2-20-18591/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedKeelduda YY apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-
Legislator headnote
AI generated2-20-18591/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Keelduda YY apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U M Ä Ä R U S
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav
Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021, Tallinn
Kohtuasja number
2-20-18591
Kohtuasi
XX hagi YY vastu elatise saamiseks
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 12.04.2021 otsus
Kaebuse esitaja ja liik
YY apellatsioonkaebus
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)
Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),
lepinguline esindaja Jüri Urb
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Keelduda YY apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle
esitajale käesoleva määruse jõustumisel.
2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-
osalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.
3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.
Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse
kättetoimetamisest.
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
määruskaebus.
2-20-18591
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
XX esitas 17.12.2020 YY vastu hagi elatise väljamõistmiseks summas 292 eurot kuus.
Hageja on kostja täisealine laps, kes õpib gümnaasiumis ning plaanib haridusteed jätkata
kõrgkoolis. Hageja igakuised vajadused moodustavad kokku 530 eurot.
Kostja esitas 11.02.2021 vastuses hageja nõudele vastuväited 265 eurot ületavas osas. Hageja
on õigustatud kostjalt elatist saama. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja igakuistele
vajadustele, kuid märkis, et hageja on täisealine ega saa lähtuda elatise miinimummäärast.
Kostja on nõus tasuma hagejale elatist 265 eurot kuus kuni gümnaasiumi lõpuni.
Maakohtu otsus
Maakohus rahuldas 12.04.2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja
igakuise elatise 265 eurot alates 15.12.2020 kuni õpingute lõppemiseni QQQ 12. klassis.
Ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, v.a
hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 50 eurot, mis jäi kostja kanda.
Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik
Kostja esitas 17.05.2021 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas
tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.
4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud otsus seaduslik ega põhjendatud. Kohus
ei ole analüüsinud mõlema vanema võimet sissetulekut teenida ega ole kasutanud
diskretsiooniõigust. Kostja ei ole juba kuid olnud võimeline tööl käima. Teda vaevavad
ärevushäired ja depressioon. Sellises olukorras ei ole kostjal võimalik elatist maksta. Hagejal
on võimalus endal tööl käia. 12. klassi õpilane ei peaks keskenduma vaid õpingutele. Hageja
väited igakuiste kulude kohta on ülepaisutatud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
Ringkonnakohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 järgi
apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,
mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis
hagi rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.
Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus
tuleb selle esitajale tagastada. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust
menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.
Käesoleval juhul ongi tegemist sellise olukorraga.
Vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et on nõus tasuma hagejale elatist 265 eurot kuus
kuni gümnaasiumi lõpuni. Kostja palus hagiavalduse osaliselt rahuldada ja mõista hageja
kasuks gümnaasiumi lõpetamiseni välja elatis 265 eurot kuus. Maakohus rahuldaski kostja
vastuväidetest tulenevalt hagi üksnes kostja taotletud ulatuses.
TsMS § 652 lg 7 järgi kehtib esimese astme kohtu menetluses avaldatud asjaolu omaksvõtt
ja hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses. Kostja on maakohtu menetluses omaks
võtnud asjaolu, et hageja õpib, samuti hageja vajaduste ja kulude ulatuse ning et hagejal on
õigus kostjalt kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 265 euro ulatuses ülalpidamist saada. Kostja ise
2-20-18591
palus hagi osaliselt rahuldada. Apellatsioonkaebuse väidetele tuginedes ei saaks
ringkonnakohus teha teistsugust lahendit. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud
vastuväiteid pole apellant maakohtus esitanud. Apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut
vaidlust, arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega,
mida maakohtus peeti.
Kaebust ei saaks kehtiva õiguse järgi sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel kaebuse
perspektiivi
hindamine
on
põhjendatud
menetlusökonoomilistel
kaalutlustel,
sest
perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne apellandile kohustust hüvitada
vastaspoole menetluskulusid. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks
menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle
rahuldamata. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.
TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus
keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud
jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal
apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.
Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.
Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638
lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus
tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega
tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb
TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS
§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.
TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
(allkirjastatud digitaalselt)
Vallo Kariler
Kaija Kaijanen
Ande Tänav