2-21-6872/3 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi 2-21-6872

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021. a, Tartu kohtumaja Tsiviilasja number 2-21-6872 Tsiviilasi M. S. hagi P. S. vastu elatise ja suhtluskorra nõudes Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja M. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX) Hageja seaduslik esindaja M. L. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja P. S. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX) Kostja lepinguline esindaja vandeadvokaat A. K. (XXX, asukoht: XXX, e-post: XXX)

RESOLUTSIOON Seoses loobumisega lõpetada M. S. hagi kostja P. S. vastu elatise nõudes. Kinnitada poolte kompromiss alljärgnevas: 1. Laps M. S. viibib isa P. S. ’e juures ülenädalaselt alates pühapäeva õhtu kella 20:00-st kuni järgmise pühapäeva õhtu kella 20:00-ni. Lapse ema M. L. viib lapse pühapäeva õhtu kella 20:00-ks lapse isa P. S. ’e elukohta ning lapse isa P. S. toimetab lapse tagasi lapse ema M. L. ’i elukohta järgmise pühapäeva õhtu kella 20:00-ks. 1.1. Lapsest eemal viibival vanemal on õigus lapsega suhelda sidevahendite teel. 1.2. Lapsest eemal viibival vanemal on õigus küsida teiselt vanemalt informatsiooni lapse kohta eposti või telefoni teel. Teine vanem vastab esimesel võimalusel, kuid hiljemalt ööpäeva jooksul, arvestades informatsiooni olulisust. 1.3. Suhtluskorra täitmist takistavast asjaolust (eelkõige lapsega kokkusaamise aja muutumine) teavitab vanem teist vanemat telefoni või SMS-i teel viivitamatult, kuid mitte vähem kui 2 kalendripäeva ette. Vanem kohustub vastama suhtluskorra täitmist puudutavale teabele/küsimusele hiljemalt 24 h jooksul. 1.4. Vanemad teavitavad viivitamatult teist vanemat lapsega seotud olulistest küsimustest, nagu haigestumine, muutused õpitulemustes, suuremad ostuvajadused, hädaolukord jms.

1.5. Kumbki vanem võib lapsega reisida oma graafikujärgsel ajal Eestist välja teise vanema nõusolekuta. Reisist tuleb teisele vanemale teada anda esimesel võimalusel, aga hiljemalt kolm päeva enne reisi; 1.6. Vanemad võivad omavahelisel kokkuleppel lapsega suhtlemise aegu ja tingimusi muuta. Kokkulepe loetakse sõlmituks, kui mõlemad vanemad on vastavate tingimustega kirjalikult nõustunud. Vastavate kokkulepete sõlmimine võib toimuda ka e-kirja või sõnumi (sms-i) teel. 1.7. Käesolevas suhtlemiskorras nimetamata jäänud lapsega suhtlemist puudutavates küsimustes lähtuvad lapse isa ja ema mõistlikkuse põhimõttest, arvestades seejuures lapse parimaid huve.2. 2. Poolte poolt kohtuasja menetluses kantud võimalikud menetluskulud jäävad kulutuse kandnud poole enda kanda. 3. Pooled kinnitavad, et elatisnõudest loobumine ega lapsega suhtlemise korra kompromiss ei ole vastuolus heade kommete ega seadusega, samuti ei riku hagist loobumine ega kompromiss lapse ega avalikke huve ning kompromissi on võimalik täita. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-6872. Jätta menetluskulud poolte endi kanda. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele. Edasikaebamise kord Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud. ASJAOLUD JA KOHTU SEISUKOHT Tartu Maakohtu menetluses on M. S. hagi P. S. vastu elatise nõudes. Vanemad on saavutanud kompromissi lapsega suhtlemise graafikus, kus üle nädala viibib laps kummagi vanema juures ja elatise tasumine on tasaarvestatav. Hageja M. S. seaduslik esindaja M. L. on loobunud P. S. vastu esitatud elatise nõudest. Kohus leiab, et loobumine on põhjendatud. 18.05.2021.a esitasid pooled kohtule kompromissi ning paluvad selle kinnitamist ilma kohtuistungit pidamata. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt võivad pooled menetluse kompromissiga lõpetada kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. TsMS § 430 lg 3 kohaselt kohus ei kinnita kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Kohus ei ole kompromissiga seotud ega pea seda kinnitama perekonnaasjas. Kohus on seisukohal, et menetlus antud asjas tuleb lõpetada, kui asja lahendamine kompromissiga on mõistlik ja reaalselt täidetav. Kompromiss (transactio) muudab vaieldava ja kaheldava õigussuhte poolte vastastikuste järeleandmiste kaudu vaieldamatuks ja kaheldamatuks. Kompromiss on kantud otstarbekusest kõrvaldada vaieldavus ja kaheldavus poolte järeleandmise teel. Ühtlasi tagab kompromiss edasise õigusrahu, kus pooled on vastastikku loobunud igasugustest pretensioonidest. Kohus kinnitab kompromissi, kuna see ei ole vastuolus heade kommetega või seadusega ega riku olulist avalikku huvi ning kompromissi suhtluskorras on võimalik täita. TsMS § 428 lg 1 p 4 alusel tuleb asjas menetlus lõpetada. Kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti (TsMS § 432). Kompromiss kehtib täitedokumendina (TsMS § 430 lg 5). TsMS § 168 lg 3 ja poolte kokkuleppe alusel jäävad menetluskulud poolte endi kanda. TsMS § 467 lg 5 alusel kuulub määrus viivitamatule täitmisele. Pooled on määruskaebuse esitamise õiguse välistanud (TsMS §661 lg 4). Jõustada määrus selle tegemise hetkest.

/allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik