2-19-16716/21 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Marget Henriksen

Otsuse tegemise aeg ja koht

24.05.2021.a. Tallinnas

Tsiviilasja number

2-19-16716

Tsiviilasi

A Mi hagi Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu)

vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

Menetlusosalised ja nende

esindajad

190 eurot

Hageja: A M (isikukood XXX);

Hageja lepinguline esindaja: Kaili-Heina Kolts (e-post:

XXX)

Kostja: Kuusalu vald (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu)

(registrikood: 75033496)

Kostja esindaja: vallasekretär Tiia-Liis Jürgenson (e-post:

XXX)

Asja läbivaatamine

lihtmenetluses

RESOLUTSIOON

1. A Mi hagi Kuusalu valla (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) vastu rahuldada.

2. Välja mõista Kuusalu vallalt (Kuusalu Vallavalitsuse kaudu) kahju hüvitis summas 190

eurot.

Menetluskulude jaotus

Menetluskulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Käesoleva kohtuotsuse peale on õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui

kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg 6 peab menetlusabi

taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel

ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis

on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hageja nõue ja nõude aluseks olevad asjaolud

1.

16.02.2019. a sõitis hagejale kuuluv sõiduk Audi A3 Sportback, v.a 2018, reg nr XXX

välja hooldamata avalikult teelt ja sai kahju 10803,56 euro ulatuses. Avalikul teel ei olnud

ühtegi hoiatavat ega keelumärki. Kahju juhtum (edaspidi ka õnnetus) juhtus avalikul teel, mis on

Kuusalu Vallavalitsuse hooldada. Vastavalt Kuusalu Vallavolikogu 04. detsember 2013 otsuse

nr

lisa,

rida

41,

tee

nr

3530037,

Uuri-Pudisoo

tee

https://www.kuusalu.ee/kehtivaduldplaneeringud.

Maanteeameti

teeregister

https://www.mnt.ee/et/tee/teeregister, millel on tee märgitud avaliku teena, mis ekraani tõmmisel

on märgitud punasena. Õnnetus juhtus suunaga Uuri poolt Pudisoo poole ja õhtul pimedas

umbes kell 21 paiku. Sündmuskohale kutsuti ka politsei, kes õnnetuse fikseeris. Tee oli

äärmiselt libe ning sellele ei olnud visatud graanuleid või muid libedust tõrjuvaid vahendeid.

2. Kostja vastas hüvitamise nõudele, e-kiri Kuusalu Vallavalitsuse vastus 20.03.2019. a

ning keeldus kahju hüvitamast 05.04.2019. a.

3. Politsei käis sündmuskohal ning fikseeris olukorra. Kindlustus tegi maksmisotsuse nr

XXX, mille alusel maksti hagejale välja 10613,56 eurot (10803,56-190=10613,56) ning

vastavalt lepingule jäeti hüvitamata omavastutus 190 eurot. Hagejale kuuluv sõiduk on sisuliselt

uus (esmane registreerimine 2018), sõidukil ei avanenud õnnetuse momendil mitte ükski

turvapadi (airbag), kuid vaatamata sellele on kostja asunud meelevaldselt seisukohale, et hageja

on rikkunud liiklusseadust: „Meie hinnangul oli liiklusõnnetuse põhjuseks liiklusseaduse § 50 1)

nõuete eiramine: „sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki

seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta

suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse

ees, mida juht pidi ette aimama“.“ Millele kostja tugineb oma väidet esitades, ei ole hagejale

teada.

4. Muuhulgas on kostja oma hüvitamisnõude vastuses märkinud, et Kuusalu vald teostab

kohalikel teedel, liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas, vaid lumetõrjet, millest saab järeldada,

et künkast alla minev tee oli libeduse tõrjeta ning õnnetus vältimatu.

5. Selline väide, et vald teostab kohalikel teedel […]vaid lumetõrjet ei ole õige, kuna

Pudisoo – Uuri teel, kus õnnetus juhtus, on Kuusalu Vallavalitsus viinud/tellinud graniidi

graanulite koti, mille asukoht on vahetult enne õnnetuse asukohta, künka jalamil. Kelle jaoks

graanulid on tee äärde viidud ei ole hagejale teada. Sarnaselt on kuiva liiva kott Kolga – Uuri

teel, künka jalamil, mida mööda sõidab koolibuss.

