1-21-420/19 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht

21. mai 2021, Tartu (kirjalikus menetluses) Kriminaalasja number 1-21-420 Kohtukoosseis Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus Vaidlustatud kohtulahend Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 4. mai 2021. a määrus, millega jäeti rahuldamata Daniil Petrenko taotlus karistuse täitmisele pööramise edasi lükkamiseks Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Daniil Petrenko (ik 39104102719), määruskaebus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Tartu Maakohtu 4. mai 2021. a määrus osas, millega maakohus kohustas Daniil Petrenkot ilmuma karistuse kandmiseks Tartu Vanglasse 8. mail 2021. a.

2. Kohustada Daniil Petrenkot viivitamatult ilmuma Tartu Vanglasse karistuse kandmisele.

3. Ülejäänud osas jätta maakohtu määrus muutmata.

4. Määruskaebus jätta rahuldamata.

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu 20. jaanuari 2021. a otsusega mõisteti Daniil Petrenko süüdi KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 6 kuud vangistust. Mõistetud karistust suurendati Tartu Maakohtu

22. jaanuari 2020. a otsusega mõistetud kandmata 3 aasta pikkuse vangistuse võrra ja talle mõisteti liitkaristuseks 3 aastat ja 6 kuud vangistust. Sellest arvati maha eelvangistuses viibitud aeg ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõisteti talle 3 aastat 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Otsus jõustus 5. mail 2021.

2. Tartu Maakohus saatis 9. veebruaril 2021. a D. Petrenkole teatise, kohustades teda Tartu Vanglas karistust kandma asuma hiljemalt 8. märtsil 2021. a.

3. D. Petrenko esitas 12. veebruaril 2021. maakohtule taotluse vangistuse täitmisele pööramise edasi lükkamiseks.

4. Tartu Maakohtu 16. veebruari 2021. a määrusega D. Petrenko taotlus rahuldati ja vangistuse täitmisele pööramine lükati kahe kuu võrra edasi.

5. D. Petrenko kordas 3. mail 2021. a taotlust vangistuse täitmisele pööramise edasi lükkamiseks. Kokkuvõtvalt ei ole ta lõpule viinud igapäevaelu puudutavaid ümberkorraldusi ja ei saa seetõttu vangistust kandma asuda.

6. Tartu Maakohtu 4. mai 2021. a määrusega jäeti D. Petrenko taotlus rahuldamata ja teda kohustati ilmuma hiljemalt 8. maiks 2021. a Tartu Vanglasse karistuse kandmisele.

7. Maakohtu hinnangul ei muudaks edasised kaks kuud märgatavalt D. Petrenko majanduslikku olukorda. Kohus rahuldas tema varasema taotluse karistuse täitmisele pööramiseks seetõttu, et ta saaks aidata enda perekonnal kolida. Tänaseni ei ole nad väidetavalt leidnud endale uut üürikorterit ja on tegelenud koerale uue kodu leidmisega. Ei ole usutav, et ükski üürileandja ei ole huvitatud neile korteri välja üürimisest. Taotluses märgitud asjaolud ei ole niivõrd erakordsed, et annaksid alust teistkordseks vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamiseks. D. Petrenko asub kandma võrdlemisi pikaajalist vangistust, mille ajal peab tema perekond ennast iseseisvalt üleval pidama.

MÄÄRUSKAEBUS

8. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse süüdimõistetu D. Petrenko, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja karistuse täitmisele pööramise edasi lükkamist.

9. Maakohus ei võtnud arvesse globaalset pandeemiat ja seda, et see on mõjutanud eluasemete üüriturgu ja töövõimalusi. D. Petrenko elukaaslast, kellega tal on kolm alaealist last, ei peeta üürileandjate poolt maksejõuliseks üüriliseks. Üürileandjad arvavad, et lapsed lõhuvad korteri sisustust. Samuti ei ole enamike üürikorterite puhul lemmikloomad lubatud. Pandeemia tingimustes välditakse ka igasuguseid kontakte, mistõttu puuduvad võimalused üürileandjate ja maakleritega kohtumiseks. Nad proovisid leida esialgu eluruumi, seejärel otsiti uut kodu lemmikoomale. Neile jäi võrdlemisi lühikene aeg sobiva kodu otsinguks olukorras, kus neil puudub koer. Tema perekond ei ole endale uut kodu leidnud. Senise kolmetoalise korteri ülalpidamine käib tema perekonnale üle jõu. Ühtlasi ei jaksa tema elukaaslane viiendale korrusele tassida last ühes vankriga. Ühtlasi oleks tal nii kaua võimalik käia tööl ja teenida sissetulekut. Muuseas põeb tema elukaaslane hetkel külmetushaigust ja lastega tegelemine on tema õlul. Samalaadne olukord võib korduda ka tuleviku, näiteks siis, kui tema elukaaslane nakatub Covid-

19 viirusesse. Tema karistuse kandmisele asumine tooks hetkel raskeid tagajärgi tema perekonnale. Maakohtu määrus tuleb tühistada vähemalt osas, millega määrati kindlaks kuupäev, millal D. Petrenko peab vanglasse karistust kandma asuma. Maakohus ei saa enne määruse jõustumist kohustada teda vanglasse ilmuma. Täitmiseks kohustuslik on üksnes jõustunud kohtumäärus.

