2-21-3787/10 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Meeli Kaur, Vallo Kariler ja Margo Klaar

Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2021, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-3787

Tsiviilasi

Kohtutäitur Kaire Põltsi avaldus

saada luba

enampakkumise

jätkamiseks

ja

läbiviimiseks

täiteasjas nr 025/2020/3797

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 19. märtsi 2021. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

OÜ Liivi Kütus määruskaebus

Menetlusosalised

ja

nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja kohtutäitur Kaire Põlts

Puudutatud isik I (sissenõudja) OÜ Liivi Kütus

(registrikood

11063096),

lepinguline

esindaja

vandeadvokaat Rainer Kuulme

Puudutatud isik II (võlgnik) Aktsiaselts Temptrans

(pankrotis) (registrikood 10035301) pankrotihaldur

Oliver Ennok

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu OÜ Liivi Kütus 2. aprillil 2021 esitatud dokumentaalne tõend

(Aktsiaseltsi Temptrans (pankrotis) võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokoll).

2. Tühistada Harju Maakohtu 19. märtsi 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-21-3787 osas,

milles maakohus jättis avalduse rahuldamata (maakohtu määruse resolutsiooni p 1).

Teha selles osas uus määrus, millega rahuldada avaldus ja anda kohtutäitur Kaire

Põltsile luba viia enampakkumine läbi sõltumata pankroti väljakuulutamisest

vastavalt kohtumääruse tervikresolutsiooni sõnastuses märgitule. Menetluskulude

jaotuse osas jääb maakohtu määrus muutmata (maakohtu määruse resolutsiooni p

2).

3. Rahuldada OÜ Liivi Kütus määruskaebus osaliselt.

4. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

4.1. Rahuldada kohtutäitur Kaire Põltsi avaldus.

4.2. Lubada kohtutäitur Kaire Põltsil jätkata ja läbi viia enampakkumine

täiteasjas nr 025/2020/3797 täitemenetluse seadustiku § 511 lg 1 alusel

järgmise Aktsiaselts Temptrans (pankrotis) vara osas: MERCEDES-BENZ

SPRINTER 516 CDI (registreerimismärk 931 BML); MERCEDES-BENZ

SPRINTER 516 CDI (registreerimismärk 512 BNC); MERCEDES-BENZ

EVOBUS O 315 CDI (registreerimismärk 786 BLP); MERCEDES-BENZ

SPRINTER 516 CDI (registreerimismärk 611 BKT).

4.3. Lubada tervikresolutsiooni p-s 4.2 nimetatud vara enampakkumisel müügi

korral korraldada kohtutäitur Kaire Põltsil tulemi jaotamine vastavalt

2 (6)

täitemenetluse

seadustiku § 511

lg-s 2

ja

pankrotiseaduse § 17

lg-s 4

sätestatule.

4.4. Jätta maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste endi

kanda. Kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

5. Jätta OÜ Liivi Kütus taotlus määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõivu

tagastamiseks rahuldamata.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda kautsjon. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või kautsjoni tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Kohtutäitur Kaire Põlts (avaldaja, kohtutäitur) esitas 10. märtsil 2021 Harju Maakohtule

avalduse, milles palus lubada kohtutäituril jätkata ja läbi viia enampakkumine täiteasjas nr

025/2020/3797 täitemenetluse seadustiku (TMS) § 511 alusel järgmise Aktsiaseltsi Temptrans

(pankrotis)

(võlgnik)

vara

suhtes:

MERCEDES-BENZ

SPRINTER

516 CDI

(registreerimismärk 931 BML), MERCEDES-BENZ SPRINTER 516 CDI (registreerimismärk

512 BNC), MERCEDES-BENZ EVOBUS O 315 CDI (registreerimismärk 786 BLP),

MERCEDES-BENZ SPRINTER 516 CDI (registreerimismärk 611 BKT) (koos sõidukid,

vara). Samuti palus kohtutäitur lubada vara enampakkumisel müügi korral korraldada tulemi

jaotamine vastavalt TMS § 511 lg-s 2 ja pankrotiseaduse (PankrS) § 17 lg-s 4 sätestatule.

