2-21-2013/18 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

24. mai 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-2013

Tsiviilasi

L.R. hagi E.-E.R. ja K.R. vastu elatise vähendamiseks

Tsiviilasja hind

1000 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: L.R. (isikukood: XXX; elukoht: XXX, e-post:

XXX).

Hageja lepinguline esindaja: H.K. (XXX, e-post: XXX).

Kostja I: E.-E.R. (isikukood: XXX; elukoht: XXX).

Kostja II: K.R. (isikukood: XXX; elukoht: XXX).

Kostjate seaduslik esindaja: S.R. (isikukood: XXX;

elukoht: XXX, e-post: XXX).

Kohtuistungi toimumise aeg 27.04.2021. a.

Protokollija

Istungisekretär Katre Voog

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada osaliselt L.R. hagi E.-E.R. ja K.R. vastu elatise vähendamiseks.

2. Vähendada Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr

XXX kinnitatud poolte vahel kokkulepitud elatise suurust.

3. Välja mõista L.R. E.-E.R. kasuks elatis 170 eurot kuus alates 08.02.2021. a kuni

E.-E.R. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

4. Välja mõista L.R. K.R. kasuks elatis 170 eurot kuus alates 08.02.2021. a kuni

K.R. täisealiseks saamiseni XX.XX.XXXX.

5. Punktides 3 ja 4 väljamõistetud elatis ei sisalda Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX

kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXX kokkulepitud elatisevõlgnevust.

6. Elatis tuleb tasuda hiljemalt iga kuu 15. kuupäevaks kostjate seadusliku

esindaja poolt näidatud arveldusarvele. Elatist makstakse iga kalendrikuu eest

ette.

7. Jätta menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Pooled võivad esitada Tartu Ringkonnakohtule otsuse peale apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib

asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul

loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633

lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist

(TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (tlk 1-10, 44-47)

1. Tartu Maakohtu XX.XX.XXXX kohtumäärusega tsiviilasjas nr XXXX kinnitati L.R.

(hageja), E.-E.R. (kostja I) ja K.R. (kostja II) vahel sõlmitud kompromiss, mille

kohaselt tasub hageja mõlemale kostjale alates 01.11.2019. a kuni 31.10.2021. a. elatist

235 eurot kuus, sealhulgas 35 eurot on elatisraha võlgnevuse osamakse ja alates

01.11.2021. a elatist 250 eurot kuus kuni kostjate täisealiseks saamiseni.

2. Hageja majanduslik olukord on võrreldes 2019 aastaga muutunud ning kehtiva

kohtulahendi alusel elatise tasumine käib selgelt üle jõu kahjustamata hageja enese

igapäevast toimetulekut. 2020. aastal tekkisid makseraskused ja on algatatud ka

täitemenetlus. Hageja teenib sissetulekut XXXX (XXX) pakkudes, kuid alates 2020.

aasta märtsist on seoses koroonaviiruse leviku ja selle tõttu seatud piirangute tõttu tööd

oluliselt vähemaks jäänud ning seetõttu on kahanenud ka hageja sissetulek alates 2020.

aasta aprillist XXX euroni (bruto) kuus. Hagejal on tuvastatud osaline töövõimetus

seoses XXX, 2019. aastal on diagnoositud ka XXX, mistõttu on võimalused tööturul

parema sissetulekuga töö leidmiseks raskendatud. Elujärje parandamiseks alustas

hageja käesoleva aasta veebruaris õpinguid XXX erialal, kuni kutse omandamiseni ja

tööturul sisseelamiseni tuleb hagejal sissetulekut teenida praegusel töökohal.

3. Hageja sissetuleku moodustavad palk XXX eurot (brutosumma XXX eurot),

töövõimetuspension XXX eurot ja sotsiaaltoetus XXX eurot. Hageja igakuised

vältimatud püsikulud on järgmised: eluasemekulud ca 300 eurot kuus, toit ca 120 eurot

kuus, aegajalt esineb ka muid vajalikke kulutusi, nagu laste vahetu ülalpidamine, kui

nad hagejaga koos aega veedavad, rõivad, ravimid jms. Hageja toimetulek on võimalik

vaid elukaaslase majanduslikul toel.

4. Hageja leiab, et elatise suuruse väljaarvutamisel tuleb arvesse võtta ka riigi poolt

makstavaid peretoetusi. Kostjatele makstakse igakuiselt lapsetoetust XXX eurot kuus,

s.o 60 eurot ühe lapse kohta. Samuti tuleks arvestada 2020. a valminud RAKE uuringus

väljatoodud ülalpidamiskuludega, milleks vanusegrupis 11-13 on keskmised kulud 313

eurot kuus.

5. Kuna kostjad on ühest soost on võimalik tekkivaid kulutusi vähendada ka

mastaabisäästuga. Noorem laps saab kasutada vanema lapse rõivaid, koolitarbeid ja

treeningvarustust.

6. Arvestades, et kostjatel puuduvad hariduslikud ja tervislikud erivajadused, mis tingiksid

keskmisest suuremad ülalpidamiskulud, võib arvestada kummagi kostja keskmiseks

eelduslikuks ülalpidamiskuluks 313 eurot kuus. Võttes arvesse kostjatele makstavaid

peretoetusi (60 eurot lapse kohta), on mõlema vanema eelduslik panus nii kostja I kui

ka kostja II kohta 126,5 eurot. Sellest lähtuvalt on hageja kindlal seisukohal, et

igakuiselt makstav elatis 150 eurot ühe lapse kohta koos riikliku lapsetoetusega katab

kostjate ülalpidamiskulud.

7. Hageja ei nõustu kostjatega, et puuduvad alused elatise vähendamiseks. Alused on

olemas, kuna hageja sissetulek on vähenenud poole võrra. Kostjate tervislikud eripärad

ei too kaasa lisakulutusi nende ülalpidamiseks. Kostjale II on määratud puude toetus

XXX eurot, mille arvelt on võimalik katta tema ülalpidamiskulusid.

8. Hageja palub vähendada elatist 150 euroni kuus ühe kostja kohta alates hagi

esitamisest kuni kostjate täisealiseks saamiseni. Menetluskulud palub hageja jätta

poolte endi kanda.

KOSTJATE VASTUS HAGILE (tlk 31-32)

9. Kostjad on seisukohal, et puuduvad alused elatise määra vähendamiseks, kuna hageja

ei ole esitanud ühtegi uut asjaolu, mida ei esinenud kohtumääruse tegemise ajal.

10. Arvestades hageja tervislikku olukorda olid kostjad tookord nõus vähendama

miinimummääras elatist 200 euroni. Juba tollel ajal sõitis hageja XXX, millega saab

teenida nii palju, kui XXX. Kuna hageja tööandjaks on XXX, kellele kuulub O.M, on

hagejal võimalus näidata tulu täpselt oma vajaduste järgi. Summa, mida hageja pidi

igakuiselt tasuma oli 200 eurot + 35 eurot võlg. 2019. a oli hagejal kohustus tasuda

elatist veel ühele lapsele, kes detsembris 2020. a sai 21. Ka antud asjaoluga oli

arvestatud 2019 peetud kohtuistungil.

11. Hageja viidatud uuringu tulemused on üldised, igat last on vaja vaadata individuaalselt.

Alati ei ole võimalik, et noorem laps saab kasutada vanema lapse riideid, jalatseid.

Lapsed, eriti poisslapsed enamasti kannavad oma riided lõpuni nii, et neid ei saa

pärandada järgmisele. Hetkel pole kostjatel olnud ühtegi paari jalatseid, mida nad saaks

teine teise järgi kanda, kuna rõivad ja jalatsid kantakse ära nii, et nad ei kõlba edasi

kandmiseks. Väide, et treeningriideid saab kanda järgmine laps, on absurdne. Kui

vanem laps käib tennise trennis, on soetatud tenniseriided, jalatsid ja teine laps käib

jalgpallis, ei ole võimalik saata last tennise riietuses jalgpalli trenni.

12. Hageja sissetulek ei ole vähenenud. 12.01.2021. a peetud kirjalikul vestlusel on hageja

kinnitanud, et tema sissetulek on XXX eurot.

13. Ka kostjate seaduslikul esindajal on osaline töövõimetus, kuid vaatamata selle on ta

teinud kõik, et kostjatel oleks võimalus saada kasvamiseks ja arenguks vajalikud

vahendid, piirates sellega enda vajadusi. Tänaseks on juba kolm järjestiku kuud

(detsember, jaanuar, veebruar), kus hageja järjekordselt pole kostjate ülalpidamiseks

tasunud ühtegi eurot.

14. Elatise vähendamine 150 euro peale on kostjate huve ja tervist kahjustav. Kostjad on

erivajadusega ja saavad haridust jätkata ainult erikoolis ning seoses sellega on

ülalpidamiseks suuremad kulud, näiteks transpordile. Kostjal II on alates

XX.XX.XXXX keskmine puue, millega kaasnevad samuti lisakulud. Vaatamata

kõikidele asjaoludele ja võttes arvesse hageja võimalusi on kostjad nõus, et alates

01.11.2021. a tasub hageja kummalegi kostjale elatist 200 eurot kuus.

KOHTU PÕHJENDUSED

15. Kohus, hinnates asjaolusid ja esitatud tõendeid kogumis, on seisukohal, et hagi tuleb

rahuldada osaliselt.

16. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ja pooled ei vaidle selle üle, et

-

kostjad on hageja lapsed,

-

XX.XX.XXXX kohtumääruse tsiviilasjas nr XXX(tlk 11-13) kohaselt tuleb hagejal

tasuda mõlemale kostjale elatist igakuiselt alates 01.11.2019. a kuni 31.10.2021. a

summas 235 eurot kuus, sealhulgas elatisraha võlgnevuse osamakse 35 eurot ning

alates 01.11.2021. a mõlemale kostjale elatist 250 eurot kuus kuni kostjate

täisealiseks saamiseni,

-

kostjad elavad XXX juures.

17. Perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punkti 1 kohaselt on alaealine laps õigustatud

saama ülalpidamist, mida on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme

ülenejad ja alanejad sugulased. PKS § 100 lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist

üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Sama sätte lõike 2 kohaselt täidab

alaealise lapse vanem lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul,

kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises.

18. Hageja palub elatist vähendada kehva majandusliku seisundi tõttu alates hagiavalduse

esitamisest s.o 08.02.2021. a selliselt, et tasub ühele kostjale 150 eurot kuus, mis peaks

ära katma kostjate vajadused.

19. Jõustunud kohtulahendiga väljamõistetud summasid saab tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 459 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi muuta, kui on muutunud maksete suurust

või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi

esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille

kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.

20. TsMS § 459 lg 2 järgi võib kohtulahendit muuta alates uue hagi esitamise ajast. Seega

saab hageja TsMS § 459 lg 2 järgi nõuda elatise vähendamist alates hagi esitamisest s.o

08.02.2021. a. Elatisevõla tasumisel tuleb hagejal lähtuda XX.XX.XXXX

kohtulahendist tsiviilasjas nr XXX.

21. Seadusandja on PKS § 101 lõikes 1 ette näinud, et igakuine elatis ühele lapsele ei või

olla väiksem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, milleks

käesoleval aastal on 292 eurot. Kehtiva kohtumääruse järgi tuleb hagejal käesoleval

aastal tasuda ühele kostjale elatist 200 eurot kuus (s.o kokku 400 eurot) ja alates

01.11.2021. a 250 eurot kuus (s.o 500 eurot kuus).

22. Elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise

kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust

elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude

muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad (Riigikohtu 28. oktoobri 2015

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-124-15, p 11).

23. Kuigi elatise vähendamine alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra ei ole täielikult

välistatud, on elatise alla miinimummäära vähendamine võimalik vaid väga erandlikel

juhtudel, seaduses sätestatud eelduste esinemise korral. Selleks, et elatist saaks alla

miinimummäära vähendada, tuleb hagejal esile tuua ja tõendada, et hagejal ei ole muid

kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma oma alaealistele lastele

ülalpidamist, kahjustamata seejuures enda tavalist ülalpidamist (PKS § 102 lg 1).

Selliste üldiste eelduste rakendamine alaealiste laste elatise alla miinimummäära

väljamõistmiseks on võimalik üksnes juhul, kui vanema vara hulka kuuluvate vahendite

ülalpidamiskohustuse täitmise eesmärgil kasutamine elatise miinimummääras

väljamõistmist ei taga (PKS § 102 lg 2 lause 2) ja kui esineb oluline põhjus, milleks

saab seaduse kohaselt olla eelkõige vanema töövõimetus või asjaolu, et vanemal on veel

mõni laps, kes elatise miinimummääras väljamõistmise korral osutuks majanduslikult

vähemkindlustatuks, kui elatist saav laps (PKS § 102 lg 2 lause 3).