RINGKONNAKOHTU POOLT TUVASTATUD ASJAOLUD JA JÄRELDUSED

10. Maakohus on õigustatult leidnud, et vangistuse edasi lükkamise aluseid KrMS § 415 lg 3 tähenduses ei esine.

11. Lugemaks põhjendatuks KrMS § 415 lg 3 alusel vangistuse täitmise edasi lükkamise süüdimõistetu ja tema perekonna majandusliku olukorra tõttu, peavad vangistusest tulenevad tagajärjed osutama oluliselt konkreetsematele tagajärgedele, kui kaebuses märgitud. Ühtlasi on olukord, kus vangistusega võivad kaasneda negatiivsed majanduslikud tagajärjed süüdimõistetu perekonnale, pigem tüüpiline, kui erandlik juhtum. On ilmne, et D. Petrenko sissetuleku kaotus võib tema perekonnale negatiivselt mõjuda, kuid D. Petrenko ja tema perekond on juba käesoleva aasta algusest olnud teadlikud, et D. Petrenko asub vangistuses karistust kandma. Seega on nad tegelikkuses saanud juba jaanuarist alates teha vastavaid korrektuure selleks, et pehmendada D.

Petrenko perekonnast eemalolekut. Ühtlasi ei ole vähimalgi määral usutav, et neil ei ole seni ajani õnnestunud endale elukohta leida. Covid-19-ga seotud pandeemia on küll aeglustanud ühiskonna toimimist, kuid see ei ole seda täielikult seisma pannud.

12. D. Petrenko poolt teenitav töötasu, mida ta läbi vangistuse edasilükkamise täiendavalt teeniks, ei suudaks tema perekonna olukorda oluliselt parandada. Selleks, et perekonna majanduslik toimetulek oluliselt paraneks, tuleks vangitus ilmselt edasi lükata oluliselt pikemaks tähtajaks, mida seadus aga ette ei näe. Kindlasti ei oleks aga seadusega kooskõlas see, kui süüdimõistetu hakkaks iga paari kuu tagant taotlema vangistuse täitmise uut edasilükkamist, viidates iga kord oma perekonnal tekkida võivatele raskustele. Selliselt ei olekski võimalik D. Petrenkol kunagi karistust kandma asuda. Eeltoodud põhjustel nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohaga, et

D. Petrenko poolt avaldatu ei anna alust KrMS § 415 lg 3 alusel tema vangistuse täitmisele pööramise edasi lükkamiseks.

13. Ühtlasi ei vasta tõele kaebuses märgitu nagu lükkaks määruskaebemenetlus edasi D. Petrenko kohustuse vanglasse minna, sest „tegemist ei ole veel jõustunud lahendiga“. See on tegelikkuses ka seaduse tasandil välistatud. KrMS § 414 lg 4 kohaselt ei peata taotluse esitamine vangistuse täitmise edasilükkamiseks vangistuse täitmisele pööramist. KrMS § 414 lg 1 kohaselt saadetakse süüdimõistetule vangistuse täitmisele pööramise kohta teatis. Kui süüdimõistetu ei ilmu teatisel märgitul ajal vanglasse, edastab vangla tema kohta sundtoomise teatise politseile (KrMS § 414 lg 3).

14. Nõustuda ei saa õiguskirjanduses väljendatud seisukohaga, et KrMS § 414 lg 4 eesmärgiks on saata kohtu poolt süüdimõistetule vangistuse algusaja teatis ka siis, kui viimane on taotlenud vangistuse algusaja edasi lükkamist (Pikamäe – KrMS. Kommentaar. § 414/6). Täitmisele pööramine tähendab KrMS § 414 lg 3 alusel süüdimõistetu reaalset vanglasse viimist (mitte üksnes teatise saatmist). Lisaks ei arvesta viidatud seisukoht sellega, et süüdimõistetud ei esita üldjuhul pikendamistaotlusi enne, kui kohus on neile teatanud vanglasse minemise kuupäeva – taotlused esitatakse pärast selle kuupäeva teada saamist. Seega muutuks KrMS § 414 lg 4 kriminaalmenetluse seadustiku kommentaaris esitatud tõlgendust järgides (suuresti) sisutühjaks.

15. Ühtlasi tähendab eelmärgitu seda, et edasilükkamistaotluse esitamine ei võta vanglalt ära KrMS §

414 lg 3 järgset kohustust teatada süüdimõistetu ilmumata jäämisest politseid ega politseilt KrMS §-st 139 tulenevat kohustust viia kurjategija sundkorras vanglasse. Samuti tuleneb ülal öeldust, et vangla peakski nüüd tegema viivitamata politseile D. Petrenko vanglasse sundtoomise taotluse ja politsei peaks D. Petrenko sellest taotlusest lähtuvalt vanglasse viima. Sellest lähtuvalt tuleb määrus saata ka Tartu Vanglale (vt ka Tartu Ringkonnakohtu 11. veebruari 2020. a määrus asjas nr 1-18-4540 ja 10. detsembri 2020. a määrus asjas nr 1-20-5974).

16. Leides, et vangistuse alguse edasi lükkamiseks alust ei ole, ei oleks maakohus tohtinud määrata

D. Petrenkole vanglasse ilmumiseks täiendavat tähtaega (8. mai 2021), vaid nagu öeldud, taotluse rahuldamata jätmisel on D. Petrenko kohustatud viivitamatult Tartu Vanglasse karistuse kandmisele ilmuma. Seega D. Petrenko vastuväiteid karistuse kandmisele asumise tähtaja märkimise osas on küll õigustatud, kuid mitte sellistel motiividel nagu ta ise leiab.

17. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, tühistab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 4. mai 2021. a määruse osaliselt ja jätab määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aarne Sarjas, Erkki Hirsnik, Tiit Lõhmus