Legislator Case Law & Legislation
2-20-18591/11 AI generated

2-20-18591/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

Case Number 2-20-18591/11
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Keelduda YY apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

Legislator headnote

AI generated

2-20-18591/11 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Keelduda YY apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

Keywords

AI generated
school fee contribution education allowance childcare allowance benefit for course attendance reimbursement of costs cost coverage guarantee
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen, Ande Tänav

Määruse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-18591

Kohtuasi

XX hagi YY vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 12.04.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

YY apellatsioonkaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): XX (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja (apellant): YY (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Jüri Urb

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda YY apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest ja tagastada kaebus selle

esitajale käesoleva määruse jõustumisel.

2. Teatada apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumisest kõigile menetlus-

osalistele määruse ärakirja kättetoimetamisega.

3. Jätta apellatsioonkaebuse menetlemisega seotud menetluskulud kostja kanda.

Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-20-18591

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

XX esitas 17.12.2020 YY vastu hagi elatise väljamõistmiseks summas 292 eurot kuus.

Hageja on kostja täisealine laps, kes õpib gümnaasiumis ning plaanib haridusteed jätkata

kõrgkoolis. Hageja igakuised vajadused moodustavad kokku 530 eurot.

Kostja esitas 11.02.2021 vastuses hageja nõudele vastuväited 265 eurot ületavas osas. Hageja

on õigustatud kostjalt elatist saama. Kostja ei esitanud vastuväiteid hageja igakuistele

vajadustele, kuid märkis, et hageja on täisealine ega saa lähtuda elatise miinimummäärast.

Kostja on nõus tasuma hagejale elatist 265 eurot kuus kuni gümnaasiumi lõpuni.

Maakohtu otsus

Maakohus rahuldas 12.04.2021 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja

igakuise elatise 265 eurot alates 15.12.2020 kuni õpingute lõppemiseni QQQ 12. klassis.

Ülejäänud osas jäi hagi rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda, v.a

hagi tagamiselt tasutud riigilõiv 50 eurot, mis jäi kostja kanda.

Apellatsioonkaebus ja menetluse edasine käik

Kostja esitas 17.05.2021 apellatsioonkaebuse, paludes maakohtu otsuse hagi rahuldavas osas

tühistada ja jätta uue otsusega hagi rahuldamata.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt ei ole vaidlustatud otsus seaduslik ega põhjendatud. Kohus

ei ole analüüsinud mõlema vanema võimet sissetulekut teenida ega ole kasutanud

diskretsiooniõigust. Kostja ei ole juba kuid olnud võimeline tööl käima. Teda vaevavad

ärevushäired ja depressioon. Sellises olukorras ei ole kostjal võimalik elatist maksta. Hagejal

on võimalus endal tööl käia. 12. klassi õpilane ei peaks keskenduma vaid õpingutele. Hageja

väited igakuiste kulude kohta on ülepaisutatud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Ringkonnakohus kontrollib tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 651 lg 1 järgi

apellatsiooni korras esimese astme kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas,

mille peale on edasi kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, millega maakohus jättis

hagi rahuldamata. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause järgi jõustunud.

Kolleegium leiab, et apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest tuleb keelduda ja kaebus

tuleb selle esitajale tagastada. TsMS § 637 lg 1 p 6 kohaselt ei võta kohus apellatsioonkaebust

menetlusse, kui kaebuses toodud väidete õigsust eeldades ei saaks kaebust ilmselt rahuldada.

Käesoleval juhul ongi tegemist sellise olukorraga.

Vastuses hagiavaldusele märkis kostja, et on nõus tasuma hagejale elatist 265 eurot kuus

kuni gümnaasiumi lõpuni. Kostja palus hagiavalduse osaliselt rahuldada ja mõista hageja

kasuks gümnaasiumi lõpetamiseni välja elatis 265 eurot kuus. Maakohus rahuldaski kostja

vastuväidetest tulenevalt hagi üksnes kostja taotletud ulatuses.

TsMS § 652 lg 7 järgi kehtib esimese astme kohtu menetluses avaldatud asjaolu omaksvõtt

ja hagi õigeksvõtmine ka apellatsioonimenetluses. Kostja on maakohtu menetluses omaks

võtnud asjaolu, et hageja õpib, samuti hageja vajaduste ja kulude ulatuse ning et hagejal on

õigus kostjalt kuni gümnaasiumi lõpetamiseni 265 euro ulatuses ülalpidamist saada. Kostja ise

2-20-18591

palus hagi osaliselt rahuldada. Apellatsioonkaebuse väidetele tuginedes ei saaks

ringkonnakohus teha teistsugust lahendit. Apellatsioonkaebuses esmakordselt esitatud

vastuväiteid pole apellant maakohtus esitanud. Apellatsioonimenetluses ei saa algatada uut

vaidlust, arendada maakohtus peetud vaidlust edasi ega laiendada vaidlust võrreldes sellega,

mida maakohtus peeti.

Kaebust ei saaks kehtiva õiguse järgi sisuliselt rahuldada. Menetlusse võtmisel kaebuse

perspektiivi

hindamine

on

põhjendatud

menetlusökonoomilistel

kaalutlustel,

sest

perspektiivituna menetlemata jäetud kaebusega ei kaasne apellandile kohustust hüvitada

vastaspoole menetluskulusid. Kostja õigusi ei piiratud võrreldes sellega, kui kaebus oleks

menetlusse võetud ja ringkonnakohus oleks teinud asjas otsuse, millega jätnud selle

rahuldamata. Kostjale on tagatud ka kaebeõigus.

TsMS § 639 lg 1 ja TsMS § 168 lg 1 alusel kannab apellant menetluskulud, kui kohus

keeldub kaebust menetlusse võtmast ja tagastab selle. Seega tuleb apellatsioonimenetluse kulud

jätta kostja kanda. Kuivõrd käesoleval juhul keeldub ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

menetlusse võtmisest enne selle hagejale vastamiseks edastamist, siis ei saanud hagejal

apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid.

Seetõttu määrab ringkonnakohus, et kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebuskaebust vastaspoolele kätte ning apellatsioonkaebus

tuleb selle esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega

tagastada. Elektrooniliselt esitatud menetlusdokumente kohus ei tagasta. Kohtumäärus tuleb

TsMS § 638 lg 8 järgi apellandile kätte toimetada ja edastada teistele menetlusosalistele. TsMS

§ 638 lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole kohtule esitatud.

TsMS § 638 lg 9 kohaselt saab määruse peale esitada määruskaebuse.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Ande Tänav