24. Mõjuvaks põhjuseks miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks saab

Riigikohtu praktika kohaselt olla ka igasugune muu asjaolu, mida arvestatakse elatise

suuruse määramisel, mh lapse miinimumist väiksemad vajadused (nt mastaabisäästu

tõttu) või nende katmine muul viisil (nt lapsetoetusega), samuti vanema halb varaline

seisund. Seda juhul, kui asjaolu on piisavalt kaalukas, arvestades samal ajal lapse

õigustatud huve.

25. Mõjuva

põhjuse

hindamisel

tuleb

arvestada

esmajoones

sellega,

et

ebaproportsionaalselt ei saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka

miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmisel saaksid lapse igapäevased

vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid tagatud. Samas tuleb

arvestada, et kohustatud vanemale tagataks elatise maksmise järel toimetulek

ühetaoliselt lapsega (vt RKTKo 3-2-1-35-17).

26. Kohtule esitatud tõenditest nähtuvalt on hagejal tuvastatud XXX ulatuses püsiv

töövõimetus ja keskmine puue (tlk 18-19) ning alates aprillist 2020 (tlk 17) on tema

töötasu O.M. XXX eurot (bruto). Kostjate seadusliku esindajaga peetud e-

kirjavahetuses (tlk 35) on hageja 12.01.2021. a vastanud, et tema palk on XXX eurot

kuus. Vastuseks kohtu järelepärimisele krediidiasutustesse nähtub, et hageja omab

kontot SEB Pangas, mille viimase nelja kuu väljavõttest nähtuvalt laekub sinna

sotsiaalkindlustusameti poolt makstav pension XXX eurot ja sotsiaaltoetus XXX eurot

ning blokeeritud kontot Swedbankis, millel viimasel neljal kuul toimingud puudusid.

Avalikest registritest nähtuvalt (kinnistusraamat, äriregister, sõidukite register) hagejal

muud vara ei ole. Töötamise registri andmetel töötab hageja tasuta XXX ja töölepingu

alusel O.M. XXX. Täitemenetluse registrist nähtuvalt toimub hageja suhtes mitmeid

täitemenetlusi võlgnevuste sissenõudmiseks ja muuhulgas ka kostjate elatisenõudes

(mõlemale kostjale on hagejal tekkinud elatisevõlg enam kui 1500 eurot s.o kokku üle

3000 euro).

27. Kohtuistungil (tlk 51 pöördel) on hageja avaldanud, et XXX aastal toimunud autoavarii

tõttu on tema XXX, vähenenud töövõime seab piirid liikumisele ja töötamisele ning

tema igakuiseks sissetulekuks on palk netosummas XXX eurot, töövõimetuspension

XXX eurot ja sotsiaaltoetus XXX eurot. Hageja on asunud õppima lootuses hakata

rohkem teenima, kuid hetkel on võimeline tasuma elatist 150 eurot ühele kostjale.

28. Kostjate seaduslik esindaja on istungil nõustunud minimaalselt elatise summaga 200

eurot ühele kostjale. Puude toetus katab kostjal II puudest tulenevad lisakulutused.

29. Kohus leiab, et kuigi hageja tasub kohtumääruse lausel elatist niigi seaduses sätestatust

madalamas määras on siiski antud juhul põhjendatud hageja töövõimetuse ja

majandusliku seisundi tõttu elatise vähendamine.

30. Kostjate seaduslik esindaja on istungil (tlk 51) avaldanud, et kostjate kulutused on

eluasemele kummagi kostja kohta 125 eurot, vesi ja elekter 20 eurot kostja kohta,

telefoniarved 17 eurot ja 7 eurot, koduinternet 40 eurot, arvuti 600 eurot ja jalgrattad

