1-21-2145/17 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

Otsuse tegemise aeg ja koht

22. aprillil 2021.a, Tallinnas

Kriminaalasja number

1-21-2145 (20231502517)

Kohtukoosseis

Kohtunik Katre Poljakova

Kohtuistungi sekretär

Triin Pilberg

Tõlk

Natalia Senkevitš

Kriminaalasi

Dmitri Makarov süüdistuses KarS § 118 lg 1 p.p 1, 6

järgi lühimenetluses;

Ringkonnaprokurör

Merike Tikk

Süüdistatav

Dmitri Makarov, isikukood: 38606280319, Eesti

Vabariigi kodanik, emakeel vene keel, xxxharidusega, ei

tööta, elukoht: xxx xx-xx, Maardu, Harjumaa, asukoht:

xxx xxx, xxx, xxx, xxx, xxx, varasemalt kriminaalkorras

karistatud, käesolevas kriminaalasjas isik KrMS § 217 lg

2 alusel kahtlustatavana kinni peetud 07.12.2020.a kell

07:38,

alates

08.12.2020.a

kohaldatud

tõkend

vahistamine tähtajaga kuni 07.02.2021.a, 02.02.2021.a

pikendatud tõkendit vahistamine kuni 07.04.2021.a;

Varasem karistatus

Kaitsja

Kohtuistungi toimumise aeg

• 29.05.2020.a Harju Maakohtu poolt KarS § 264 lg

1 p.p 2, 3 järgi karistatud 6 kuu pikkuse

vangistusega, KrMs § 238 lg 2 alusel karistatud 4

kuu pikkuse vangistusega. KarS § 73 lg 1, 3 alusel

määrati, et mõistetud karistuse ei pöörata

täielikult täitmisele, katseajaks määrati 1 aasta ja

6 kuud. Katseaja alguseks loeti 29.05.2020.a;

Vandeadvokaat Leelo Viil

14. aprillil 2021.a kell 11:00

RESOLUTSIOON

Juhindudes KrMS § 238 lg 1 p-st 4 ja lg-st 2, §-st 306 ning § 309 lg-st 3 kohus otsustas:

1. Süüdi tunnistada Dmitri Makarov KarS § 118 lg 1 p.p 1, 6 järgi kvalifitseeritud

kuriteo toimepanemise eest ja mõista talle karistuseks 4 (neli) aastat vangistust.

2. KrMS § 238 lg 2 vähendada Dmitri Makarovile mõistetud karistust ühe

kolmandiku võrra, mõistes Dmitri Makarovile lõplikuks karistuseks 2 (kaks)

aastat ja 8 (kaheksa) kuud vangistust.

3. Juhindudes KarS § 65 lg 2 suurendada Dmitri Makarovile mõistetud karistust

Harju Maakohtu 29.05.2020.a kohtuotsusega nr xxx mõistetud karistuse

ärakandmata osa s.o 4 (nelja) kuu pikkuse vangistuse võrra ja Dmitri Makarovile

mõista liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust.

4. Juhindudes KarS § 68 lg 1 alusel arvata Dmitri Makarovi karistusaja alguseks

tema kinnipidamise päev s.o 07.12.2020.a.

5. Dmitri Makarov suhtes kohaldatud tõkend – vahistamine – jätta muutmata ja

tühistada kohtuotsuse jõustumisel.

6. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juures olevad

digitaalsed andmekandjad CD-R, Blue-Ray ja DVD plaadid – kohtuotsuse

jõustumisel jätta kriminaalasja materjalide juurde.

7. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 kohtueelsel uurimisel Dmitri Makarov´ilt ära

võetud riided: musta värvi kampsun (pakend nr 1), musta ja halli värvi püksid

(pakend nr 2), valget värvi t-särk (pakend nr 3), halli värvi sokid (pakend nr 4),

musta värvi jalanõud (pakend nr 5) ja musta värvi nahktagi (pakend nr 6)

pakendatud kilekotti nr 1 ning, millised asuvad hoiul Politsei – ja Piirivalveameti

Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn

(29.12.2020.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 20ATH05465) –

kohtuotsuse jõustumisel tagastada Dmitri Makarovile.

8. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 kohtueelsel uurimisel aadressil: xxx xx-xx,

Maardu läbiotsimiselt kaasa võetud esemed (pappkarbis nr 2): t-särk „Tom Tailor

(pakend nr 2), voodilina verekahtlase määrdumisega (pakend nr 3), proov DNA

vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest voodilinalt (pakend nr 3.1), tekikott

verekahtlase määrdumisega (pakend nr 4), proov DNA vatitikkudel verekahtlasest

määrdumisest tekikotilt (pakend nr 4.1), salvrätik verekahtlase määrdumisega

(pakend 8), (pakendatud pappkarpi, pakend nr 2), millised asuvad hoiul Politsei –

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee

6/1, Tallinn (29.12.2020.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr

20ATH05465) – kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

9. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas asitõendi vaatluse

käigus võetud proovid: proov relvataolise eseme relvaraualt (pakend 1.1), proov

relvataolise eseme kuulipesa korpuse vasakult küljelt (pakend 1.2), proov

relvataolise eseme laesääre alumiselt osalt (pakend 1.3) ja proov relvataolise eseme

päästikult (pakend 1.4) (pakendatud pappkarpi, pakend nr 2), millised asuvad

hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil

Rahumäe tee 6/1, Tallinn (29.12.2020.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr

20ATH05465) – kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

10. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas asitõendina vaadeldud

esemed ja proovid: valget värvi t-särk (pakend nr 1), DNA proov vatitikkudel

verekahtlasest määrdumisest t-särgi vasakpoolsel küljel (pakend 1.1), aluspüksid

(pakend nr 2), rinnahoidja (pakend nr 3), valget värvi sokid (pakend nr 4), halli

värvi sviiter (pakend nr 7), DNA proov vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest

sviitri vasakpoolsel küljel (pakend nr 7.1), musta värvi püksid (pakend nr 8), DNA

proov vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest pükste tagaküljel, istmiku

vasakul poolel (pakend nr 8.1) ja musta värvi sõrmkinnas (pakendatud

paberkotti), kõik esemed pakendatud pappkarpi, pakend nr 1, millised asuvad

hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil

Rahumäe tee 6/1, Tallinn (05.01.2021a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr

20ATH05571) – kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

11. Juhindudes KarS § 83 lg 1 4,5 MM kaliibriline lahtimurtav pneumopüss Artemis,

mudel SR1000S© xxxxxxxxxxx ning 5 deformeerunud kuuli, millised asuvad

Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas asukohaga

Rahumäe tee 6/1, Tallinn - kohtuotsuse jõustumisel konfiskeerida.