6. Kuusalu vallavalitsus ei täida oma seadusest tulenevaid kohustusi, avalikud teed on

aastaringselt hooldamata ning on ohtlikud liiklejatele ning nende varale.

7. Hageja palub kostjalt välja mõista hageja kasuks kahju hüvitis 190,00 eurot ja jätta

menetluskulud kostja kanda.

Kostja vastus

13. Kostja vaidleb hagejale vastu ja palub hagi jätta rahuldamata.

14. Hageja on esitanud fotod, mis ei tõenda, et õnnetus juhtus 16.02.2019 hagejale kuuluva

sõidukiga Uuri-Pudisoo teel. Ka ei tõenda hageja poolt esitatud fotod, et tee oli libe ja

hooldamata. Küll aga tõendavad eelpool nimetatud fotod seda, et talvel on lumine ning seetõttu

võib tee libe olla, mis on üldtuntud ja teatud asjaolu. Ka nähtub fotolt, et teelt on lumi lükatud.

Ka ei ole arusaadav, kes foto tegi, kas sõidukijuht kindlustuse jaoks või ekspert.

15. Hageja ei ole tõendanud, et jälgis liiklusseaduse (edaspidi LS) § 50 lõikes 1 toodut ning

valis talvisele teeolule vastava sõidukiiruse. Ka ei ole hageja tõendanud, et ta sõidukiiruse

valikul arvestas ta oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi,

ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki

eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama.

16. Üldjuhul õnnetused ei juhtu libeda tee tõttu. Kellelegi kuuluv sõiduk ei sõida ise teelt

välja. Inimene juhib sõidukit, ning seega on alati igas õnnetuses inimfaktor, mis seda mõjutab.

Libe sõidutee on talve üks lahutamatu osa, mis võib osutuda väga ohtlikuks, kui sellega ei

arvesta. Liiklusõnnetused ei toimu libeda tee tõttu, kuid halvad liiklusolud soodustavad õnnetuse

teket. Õnnetuse tekkimine või mitte tekkimine sõltub paljuski juhist endast.

17. Juhile peaks olema ettenähtav, et teeolud võivad meie kliimas olla talvel muutlikud, ning

ta peab vähemalt aimama ohtu. Iga liikleja peab LS § 14 lõike 2 kohaselt järgima liiklusalaste

õigusaktide nõudeid, olema liikluses hoolikas ja ettevaatlik ning tagama liikluse sujuvuse, et

vältida ohtu ja kahju tekitamist.

18. Seesam Insurance AS 28.02.2019 maksmisotsus nr XXX ei tõenda, et liiklusõnnetuse

põhjustaja oli kostja, vaid seda, et toimus liiklusõnnetus ning hagejale tasuti remondikulude

rahaline hüvitis vastavalt R A E OÜ 28.02.2019 kalkulatsioonile ning A Mi taotlusele. Hagejale

jäeti välja maksmata omavastutus 190 eurot. Tegemist on tõenäoliselt kaskokindlustusega, mis

on vabatahtlik sõidukikindlustus, mis tagab autoga juhtunud kahju hüvitamise olenemata

õnnetuse põhjustajast ja hoiab ära õnnetuse korral ära suure rahalise kaotuse.

19. Väidetaval õnnetuse juhtumise kohal, Uuri-Pudisoo teel teostatakse tee korrashoidu

vastavalt majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundinõuded“ lisa 6

kohaselt. Nimelt liiklussagedusel alla 50 auto ööpäevas määrab nõuded tee seisundile tee

omanik tingimusel, et on tagatud tingimused ohutuks liiklemiseks. Kuusalu vald teostab

kohalikel teedel, liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas ainult lumetõrjet. Hageja poolt kohtule

esitatud fotodest on nähtav, et tee on lumest puhtaks lükatud. Seega ei ole kostja rikkunud

kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1 tulenevat kohustust hooldada valla teid,

vaid on hooldanud Uuri-Pudisoo teed vastavalt majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse

nr 92 „Tee seisundinõuded“ lisas 6 toodud nõuetele. Sõelutud kuivliiv kottides (fraktsiooniga

3,0 - 6,0 mm), millele hageja vihjab, on üldjuhul viidud teedele üldjuhul järskude

tõusude/languste juurde, juhuks kui ilmastikuolud muutuvad ekstreemseteks (nt lumesadu

asendub vihmaga) saab sõidukijuht iseseisvalt ja vastavalt vajadusele sõelutud kuivliiva

kasutada. Seda kohustust kohalikul omavalitsusel ei ole, kuid kohalik omavalitsus on vastu

tulnud kohalike elanike palvele. Talvisel ajal hooldatakse Uuri-Pudisoo teed regulaarselt

vastavalt seaduses sätestatud nõuetele.

20. Hageja ei ole esitanud mitte ühtegi tõendit, mis tõendaks kostja süüd, kostja teo

õigusvastasust ning nende vahel põhjuslikku seost. Kahju hüvitamist saab nõuda, kui kahju on

tekkinud süüliselt (vähemalt raske hooletus), tegu on õigusvastane ning on põhjuslik seos.

21. Kuna hagejale ei ole kostja süül tekkinud kahju, siis tuleb jätta menetluskulud hageja

kanda.

Kohtuotsuse põhjenduse

22. TsMS § 438 lg 1 kohaselt otsuse tegemisel hindab kohus tõendeid, otsustab, mis asjaolud

on tuvastatud, millist õigusakti tuleb asjas kohaldada ja kas hagi kuulub rahuldamisele.

23. Samas ei ole poolte valitud õiguslik kvalifikatsioon kohtule siduv (TsMS § 436 lg 7).

Pooltevahelise õigussuhte kvalifitseerimine on TsMS § 436 lg 7 ja § 438 lg 1 järgi kohtu

ülesanne. Kohus ei ole asja lahendamisel seotud poolte esitatud õiguslike väidetega, vaid

kohaldab seadust ise. Kvalifitseerimisel on kohus seotud nende faktiliste asjaoludega, millele

pool on viidanud (RKTKo 3-2-1-62-08, p 11).

24. Kohus, kuulanud kohtuistungil ära poolte seisukohad, tutvunud poolte kirjalike

seisukohtade ning toimiku kõigi materjalidega, on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

25. Kohus ei anna käesolevas asjas luba otsuse edasikaebamiseks, kuid kohus peab

vajalikuks teha käesolevas asjas otsuse erinevalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 444

lõikes 1 sätestatust koos kirjeldava ja põhjendava osaga.

26. Poolte vahel puudub vaidlus järgmiste asjaolude üle:

1) 16.02.2019 õhtul kl 21 paiku sõitis hageja juhtides temale kuuluvat sõidukit välja

Kuusalu vallale kuuluvalt Uuri-Pudisoo teelt, tee nr 3530037 teelõigul Trullukse mäest

alla sõidul;

2) Sündmus on politseis registreeritud juhtumi numbriga XXXtlk 39);

3) Tee, millel liiklusõnnetus juhtus, on määratud Kuusalu Vallavolikogu 04. detsembri 2013

otsuse nr 67, lisa 41, tee nr 3530037 kohalike teede nimekirja (tlk 6-10);

4) Teelt väljasõitmise tagajärjel sai kahjustada hagejale kuuluv sõiduauto Audi A3

Sportsback, registreerimismärk XXX ja R A E OÜ 29.02.2019 kalkulatsiooni järgi läks

auto remont maksma 10 803,46 eurot, millest Seesam Insurance hüvitas hagejale

remondikulud summas 10 613,56 eurot (tlk (tlk 11);

5) Hageja pöördus kahju hüvitamise nõudega 04.03.2019 kostja poolt (tlk 5)

27. Kuna kumbki pool ei ole selles osas teise poole väiteid vaidlustanud, leob kohus

nimetatud faktilised asjaolud tõendatuks TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel ja esitatud dokumentaalsete

tõenditega.

28. Hageja esitas Kuusalu valla (kostja) kui tee omaniku vastu kahju hüvitamise nõude

tulenevalt EhS § 97 lg 1 ja Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määruse nr 92 „Tee seisundi

nõuded“ rikkumisest. Kostja väitel oli kostja poolt täidetud teel ohutu liiklemise tingimused ja

hageja poolt valitud kiirus ei olnud antud teelõigul liiklemisele sobib.