500 eurot, trennid ühel 105 eurot ja teisel 140 eurot, treeningvarustuse kulud 100 eurot

kuus, vitamiinid 30 eurot kahepeale kokku, taskuraha 20 kuus ühele ja sünnipäevad 200

eurot ühe kohta. Lisaks veel riided, jalatsid, puhkuse reisid, juuksur jne. Arvestades

vanemate sissetulekuid (hagejal ca XXX eurot ja kostjate seaduslikul esindajal oli 2019

aastal ca XXX eurot) ja tervislikust seisundist tulenevat võimekust täiendavalt

sissetulekut teenida (ka kostjate seaduslikul esindajal on osaline töövõime, tlk 39-40),

on kohus seisukohal, et kostjate poolt väljatoodud kulutuste suurus ei vasta vanemate

sissetuleku suurusele ehk siis mida vanemad (või antud juhul kostjate seaduslik esindaja

ainuisikuliselt, kuna hageja ei ole elatist tasunud) saaksid oma sissetuleku arvelt lastele

igakuiselt võimaldada. Kohus nõustub kostjate seadusliku esindajaga, et tegemist on

kasvavate poisslastega ning kulutused ongi mõnevõrra suuremad (ei saa lähtuda RAKE

uuringus keskmiselt väljatoodud kuludest) ja alati ei saa mastaabisäästu arvestada (nt

riiete, jalatsite ja treeningvarustuse osas), kuid sealjuures tuleb siiski arvestada ka laste

elustandardiga, mille kujundavad vanemate käsutuses olevad rahalised vahendid.

31. Hageja palub elatise määramisel arvestada ka kostjatele makstavate riiklike

peretoetustega (s.o 60 eurot lapse kohta) ja kostjale II makstava puude toetusega (138

eurot). Kostjal II on tuvastatud keskmine puue (tlk 36) ning ta saab riigilt puude toetust

ca 138 eurot kuus, mis peaks kohtu hinnangul, arvestades tema kliinilist diagnoosi, ära

katma puudest tulenevad erivajadused.

32. Kuigi kehtiv perekonnaseadus ei näe ette alust PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise

summat vähendada riikliku peretoetuse tõttu ning ka kohtupraktikas on leitud, et

ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust elatise vähendamiseks,

leiab kohus, et arvestades hageja majanduslikku seisundit ning tervisliku seisundi tõttu

selle võimekuse parandamiseks, on antud juhul põhjendatud arvestada elatise

väljamõistmisel sellega, et osaliselt on kostjate kulud kantud riigi poolt makstava

peretoetuse (2021 aastal 60 eurot ühe lapse kohta) arvelt.

33. Kohus leiab, et antud juhul on põhjendatud elatist vähendada 170 euroni kuus ühe kostja

kohta. Eelnimetatud summa suuruse kujunemisel on kohus võtnud arvesse seda, et

hagejale langev osa on osaliselt kaetud peretoetusega, samuti arvestanud kostjate

põhjendatud kulutustega (mis võiks olles suurusjärgus 400 eurot ühe kostja kohta) ning

hageja sissetuleku ja töövõimega. Kuivõrd vanem peab oma kasutuses olevaid rahalisi

vahendeid kasutama ühetaoliselt lapsega, leiab kohus, et sellises summas elatise

tasumine ei kahjusta hageja enese igapäevast toimetulekut ning katab ära kostjate

igapäevased vajaduspõhised kulutused.

34. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi osaliselt, vähendab kostjate kasuks

väljamõistetud elatise suurust ja mõistab hagejalt E.-E.R. kasuks välja elatise 170 eurot

kuus alates 08.02.2021. a kuni E.-E.R. täisealiseks saamiseni ja K.R. kasuks elatise

170 eurot kuus alates 08.02.2021. a kuni K.R. täisealiseks saamiseni.

35. Selguse huvides peab kohus vajalikuks juhtida tähelepanu, et hagejal tuleb

XX.XX.XXXX. a kohtumääruse (tsiviilasjas nr XXX) alusel tasuda kostjatele ka elatise

võlg, sest antud kohtulahendiga väljamõistetud elatise summas see ei sisaldu (st hagejal

tuleb tasuda kostjatele lisaks 170 eurole ka igakuiselt 35 eurot elatise võlga kuni

31.10.2021. a).

MENETLUSKULUD

36. TsMS § 163 lõige 1 näeb ette, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi

kanda.

37. Arvestades hagi rahuldamise ulatust, leiab kohus, et põhjendatud ja õiglane on jätta

poolte kantud menetluskulud TsMS § 163 lg 1 alusel nende endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik