2-20-10550/14 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

2-20-10550

K O H T U O T S U S

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohus

Harju Maakohus

Tallinna kohtumaja

Kohtunik

Helina Luksepp

Määruse tegemise aeg ja koht

24.mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-10550

Tsiviilasi

Osaühingu Silindia Ehitus hagi Otodoors OÜ vastu

põhivõlgnevuse 7 488.20 euro, intressi ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

9 292.92 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja:

Osaühing

Silindia

Ehitus

(registrikood

10721829, asukoht Puiestee tn 18, Viljandi linn, Viljandi

maakond 71012)

Hageja lepinguline esindaja:

vandeadvokaat Raul Talts (Advokaadibüroo Talts &

Partnerid, e-post: raul@abtalts.ee);

Kostja: Otodoors OÜ (registrikood 12982965, asukoht

Harju maakond, Kose vald, Kose-Uuemõisa alevik,

Saekaatri, 75102)

Kostja seaduslik esindaja:

juhatuse liige M. T. (isikukood xxxx), e-post: xxxx.

Asja läbivaatamine

RESOLUTSIOON

1. Hagi rahuldada.

2. Välja mõista kostjalt Otodoors OÜ-lt hageja Osaühingu Silindia Ehitus kasuks

töövõtulepingu tagasitäitmise kokkuleppe alusel põhivõlg 7 488.2 eurot.

3. Välja mõista kostjalt Otodoors OÜ-lt hageja Osaühingu Silindia Ehitus kasuks

intress määraga 2% tagastamata summast ajavahemiku 27.08.2019-31.12.2019

eest kokku summas 856.01 eurot.

4. Välja mõista kostjalt Otodoors OÜ-lt hageja Osaühingu Silindia Ehitus kasuks

hagi esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viisi (perioodi 01.01.2020-

20.07.2020 eest) kokku summas 349.65 eurot.

2-20-10550

5. Välja mõista kostjalt Otodoors OÜ-lt hageja Osaühingu Silindia Ehitus kasuks

viisis alates 21.07.2020 põhinõudelt 7 488.20 eurolt võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid kokku

mitte rohkem kui 7 138.55 eurot.

6. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine:

6.1.

Jätta menetluskulud kostja kanda.

6.2.

Rahuldada

hageja

avaldus

menetluskulude

rahalise

suuruse

kindlaksmääramiseks.

6.3.

Määrata kindlaks kostja poolt hagejale hüvitatavate menetluskulude

rahaline suurus 1 635 eurot ning mõista kostjalt Otodoors OÜ-lt hageja

Osaühingu Silindia Ehitus kasuks menetluskulude hüvitamiseks

1 635 eurot (s.o 550 eurot riigilõiv ja 1 085 eurot lepingulise esindaja tasu).

6.4.

Kohustada kostjat tasuma otsuse resolutsiooni punktis 6.3 väljamõistetud

menetluskuludelt summas 1 635 eurot hagejale viivist võlaõigusseaduse

§ 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni menetluskulude tasumiseni.

7. Otsus toimetada pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsusele võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule (Pärnu mnt 7,

Tallinn, e-posti aadress talrk.menetlus@kohus.ee) 30 päeva jooksul, alates otsuse apellandile

kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel käesoleva otsuse avalikult

teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja

hinnast ja kaebuse ulatusest.

Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus kirjalikus menetluses, kui kaebuse

esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja

tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige

esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus

mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei

olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja

ennistamist.

Kohus selgitab, et menetlustoimingut, mille tegemiseks on kehtestatud tähtaeg, võib teha

tähtaja viimasel päeval kuni kella 24.00-ni (TsMS § 62 lg 2).

Menetluse käik

1. Osaühing Silindia Ehitus (hageja) esitas 21.07.2020 Harju Maakohtule hagi Otodoors

OÜ (kostja) vastu 22.04.2019 töövõtulepingu ja selle tagasitäitmiseks 27.08.2019

sõlmitud kokkuleppe alusel põhivõla 7 488.20 euro, intressi ja viivise saamiseks. Hageja

tasus riigilõivu 550 eurot.

2. Harju Maakohus võttis 24.08.2020 määrusega hagi menetlusse ning kohustas kostjat

esitama kirjalik vastus hagile.