12. KrMS § 175 lg 1 p.p 3, 4 ja 9, § 179 lg 1 p 1 ja § 180 lg 1 alusel välja mõista Dmitri

Makarovilt riigituludesse:

• esimese astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1460.- (üks tuhat

nelisada kuuskümmend) eurot;

• isiku kohtuarstliku ekspertiisi teostamisega seotud ekspertiisikulu (ekspertiisiakt

nr 20E-AOI0290) summas 84.- (kaheksakümmend neli) eurot;

• osaliselt DNA ekspertiisi teostamisega seotud ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr

20E-GE1336) summas 114.- (ükssada neliteist) eurot;

• tulirelva ekspertiisi teostamisega seotud ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 20E-

TB0150) summas 420.- (nelisada kakskümmend) eurot;

• kohtueelses

menetluses

ja

kohtulikul

uurimisel

tekkinud

kaitsjakulud

kogusummas 183,40.- (ükssada kaheksakümmend kolm eurot ja nelikümmend

senti) eurot.

13. Juhindudes KrMS § 180 lg 3 jätta riigi kanda osaliselt DNA ekspertiisi

teostamisega seotud ekspertiisikulu (ekspertiisiakt nr 20E-GE1336) summas 57.-

(viiskümmend seitse) eurot.

14. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et välja mõistetud menetluskulud (sundraha,

ekspertiisikulud ja kaitsjatasud) tuleb Dmitri Makarovil tasuda 12 kuu jooksul

alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest. Makseinfo menetluskulude tasumiseks

antakse Dmitri Makarovile üle kohtuotsuse lõpposa kuulutamisel või edastatakse

talle kohtuotsuse jõustumisel kinnipidamisasutuse kaudu, kus ta viibib. Kui

rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded

täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud

korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad

kulud.

EDASIKAEBAMISE KORD

Kohtuotsus on kuulutatud resolutiivosana. Kohtumenetluse pool, kes soovib otsust

vaidlustada apellatsiooni korras, on kohustatud sellest Harju Maakohtu Tallinna

kohtumajale kirjalikult teatama 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest.

Apellatsiooniteate esitamise korral koostab kohus tervikotsuse, mis on kättesaadav Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 13. mail 2021.a kell 16.00. Otsusele

võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsiooni 15 päeva jooksul alates kohtuotsuse

kantselei kaudu kättesaadavaks tegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib

esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia

kätteandmisest.

Kriminaalmenetluse

kulude

hüvitamist

võib

vaidlustada

ka

kohtuotsusest eraldi KrMS 15. peatüki kohaselt. Sellisel juhul tuleb esitada 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest Harju Maakohtu Tallinna

kohtumajale teade, et soovitakse vaidlustada menetluskulud. Seejärel koostab kohus

ainult menetluskulude osas põhistusi sisaldava kohtulahendi, mis on kättesaadav Harju

Maakohtu Tallinna kohtumaja kriminaalkantseleis 13. mail 2021.a kell 16.00.

Määruskaebus menetluskulude osas tuleb esitada Harju Maakohtule 15 päeva jooksul

alates päevast, mil menetluskulude osas põhistusi sisaldav kohtulahend oli

kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav.

Süüdistus

Dmitri Makarov on lühimenetluses kohtu alla antud ja teda süüdistatakse selles, et tema

07.12.2020 ajavahemikul kella 00.54 kuni kella 02.07 paiku Maardus aadressil xxx xx-xx

asuvas korteris, tekkinud tüli käigus, lasi üks kord pneumopüss Artemisest oma elukaaslasele

kannatanu XXle (X) vasakule selja piirkonda, tekitades sellega kannatanule eluohtliku

tervisekahjustuse s.o laskehaava vasakul pool kehatüvel koos vasaku Eesti Regionaalhaiglasse,

kus tal 07.12.2020 eemaldati põrn.

Oma sellise tegevusega pani Dmitri Makarov toime KarS § 118 lg 1 p 1, 6 järgi

kvalifitseeritava kuriteo, s.o raske tervisekahjustuse tekitamise, millega oli põhjustatud

oht elule ja elundi kaotus.

Menetluse käik

Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale laekus 24.03.2021.a Põhja Ringkonnaprokuratuuri

ringkonnaprokurör Merike Tikk´i poolt Dmitri Makarovi suhtes koostatud süüdistusakt

lühimenetluses, mille kohaselt Dmitri Makarovile esitati süüdistus KarS § 118 lg 1 p.p 1, 6

järgi.

25.03.2021.a Harju Maakohtu määrusega anti Dmitri Makarov lühimenetluses kohtu alla,

valitud tõkend jäeti muutmata.

Kriminaalasja arutati avalikul kohtuistungil 14.aprillil 2021.a.

Dmitri Makarov kinnitas kohtus, et talle on esitatud süüdistus arusaadav, tunnistas, et

põhjustas kannatanule kehavigastuse, kuid see ei olnud tahtlik tegu, vaid õnnetusjuhtum.

Kahetseb. Enda ülekuulamist Dmitri Makarov ei taotlenud, jäi eeluurimisel antud ütluste

juurde.

Kohus uuris prokuröri taotlusel kaitsja nõusolekul järgmisi tõendeid:

• 112 salvestiste vastus päringule /I kd, tl 1/;

• Asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud helisalvestist Häirekeskuse

hädaabinumbrile 112 tehtud kõnest /I kd, tl 2-8/;

• Sündmuskoha vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd, 9-13/;

• Tunnistaja S. L. ütlused /I kd, tl 14/;

• Tunnistaja L. P. ütlused /I kd, tl 15 ja 87-88/;

• Kannatanu XX ütlused /I kd, tl 16-20, 21-27, 28-32 ja 35/;

• Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /I kd, tl 36-39/;

• Isiku läbivaatuse protokoll koos fototabeliga /I kd, tl 40-44/;

• Kannatanu XXi kiirabikaardi väljavõte /I kd, tl 48/;

• SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla teatis õnnetusjuhtumi või isikuvastase kuriteo tõttu

kannatada saanud isiku saabumisest /I kd, tl 50/;

• SA Põhja-Eesti Regionaalhaigla väljavõte ravidokumentidest /I kd, tl 54-65/;

• Isiku kohtuarstliku ekspertiisi akt nr 20E-AO10290, 29.12.2020 /I kd, tl 68-75/;

• Läbiotsimisprotokoll koos fototabeliga /I kd, tl 83-86/;

• Tunnistaja D. A. ütlused /I kd, tl 89-94/;

• Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd, tl 96-101/;

• Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd, tl 103-106/;

• Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd, tl 108-109/;

• Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd, tl 110-127/;

• Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd, tl 128-150/;

• DNA-ekspertiisi akt nr 20E-GE1336 /I kd, tl 155-162/;

• Tulirelvaekspertiisi akt nr 20E-TBO150 /I kd, tl 165-171/;

• Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga 09.12.2020 /I kd, tl 172-179/;

• Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga 27.01.2021 /I kd, tl 180-188/;

• Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /I kd, tl 189-206/;

• Asitõendi vaatlusprotokoll koos fototabeliga /II kd, tl 1-5/;

• Dmitri Makarovi kahtlustatavana kinnipidamise protokoll /II kd, tl 9-10/;

• Isiku läbivaatuse protokollid koos fototabeliga /II kd, tl 11-13 ja 14-19/;

• Indikaatorvahendi kasutamise protokoll /II kd, tl 20/;

• Vahistamismäärus ja selle pikendamise määrused /II kd, tl 43-46 ja 54-55/;