29. Hageja kahju hüvitamise nõue võiks kuuluda rahuldamisele VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p

7 alusel. Teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab

kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi või vastutab kahju tekitamise eest vastavalt

seadusele (VÕS § 1043). Kahju tekitamine on õigusvastane, kui kahju tekitati seadusest

tulenevat kohustust rikkuva käitumisega (VÕS § 1045 lg 1 p 7). Hageja nõude rahuldamise

eeldused on seega järgmised: hagejale on tekkinud kahju, mille põhjustas kostja õigusvastane

tegu või tegevusetus; esineb põhjuslik seos kahju ja kostja teo või tegevusetuse vahel ja kostja

on kahju tekkimises süüdi.

30. Vaidlust pole selle üle, et 16.02.2019 õhtul kl 21 paiku sõitis hageja juhtides temale

kuuluvat sõidukit Audi A3 Sportsback, registreerimismärk XXX Kuusalu vallale kuuluvalt Uuri-

Pudisoo teelt, tee nr XXX, teelõigul Trullukse mäest alla sõidul teelt välja ja hageja sõiduk sai

sellega seoses vigastusi. Hageja heidab kostjale ette seadusest tuleneva kohustuse täitmata

jätmist. Esiteks seda, et Uuri-Pudisoo teel olid täitmata tee talvised seisundinõuded (tee oli

väga libe) ja teiseks seda, et nimetatud teelõigul ei olnud ohtlikku kohta märgistatud.

31. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse 6 lg 1 kohaselt on omavalitsusüksuse

ülesandeks korraldada antud vallas või linnas valla või linna teede ja linnatänavate korrashoidu,

juhul kui need ülesanded ei ole seadusega antud kellegi teise täita. Ehitusseadustiku (EhS §) 97

lg 1 kohaselt teed ja tee toimimiseks vajalikud rajatised tuleb hoida korras viisil, et need

vastaksid nõuetele ning tagatud oleksid tingimused ohutuks liiklemiseks. Tee seisundinõuded on

kehtestatud majandus- ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92 (tee seisundinõuete

määrus). Määruse nr 92 § 2 lg 1 esimese lause kohaselt seisundinõuete täitmine on kohustuslik

kõigile määruse reguleerimisalasse jäävate teede omanikele või omaniku ülesandeid täitvatele

isikutele (edaspidi tee omanik). Teel asuvate rajatiste ja tehnovõrkude seisundinõuete täitmise

eest vastutab nende omanik. Sama paragrahvi lg 2 sätestab, et tee seisund peab vastama

vähemalt käesoleva määrusega kehtestatud tasemele.

32. Määruse 92 § 16 sätestab, et talihoolduse nõuded kehtivad talviste teeolude (lumi, jäide,

tuisk jne) korral. Määruse nr 92 § 19 kohaselt maantee nõutav talvine seisunditase on esitatud

tabelina määruse lisas 6. Lisa 6 Maantee talvine seisunditase kohaselt liiklussagedusega alla 50

auto ööpäevas määrab nõuded tee seisundile omanik tingimusel, et on tagatud ohutud

tingimused liiklemiseks. Määrus nr 92 § 21 kohaselt tee talvised seisundinõuded on esitatud

tabelina käesoleva määruse lisas 8. Lisa 8 Tee talvised seisundinõuded kohaselt kõige madalama

seisunditase nr 1 järgi tee nõutav seisund on: kinnisõidetud lumi või jäätunud tee, libedusetõrje

ohtlikes kohtades. Nõutav minimaalne haardetegur on 0,20 ja ohtlikes kohtades 0,25.

33. Kostja väitel teostab kostja kohalikel teedel, liiklussagedusega alla 50 auto ööpäevas,

ainult lumetõrjet. Kostja leiab, et kuna Uuri-Pudisoo teel on liiklussagedus alla 50 auto ööpäevas

ja kohtule esitatud fotodest nähtuvalt on tee lumest puhtaks lükatud, siis on kostja hooldanud

Uuri-Pudisoo teed vastavalt määruse nr 92 lisas 6 kehtestatud nõuetele. Kostja on tellinud AS

Teede Tehnokeskuselt Uuri-Pudisoo tee ööpäevase läbitavuse uuringu ajavahemikus 5.04.-

13.04.2021, mille kohaselt ööpäevane keskmine läbitavust Uuri-Pudsioo teel on 15 auto

ööpäevas (tlk 90-103).

34. Kohus märgib, et kuigi kostja poolt esitatud tõenditest ei ole võimalik välja lugeda, kus

täpselt nimetatud uuring läbi viidi, siis kohus peab usutaks kostja väidet, et ajavahemikus 5.04.-

13.04.2021 oli ööpäevane keskmine läbitavus Uuri-Pudisoo teel 15 autot ööpäevas. Samas

nimetatud uuringust ei nähtu, kui suur oli Uuri- Pudisoo teel läbitavus liiklusõnnetuse toimumise

ajal. Kui 13.04.2021 on ööpäevane keskmine läbivatavus Uuri- Pudisoo teel 15 autot ööpäevas,

siis peab kohus eluliselt usutavaks, et 16.02.2019 liiklusõnnetuse toimumise ajal oli nimetatud

teelõigul liiklussageduse alla 50 auto ööpäevas. Eluliselt on usutav, et autode arve antu teelõigul

ei ole 2 aasta jooksul märgatavalt muutunud.

35. Määruse nr 92 Lisa 6 Maantee talvine seisunditase kohaselt liiklussagedusega alla 50

auto ööpäevas määrab nõuded tee seisundile omanik tingimusel, et on tagatud ohutud

tingimused liiklemiseks. Kostja on küll oma 05.04.2019 vastuses hageja kahjuhüvitamise

nõudele märkinud, et Kuusalu vald teostab kohalikel teedel, liiklussagedusega alla 50 auto

ööpäevas, vaid lumetõrjet, kuid kostja ei ole kohtule esitanud ühtegi tõendit selle kohta, et kostja

oleks üldse kunagi kehtestanud Kuusalu vallas asuvatele teedele, mille liiklussagedus on alla 50

auto ööpäevas, talvise seisunditaseme tingimused. Seega nimetatud kostja väide on

paljasõnaline. Kohus märgib, et kui kostja poolt isegi peaks olema sellistele teedel kehtestatud

talvise seisunditaseme tingimused (mille kohta kostja pole kohtule ühtegi tõendit esitanud),

mille kohaselt kostja teostab antud teedel üksnes lumetõrjet, siis kohtu hinnangul ei ole üksnes

lumetõrje teostamisega täidetud Uuri-Pudisoo teel ohutud liiklustingimused. Kohtule esitatud

fotodest nähtuvalt teelõik, kus liiklusõnnetus toimu, on vähemalt 5 % kaldega ja teelõigu lõpus

on S kujuline kurv, teelõik on kaetud läikiva jääga. Teelõigu lõpus olev kurv on märgistamata,

puudub kiirusepiirangu märk ja lisatahvel, mis näitab talvisel ajal libeduse ohtu (tlk 2 pöördel

plaan ja tlk 44-51). Kohtu hinnangul sellisel teelõigul on praktiliselt võimatu ohutult liigelda.

36. Seega on tõendamist leidnud, et kostja ei ole täitnud Uuri-Pudisoo teel EhitS § 97 lg 1

ning Majandus-ja taristuministri 14.07.2015 määrusega nr 92„ Tee seisundi nõuded § 19 ja § 21

kehtestatud tee talvise hooldamise ja ohutu liikluse tagamise kohustust. Ohutu liiklemise

tagamiseks oleks kostja pidanud tee jäiseks muutumise korral kasutama graanuleid või muid

libedust tõrjuvaid vahendeid ning enne kurvi oleks pidanud olema paigaldatud liiklusmärk või

tähise kurvi olemasolu ja libedate teeolude kohta. Seda ei olnud aga kostja poolt tehtud.

37. VÕS § 1045 lg 3 järgi seadusest tuleneva kohustuse rikkumisega kahju tekitamine ei ole

õigusvastane, kui kahju tekitaja poolt rikutud sätte eesmärk ei olnud kannatanu kaitsmine sellise

kahju tekkimise eest. Kohtu hinnangul on hagejale tekkinud kahju kaitsenormi (EhS § 97 lg 1)

kaitse-eesmärgiga hõlmatud. Kohustuse tagada ohutu liiklemise tingimuse eesmärk, on kaitsta

nii liiklejaid kui ka nende vara, sh sõidukeid.

