekitava tegevuse keelamiseks ja viivise väljamõistmiseks. Tartu Maakohus võttis 25. jaanuaril 2021 hagi menetlusse. MAAKOHTU LAHEND

2. Tartu Maakohus jättis 12. aprilli 2021 määrusega hagi läbi vaatamata osas, milles hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks autoriõiguse rikkumise, s.o teose õigusvastase kasutamise, eest mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hagiavalduse kohaselt palub hageja mõista kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Hagi aluseks olevate asjaolude kohaselt tekkis hagejale mittevaraline kahju kahel viisil:

1) hageja kujutise õigustamatu kasutamise ja hageja eraelu puutumatuse rikkumise tõttu ning 2) hageja autoriõiguse rikkumisest, s.o hageja poolt loodud teoste õigustamatu kasutamise tõttu. Hageja kinnitas 2. märtsi 2021 istungil, et tema nõue põhineb kahel erineval õiguslikul alusel. Hageja väitel on tegemist ühe kahjuga. Hageja esimene nõue on suunatud hageja kujutise õigustamatu kasutamise ja hageja eraelu puutumatuse rikkumise tõttu hagejale tekkinud mittevaralise kahju saamisele. Hageja esimese nõude alus on võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 ja § 1050.

Isikuõiguse rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral tuleb VÕS § 134 lg 2 järgi maksta kahjustatud isikule mittevaralise kahju hüvitiseks mõistlik rahasumma. Hageja teine nõue on suunatud hageja poolt loodud teoste õigustamatu kasutamise tõttu hagejale tekkinud mittevaralise kahju saamisele. Hageja teise nõude alus on autoriõiguse seaduse (AutÕS) § 817 lg 1 p 1 kohaselt VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja § 1050. Mittevaralise kahju hüvitamise nõude aluseks on need asjaolud, mille esinemisega seadus seob mittevaralise kahju hüvitamise nõude (vt Riigikohtu 26. juuni 2013 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-18-13, p 22).

Mittevaralise kahju eest mõistliku rahasumma väljamõistmisel arvestab kohus, sõltumata poolte taotlustest, rikkumise laadi ja raskust, rikkuja süüd ning selle astet, poolte majanduslikku olukorda, kannatanu enda osa kahju tekkimises jt asjaolusid, millega arvestamata jätmine võiks kaasa tuua ebaõiglase hüvitise määramise (vt Riigikohtu 13. jaanuari 2010 lahend tsiviilasjas nr 3-2-1-152-09, p 16). Hageja nõuab mittevaralist kahju erinevate rikkumiste eest. Hagejale saab sõltuvalt rikkumise laadist, raskusest, kostja süüst konkreetse rikkumise toimepanemisel tekkida seega ka olemuslikult erinev, mitte üks ja sama mittevaraline kahju.

Hageja on seega esitanud kohtule kaks erinevat nõuet, milles hageja palub mõista kostjalt välja mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Maakohtud vaatavad TsMS § 11 lg 1 järgi esimese astme kohtuna läbi kõiki tsiviilasju. Seadusega võib TsMS § 11 lg 2 kohaselt sätestada, et teatud liiki asju vaatab läbi üksnes mõni maakohus, kui see asja läbivaatamist kiirendab või muul viisil tõhustab. Autoriõiguse ja autoriõigusega kaasnevate õiguste tekke, kuuluvuse ja teose või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti õigusvastase kasutamisega seotud hagisid ning hagi tagamise ja esialgse õiguskaitse taotlusi vaatab läbi ja muid autoriõiguse seaduses nimetatud vaidlusi lahendab AutÕS § 31 kohaselt Harju Maakohus.

Tegemist on sättega, mis näeb ette Harju Maakohtu ainupädevuse lahendada intellektuaalomandi vaidlusi, sealhulgas õiguste tekke, kehtivuse ja kaitsega seonduvaid vaidlusi. Tegemist ei ole kohtualluvuse sättega (vt ka seletuskiri kaubamärgiseaduse, tööstusdisaini kaitse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu juurde, lk jj; https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/8198184d-7a00-4d4b-8dee- 21fcd823f394/Kaubam%C3%A4rgiseaduse,%20t%C3%B6%C3%B6stusdisaini%20kaitse%20se aduse%20ja%20teiste%20seaduste%20muutmise%20seadus). Kuna AutÕS § 31 alusel on teose õigusvastase kasutamisega seotud hagide läbivaatamiseks antud ainupädevus Harju Maakohtule, ei ole Tartu Maakohus pädev hagi vastavas osas läbi vaatama.

Hagi tuleb jätta TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel seega läbi vaatamata osas, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja autoriõiguse rikkumise, s.o teose õigusvastase kasutamise eest mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. Kuna AutÕS § 31 on pädevuse, mitte kohtualluvuse, säte, ei saa kohus anda hagi TsMS § 76 lg 1 alusel üle Harju Maakohtule. Hagejal tuleb teose õigusvastase kasutamisega tekitatud mittevaralise kahju saamiseks esitada kostja vastu hagi Harju Maakohtule. MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

3. Hageja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist. Hageja palub eraldada hageja nõue kostjalt autoriõiguse rikkumise eest mittevaralise kahju hüvitise saamiseks kohtu õiglasel äranägemisel eraldi menetlusse ning edastada haginõue Harju Maakohtule. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on maakohus ebaõigesti tõlgendanud AutÕS § 31. Vastab tõele, et asja peaks lahendama Harju Maakohus. Küll aga leiab kohus hageja hinnangul ebaõigesti, et normi peaks tõlgendama sedasi, et see välistab kohtul asja eraldamise ning Harju Maakohtule saatmise. Seaduseelnõu seletuskirjas pole kohtu väljendatud seisukohta toodud. Praktikas teevad kohtud alatihti määruseid, millega jätavad asja ise käiguta ning edastavad selle pädevale kohtule. Kohtul on TsMS § 2 ja 3 lg 1 järgi kohustus asja menetleda ning menetlusosalisel PS-ga tagatud õigus kohtusse pöörduda.

4. Kostja seisukohta määruskaebusele ei esitanud. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja Tartu Maakohtu

12. aprilli 2021 määrus muutmata. Määruskaebuses esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse muutmiseks. Nõustudes maakohtu määruse põhjendustega ei korda ringkonnakohus neid kõiki oma määruses (TsMS § 654 lg 6 ja TsMS § 659).

6. Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga selles, et hagi tuleb jätta läbi vaatamata TsMS § 423 lg 1 p 13 alusel osas, milles hageja palub mõista kostjalt hageja kasuks välja autoriõiguse rikkumise, s.o teose õigusvastase kasutamise eest, mittevaralise kahju hüvitise kohtu õiglasel äranägemisel. AutÕS § 31 alusel on sellise nõude läbivaatamise ainupädevus Harju Maakohtul, seega tuleb nõue lahendada konkreetses maakohtus. Hageja on määruskaebuses nõustunud, et pädev kohus on praegusel juhul Harju Maakohus. Seega puudub vaidlus kohtualluvuse üle.

Kuna tegemist on pädevuse, mitte kohtualluvuse sättega, siis on maakohus õigesti leidnud, et TsMS § 76 lg 1 alusel ei saa kohus anda hagi üle Harju Maakohtule. Hagejal tuleb ise esitada vastav nõue Harju Maakohtule.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ Andra Pärsimägi Üllar Roostoja Viivi Tomson