• Süüdistatava Dmitri Makarovi kahtlustatavana antud ütlused /II kd, tl 21-23, 24-26 ja

27-31/;

Iseloomustav materjalina avaldas kohus:

• Dmitri Makarovi karistusregistri väljavõte ning kohtuotsus koos süüdistusaktiga /II

kd, tl 33-37 ja 101-105/;

• Harju Maakohtu 08.12.2020 ja 15.02.2021 määrused koos lisadega /II kd, tl 51-53 ja

94-100/;

• Põhja prefektuuri 31.12.2019 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus /tl 106/;

• Põhja prefektuuri 18.04.2016 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus /tl 107/;

• Põhja prefektuuri 29.01.2015 kriminaalmenetluse lõpetamise määrus /tl 108/;

• Tõend isiku maksustatava tulu kohta /II kd, tl 38/;

• Kannatanu taotlus Põhja Ringkonnaprokuratuurile /II kd, tl 110-111/;

• Kinnituskiri /II kd, tl 111-114/:

• Tartu Maakohtu 07.02.2017 määrus /II kd, tl 115-117/.

Kohtuotsuse motiivid

Kohus, ära kuulanud süüdistatava Dmitri Makarovi ja kannatanu XXi selgitused,

ringkonnaprokuröri ja süüdistatavate kaitsja seisukohad, uurinud kriminaalasja kohtueelse

menetluse käigus kogutud ja kohtus avaldatud tõendeid asub alljärgnevatele seisukohtadele.

Dmitri Makarovit süüdistatakse selles, et tema 07.12.2020 oma tahtliku tegevusega pani

toime teisele inimesele – XXile - tervisekahjustuse tekitamise, millega põhjustas ohu elule

ning elundi – põrna kaotuse. Karistusseadustiku § 118 lg 1 p.p 1, 6 kohaselt on

kriminaalkorras karistatav raske tervisekahjustuse tekitamine, kui sellega on põhjustatud oht

elule ja raske tagajärg.

Käesolevas kriminaalasjas ei ole tekkinud vaidlust selles, et süüdistatav Dmitri Makarov

07.12.2020 ajavahemikul kella 00.54 kuni kella 02.07 paiku oma elukohas Maardus aadressil

xxx xx-xx asuvas korteris, lasi üks kord pneumopüssist Artemis oma elukaaslasele kannatanu

XXile vasakule selja piirkonda. Seda fakti kinnitavad kohtu hinnangul kohtueelsel uurimisel

üle kuulatud kannatanu XXi ja kahtlustatava Dmitri Makarovi poolt antud ütlused, aga ka

muud kogutud ja uuritud tõendid.

Asja materjalidest nähtub, et kannatanu XX on esimest korda üle kuulatud 08.12.2020.a kella

12.15 ajal Sütiste tee 19 aadressil asuvas Põhja-Eesti regionaalhaiglas. Kannatanu andis ütlusi

selles, et Dmitri Makarov on tema poiss-sõber, nad on koos olnud 4 aastat, kannatanu elab

oma korteris, kuid vahel ka Dmitri juures xxx xx-xx Maardus. Selgitab, et 07.12.2020.a

südaöö paiku tuli tema korterisse Dmitri Makarov, oli väga purjus, lõhkus asju. Lapsed

palusid kannatanut, et ta läheks koos Dmitriga korterist ära, nad läksid jalgsi Dmitri

korterisse, olid seal kahekesi. Korteris tekkis tüli, Dmitri hakkas tema peale karjuma, nad

tülitsesid. Kannatanu käis vahepeal väljas suitsu tegemas, tuli korterisse tagasi. Tülitsesid

edasi, kannatanu hakkas ära minema, pani esikus jalanõusid jalga. Nägi, et Dmitri võttis

kõlarite tagant õhkrelva. Edasi toimus kõik kiiresti, Dmitri seisis elutoas, kannatanu oli

esikus, välisukse juures, nende vahe võis olla meeter, ta võis olla Dmitri suunas mitte selja,

vaid küljega. Järgmisel hetkel toimus lask, Dmitri laskis teda õhkrelvast ja ütles, et ta läheks

ära. Kohe alguses ta ei tundnud, et oleks millegagi pihta saanud, kuid kui ta astus trepikojast

välja, hakkas valu tundma, katsudes selga sai käsi veriseks. Soovis koju minna, liikus mööda

xxx tänavat, kuid tal hakkas halb, kukkus kokku, käes olnud mobiiltelefon kukkus maha.

Edasist väga hästi ei mäleta, kuid teab, et tema juures oli ka Dmitri, kellel palus kutsuda

kiirabi ja politsei /I kd, tl 16-20/.

Teisel korral on kannatanut XXi üle kuulatud 16.12.2020.a, siis on kannatanu andnud ütlusi

juhtunu kohta, selgitades, et kui ta hakkas Dmitri Makarovi korterist ära minema, siis võttis

Dmitri televiisori tagant õhupüssi kuulid, liikus toas olevate kõlarite juurde ja võttis õhupüssi.

Kui kannatanu oli esikus kummargil, et jalanõusid jalga panna, siis kuulis õhupüssi

plaksatust, mis tähendas, et Dmitri oli õhupüssi sulgenud. Ta vaatas Dmitri poole ja nägi, et

Dmitri hoidis õhupüssi käes, relvaraud oli suunatud kannatanu poole. Ta ei arvanud, et Dmitri

teda tulistab, seisis rahulikult, ei püüdnud põgeneda, ei arvanud, et relv on laetud. Siis Dmitri

tulistas teda, kõlas selline tuhm heli. Kannatanu võttis oma asjad ja läks korterist välja.

Telefon oli tal käes, et kiirabi kutsuda, kui talle helistas Dmitri. Kannatanu liikus kodu poole,

kuid valu oli suur ja telefon kukkus maha ning ta ei olnud võimeline helistama, sellal Dmitri

helistas ja kirjutas talle kogu aeg. Pärast Dmitri viimast kõnet ei mäleta ta midagi, teab, et

kiirabi tuli xxx xx-xx korterisse, et Dmitri kandis ta kätel oma korterisse tagasi. Kiirabile ütles

Dmitri, et ta ei tea, kes tulistas /I kd, tl 21-26/.

Kahtlustatavana üle kuulatud Dmitri Makarov andis ütlusi selles, et XX on tema elukaaslane,

nad on koos olnud peaaegu 5 aastat. Elavad xxx xx-xx korteris, Xl on ka oma kodu, kus ta

elab koos vanemate ja oma lastega. 06.12.2020.a õhtul tarvitas ta koos sõbraga alkoholi, X

tuli peale töö lõppu xxx tänavale umbes kella 19-20 paiku, oli seal 5 minutit ja läks seejärel

omi asju ajama. Kui sõber ära läks, otsustas ta Xga kokku saada, läks X juurde xxx tänavale,

koos jalutasid natuke ja tulid tagasi xxx tänava korterisse. Seal olid kahekesi. Kuna oli

alkoholi tarvitanud, mäletab sündmusi häguselt, kuid teab, et jalutades nad vaidlesid X laste

õppimise pärast. Korteris olles otsustas X minna suitsetama, hakkas riidesse panema, tema

võttis kõlari tagant õhupüssi, suunas selle Xle ja ütles, et kuhu sa lähed. Vajutas masinlikult

päästikule, lasku ei toimunud, kuid tuli lasu heli, hiljem sai aru, et relv oli juba varasemalt

laetud. Peale seda hakkas X tõmblema, algul ta ei saanud arugi, et kuul oli Xt tabanud, arvas,

et ta teeb nalja. Umbes 5 sekundit hiljem sai aru, et X ei simuleeri, kuul ikkagi tabas teda. X

läks korterist välja, ta hakkas X pärast muretsema, pani ennast riidesse ja läks ka välja.

