4-21-1661/19 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Kärdlas

4-21-1661

1

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 24. mai 2021. a Haapsalu kohtumaja Kärdlas Väärteoasja number 4-21-1661 Kohtunik Istungisekretär Piia Jaaksoo Gerda Raidla Väärteoasi Robert Ehrbach kaebus PPA Lääne prefektuuri 26.03.2021. a otsusele väärteoasjas nr 2390,21,000039 Menetlusosalised Kaebuse esitaja Robert Ehrbach, isikukood 39805310272, elukoht XXX Kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland, Advokaadibüroo AE Consult, asukoht Sihi tn 181 Tallinn Harju maakond, telefon 5054028, e-post: alar.neiland@mail.ee Kohtuväline menetleja PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskond, asukoht Sadama 26 Kärdla Hiiu vald Hiiumaakond, e-post: laane@politsei.ee, esindaja Helen Härmson RESOLUTSIOON 1. Rahuldada Robert Ehrbach kaebus ja tühistada PPA Lääne prefektuuri Kärdla PJ 26.03.2021 otsus väärteoasjas nr 2390,21,000039 osaliselt – lühendada Robert Ehrbachile määratud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega. 2. Karistada Robert Ehrbachi liiklusseaduse § 227 lg 4 järgi juhtimisõiguse ära võtmisega 5 (viieks) kuuks. 3. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg algab kohtuotsuse jõustumisest. 4. Vastavalt Liiklusseaduse § 127 peab Robert Ehrbach 5 tööpäeva jooksul otsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile. 5. Edastada kohtuotsus Robert Ehrbachile, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib edasi kaevata Riigikohtule menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja, esitades Riigikohtule kirjalikult kassatsiooni 30 päeva jooksul arvates kohtuotsuse kuulutamisest.

Kaevatav otsus.

4-21-1661

2 PPA Lääne prefektuuri Kärdla PJ 26.03.2021 otsusega väärteoasjas nr 2390,21,000039 karistati Robert Ehrbachi järgmise rikkumise eest – 28.02.2021 kell 20.18 Heltermaa- Kärdla-Luidja 17 km juhtis mootorsõidukit registreerimismärgiga xxx asulavälisel teel kiirusega 162 +/- 5 km/h, suurim lubatud sõidukiirus antud teelõigul 90 km/h, seega ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 67 km/h. Rikkus LS § 15 lg 1 p 1. Väärteo kvalifikatsioon LS § 227 lg 4. Väärteo toimepanemise eest on kohtuväline menetleja karistanud Robert Ehrbachi LS § 227 lg 4 alusel juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks.

Kaebus. 13.04.2021 saabus Pärnu Maakohtusse Robert Ehrbach kaebus /tl 3-6/ otsuse tühistamiseks osas, millega Robert Ehrbachi karistati juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks ja karistada Robert Ehrbachi rahatrahviga 300 trahviühikut (s.o 1200 eurot); alternatiivselt lühendada otsusega mõistetud juhtimisõiguse äravõtmise 9-kuulist tähtaega viie kuuni. Kaebaja leiab, et määratud karistus ei vasta süüdlase isiksusele ja ei ole vastavuses eripreventsiooni eesmärkidega. Juhtimisõiguse äravõtmisega 9-ks kuuks kaasneks R.Ehrbachile senise töökoha kaotus, kuna tehnoülevaatajana töö tegemise eelduseks on auto juhtimisõiguse omamine. Muud kergemat tööd tööandjal aga menetlusalusele isikule leida ei ole võimalik.

Kohtuvälise menetleja seisukoht. 12.03.2021 esitas kohtuväline menetleja kohtule väärteotoimiku ja seisukoha kaebuse osas /tl 17-18/. Kohtuväline menetleja kaebusega ei nõustu, on karistuse määramisel otsuses põhistanud karistuse määra ja liigi valikut. Kohtuväline menetleja oli väärteootsuse koostamisel seisukohal, et õiglane karistus väärteo eest on juhtimisõiguse äravõtmine üheksaks kuuks ning seisukoha esitamise ajaks ei ole esitatud põhjendusi, mis tingiksid selle muutmise. Asjaolu, et menetlusosalisel isikul on selg haige on paljasõnaline ning ei ole juhtimisõiguse äravõtmist välistav asjaolu.

Kohtuistungil jäid kaebuse esitaja ja kohtuväline menetleja oma seisukohtade juurde.

KOHTU SEISUKOHT VTMS § 123 lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke asjaolusid. VTMS § 87 sätestab väärteo arutamise piirid, mille kohaselt kohus arutab väärteoasja ainult menetlusaluse isiku suhtes ja väärteoprotokollis sätestatud ulatuses. Väärteoprotokollis /väärteotoimik (edaspidi VTT) tl 2/ ja väärteootsuses /VTT tl 4/ olevad väärteokirjeldused kattuvad.