Avalduse kohaselt on kohtumääruse, mille kohaselt on võlgnik kohustatud OÜ-le Liivi Kütus

(sissenõudja)

tasuma

võlgnevuse,

täitmiseks

alustatud

täitemenetlus

täiteasjas

nr 025/2020/3797. Kohtutäitur arestis 30. novembril 2020 vara. Arestimise akti toimetas

kohtutäitur võlgnikule kätte 19. jaanuaril 2021. 27. jaanuaril 2021 kuulutas kohtutäitur välja

avaliku elektroonilise enampakkumise. Enampakkumisele registreerus osaleja, kes tegi

pakkumised alghinna ulatuses, kuid parima pakkumise tegija ei tasunud ostuhinda, mistõttu

enampakkumine nurjus 25. veebruaril 2021. 19. veebruaril 2021 saabus kohtutäiturile teade

võlgniku pankrotihaldur Oliver Ennokilt pankrotimenetluse algatamise avalduse menetlusse

võtmise ja ajutise halduri nimetamise kohta. 25. veebruaril 2021 lubati kohtutäituril tsiviilasjas

nr 2-21-2857 tehtud kohtumäärusega jätkata ja läbi viia enampakkumist. 3. märtsil 2021

kuulutati välja võlgniku pankrot. Kohtumäärus selle kohta saadeti kohtutäituri e-posti aadressile

5. märtsil 2021, mis aga sai kohtutäiturile teatavaks pärast 5. märtsi 2021. a täitetoimingute

tegemist. 5. märtsil 2021 koostas kohtutäitur vara allahindamise akti ning koostas ja edastas

menetlusosalistele uue vara enampakkumise teate.

2. Sissenõudja toetas avaldust ja palus selle rahuldada.

3. Pankrotihaldur vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Pankroti

väljakuulutamisega täitemenetlus lõpeb ja pankrotivara valitseb ainult pankrotihaldur.

Enampakkumine lõppes nurjumisega ja uue enampakkumise korraldamiseks puudub seaduslik

alus. Vara müük on ka keelatud enne võlausaldajate esimest üldkoosolekut ja ettevõtte tegevuse

3 (6)

jätkamise osas otsuse tegemist. Seadusandja eesmärk võis olla PankrS § 17 lg-ga 4 ja TMS §-

ga 511 reguleerida, et igakordne võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamine ei takistaks juba

poolelioleva enampakkumise läbiviimist, kuid pärast pankroti väljakuulutamist ja pankrotivara

moodustamist ei saa tekkida olukorda, kus osa vara müüb pankrotihaldur ja osa kohtutäitur.

Esimese astme kohtu määrus

4. Harju Maakohus jättis 19. märtsi 2021. a määrusega (vaidlustatud määrus) avalduse

rahuldamata ja menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt lõppes täitemenetlus pankroti väljakuulutamisel

3. märtsil 2021. Oluline on pankroti väljakuulutamise aeg, mitte see, millal kohtutäitur pankroti

väljakuulutamisest teadlikuks sai. TMS § 511 on mõeldud erandina juhtudeks, mil

enampakkumine on enne pankroti väljakuulutamist alanud. Praegusel juhul lõppes

enampakkumine 25. veebruaril 2021 nurjumisega ja pankrot kuulutati välja 3. märtsil 2021.

Kohtutäitur korraldas uue enampakkumise 5. märtsil 2021, s.o pärast pankroti väljakuulutamist.

Alates 3. märtsist 2021 on võlgnikule kuuluv vara pankrotivara ja vara valitsemise õigus on

ainult pankrotihalduril (PankrS § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 36). Võlgniku võlausaldajate

üldkoosolek toimub 24. märtsil 2021 ja ei ole selge, kas ettevõtte tegevust jätkatakse või mitte.

Vara müük enne vastava otsuse tegemist on seadusega keelatud (PankrS § 133 lg 1, § 78 lg 2).

Menetluskulud tuleb jätta menetlusosaliste endi kanda, kuna kohus ei tee lahendit kellegi

huvides ega kahjuks ja see on praegusel juhul mõistlik.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Sissenõudja esitas määruskaebuse, milles palus maakohtu määruse tühistada ning teha uue

määruse, millega rahuldada avaldus ja jätta menetluskulud võlgniku kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei nähtu maakohtu määrusest kaalutlusi, miks ei saa avaldust

rahuldada, mh arvestamist sellega, et see võimaldab kokkuhoidu nii ajaliselt kui ka rahaliselt.

TMS § 511 lg 1 kohaselt ei ole välistatud kohtutäiturile loa andmine ka juhul, kui üks

enampakkumine on nurjunud ja pärast seda on välja kuulutatud võlgniku pankrot. Vara osas on

tehtud ressursimahukaid toiminguid, mida ei ole mõistlik pankrotimenetluses uuesti läbi viia.

Ei esine ka asjaolusid, mis annaksid aluse järeldada, et asja realiseerimisega ei ole mõistlik

jätkata. Võlgniku võlausaldajate esimesel üldkoosolekul otsustati lõpetada võlgniku tegevus,

seega ei takista vara müüki ka PankrS § 133 lg 1.

6. Kohtutäitur toetas määruskaebust ja palus selle rahuldada.

7. Pankrotihaldur vaidles määruskaebusele vastu, palus jätta selle läbi vaatamata või

rahuldamata ja maakohtu määruse muutmata. Pankrotihalduri arvates puudub sissenõudjal

kaebeõigus, sest sissenõudja on pankroti väljakuulutamise järel tavapärane võlausaldaja ning

tema

õigused

sissenõudjana

lõpevad

koos

täitemenetluse

lõppemisega

pankroti

väljakuulutamisel. Muus osas kordas pankrotihaldur maakohtus märgitut.

8. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 663 lg 5 alusel lahendamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel tühistada osas, milles maakohus jättis avalduse rahuldamata.

Kolleegium saab teha uue määruse, millega rahuldab avalduse, lubab kohtutäituril jätkata ja

läbi viia enampakkumist täiteasjas nr 025/2020/3797 TMS § 511 lg 1 alusel võlgniku vara osas

ning lubab vara enampakkumisel müügi korral korraldada kohtutäituril tulemi jaotamine

vastavalt TMS § 511 lg-s 2 ja PankrS § 17 lg-s 4 sätestatule. Menetluskulude jaotuse osas jääb

maakohtu määrus muutmata. Määruskaebus rahuldatakse osaliselt.

4 (6)

Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu määruse resolutsiooni, märgib ringkonnakohus

vaidlustatud määruse resolutsiooni tervikliku sõnastuse TsMS § 654 lg 2² (koosmõjus

TsMS §-ga 659) alusel.

10. TsMS § 662 lg 3 järgi võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid ja

tõendeid. Sissenõudja on koos 2. aprilli 2021. a määruskaebusega esitanud dokumentaalse

tõendina võlgniku võlausaldajate esimese üldkoosoleku protokolli. Arvestades asja sisu on

sissenõudja esitatud dokumentaalne tõend asjakohane ja tuleb võtta asja juurde (TsMS § 238

lg 1).

11. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole alust jätta sissenõudja määruskaebust TsMS § 664 lg 2

alusel läbi vaatamata. Kolleegium ei nõustu pankrotihalduri käsitlusega, et sissenõudjal puudub

kaebeõigus, sest sissenõudja on pankroti väljakuulutamise järel tavapärane võlausaldaja, kelle

eriõigused lõppesid pankroti väljakuulutamisel.

11.1. TsMS § 660 lg 3 esimese lause järgi võib maakohtu menetlust lõpetava määruse peale

hagita menetluses esitada määruskaebuse isik, kelle õigust on määrusega kitsendatud.

Kolleegium möönab, et kuivõrd seadusandja on jätnud määratlemata, kes on TMS § 511 lg 1

kohase avalduse menetlemisel puudutatud isikuteks, siis ei ole menetlusosaliste ring üheselt

selge. Kolleegiumi arvates tuleb siiski asuda seisukohale, et sissenõudjal on praeguses asjas

kaebeõigus. TsMS § 198 lg 3 esimese lause kohaselt kaasab hagita menetluse osalised kohus

omal algatusel. Kohtul tuleb menetlusosalistena kaasata kõik isikud, kelle õiguste kitsendamine

on menetluse eset arvestades võimalik. Maakohus leidis, et asjas tehtav lõpplahend puudutab

mh sissenõudja õigusi, mistõttu kaasas ta sissenõudja puudutatud isikuna menetlusse (tl 144

pöördel).

11.2. Kolleegium leiab, et kohtutäituri avalduse rahuldamata jätmine puudutab sissenõudja

õigusi.