Lasteaia juures nägi, kuidas X ülekäigurajal kukkus, ta jooksis sinna, võttis X sülle ja viis ta

enda koju. Pani ta diivani peale ja nägi, et Xl tuleb verd, kutsus kiirabi. Kahetseb, et nii juhtus,

on väga mures X tervise pärast /II kd, tl 24-31/.

Asitõendina on vaadeldud xxx xx Maardu asuva kortermaja turvakaamera salvestisi

ajavahemikul 07.12.202 kella 00.00-06.30. Nimetatud salvestiselt on näha, et XX ja Dmitri

Makarov sisenevad koos xxx xx majja kella 00.31 ajal. Kella 01.45 ajal väljub xxx xx majast

XX, kes visuaalsel vaatlusel kõnnib kergelt vasakule poole kõverdatult, hoides vasaku käega

kehast kinni, liigub piki xxx xx kõnniteed maja nurga poole ja lahkub kaamera vaateväljast.

Kell 02.14 väljub majast Dmitri Makarov, kellel on käes mobiiltelefon ning ta liigub samas

suunas, kuhu läks XX. Kell 02.19 on turvakaamerast näha, et xxx xx maja ees kõnniteel liigub

Dmitri Makarov, kandes süles XXi ning nad sisenevad majja kell 02.21. Seejärel kuni politsei

ja kiirabi saabumiseni trepikojast sisse ja välja liikumist ei olnud. Politsei ja kiirabi saabusid

kell 03.06 /I kd, tl 96-101/

Asitõendina on vaadeldud Noorte 10 asuva Maardu põhikooli turvakaamera salvestisi

07.12.2020 ajavahemikul kell 02.09 kuni 02.43. Asitõendi vaatlusprotokollis on kirjeldatud

salvestise vaatluse käigus kogutud tõenduslikku tähendust omavat infot, fikseeritud on XXi

ilmumine kooli turvakaamerate vaatevälja kell 02.08 ajal, see, et ta korduvalt kukub (kell

02.10 ja 02.23; kell 02:38, 27 ja 02:38,46 jääb lõplikult kõnniteele lamama), samuti see, et

turvakaamera vaatevälja ilmub kell 02:37, 51 Dmitri Makarov ja jõuab kell 02:39 maas

lamava XXi juurde, kummardub. Kell 02:40 võtab XXi sülle ning suundub tuldud teed tagasi

/I kd tl 103-106/.

Kahest eelpool kirjeldatud turvakaamerate salvestise vaatluse protokollist on näha, et xxx xx

ja Noorte 10 kaamerate kellad on ajaliselt nihkes. Kui xxx xx kaamera salvestuse kohaselt

siseneb Dmitri Makarov kannatanut XXi süles kandes trepikotta kell 02:21, siis Noorte 10

asuva kooli turvakaamera salvestuselt on näha, et kella 02:40 ajal võtab Dmitri Makarov XXi

tänavalt sülle ja hakkab alles kodu poole liikuma.

Selleks, et teha kindlaks, kumma kaamera kellaaeg on õige, tuleb kasutada muudest tõenditest

saadud informatsiooni. Nii on kohtueelse uurimise käigus vaadeldud ka Maardu linnas asuva

juhtimisekeskuse turvakaamera salvestust asukohas Turg, nimetatud salvestusel ajaerinevus

reaalajaga puudub. Salvestisel on fikseeritud kannatanu XX ja Dmitri Makarov liikumas koos

kella 00:42-00:45 ajal /I kd, tl 109/. Selles tõendis on fikseeritud kannatanu ja süüdistatava

liikumine kannatanu elukohast süüdistatava elukohta enne kuriteosündmust. Kuna Maardu

linna turvakaamera kell on õige, siis ei saanud kannatanu ja süüdistatav siseneda xxx xx

majja kell 00:31 nagu oli fikseeritud xxx xx maja turvakaameraga. Seega peab olema

ebatäpne xxx xx maja turvakaamera salvestuse kellaaeg.

Seda fakti kinnitab ka kiirabi saabumise aeg. xxx xx turvakaamera vaatlusprotokollis on

fikseeritud, et politsei ja kiirabi saabusid kell 03:06, kuid see ei vasta tõele.

07.12.2020.a kella 03.13 ajal on abonentnumbrilt xxxxxxxx tehtud kõne Häirekeskusesse,

milles meesterahvas teavitas, et naisterahvast, kelle nimi on XX, on tulistatud õues, keegi

ilmselt lasi õhupüssist. Häirekeskusesse helistanud isik selgitab, et läks oma tütarlapsele

vastu, nägi teda umbes 100 meetri kauguselt, kui ta kukkus maha, hakkas jooksma ja kandis

kätel koju, aadressile xxx xx korter xx. Verd jookseb, valus on, roiete piirkonnas on väike

auk. See juhtus pool tundi tagasi. Helistaja nimetab end Dmitri K.ks /I kd, tl 2-8/.

Kiirabikaardist nähtub, et korraldus väljasõiduks on saadud 07.12.2020 kell 03:16, väljasõit

toimus kell 03:21, kohal oli kiirabibrigaad kell 03:29 /I kd, tl 48-49/.

Tunnistaja D. A. andis ütlusi selles, et tema leidis 07.12.2020.a hommikul kella 06.30 paiku

Noorte tänava lasteaia juurest muru seest mobiiltelefoni, mis helises, andis selle politseile üle

/I kd, tl 91/.

Nimetatud telefoni on vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis 09.12.2020, fikseeritud on 06.

ja 07.12.2020 kõned ning SMSid abonentnumbriga xxxxxxxx, mis on salvestatud nimega

Дима-Зая. Vastamata kõned sellelt numbril on kannatanu telefonis mh 02:11, 02:22, 02:23,

02:31, 02:32, 02:34, 02:37, samuti on samal ajaperioodil saadetud järjest 4 sõnumit, millest

esimesest kolmest nähtub, et ta lubab kohe tulla, palub oodata ning viimane, mis on saadetud

kell 02:36, küsib süüdistatav kannatanu käest, kus tema – süüdistatava võtmed on /I kd, tl

172-177/.

Kõiki neid tõendeid kogumis analüüsides on kohtu hinnangul tõendatud, et xxx xx Maardus

asuva korterelamu turvakaamera salvestiste kell on reaalajaga ajalises nihkes ca 23 minutit.

Kuna puuduvad viited selles, et ajaliselt vale on ka Noorte 10 asuva kaamera salvestus, siis

tuleb sellel salvestisel kajastatud kellaajad lugeda õigeks.

Seega on tõendamist leidnud, et kannatanu XX läks 07.12.2020.a öösel koos Dmitri

Makaroviga viimase elukohta, kohale jõuti umbes kella 00.54 paiku, siseneti xxx xx maja

trepikotta ja mingi süüdistatava korterisse nr xx, kus nad olid kahekesi. Korteris sees tekkis

tüli, mille käigus Dmitri Makarov lasi kannatanut kodus olnud õhkpüssist ühel korral

vasakule, selja piirkonda, misjärel kannatanu kella pärast kella 02.00 korterist lahkus, väljus

xxx xx majast ja hakkas kodu poole minema, kuid kukkus korduvalt ning jäi Maardu

põhikooli turvakaamera vaateväljas lõpuks kell 02.38 tänavale lamama, kuni kell 02.40 tuli

Dmitri Makarov, kes ta sülle võttis ja tagasi enda korterisse kandis. Alles rohkem kui poole

tunni pärast, kell 03.13 kutsus Dmitri Makarov oma telefonilt kannatanule kiirabi.

Tunnistajana üle kuulatud politseiametnik L. P. andis ütlusi selles, et tema koos

patrullpolitseinik S. E.ga reageerisid väljakutsele aadressil xxx xx-xx 07.12.2020 kell 03:48,

algul ei tahtnud korteris olnud meesterahvas neid sisse lasta, ütles, et tahab ainult kiirabi, kuid

nad ütlesid, et on kiirabi julgestuseks. Korteris oli diivanil naisterahvas, kellel oli väike haav

seljas, verine, väga rääkida ei saanud või ei tahtnud. Kiirabile ütles naisterahvas, et teda

tulistati xxx xx maja juures. Meesterahvas oli joobes, 0,99 mg/L, ütles, et ta läks külla tulnud

naisterahvale vastu, xxx ja xxx tn ristil nägi kuidas too kokku kukkus ning ta tassis naisterahva

süles koju /I kd, tl 87-88/.

Läbiotsimisprotokollist nähtub, et 07.12.2020.a toimetati läbiotsimine Dmitri Makarovi

elukohas xxx xx-xx Maardus, läbiotsimise rakendamisel tehti Dmitri Makarovile ettepanek

anda välja läbiotsimismääruses märgitud esemed, mispeale ta andis välja õhkrelva, mis asus

külmkapi taga. Relva korpus/kaba on rohekat-pruuni värvi mustriga, mark Artemis ja mudel

SR1000S (C), kaliiber 4,5 mm ja relva pikkus 123 cm. Korterist võeti ka puuteproove

ekspertiisiks, leiti kannatanu õlakott koos kannatanu isiklike asjadega jm esemeid, mis on

kirjeldatud protokollis /I kd, tl 83-86/.

Nimetatud õhkrelva on asitõendina vaadeldud ja fotografeeritud asitõendi vaatluse käigus

10.12.2020 /I kd, tl 110-127/. DNA ekspertiisi aktis saadi relvataolise eseme toru pinnalt

võetud proovist DNA-analüüsil täisprofiil, mis on pärit enam kui ühelt isikult, saadud

tulemuste alusel ei saa välistada Dmitri Makarovilt pärineva bioloogilise materjali sisaldumist

selles segaproovis /I kd tl 155-162/.

Dmitri Makarovi poolt elukoha läbiotsimisel välja antud relva suhtes viidi läbi

tulirelvaekspertiis, milles ekspert andis arvamuse selles, et ekspertiisiks esitati 4,5 mm

kaliibriline lahtimurtav pneumopüss Artemis, mis ei kuulu tulirelvade, vaid pneumorelvade

hulka, samuti esitati ekspertiisiks mh viis 4,5 mm kaliibrilist pneumorelva kuuli, mis ei kuulu

tuli- ega gaasirelva laskemoona hulka, vaid on ette nähtud laskmiseks 4,5 mm kaliibrilistest

pneumorelvadest sh ekspertiisiks esitatud pneumopüssist Artemis /I kd tl 165-171/.

Tõendamist on leidnud, et lask pneumopüssist toimus xxx xx-xx asunud korteris, laskjaks oli

Dmitri Makarov, et laskmise hetkel oli kannatanu süüdistatava suunas küljega ning nende

vahet oli umbes meeter. Kannatanu ja süüdistatava poolt kohtueelsel uurimisel antud ütlused

lahknevad vaid osas, mis puudutab seda, kas tegemist oli tahtliku teoga või õnnetusjuhtumiga.

Kannatanu XX on andnud ütlusi selles, et ta nägi, kuidas Dmitri Makarov võttis esmalt

õhupüssi kuulid, seejärel kõlarite tagant ka õhupüssi ning kuulis õhupüssi plaksatust, mis

tähendas, et Dmitri oli õhupüssi sulgenud.

Kannatanu on selgitanud, et oli käinud varem koos Dmitri Makaroviga väljas, kui too oli

relvast lasknud, seega teadis, mis häält see laadimisel teeb. Dmitri poole vaadates nägi ta, et

relv oli suunatud tema poole ja kõlas lask. Dmitri Makarov on eitanud seda, et ta teadis, et

relv on laetud. Selgitas, et päästikule vajutas masinlikult. Kohtu hinnangul pole alust kahelda

kannatanu poolt antud ütluste usaldusväärsuses. Kannatanu XX on ülekuulamiste käigus

sündmuseid väga detailselt kirjeldanud, tema poolt räägitu on kooskõlas teiste kogutud

tõenditega ning kohtul puudub alus kahelda tema ütlustes ka selles osas, mis puudutab

padrunite ja õhkrelva võtmist, selle laadimist ning tema suunas tahtlikult sooritatud lasku.

Dmitri Makarovi ütlused osas, mis puudutab relva laetust ning mehhaaniliselt teostatud lasku,

on paljasõnalised ja ennast õigustavad ning kohus jätab need selles osas tõendite kogumist

välja. Kannatanu on sõnaselgelt kinnitanud, et kui tema vaatas Dmitri poole, siis ta nägi, et

Dmitri hoidis õhupüssi käes, relvaraud oli suunatud tema poole ja Dmitri tulistas. Kannatanu

ütles Dmitrile oma sõnade kohaselt, et „sa tulistad mind nagu seda kollast kassi“ /I kd tl 25/.

Nimelt on Dmitri Makarov süüdi tunnistatud 29.05.2020.a KarS § 264 lg 1 p. 2,3 järgi selles,

et ta lasi 27.07.2019.a xxx xx kortermaja aknast õhupüssiga naabri oranži kassi pihta, kes suri

saadud vigastustesse /II kd, tl 101-105/.

Seega on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et Dmitri Makarov sihtis ja lasi kannatanut

õhkrelvast tahtlikult, tegemist ei olnud õnnetu juhusega. Kannatanu XX ei ole oma ütlusi

kohtueelsel uurimisel muutnud hoolimata sellest, et Dmitri Makarov läbi tuttavate tal seda

teha palus.

Dmitri Makarovi poolt antud ütlused osas, mis puudutavad kohest muret kannatanu tervise

pärast, ei vasta aga tegelikkusele. Nii on ta andnud ütlusi selles, et kui ta sai aru, et lask toimus,

kannatanu sai pihta, hakkas ta tema pärast muretsema, mõtles ja seejärel pani end riidesse

ning läks Xle järele. Teistest tõenditest, eelkõige turvakaamerate salvestusest ja telefonide

vaatlusest nähtub aga, et XXile järele minemiseks kulus Dmitri Makarovil aega pea pool

tundi. Kooli turvakaamera vaatevälja ilmus XX kell 02.08, kuid alles kell 02.36 saadetud

SMSis küsib Dmitri Makarov temalt, kus ta võtmed on. Sellest saab kohus teha järelduse, et

kell 02.36 polnud Dmitri Makarov veel korterist väljunud, vaid alles otsis oma võtmeid. Seda

kohtu veendumust kinnitab ka turvakaamera salvestus, millest nähtub, et tänavale maha

kukkunud kannatanu juurde jõuab Dmitri Makarov kell 02:38, so rohkem kui pool tundi

pärast seda, kui XX xxx xx maja trepikojast väljus. Ka korterisse tagasitulekust kuni kiirabi

kutsumiseni kulus veel vähemalt pool tundi. Seega kutsus Dmitri Makarov kannatanule

kiirabi rohkem kui tund pärast tervisekahjustuse tekitamist.

Kriminaalasja kohtueelsel uurimisel kogutud tõenditega on tuvastamist leidnud, et õhkrelvast

tulistamise tagajärjel sai kannatanu eluohtlikke tervisekahjustusi ning tal eemaldati põrn.

Kannatanu läbivaatuse protokollist 07.12.2020 nähtub, et kella 04.20 ajal on patrullpolitseinik

vaadelnud kannnatanu vigastusi sündmuskohal, tuvastatud on vasakul küljel punane, täpi

taoline haav, riided on verega läbi imbunud. Kannatanut on pildistatud /I kd, tl 36-39/. Samuti

on kannatanut vaadeldud J.Sütiste tee 19 asuvas PERH intensiivravi osakonnas, fikseeritud

isiku seisund, fotografeeritud, isik ei olnud menetlustoimingu läbiviimise hetkel teadvusel /I

kd, tl 40-44/. Kiirabile tehtud väljakutse sisu ja XXi terviseseisund nähtub ka kiirabikaardist

/I kd, tl 48-49/ ning teatisest /I kd, 50/.

Põhja-Eesti Regionaalhaigla ravidokumentide väljavõtetest XXi kohta /I kd, tl 53-65/ nähtub

kannatanu tervislik seisund ja tema ravi haiglas, kannatanu suhtes oli määratud isiku

kohtuarstlik ekspertiis /I kd, tl 66-67/.

Isiku kohtuarstliku ekspertiisi aktis nr 20E-AOI0290 antud eksperdiarvamuse kohaselt

tuvastati XXil 07.12.2020 vasakusse rinnaõõnde ja kõhuõõnde ulatuv peetuslasuvigastus

kuuliga: kuuli sisenemisava vasakul pool rindkere külgpinnal alaosas X-XI roidevahemiku

kõrgusel keskmisel kaenlajoonel koos vasaku kopsu alasagara ja põrna vigastusega ning kuuli

peetumisega vasaku neeru ja lülisamba vahel. Kannatanul esinev laskehaav koos vasaku

kopsu ja põrna vigastusega on elukohtlik tervisekahjustus, kuna tegemist on rindkere- ja

kõhuõõnde ulatuva haavaga. Meditsiinilise abita jäämisel oleks saabunud kannatanu surm

põrna rebendist tingitud sisemise verejooksu tagajärjel. Tervisekahjustus võis olla tekitatud

ekspertiisimääruses märgitud ajal 07.12.2020 ajavahemikul kell 00.54 kuni kell 02.07 ning

laskehaav kuuli sisenemisavaga vasakul pool rindkere alaosas on tekitatud ühest

käsirelvalasust kuuliga /I kd, tl 68-75/.

Kohus leiab, et käesolevas kriminaalasjas kogutud ja kohtuotsuses analüüsitud tõendite

pinnalt on üheselt tuvastatud süüdistatavale Dmitri Makarovile etteheidetud KarS § 118 lg 1

p.p 1, 6 objektiivne koosseis, sealhulgas ka põhjuslik seos toimepandud teo ning saabunud

tagajärje vahel.

Isikule saab KarS § 118 lg 1 p.p 1, 6 järgi kvalifitseeritavat tegu ette heita ja teda selle eest

karistada üksnes siis, kui süüdlase tahtlus oli tekitada kannatanule tervisekahjustus ehk

põhikooseisule vastav tagajärg. Hinnates eelpool välja toodud tõendites sisalduvat teavet

kogumis asub kohus seisukohale, et Dmitri Makarovil oligi temale süüdistuses etteheidetud

ajal ja kohas kannatanuga tekkinud konflikti käigus soov lahendada tüli selliselt, et tekitada

kannatanule XXile kehavigastusi. Selleks võttis ta kapilt õhkrelva laskemoona, kõlarite tagant

sinna peidetud õhkrelva ja laadis selle, suunas relvaraua kannatanu poole ja sooritas ühe lasu.

Kohtu hinnangul süüdistatava poolt kannatanu suunas väikese vahemaa pealt õhkrelvast lasu

sooritamine näitab üheselt Dmitri Makarovi ükskõikset suhtumist kannatanusse ning tahtlust

tema tervist kahjustada. Kohtule on teada, et Dmitri Makarov oli ka varem samast õhkrelvast

lasknud ning kassi tapnud, seega pidi ta teadma, et selline lask võib tekitada tervisekahjustuse.

Seda, et ta seda teadis, kinnitab ka tema enda poolt kahtlustatavana ülekuulamisel öeldu, et

„ma sain aru, et seda liiki relvast nii väikese vahemaa pealt võib lask relvast inimesele

tugevalt viga tekitada“ /II kd, tl 29/. Kohtu hinnangul näitab süüdistatava poolt öeldu seda, et

talle oli arusaadav, et kannatanu võis raskelt viga saada.

Kohus ei pea asjakohaseks süüdistatava Dmitri Makarovi kaitseversiooni, et temal ei olnud

mingit tahtlust kannatanu elu ohtu seada ning tegemist oli õnnetusega, sest süüdistatava

versiooni toetavaid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Süüdistatava Dmitri Makarovi ütlusi

selles osas ei pidanud kohus usaldusväärseteks. Kohus leiab, et Dmitri Makarovi poolt

kannatanule eluohtliku tervisekahjustuse tekitamine on toime pandud tahtlikult.

Kohtule ei ole esitatud andmeid, et Dmitri Makarovil olnuks otsene tahtlus tekitada

kannatanule just sellised rasked tervisekahjustused, mis seadnuks kannatanu elu ohtu. Kohtu

hinnangul pidi süüdistatav aga möönma mis tahes raske kehavigastuse tekitamise võimalust,

arvestades, et lask oli sooritatud lühikese vahemaa pealt selja keskosa suunas. KarS § 16 lg 4

kohaselt, isik paneb teo toime kaudse tahtlusega, kui ta peab võimalikuks süüteokoosseisule

vastava asjaolu saabumist ja möönab seda. Kohus leiab, et Dmitri Makarov tekitades

kannatanu XXile tervisekahjustusi, seades ohtu kannatanu elu ja põhjustades raske tagajärje,

antud juhul elundi kaotuse, tegutses kaudse tahtlusega.

Arvestades eeltoodud asjaolusid asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumisele on

kohtueelsel menetlusel antud õige karistusõiguslik hinnang ning süüdistatav tuleb süüdi

tunnistada KarS § 118 lg 1 p.p 1,6 ettenähtud kuriteos.

KarS § 32 lg 1 kohaselt isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle

toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub

KarS 1. osa 1. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. KarS § 33 järgi on isik

süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. KarS § 34

kohaselt isik ei ole süüdiv, kui ta teo toimepanemise ajal ei olnud võimeline aru saama oma

teo keelatusest või oma käitumist vastavalt sellele arusaamisele juhtima seoses

vaimuhaigusega, ajutise raske psüühikahäirega, nõrgamõistuslikkusega, nõdrameelsusega või

muu raske psüühikahäirega.

Kohtul ei ole kahtlust, et Dmitri Makarov on süüdiv ning teda ei vaeva raske psüühikahäire

KarS § 34 p 2 või p 5 mõttes, mis takistanuks tal kuriteo toimepanemise ajal oma teo

keelatusest aru saada ning oma käitumist vastavalt sellele teadmisele juhtida. Kuigi Dmitri

Makarov oli kuriteo toimepanemisel alkoholijoobes, ei anna see kohtule põhjust kahelda tema

süüdivuses. Seega ei tuvastanud kohus süüdistatava Dmitri Makarovi süüd välistavaid

asjaolusid.

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt

arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, kuriteo laadi ja ohtlikkust, süüdistatava

isikut võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Seadusandja on KarS § 118 lg 1 p.p 1, 6 järgi inkrimineeritud kuriteo toimepanemise eest ette

näinud nelja- kuni kaheteistaastase vangistuse. Kohtupraktikas väljakujunenud seisukoha

kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks sanktsiooni keskmine määr.

Hinnates Dmitri Makarovi süü suurust KarS § 118 lg 1 p.p 1, 6 järgi kvalifitseeritava

õigusvastase teo toimepanemisel, märgib kohus, et süüdistatava süü keskmine. Süüdistatav

on kahetsust avaldanud, seda loeb kohus kergendavaks asjaoluks. Samuti arvestab kohus

kergendava asjaoluna seda, et kannatanu on süüdlasele andestanud, soovib temaga leppida, ei

soovi tema karistamist reaalse vangistusega. See annab aluse Dmitri Makarovile mõistetavat

karistust kergendada.

Karistuse määra valikul ei lähtu kohus vaid süü suurusest, vaid ka teistest karistuse mõistmise

alustest. Karistust raskendavaid asjaolusid ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud, KarS §

56 lg 1 järgi tuleb karistuse mõistmisel arvestada võimalust mõjutada süüdlast edaspidi

hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Seetõttu peab karistuse

eripreventiivse eesmärgi saavutamiseks arvestama ka süüdlase isikut. Arvestades üld- ja

eripreventiivseid asjaolusid leiab kohus, et Dmitri Makarovile võib selle kuriteo eest

karistuseks mõista vangistuse sanktsiooni miinimummääras s.o 4 aastat. Juhindudes KrMS §-

st 238 lg vähendada lühimenetluse sätete alusel mõistetavat karistust 1/3 võrra, mõistes

karistuseks vangistuse 2 aastat ja 8 kuud.

Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline

peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav

karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema

tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise

selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt

toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik.

Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise

asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks.

Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr

3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul

puuduvad varasemad kriminaalkaristused.

Dmitri Makarovil on kehtiv kriminaalkaristus KarS § 264 lg 1 p.p 2,3 järgi, seda kinnitab

karistusregistri õiend ja kohtuotsuse ning süüdistusakti koopia. Uue kuriteo pani ta toime

eelmise kohtuotsusega mõistetud katseaja jooksul, kusjuures märkimisväärne on, et ka

eelmine kuritegu on toime pandud pneumorelva kasutades. Uuesti karistusest tingimisi

vabastamine kohtu hinnangul Dmitri Makarovi puhul kõne alla ei tule, arvestades tema poolt

toime pandud kuriteo raskust ning seda, et ta hoolimata katseajast jätkas kuritegude

toimepanemist, seega tuleb temale mõistetud karistusele liita eelmise kohtuotsusega

mõistetud ja ärakandmata karistus (vangistus 4 kuud) ning liitkaristusena mõistetud vangistus

3 aastat tuleb määrata ära kandmisele täies ulatuses.

Isoleerides Dmitri Makarov reaalselt 3 aastaks ühiskonnast on see kohtu hinnangul piisavaks

meetmeks mõjutamaks teda edaspidi hoiduma kuritegude toimepanemisest ja arvestab ka

õiguskorra kaitsmise huvisid.

Asitõendid

KrMS § 126 lg 3 p-de 1, 2 ja 4 kohaselt nähakse menetleja määruses või kohtuotsuses

asitõendite suhtes ette järgmised meetmed: kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest

valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse

või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või

ekspertiisiasutuses (p 1), muu asitõend, mille kuuluvust ei ole vaidlustatud, tagastatakse

omanikule või seaduslikule valdajale (p 2) ning väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup

hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber (p 4).

Kohus rakendab käesolevas kriminaalasjas olevate asitõendite suhtes alljärgnevaid

meetmeid:

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 digitaalsed andmekandjad CD-R, Blue-Ray ja DVD plaadid,

millised asuvad käesoleva kriminaalasja materjalide juures, kohtuotsuse jõustumisel jätta

kriminaalasja materjalide juurde.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 2 kohtueelsel uurimisel Dmitri Makarov´ilt ära võetud riided:

musta värvi kampsun (pakend nr 1), musta ja halli värvi püksid (pakend nr 2), valget värvi t-

särk (pakend nr 3), halli värvi sokid (pakend nr 4), musta värvi jalanõud (pakend nr 5) ja

musta värvi nahktagi (pakend nr 6) pakendatud kilekotti nr 1, millised asuvad hoiul Politsei

– ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn

(29.12.2020.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 20ATH05465) tagastada

kohtuotsuse jõustumisel Dmitri Makarovile.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 kohtueelsel uurimisel aadressil: xxx xx-xx, Maardu

läbiotsimiselt kaasa võetud esemed (pappkarbis nr 2): t-särk „Tom Tailor (pakend nr 2),

voodilina verekahtlase määrdumisega (pakend nr 3), proov DNA vatitikkudel verekahtlasest

määrdumisest voodilinalt (pakend nr 3.1), tekikott verekahtlase määrdumisega (pakend nr 4),

proov DNA vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest tekikotilt (pakend nr 4.1), salvrätik

verekahtlase määrdumisega (pakend 8), (pakendatud pappkarpi, pakend nr 2), millised asuvad

hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe

tee 6/1, Tallinn (29.12.2020.a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 20ATH05465),

kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas asitõendi vaatluse käigus võetud

proovid: proov relvataolise eseme relvaraualt (pakend 1.1), proov relvataolise eseme

kuulipesa korpuse vasakult küljelt (pakend 1.2), proov relvataolise eseme laesääre alumiselt

osalt (pakend 1.3) ja proov relvataolise eseme päästikult (pakend 1.4) (pakendatud pappkarpi,

pakend nr 2), millised asuvad hoiul Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite

hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn (29.12.2020.a asitõendi üleandmise –

vastuvõtmise akt nr 20ATH05465), kohtuotsuse jõustumisel hävitada.

Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 käesolevas kriminaalasjas asitõendina vaadeldud esemed ja

proovid: valget värvi t-särk (pakend nr 1), DNA proov vatitikkudel verekahtlasest

määrdumisest t-särgi vasakpoolsel küljel (pakend 1.1), aluspüksid (pakend nr 2), rinnahoidja

(pakend nr 3), valget värvi sokid (pakend nr 4), halli värvi sviiter (pakend nr 7), DNA proov

vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest sviitri vasakpoolsel küljel (pakend nr 7.1), musta

värvi püksid (pakend nr 8), DNA proov vatitikkudel verekahtlasest määrdumisest pükste

tagaküljel, istmiku vasakul poolel (pakend nr 8.1) ja musta värvi sõrmkinnas (pakendatud

paberkotti), kõik esemed pakendatud pappkarpi, pakend nr 1, millised asuvad hoiul Politsei –

ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas, aadressil Rahumäe tee 6/1, Tallinn

(05.01.2021a asitõendi üleandmise – vastuvõtmise akt nr 20ATH05571), kohtuotsuse

jõustumisel hävitada.

Juhindudes KarS § 83 lg 1 konfiskeerida kohtuotsuse jõustumisel 4,5 MM kaliibriline

lahtimurtav pneumopüss Artemis, mudel SR1000S© xxxxxxxxxxx ning 5 deformeerunud

kuuli, millised asuvad Politsei – ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas

asukohaga Rahumäe tee 6/1, Tallinn.

Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Menetletavas kriminaalasjas

on süüdistatava menetluskuludeks määratud kaitsja tasud, esimese astme kuriteo

toimepanemises süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha ning ekspertiisi kulud - DNA,

tulirelva ekspertiisi, isiku kohtuarstliku ekspertiiside teostamiste eest.

KrMS § 179 lg 1 p 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega esimese astme kuriteos

süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 2,5 kordne kuupalga alammäär. Vabariigi

Valitsuse määruse „Töötasu alammäära kehtestamine” § 1 kohaselt kuutasu alammääraks

täistööajaga töötamise korral on 584 eurot ning seda alates 01.01.2020.a s.t esimese astme

kuriteo süüdimõistmise korral on sundraha suuruseks 1460.- eurot. Selles summas tuleb

sundraha Dmitri Makarovilt välja mõista.

KrMS § 105 lg 1 kohaselt korraldatakse ekspertiis menetleja määruse alusel vaid siis, kui seda

tingib tõendamisvajadus. See tähendab, et ekspertiis määratakse üksnes juhul, kui konkreetse

isiku süüdistuse tõendamiseseme asjaolude kindlakstegemise eelduseks on ka eriteadmistele

tuginevad uuringud. Prokuratuuril ja uurimisasutusel on kuriteo asjaolude väljaselgitamisel

muu hulgas õigus otsustada, kas nad korraldavad tõendite kogumiseks ekspertiise või mitte.

Kui ekspertiis on määratud ja tehtud, on selle tegemisega tekkinud kulu KrMS § 175 lg 1 p 3

kohaselt menetluskulu, ent süüdistatavale saab panna selle hüvitamise kohustuse vaid juhul,

kui ekspertiisi tingis tõendamisvajadus ja ekspertiisiaktis kirjeldatud uuringu tulemus aitab

tõendina kaasa süüdistatava kriminaalasja lahendamisele (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi

7, detsembri 2012. a kohtumäärus kriminaalasjas nr 3-1-1-120-12). Käesolevas

kriminaalasjas teostatud ekspertiisid on kohtu hinnangul olnud kuriteo avastamise

seisukohast vajalikud, kuna nende tulemusena koguti süüdistatava süüd tõendavaid tõendeid

ning tuvastati tema käitumises kuriteokoosseis. Sellest tulenevalt asub kohus seisukohale, et

ekspertiisikulud tuleb Dmitri Makarovilt välja mõista.

Arvestades DNA ekspertiisi teostamise käigus võetud DNA analüüside kogust tuleb jätta

süüdistatava kanda ekspertiisikulu summas 114.- eurot ja riigi kanda 57.- eurot. Antud

kriminaalasjas on teostatud isiku kohtuarstlik ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-AOI0290),

millise maksumus on 84.- eurot, samuti tulirelva ekspertiis (ekspertiisiakt nr 20E-TB0150),

millise maksumus on 420.- eurot. Arvestades fakti, et käesolevas kriminaalasja on tõendamist

leidnud, et Dmitri Makarov on pannud toime KarS § 118 lg 1 p.p 1, 6 järgi kvalifitseeritava

kuriteo, siis on asjakohane ning põhjendatud temalt välja mõista ka märgitud ekspertiisikulud.

Määratud kaitsjale makstud tasudesse leiab kohus, et riigi õigusabi osutamine Dmitri

Makarovile kohtueelsel – ning kohtulikus uurimises on olnud vajalik ja põhjendatud, mistõttu

on ka sellele tehtud kulutused põhjendatud ning mõistlikud ning seda kogusummas 183,40.-

eurot.

Süüdistatavalt sundraha, kaitsjatasu ning ekspertiisitasude välja mõistmisel juhindub kohus

KrMS §-de 173 lg 1 – 4; § 175 lg 1 p.p 3, 4, 9 ja § 179 lg 1 p 2. KrMS § 180 lg 3 järgi arvestab

kohus

menetluskulusid

määrates

süüdimõistetu

varalist

seisundit

ja

resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule

üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud

hüvitatakse ositi. Dmitri Makarov on täisealine, töövõimeline, seega ei pea kohus

põhjendatuks temal tekkinud menetluskulusid vähendada või riigi kanda jätta. Kohus peab

võimalikuks kohaldada Dmitri Makarovi suhtes KrMS § 180 lg 3 sätestatut, võimaldades tal

tasuda välja mõistetud menetluskulusid 12 kuu jooksul alates käesoleva kohtuotsuse

jõustumisest. Kohus selgitab ka, et kohtu määratud 12-kuulise tähtaja ületamisel loetakse

maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile

täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Kohtunik Katre Poljakova /allkirjastatud digitaalselt/