R.Ehrbach tunnistas kohtuistungil /tl 27pöördel-28/, et on teo toime pannud – ületas maanteel kiirust. Põhjuseks oli praamile hilinemine ja järgmine päev oli vaja tööle jõuda, tüdruksõbral kooli ja tööandja auto tagastada. Teadis, mis kell praam läheb, kiirustamise põhjus oli hilinemine. Ebameeldiv ja halb situatsioon, need kolm põhjust olidki, kuigi need ei vabanda seaduserikkumist. Jah, see oli halb planeerimine. Kahetseb, et teo toime pani, ei mõelnud tagajärgedele. Saab aru, et käitus valesti, sellel teol ei ole õigustust.

4-21-1661

3 Kiirusmõõturi kasutamise protokolli /VVT tl 1/ kohaselt on 28.02.2021 kell 20.18 Heltermaa-Kärdla-Luidja 17. km Hiiumaa vallas Hiiu maakonnas suunaga Heltermaa poole kasutades Stalker Dual nr DC095739 kiirusmõõturit fikseeritud Robert Ehrbachi poolt juhitud sõidukil BMW xxx numbrimärgiga xxx fikseeritud sõidukiirus 162 km/h +/- 5 km/h, lõplik mõõtetulemus 157 km/h. Suurim sõidukiirus antud teelõigul oli 90 km/h. Kohus leiab, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et R.Ehrbach on toime pannud väärteootsuses kirjeldatud teo, ületas lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h mitte vähem kui 67 km/h, millega rikkus LS § 15 lg 1 p 1. R.Ehrbach poolt toime pandud tegu täidab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteokoosseisu objektiivse külje, ületas lubatud sõidukiirust üle 60 kilomeetri tunnis. Kohus leiab, et R.Ehrbach pani talle süüks arvatud väärteo toime otsese tahtlusega. R.Ehrbach ütles, et kiirustas praamile ja oli teadlik, et ületas lubatud suurimat sõidukiirust. Teo õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohtule esitatud ei ole. KarS § 32 lg 1 sätestab, et isikut saab õigusvastase teo eest karistada üksnes siis, kui ta on selle toimepanemises süüdi. Isik on teo toimepanemises süüdi, kui ta on süüvõimeline ja puudub KarS 2. peatüki 3. jaos sätestatud süüd välistav asjaolu. Süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohtule esitatud ja kohus leiab, et Robert Ehrbach on talle süüks arvatava väärteo toimepanemises süüdi, sest vastavalt KarS § 33 on isik süüvõimeline, kui ta on teo toimepanemise ajal süüdiv ja vähemalt 14-aastane. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et kohtus uuritud tõenditega on tõendamist leidnud, et Robert Ehrbachi poolt toime pandud tegu vastab LS § 227 lg 4 sätestatud väärteole, tema tegu on õigusvastane ja ta on selle toimepanemises süüdi.

Kohus ei ole käesolevas asjas tuvastanud VTMS § 29, § 30 loetletud aluseid väärteomenetluse lõpetamiseks.

Järgmiseks kontrollib kohus, kas karistuse mõistmine kohtuvälise menetleja poolt on toimunud vastavalt karistuse mõistmise alustele. LS § 227 lg 4 näeb karistusena ette rahatrahvi kuni 300 trahviühikut, aresti või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kahekümne nelja kuuni. Kohtuväline menetleja on R. Ehrbachi karistanud LS § 227 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 9 kuuks. Kõigepealt märgib kohus vastuseks kaebuses eitatud taotlusele karistada R.Ehrbachi toime pandud rikkumise eest arestiga, et seadus seda ei võimalda. VTMS § 132 p 2 ei luba kohtul kaebuse lahendamisel teha otsust, mis raskendab isiku olukorda. Arest, mis seisneb isikult vabaduse võtmises, on raskeim väärteo eest kohaldatav karistus. Seega ei ole kohtul võimalik kaebemenetluses isikut, keda kohtuväline menetleja on karistanud juhtimisõiguse äravõtmisega, karistada arestiga.

KarS § 56 lg 1 sätestab, et karistamise alus on isiku süü, mis R. Ehrbachi puhul on tuvastatud. Kohtuväline menetleja leiab, et R.Ehrbachi süü on keskmisest suurem – kiirust on ületatud lg 4 ettenähtud süüteo alammäära lähedases määras, kuid kiiruse ületamine on olnud mitte vähem kui 67 km/h ja tegu on toime pandud tahtlikult. Kohus leiab, et R.Ehrbach süü talle süüks arvatava teo toimepanemisel on keskmine. Tegu on küll toime pandud tahtlikult, kuid R.Ehrbach rikkus ühte liiklusseaduse normi ja kiiruse ületamine oli toime pandud teo alammäära lähedases määras. Karistuse mõistmisel peab arvestama karistust kergendavate ja raskendavate asjaoludega. Kohtuväline menetleja on leidnud, et karistust kergendavateks asjaoludeks on kahetsus ja süü tunnistamine, karistust raskendavad asjaolud puuduvad.