TMS §-ga 511

reguleeritakse

täitemenetluse

jätkamist

sõltumata

pankroti

väljakuulutamisest. Täitemenetlus, mille jätkamise üle praeguses asjas otsustatakse, on

alustatud sissenõudja avalduse alusel ja sissenõudja on täitemenetluse osaliseks. Avalduse

rahuldamata jätmine tähendab ühtlasi täitemenetluse lõpetamist ja võlgniku vara tema kasuks

seatud aresti alt vabastamist. Kuigi algatatud on võlgniku pankrotimenetlus ja võlgniku varast

saadu jagatakse võlausaldajatele laiali pankrotimenetluse reeglite kohaselt ka vara müügiga

jätkamisel täitemenetluses, siis ei välista see praeguse kohtumenetluse seotust sissenõudja

õigustega. Sissenõudja määruskaebusest nähtub, et tal on huvi, et tema kasuks seatud arest ei

lõpeks ja kohtutäitur viiks sõidukite realiseerimise lõpuni tema kasuks tehtud täitedokumendi

alusel algatatud täitemenetluses, saavutamaks aja ja kulude kokkuhoid.

11.3. Kolleegiumi järeldust toetab ka see, et mitmete teiste kohtutäituri avalduse alusel

algatatud hagita menetluste puhul on peetud puudutatud isikuteks nii võlgnikku kui ka

sissenõudjat. Näiteks võlgniku õiguste peatamise ja nende andmise keelamise puhul

TMS § 1772 järgi (vt nt Riigikohtu 20. detsembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-4751/34)

või loa saamise puhul võlgniku valduses olevatesse ruumidesse sisenemiseks TMS § 28 lg 2

alusel (vt nt Riigikohtu 3. oktoobri 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-107-12).

12. Menetlusosalised vaidlevad ringkonnakohtus jätkuvalt selle üle, kas TMS § 511 lg 1

kohaldamise eeldused on täidetud. Maakohus leidis, et ei ole alust lubada kohtutäituril

TMS § 511 lg 1 alusel täitemenetlust jätkata sõltumata võlgniku pankroti väljakuulutamisest.

Kolleegium maakohtu seisukohaga ei nõustu.

12.1. Maakohus viitab sellele, et alates 3. märtsist 2021, mil kuulutati välja võlgniku pankrot,

on võlgnikule kuuluv vara pankrotivara ja vara valitsemise õigus on ainult pankrotihalduril

(PankrS § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 36). Maakohus märgib õigesti, et reeglina ei ole võimalik

sundtäitmist võlgniku suhtes jätkata, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Samas leidis

seadusandja, et kui täitemenetlus on jõudnud teatud etappi, tuleks täitemenetluses vara müügiga

jätkata sõltumata pankroti väljakuulutamisest. Sellest ajendatuna on kohtul alates 1. veebruarist

5 (6)

2021 TMS § 511 lg 1 alusel õigus otsustada, et kohtutäitur võib enampakkumise läbi viia

sõltumata võlgniku pankroti väljakuulutamisest. Kolleegium nõustub sissenõudja etteheitega,

et maakohus jättis arvestamata nimetatud sätte menetlusökonoomilise eesmärgiga.

12.2. Maakohus tuvastas, et praegusel juhul lõppes enampakkumine 25. veebruaril 2021

nurjumisega ja pankrot kuulutati välja 3. märtsil 2021. Kolleegium ei nõustu maakohtu

seisukohaga, et enampakkumise nurjumine enne pankroti välja kuulutamist välistab TMS § 511

lg 1 kohaldamise. Kuigi pankrotihaldur on spekuleerinud, et seadusandja eesmärk võis olla

TMS §-ga 511 reguleerida, et igakordne võlgniku poolt pankrotiavalduse esitamine ei takistaks

juba poolelioleva enampakkumise läbiviimist, siis nähtub kõnealuse paragrahvi kehtestanud

eelnõu seletuskirjast, et muudatusega on soovitud saavutada nii ajalist kui ka rahalist

kokkuhoidu (pankrotiseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 195 SE seletuskiri,

lk-d 171–172).

Vaatamata sellele, et praegusel juhul enampakkumine nurjus ja korraldada tuleks

kordusenampakkumine, siis on kolleegiumi hinnangul põhjendatud vara realiseerimisega

täitemenetluses

jätkata. Kohtutäitur oli pankroti

väljakuulutamise hetkeks teinud

ressursimahukaid toiminguid, mida ei ole mõtet raisku lasta ja pankrotimenetluses uuesti läbi

viia. Kohtutäitur tõi esile, et on arestinud võlgniku nimele registreeritud neli sõidukit (tl 12–13

pöördel), mis asuvad tasulises valvega parklas. Samuti on ta toimetanud võlgnikule kätte

vallasvara arestimise akti (tl 15) ja korraldanud esimese avaliku elektroonilise enampakkumise

(tl 16–19 pöördel) ning on kinnitanud valmisolekut viivitamata kordusenampakkumine läbi

viia. Seega on kohtutäitur teinud vara müümiseks mitmeid toiminguid ja kulutusi.