38. Kostja on väitnud, et hageja ületas lubatud sõidukiirust ja ei järginud sõidukijuhilt

oodatavat hoolt. Kohus märgib, et kostja peab tõendama, et juhi poolt valitud sõiduki kiirus

enne õnnetust oli ebasobiv. Kostja ei ole kohtule ühtegi tõendit oma väite tõendamiseks

esitanud, mistõttu jääb kostja väide tõendamata ja kohus saab lähtuda üksnes sellest, et hageja

sõiduk liikus antud teelõigul lubatud sõidukiirusega.

39. Järgmisena võtab kohus seisukoha, kas hagejale on tekkinu kostja teo tõttu kahju. VÕS §

127 lg 1 järgi on kahju hüvitamise eesmärk kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on

võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks

olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg 4 kohaselt peab isik hüvitama kahju üksnes

juhul, kui asjaolu, mille eest tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et

tekkinud kahju on selle asjaolu tagajärg. VÕS § 128 lg 1 järgi võib hüvitamisele kuuluv kahju

olla varaline või mittevaraline, lg 2 kohaselt on varaline kahju eelkõige otsene varaline kahju ja

saamata jäänud tulu ning lg 3 järgi hõlmab otsene varaline kahju eelkõige kaotsiläinud või

hävinud vara väärtuse või vara halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib

tulevikus, ning kahju tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud,

sealhulgas mõistlikud kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu

hulgas kahju kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks. VÕS § 132

lg 3 sätestab, et juhul, kui asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise

mõistlikud kulud ning võimaliku väärtuse vähenemise. Kui asja parandamine on asja väärtusega

võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitist vastavalt käesoleva paragrahvi lõikele 1.

40. Asja materjalidest nähtuvalt hagejale kuuluva auto remont läks maksma 10 803,56 eurot

ja kaskokindlustus hüvitas hagejale sõiduki kordategemise põhilised kulud 10 613,56 eurot

ulatuses ning jättis hageja kanda kaskokindlustuslepingu järgi omavastutuse summas 190 eurot.

Seega on tõendamist leidnud, et hagejale on tekkinud kahju summas 190e eurot.

41. Kohtu hinnangul on tõendatud, et hagejale tekkinud kahju on kostja tegevuse tagajärjel.

Kui kostja oleks täitnud seadusest tulenevat kohustust ja oleks teostanud nõuetekohast

talihooldust Uuri-Pudisoo teel ja paigaldanud ohtlikele kohtadele vastavad liiklusmärgid ja

tähised, siis ei oleks hageja sõiduauto teelt välja sõitnud ja ei oleks kõnealune auto kahjustada

saanud. Seega on kostja käitumise ja hagejale tekitatud kahju vahel põhjuslik seos VÕS § 127 lg

4 mõttes.

42. VÕS § 1050 lg 1 kohaselt ei vastuta kahju tekitaja kahju tekitamise eest, kui ta tõendab,

et ei ole kahju tekitamises süüdi, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Süü vormid on VÕS §

104 lg 2 kohaselt hooletus, raske hooletus ja tahtlus. VÕS § 1050 lg 1 järgi eeldatakse, et kahju

tekitaja jättis oma käibekohustuse täitmata ja ta vastutab sellega põhjustatud kahju eest, st saab

eeldada, et kahju tekitaja tegevus või tegevusetus on olnud väliselt hooletu VÕS § 104 lg 3 ja §

1050 lg 1 järgi (vt Riigikohtu 28.09.2020 otsus nr 2-16-8751 p 26). Seega tuli kostjal vastutusest

vabanemiseks tõendada, et ta on järginud vähemalt käibes vajalikku hoolt. Kostja ei ole selliseid

asjaolusid esile toonud ega tõendanud.

43. Eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja kahju hüvitis 190

eurot.

Menetluskulude jaotus

44. TsMS § 173 lg 1 ja 4 kohaselt asja menetlenud kohus esitab menetluskulude jaotuse

menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. Menetluskulude jaotuses

näeb kohus ette, millised menetluskulud keegi menetlusosalistest peab kandma. Vajaduse korral

määrab kohus kindlaks menetluskulude proportsionaalse jaotuse menetlusosaliste vahel.

45. TsMS § 162 lg 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldab hagi, siis jäävad menetluskulud kostja kanda.

46. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks mõistliku aja jooksul kohtuotsuse

jõustumisest alates.

/allkirjastatud digitaalselt/

Marget Henriksen

kohtunik