4-21-1661

4 Kohus nõustub nende seisukohtadega. R.Ehrbach on kogu menetluse käigus teo toimepanemist tunnistanud ja tunnistas seda ka kohtuistungil. Samuti on ta toimepandud tegu kahetsenud ja kohus märgib, et kohtuistungil oli kahetsus siiras. Karistuse mõistmisel on oluline arvestada karistuse erija üldpreventiivse eesmärgiga. Kohtuväline menetleja on otsuses märkinud, et R.Ehrbachil on kehtiv karistus kiiruse ületamise eest. Karistusregistri teatis /tl 22/ näitab, et R.Ehrbach on karistatud 22.10.2020 otsusega väärteoasjas nr 2316,20,006568 29.09.2020 toimepandud rikkumise eest LS § 227 lg 3 alusel rahatrahviga 540 eurot. Karistus on täidetud 22.10.2020. Kohus nõustub kohtuvälise menetlejaga, et olukorras, kus R.Ehrbach on 5 kuu möödumisel peale eelmist kiiruse ületamist toime pannud veel suuremas määras kiiruse ületamise, näitab, et eelmine karistus, milleks oli rahatrahv, ei ole mõjutanud teda õiguskuulekalt käituma. Seega karistuse eripreventiivne eesmärk välistab seekord R.Ehrbachi karistamise rahatrahviga. Liiklusrikkumiste puhul tuleb arvestada ka karistuse üldpreventiivse eesmärgiga. Liikluseeskirjad on kehtestatud, et tagatud oleks kõikide liiklejate turvalisus. Kohtuväline menetleja on R.Ehrbachi karistanud juhitmisõiguse äravõtmisega. R.Ehrbach on kohtule avaldanud ja esitanud tõendid /tl 23-26/, et seljavigastuse tõttu on ta pidanud valima töö, kus füüsiline koormus on väiksem ja tööks ülevaatajana on vajalik juhtimisõiguse olemasolu. Seda kinnitab ka tööandja /tl 9-11/. Kohus märgib, et R.Ehrbach teadis juba enne õigusrikkumise toimepanemist, et tal on töö tegemiseks vaja mootorsõiduki juhtimisõigust. Ka see teadmine ei ajendanud teda õiguskuulekalt käituma. Seadus näeb konkreetselt ette, mis asjaoludel ei saa isikult juhtimisõigust ära võtta – KarS § 50 lg 2 – mootorsõiduki juhtimise õigust ei või võtta isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Selliseid asjaolusid käesolevas asjas ei esine. Kohus, arvestades eelkirjeldatud asjaolusid, leiab, et kohtuvälise menetleja poolt määratud juhtimisõiguse äravõtmise tähtaega tuleb lühendada. Kohus leidis, et R.Ehrbachi süü oli keskmine, ta tunnistas ennast toime pandud teos süüdi ja avaldas kohtuistungil siirast kahetsust. Eripreventiivsest karistuse eesmärgist tingituna ei ole teda võimalik karistada kergeima karistusega, s.o rahatrahviga. Samas, arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid (s.o karistus eripreventiivset eesmärki), ei pea R.Ehrbachi puhul, keda esmakordselt karistatakse juhtimisõiguse äravõtmisega, see tähtaeg olema liiga pikk. Seeläbi saab R.Ehrbach loodetavasti jätkata peale karistuse ärakandmist oma erialast tööd, mis toetab tema edaspidist õiguskuulekat käitumist. Kohus tühistab kohtuvälise menetleja otsuse määratud karistuse tähtaja osas ja teeb karistuse osas uue otsuse, mis ei raskenda R.Ehrbachi olukorda. Kohus karistab R.Ehrbachi LS § 227 lg 4 järgi juhtimisõiguse äravõtmisega 5 kuuks.

Juhindudes VTMS § 132 p 2 rahuldab kohus Robert Ehrbachi kaebuse, tühistab PPA Lääne prefektuuri Kärdla politseijaoskonna 26.03.2021. a otsuse väärteoasjas nr 2390,21,000039 määratud karistuse tähtaja osas ja teeb juhtimisõiguse äravõtmise tähtaja osas uue otsuse.

(allkirjastatud digitaalselt) Piia Jaaksoo kohtunik