Enampakkumise nurjumise korral jääb sissenõudja arestipandiõigus asjale püsima ja võimalik

on läbi viia kordusenampakkumine. Vara realiseerimise kulukaimaks osaks ongi peetud vara

arestimist, mistõttu ei oleks mõistlik neid toiminguid pankrotimenetluses uuesti tegema hakata

ja vara realiseerimist võiks jätkata täitemenetluses sõltumata võlgniku pankroti

väljakuulutamisest.

12.3. Maakohus tugines ka sellele, et võlgniku võlausaldajate üldkoosolek toimub 24. märtsil

2021, mistõttu ei ole veel selge, kas ettevõtte tegevust jätkatakse või mitte. PankrS § 133 lg 1

kohaselt võib pankrotivara müüki alustada pärast võlausaldajate esimest üldkoosolekut, kus

otsustatakse PankrS § 78 lg 2 järgi mh võlgniku ettevõtte tegevuse jätkamine. Määruskaebuses

esitatud asjaolusid ja lisatud tõendit arvestades ei ole maakohtu märgitu enam takistuseks

enampakkumise läbiviimiseks. Sissenõudja tõi esile, et võlgniku võlausaldajate esimesel

üldkoosolekul otsustati lõpetada võlgniku tegevus (tl 159). Kohtu ette ei ole toodud ka ühtegi

teist asjaolu, millest tulenevalt võiks leida, et sõltumata kohtutäituri tehtud toimingutest ei ole

erandina mõistlik jätkata asja realiseerimisega. Seega on kolleegiumi hinnangul vara

realiseerimisega jätkamine täitemenetluses põhjendatud.

13. Kohtutäitur on avalduses palunud kuulutada kohtulahend viivitamatult täidetavaks.

Kolleegium märgib, et tehtav määrus on seadusest tulenevalt viivitamata täidetav. TsMS § 478

lg 4 esimese lause järgi hakkab hagita menetluses tehtud määrus kehtima ja kuulub täitmisele

sõltumata jõustumisest viivitamata alates päevast, kui see tehakse teatavaks isikutele, kelle

kohta määrus vastavalt selle sisule on tehtud.

14. Maakohus jättis TsMS § 172 lg 1 alusel menetluskulud menetlusosaliste endi kanda.

Vaatamata maakohtu määruse tühistamisele jätab kolleegium menetluskulude jaotuse osas

maakohtu määruse muutmata. Sissenõudja on palunud jätta menetluskulud võlgniku kanda,

kuid ei ole oma sellekohast järeldust põhjendanud ning kolleegiumi hinnangul ei oleks see

asjaolusid arvestades ka õiglane.

15. TsMS § 696 lg 3 võimaldab esitada määruse peale määruskaebuse Riigikohtule.

Menetluskulude jaotus

6 (6)

16. Juhindudes

TsMS § 173

lg-st 1

märgib

kolleegium

ringkonnakohtus

kantud

menetluskulude jaotuse. Vaatamata määruskaebuse osalisele rahuldamisele tuleb kolleegiumi

hinnangul jätta ka ringkonnakohtu menetluses kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 teise

lause järgi menetlusosaliste endi kanda. Kolleegium nõustub maakohtuga, et kuivõrd praeguses

asjas ei ole võimalik kindlaks teha menetlusosalist, kelle kahjuks või kelle huvides lahend

tehakse, siis on selline menetluskulude jaotus õiglane. Menetluskulude jaotusest tulenevalt

puudub vajadus neid rahaliselt kindlaks määrata.

17. Sissenõudja on määruskaebuses palunud tagastada tasutud riigilõiv. TsMS § 150 lg 1 p 5

kohaselt tagastatakse tasutud riigilõiv määruskaebuse esitajale kaebuse rahuldamise korral, kui

menetluses ei osale teisi menetlusosalisi või kui kohus ei jäta riigilõivu mõne teise

menetlusosalise kanda. Seega on määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamise üheks

eelduseks mh kaebuse rahuldamine. Ringkonnakohus rahuldab määruskaebuse vaid osaliselt.

Erinevalt TsMS § 149 lg-st 4 ei näe TsMS § 150 lg 1 p 5 võimalust riigilõivu tagastamiseks

määruskaebuse osalise rahuldamise korral. Seega taotlus riigilõivu tagastamiseks tuleb jätta

rahuldamata.

18. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)