3. 15.09.2020 kostja vastas hagile (võttis hagi õigeks ja oli nõus hagisumma tasuma

osade kaupa).

2-20-10550

4. 21.09.2020

tegi

kohus

hagejale

e-kirjaga

ettepaneku

vastata

kostja

kompromissettepanekule.

5. 22.09.2020 esitas hageja menetluskulude nimekirja ja taotlus kulude kostjalt

väljamõistmist koos viivisega menetluskuludelt seaduses sätestatud määras.

Kompromissi sõlmimist hageja võimalikuks ei pidanud, kuna kostja võttis hagi õigeks

ning eelnevalt on kostja kõiki poolte vahel sõlmitud kokkuleppeid rikkunud.

6. 08.10.2020 edastas kohus pooltele kohtunõude ja andis kostjale tähtaja täpsustada ja

sõnaselgelt

väljendada,

kas

ta

võtab

hagi

õigeks

või

mitte

(sõltumata

kompromissettepanekust).

7. 15.10.2020 on kohus andnud kostjale täiendava tähtaja.

8. Vastuseks hageja 22.09.2020 menetlusdokumendile, esitas kostja 15.10.2020 sama

sisuga dokumendi nagu oli 15.09.2020 vastus hagile.

9. 19.10.2020 vastuses kohtunõudele, et ta hagi õigeks ei võta, aga on nõudega nõus ja

soovib maksta osade kaupa. Rohkem kostja kõhule vastanud ei ole ja hagile sisulisi

vastuväiteid esitanud ei ole.

10. 16.02.2021 e-kirjaga püüdis kohus suunata pooli kompromissile. Kompromissi

(maksegraafik) saavutamine ebaõnnestus.

11. 13.03.2021 vastas kohtule ainult hageja.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

12. 21.07.2020 esitatud hagis on hageja esitanud kostja vastu järgmised nõuded:

-

mõista välja kostjalt välja põhivõlgnevus 7 488.20 eurot;

-

mõista välja kostjalt intress määras 2% kuus järgnevalt:

a) põhisummalt 11 488.20 eurot vahemiku 27.08.2019 – 30.09.2019 eest 260,40 eurot,

b) põhisummalt 10 488.20 eurot vahemiku 31.09.2019 - 31.10.2019 eest 209,76 eurot,

c) põhisummalt 9488.20 eurot vahemiku 01.11.2019 - 31.12.2019 eest 385,85 eurot.

-

mõista välja kostjalt viivis kokkuleppejärgselt põhinõudelt seadusjärgses määras, s.o

8% tasumata põhinõude summalt aastas järgmiselt:

d) alates 01.01.2020 - 21.02.2020 põhinõudelt 9 488.20 eurot summas 105,77 eurot,

b) alates 22.02.2020 kuni kohtuotsuse tegemiseni põhinõudelt 7 488.20 eurot kindlas

summas ja sealt edasi kuni põhinõude täieliku täitmiseni, kuid viivised kokku mitte

rohkem kui 7 138.55 eurot.

-

jätta menetluskulud kostja kanda.

13. Hageja toob nõude alusena välja järgmised asjaolud:

1) Pooled sõlmisid 22.04.2019 töövõtulepingu võlaõigusseaduse (VÕS) § 635 lg 1

tähenduses. Kostja kohustuseks oli teostada xxxx juurdeehituse tööstus- ja

tuletõkkeuste tootmiseks ja paigalduseks vastavalt 11.04.2019 pakkumisele nr 19173

ja 15.04.2019 pakkumisele nr 19186 (edaspidi Leping).

2) Lepingu hinnaks oli 19 147 eurot (+km = 22 976.40 eurot). Lepingu p 3.2. kohaselt

kohustus hageja tasuma kostjale ettemaksuna 50% Lepingu hinnast.

3) 22.04.2019 väljastas kostja ettemaksuarve nr 11/04-19, mille alusel tegi hageja

30.04.2019 ülekande 11 488,20 eurot.

2-20-10550

4) Pakkumiste nr 19173 ja 19186 kohaselt oli tarneajaks 1 kuni 4 nädalat alates

ettemaksust ehk tarnetähtaeg oli 28.05.2019.

5) Pärast Lepingu sõlmimist leppisid pooled kokku, et kostja tarnib täiendavalt 8

tööstusukse mootorit ning paigaldab need.

6) Kostja oma kohustusi ei täitnud ning teatas 05.08.2019 e-kirja teel, et seoses Poola

koostööpartneri toorme tarne probleemide tõttu, katkestab kostja Lepingu Xxxx uste

tarnimiseks ja paigaldamiseks.

7) 05.08.2019 e-kirjaga palus hageja 50% ettemaksu tagastada.

8) Kostja vastas samal päeval, et kuna Otodoors OÜ on tasunud Poola partnerile tellimuse

eest suure summa, siis hetkel ei ole võimalik tasuda ettemaksu tagasi. „Kindlasti

tasutakse ettemaks tagasi, aga ei oska hetkel öelda kuupäeva“ - nii kirjutas kostja

hagejale.

9) 07.08.2019 saatis hageja kostjale nõude ettemaksu 11 488.20 euro tagastamiseks

hiljemalt 09.08.2019. Hageja märkis, et Lepingust taganemine on alusetu ning hagejal

on õigus nõuda kostjalt kohustuse täitmist.

10) 07.08 - 26.08.2019 pidasid pooled lepinguliste esindajate vahendusel läbirääkimisi

kompromissi saavutamiseks, mille tulemusena sõlmiti 27.08.2019 ettemaksu

tagastamise kokkuleppe (edaspidi Kokkulepe) järgmistel tingimustel:

-

Kostja tagastab hagejale ettemaksuna tasutud 11 488.20 eurot. Tasumise tähtpäev

on 31.12.2019, kusjuures igakuine tasumisele kuuluv makse on septembris,

oktoobris ja novembris 2019 vähemalt 1000 eurot. Ettemaksu tagastamise järgselt

väljastab hageja kostjale kreeditarve tagastatud summa ulatuses.

-

kostja kohustub tasuma tagastamata summalt tellijale intressi 2% kuus.

-

Kokkulepe jõustub allkirjastamise hetkest ning kehtib kuni pooled on oma

kohustused täitnud.

-

Kui kostja ei täida Kokkulepet kohaselt, on hagejal õigus täiendavalt nõuda kostjalt

Lepingu rikkumisest tingitud kahju hüvitamist.

Hageja põhinõue

14. Kostja rikkus Kokkulepet ja hageja esitas 19.12.2019 kostjale nõude võlgnevuse

tasumiseks hiljemalt 20.12.2019.

15. 14.02.2020 teavitas hageja kostjast sellest, et hiljemalt 17.02.2020 ootab hageja

vähemalt 3000 euro laekumist enda arvelduskontole. Sellele vastas kostja omalt poolt

17.02.2020 : „Selle nädala jooksul on võimalik tasuda 2000 eurot ja ka tulevikus hakkan

tasuma iga kuu 2000 eurot.“

16. Järgnesid mitmed kostja lubadused asuda võlgnevust likvideerima (nt 05.06.2020 e-

kirjas põhjendas kostja tekkinud viivitust koroonaviirusega ning lubas esime osamakse

teha hiljemalt 21.06.2020). Kostja 05.06.2020 e-kirjas lubatud osamakset ei tasunud.

17. 20.07.2020 seisuga oli ettemaksust 11 488.20 eurot tagastamata 7 488.20 eurot

(kostja on teinud hagejale tagasimakseid järgnevalt:

‒ 30.09.2019 summas 1000 eurot;

‒ 31.10.2019 summas 1000 eurot;

‒ 21.02.2020 summas 2000 eurot.

2-20-10550

Hageja intressinõue

18. Kokkuleppe p 2 alusel kohustus kostja hagejale tasuma tagastamata summalt intressi

2% kuus. Kostja tegi esimese tagasimakse vastavalt sõlmitud Kokkuleppele summas

1000 eurot 30.09.2019. Seega perioodil 27.08.2019 (Kokkuleppe sõlmimise kuupäev) -

30.09.2019 (esimese tagasikande teostamise kuupäev), on kostja kohustatud tasuma

hagejale intressi 34 päeva eest.

19. Intressi arvestus eeltoodud perioodi eest on järgmine: intress ühes kalendripäevas

tagastamata summalt on 7,6588 eurot (11 488.20 x 2% ÷ 30) ja 34 päeva intressiks on

seega 7,6588 x 34 = 260.40 eurot.

20. Kostja tegi teise Kokkuleppe järgse tagasimakse summas 1000 eurot 31.10.2019.

Seega 31.09.2019 - 31.10.2019 oli põhisumma jääk 10 488.20 eurot. Kostja on

kohustatud tasuma hagejale intressi 30 päeva eest, intressimääraga 2% kuus

põhisummalt 10 488.20 eurot. Seega on kostja kohustatud tasuma intresse ühes

kalendripäevas 6,9921333 eurot (10 488,20 x 2% ÷ 30) ja 30 päeva intressimääraks on

seega 6,9921333 x 30 = 209.76 eurot.

21. Perioodil 01.11.2019 - 31.12.2019 oli põhisumma jääk 9 488.20 eurot. Kostja on

kohustatud tasuma hagejale intressi 61 päeva eest, intressimääraga 2% kuus

põhisummalt 9 488.20 eurot. Seega on kostja kohustatud tasuma intresse ühes

kalendripäevas 6,3254667 eurot (9488,20 x 2% ÷ 30) ja 61 päeva intressimääraks on

seega 6,3254667 x 61 = 385.85 eurot.

22. Eeltoodust tulenevalt on hageja intressinõue kostja vastu perioodi 27.08.2019 –

31.12.2019 eest kogusummas 856.01 eurot (260.40 + 209,.6 + 385.85).

Hageja viivisenõue

23. VÕS § 113 lg 1 sätestab, et rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib

võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks

muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud

intressimäär, millele lisandub 8% aastas. Kokkuleppe kohaselt oli kostja kohustatud

ettemaksu hagejale tagastama hiljemalt 31.12.2019. VÕS § 82 lg 7 alusel muutus nõue

sissenõutavaks seega 01.01.2020. Pooled ei ole kokku leppinud seadusjärgsest erinevas

viivisemääras on hagejal on õigus nõuda seadusjärgset viivist alates 01.01.2020.

24. Seisuga 31.12.2019 oli kostja Kokkuleppest tulenev põhivõlgnevus hageja ees

9 488.20 eurot. Kuna kolmanda tagasimakse summas 2000 eurot tegi kostja 21.02.2020,

siis oli kostja rahalise kohustusega summas 9 488,20 eurot viivituses perioodil

01.01.2020 - 21.02.2020 ehk kokku 51 päeva. Seadusjärgses määras arvestatud viivis

eeltoodud põhinõude summalt on 2,073923 eurot päevas (9488,20 x 0,08 ÷ 3661). Seega

on sissenõutavaks muutunud viivise summa perioodi 01.01.2020 – 21.02.2020 eest

105.77 eurot (51 x 2,073923).

25. Alates 22.02.2020 on kostja Kokkuleppest tulenev põhivõlgnevuse jääk 7 488.20

eurot (9 488.20 – 2000). Kostja on olnud rahalise kohustusega summas 7 488.20 eurot

viivituses perioodil 22.02.2020 kuni hagi esitamise ajani (s.o 20.07.2020), seega 149

päeva. Seadusjärgses määras arvestatud viivis eeltoodud põhinõude summalt on

1,636765 eurot päevas (7 488.20 x 0,08 ÷ 366). Seega on sissenõutavaks muutunud

viivise summa perioodi 22.02.2020 – 20.07.2020 eest 243,88 eurot (143 x 1,636765).

26. Lisaks taotleb hageja kohtul TsMS § 367 alusel välja mõista viivised Kokkuleppest

tuleneva põhinõude osas alates hagi esitamise päevast (s.o 21.07.2020) kuni otsuse

2-20-10550

tegemiseni ja sealt edasi seadusjärgses määras põhinõudelt summas 7 488.20 eurot kuni

põhinõude täitmiseni, kuid viivised kokku mitte suuremas summas kui 7 138.55 eurot.

Kostja vastus hagile

27. 15.09.2020 vastuses hagile teatab kostja järgmist:

„Otodoors OÜ (registrikood 12982965) tunnistab hagi (tsiviilasja hind 9292,92 eurot)

ning on valmis asja lahendama kompromissiga. Seoses raske majandusliku olukorraga

teeb Otodoors OÜ kompromissettepaneku maksta võlasumma 9 292,92 eurot viies

võrdses osas, see teeb iga osamakse suuruseks 1858,58 eurot. Kompromissi sõlmimisel

peatub viivistasu arvestus. Hageja loobub käesolevas tsiviilasjas kostja vastu esitatud

nõuetest ja kõikidest muudest mistahes tasu või kahju hüvitamise nõuetest kostja vastu.“

28. 19.10.2020 teatas kostja kohtule järgmist:

„Kostja ei võta hagi õigeks, sest alustas võla tasumist osade kaupa juba enne hageja

poolt kohtusse pöördumist. Küll aga nõustub kostja tasuma hagejale summa 9 292.92

eurot osamaksete kaupa, viies võrdses osas, kompromisslepingu alusel.“

Lisaks märgib kostja, et kuna tema on pakkunud kompromissi, siis tuleks menetluskulud

jätta selle poole kanda, kes kompromissiga ei nõustunud (TsMS § 163 lg 2).

29. Sisulisi vastuväiteid ei ole kostja hagile esitanud.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

30. Kohus, vaadanud läbi hagi materjalid, kostja vastused ja esitatud tõendid ning

uurinud kõiki tõendeid nende kogumis leiab, et hagi tuleb rahuldada. Menetluskulud

jätab kohus kostja kanda ja määrab need rahaliselt kindlaks.

31. Kohus selgitab, et hagimenetlus on võistlev menetlus, kus lähtutakse poolte esitatust

(TsMS § 5 lg-d 1 ja 2, § 7, § 230 lg 1).

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (enne ja edaspidi TsMS) § 4 lg 2 järgi määravad

pooled hagimenetluses vaidluse eseme ja menetluse käigu ning otsustavad taotluste ja

kaebuste esitamise. TsMS § 5 lg 1 järgi menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja

taotluste alusel, lähtudes nõudest. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus

ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu

vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste

tõenditega neid asjaolusid tõendab. Seega peavad kõik asja lahendamiseks olulised

asjaolud esile tooma pooled. Sama tuleneb TsMS § 363 lg 1 p-st 2 ja § 394 lg 2 p-st 3

(vt ka Riigikohtu otsus tsiviilasjas nr 2-17-15317, 06.03.2019).

32. Kohus selgitab asjaoludest tuleneva nõude kvalifitseerimise kohta, et kohus

kohaldab õigust tuvastatud asjaoludest lähtudes ise, kohus ei ole TsMS § 436 lg 7 järgi

seotud poolte õiguslike väidetega ega õigussuhte kvalifikatsiooniga (vt Riigikohtu otsus

tsiviilasjas nr 3-2-1-140-16, p 21; otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-14, p 15).

33. 08.10.2020 saatis kohus pooltele järgmise sisuga e-kirja:

„15.09.2020 esitas kostja menetlusdokumendi, milles märgib, et tunnistab hagi ja soovib

asja lahendada kompromissiga (kättesaadav E-toimikus, dokument nr 4s). 22.09.2020 on

hageja esitanud kostja vastusele seisukoha, milles märgib, et kuna kostja on võtnud hagi

õigeks, tuleb kohtul hagi TsMS § 440 lg 1 alusel rahuldada ning hageja ei pea võimalikuks

kompromissläbirääkimisi enne kohtuotsuse tegemist (kättesaadav E-toimikus, dokument nr

5s). Kohus selgitas, et kuna kostja on 15.09.2020 kirjas väljendunud ebaselgelt, ei ole

kohus veendunud kostja tahtes hagi õigeks võtta. Seetõttu palub kohus kostjal esitada

2-20-10550

seisukoht hageja 22.09.2020 kirjale, mh selgitada, kas ta tunnistab hagi või tegi ettepaneku

kompromissi sõlmimiseks ning kas ta tunnistab hagi ka siis, kui maksegraafikus hagejaga

kokkuleppele ei saa ning esitada seisukoht hagi rahuldamise osas TsMS § 440 lg 1 alusel.“

34. 19.10.2020 vastuses kohtunõudele teatas kostja järgmist:

„Kostja ei võta hagi õigeks, sest alustas võla tasumist osade kaupa juba enne hageja

poolt kohtusse pöördumist. Küll aga nõustub kostja tasuma hagejale summa 9292,92

eurot osamaksete kaupa, viies võrdses osas, kompromisslepingu alusel.“

35. Sisulisi vastuväiteid kostja hagile ei esitanud.

36. TsMS § 231 lg 2 kohaselt ei vaja poole faktilise asjaolu kohta esitatud väide

tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

37. TsMS § 231 lg 4 kohaselt omaksvõttu eeldatakse, kuni vastaspool ei vaidlusta

faktilise asjaolu kohta esitatud väidet selgesõnaliselt ja vaidlustamise tahe ei ilmne ka

poole muudest avaldustest.

38. Kostja pole üheski kohtule saadetud dokumendis vaielnud vastu hagi asjaoludele,

nõude suurusele või nõude eri komponentidele. Kostja on sisuliselt hagi õigeks võtnud

ja seda ka mõnes dokumendis sõnaselgelt öelnud (nt hagi vastuses 15.09.2020 ja ka

15.10.2020 vastuses hageja 22.09.2020 menetlusdokumendile).

39. Kostja poolt pakutud kompromissi tingimuste alusel järeldab kohus, et kostja

vaidleb vastu viivise maksmise kohustusele ja ka menetluskulude jaotusele.

40. Kuna kohtu küsimusele vastas kostja, et ta hagi omaks ei võta, siis ei saa kohus

õigeksvõtul põhinevat otsust teha (TsMS § 440). Küll aga tuleb kohtu arvates hagi

rahuldada, kuna kostja ei vaidle ei hagi asjaolude ega nõude suuruse üle – ühtegi tõendit

ega vastuväidet kostja kohtule esitanud ei ole. Kostja on nõudnud, et hageja nõustuks

kompromissiga ja võla osade kaupa tasumisega. Hageja ei ole sellega nõustunud ning

kohtul puudub õiguslik alus kedagi kompromissile sundida.

41. Seega loeb kohus TsMS § 231 lg 2 ja 4 alusel kõik hagis esitatud asjaolud

tuvastatuks ja neid siinkohal uuesti üle ei korda (vt otsuse eelnevad peatükid: Hageja

nõuete ja hagi asjaolude kohta).

42. 05.08.2019 e-kirjaga loobus kosja Lepingust tuleneva kohustuse täitmisest ja see on

lepingust taganemisele sarnane olukord, mistõttu saab kohaldada sel juhtumil lepingust

taganemise sätteid. VÕS § 189 lg 1 esimese lause järgi võib lepingust taganemise korral

kumbki lepingupool nõuda tema poolt lepingu alusel üleantu tagastamist ning saadud

viljade ja muu kasu väljaandmist, kui ta tagastab kõik üleantu. VÕS § 189 lg 1 teise

lause kohaselt peavad lepingupooled taganemisest tulenevad kohustused täitma

üheaegselt, kusjuures vastavalt kohaldatakse VÕS §-s 111 sätestatut.

Käesoleval juhul ongi pooled pärast Lepingust taganemist, 27.08.2019 sõlminud

Lepingu tagasitäitmise kohta Kokkuleppe: kostja pidi hagejale tagastama ettemaksu ja

kuna hageja polnud Lepingu järgi midagi saanud, siis pidigi ainult kostja tagasitäitmise

kohustuse täitma. Kostja rikkus Kokkulepet.

VÕS § 108 lg 1 alusel saab hageja nõuda kostjalt raha maksmise kohustuse täitmist ehk

Lepingu tagasitäitmiseks sõlmitud Kokkuleppe täitmist.

43. VÕS § 189 lg 1 kolmanda lause järgi tuleb tagastatavalt rahalt tasuda intressi raha

saamisest alates.

2-20-10550

44. VÕS § 113 lg 1 esimese lause järgi võib rahalise kohustuse täitmisega viivitamise

korral võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse

sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni.

45. Seega on hagejal õigus nõuda kostjalt nii intressi kui ka viivist.

46. Hageja

nõuab

intressi

Kokkuleppe

sõlmimise

ajast

27.08.2019

kuni

Kokkuleppejärgse raha tagastamise tähtpäevani 31.12.2019 kokku summas 856.85

eurot Kokkuleppes kokku lepitud intressimääraga 2% kuus. Kohus nõustub sellega –

see on kooskõlas VÕS sätetega ning kostjale isegi soodsam (seadus võimaldab intressi

nõuda raha saamisest, milleks käesoleval juhul on 30.04.2019, mis hageja tegi kostjale

raha ülekande.

47. Kohus leiab, et rahuldada tuleb ka hageja viivisenõue. Hageja nõuab viivist alates

Kokkuleppejärgsest raha tagastamise tähtpäevast 31.12.2019 kuni hagi esitamiseni

20.07.2020 kokku summas 349.65 eurot ja sealt edasi seadusjärgsest määras arvestatuna

põhivõla jäägilt kuni kohustuse kohase täitmiseni, kuid kokku mitte enam kui 7 138.55

eurot.

48. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et

taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud,

väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina

põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus

mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina

põhinõudest.

49. Kuna seadusjärgne viivisemäär on ajas muutuv suurus (VÕS § 113 lg 1 teise lause

kohaselt loetakse viivise määraks VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub

kaheksa protsenti aastas), siis ei saa kohus mõista kostjalt välja edasiulatuvat viivist

määras 8% aastas (isegi, kui see on kostjale soodsam, sest pooled ei ole konkreetses

viivisemääras kokku leppinud ja kostja pole sellele väitele vastu vaielnud).

50. Seega rahuldab kohus hagi põhivõla ja intressi ja hagi esitamise ajaks

sissenõutavaks muutunud viivise nõudes täielikult ja edasiulatuva viivise nõudes

osaliselt ehk kohus märgib viivisemääraks seadusjärgse viivisemäära (milleks on

poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav

viimane intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, millele lisandu 8% aastas).

51. Eeltoodud põhjustel rahuldab kohus hagi ülaltoodud ulatuses.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

52. Asja menetlenud kohtul tuleb kohtuotsuses märkida ka menetluskulude jaotus

menetlusosaliste vahel (TsMS § 173 lg 1).

53. TsMS § 162 lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Hagi rahuldamise tõttu tuleb menetluskulud jätta kostja kanda.

Kohtul puudub alus TsMS § 163 lg 2 kohaldamiseks, sest kohus rahuldab hagi mitte

kostja poolt pakutud kompromissi ulatuses vaid terves ulatuses. TsMS § 163 lg 2 näeb

aga ette, et menetluskulud võib jätta poolte endi kanda siis, kui hagi rahuldatakse

osaliselt ja sellesarnases ulatuses, nagu on kohtumenetluses kompromissina pakkunud

üks pool ja teine pool kompromissiga ei nõustunud. Praegusel juhul ei esine sellist

olukorda.

54. TsMS § 174 lg 1 ja § 177 lg 1 p 1 alusel määrab kohus kindlaks ma menetluskulude

rahalise suuruse.

2-20-10550

55. Hageja taotleb kostjalt hageja lepingulise esindaja kulu ja hagiavalduselt makstud

riigilõivu väljamõistmist. Hagejale osutati õigusabi tunnihinnaga 140,00 eurot +

käibemaks. Hageja menetluskulude nimekiri on alljärgnev:

-

Kliendi poolt edastatud täiendavate hagi aluseks olevate dokumentide

läbitöötamine, nõupidamine kliendiga 09.07.2020 1h 20m, kokku 186.67 eurot;

-

Hagiavalduse koostamine Otodoors OÜ vastu 10.07.2020 6h 10m, kokku 863.33

eurot;

-

Menetluskulude nimekirja koostamine 22.09.2020 15m, kokku 35 eurot.

Kokku on hageja menetluskulud lepingulise esindaja kasutamise eest 7h 45m ulatuses

1 085 eurot ja riigilõiv 550 eurot ehk 1 635 eurot.

56. Riigikohus on 27.05.2020 määruses nr 2-18-7550 (p 15) asunud seisukohale, et

muuhulgas on vajalikeks ja põhjendatud kuludeks menetluskulude nimekirja

koostamine ja kohtule esitamine. Seega arvestab kohus hüvitatavate menetluskulude

hulka ka menetluskulude nimekirja koostamise kulu.

57. TsMS § 176 lg 5 kohaselt on hageja kinnitanud, et kõik nimekirjas sisalduvad kulud

on kantud seoses tsiviilasja nr 2-20-10550 menetlusega.

58. TsMS §-le 174 lg 10 vastavalt on hageja kinnistanud, et menetluskulude nimekiri

on koostatud ilma käibemaksuta summades, sest hageja on käibemaksukohustuslane.

59. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, siis vastavalt TsMS § 175

lg-le 1 mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on

menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja sama seadustiku §-s 218

sätestatu kohaselt.

60. Hagejat esindas lepinguline esindaja. Menetluskulude hüvitamist nõuab hageja lepingulise

esindaja töö ning riigilõivu eest. Vandeadvokaadi õigusabikulud on põhimõtteliselt

hüvitatavad.

61. Hagejat esindanud vandeadvokaadi tasumäär on maakohtus 140 eurot (käibemaksuta).

Tunnihinna põhjendatust ja vajalikkust tuleb hinnata iga kohtuasja raames eraldiseisvalt (vt

Riigikohtu 11.02.2015 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-115-14 p 14.). Hageja esindaja tasumäär

vastab kohtupraktikas mõistlikuks peetud tasemele. Kohus leiab, et hageja esindaja tasumäär

vastab asja sisule ja keerukusele ning sellist tasumääras saab Eesti õigusteenuse turu keskmist

hinda ja Riigikohtu senist praktikat arvestades pidada mõistlikuks.

62. Hageja taotleb menetluskulude väljamõistmist ilma käibemaksuta. Seega arvestab

kohus hüvitatavate menetluskulude summa kindlaksmääramisel õigusabikulu summa

ilma käibemaksuta.

63. Hagita menetluses lahendatavas asjas rakendab kohus TsMS § 477 lg 7 kohaselt

uurimispõhimõtet, st kontrollib avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul,

kui sellele ei ole esitatud vastuväiteid. Seejuures ei ole kohus TsMS § 477 lg 5 järgi seotud

menetlusosaliste esitatud asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele (Riigikohtu

03.06.2013 määrus kohtuasjas nr 3-2-1-65-13 p 14). Kohus selgitab, et vastaspoolelt

menetluskulude väljamõistmise aluseks ei ole mitte esitatud arved, vaid õigusabikulude

põhjendatus ja vajalikkus.

64. Kohus, kontrollinud hageja menetluskulude nimekirjas märgitud kõigi õigusabitoimingute

põhjendatust ja vajalikkust, leiab, et menetluskulude nimekirjas toodud toimingud ja kulud on

2-20-10550

märgitud ulatuses põhjendatud ja vajalikud. Kulude koosseis on kooskõlas tsiviilasja käigu ja

materjalidega ja nendest ei nähtu, et õigusabi osutaja oleks kulutanud aega põhjendamatult.

65. Hageja on hagilt tasunud riigilõivu 550 eurot. Riigilõiv on kohtukulu (TsMS § 138 ja §

139), mis tuleb kostjal hagejale hüvitada. Riigilõivu väljamõistmine vastaspoolelt on

põhjendatud, kuivõrd hagi võeti menetlusse ning rahuldati – tegemist on vältimatu kuluga.

Eelpooltoodust lähtuvalt tuleb kostjal hagejale hüvitada avalduselt tasutud riigilõiv 550 eurot.

66. Kohus rahuldab hageja avalduse menetluskulude kindlaksmääramiseks ja määrab hageja

vajalike ja põhjendatud menetluskulude rahaliseks suuruseks eelneva põhjal 1 635 eurot (550

eurot riigilõiv, 1 085 eurot lepingulise esindaja tasu 7 tunni ja 45 minuti eest tasumääraga 140

eurot tunnis).

67. Kohus märgib vastavalt hageja taotlusele, et kostjal tuleb tasuda menetluskuludelt viivist

(TsMS § 177 lg 4).

Kohtu täiendavad selgitused

68. Kohus selgitab, et TsMS § 178 lg-te 1,2 ja 4 kohaselt saab menetluskulude jaotust

ja nende suurust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus ja suurus kindlaks määrati. Menetluskulude kindlaksmääramise

peale võib edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid

kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 200 eurot.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

/allkirjastatud digitaalselt/

Helina Luksepp

kohtunik