4-21-296/23 · Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja viis

21. mai 2021, Tartu (kirjalik menetlus) Väärteoasja number 4-21-296 (2317,18,003925) Kohtukoosseis Maarika Kuusk Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu (Tartu kohtumaja) 21. aprilli 2021. a määrus, millega M.F-ile

Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri 31. mai 2018. a otsusega väärteoasjas nr 2317,18,003925 mõistetud rahatrahv asendati arestiga Määruskaebuse esitaja M.F (isikukood: XXX)

RESOLUTSIOON

Tartu Maakohtu 21. aprilli 2021. a määrus jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord: Käesoleva määruse peale saab esitada kirjaliku määruskaebuse süüdlase advokaadist kaitsja ning Politseija Piirivalveamet. Määruskaebus tuleb esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai käesolevast kohtumäärusest teada või pidi sellest teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Politseija Piirivalveameti (PPA) Põhja prefektuuri 31. mai 2018. a otsusega väärteoasjas nr 2317,18,003925 määrati M.F-ile ÜTS § 85 lg 3 järgi karistuseks rahatrahv 50 trahviühikut ehk 200 eurot, mis tuli ära tasuda hiljemalt 27. novembril 2018. a. Otsus jõustus 16. juunil 2018. a.

2. M.F rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud. Otsus pöörati selle sissenõudes sundtäitmisele kohtutäituri kaudu.

3. 8. aprillil 2020. a teavitas kohtutäitur sissenõudjat rahatrahvi täitmise võimatusest. Võlgnik ei oma registrites registreerimisele kuuluvat ja/või materiaalset väärtust omavat vara. Kohtutäituri andmeil puudub võlgnikul sissetulek ning vallasvara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata. Võlgnikule kuuluvad arvelduskontod on arestitud, kuid neil puuduvad rahalised vahendid.

4. 20. jaanuaril 2021. a esitas sissenõudja kohtule taotluse M.F-ile asenduskaristuse kohaldamiseks.

MAAKOHTU SEISUKOHT

5. Tartu Maakohus rahuldas Politseija Piirivalveameti Põhja prefektuuri taotluse ja asendas M.F-ile kohtuvälise menetleja 31. mai 2018. a otsusega määratud rahatrahvi 50 trahviühikut 5- päevase arestiga. Asendusarest pööratakse täitmisele pärast M.F-i vabanemist Harju Maakohtu

17. septembri 2019.a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud ja Pärnu Maakohtu 13. aprilli 2021. a määrusega täitmisele pööratud karistuse kandmise lõppemist.

6. Kohus märkis, et M.F oli väärteootsusest, sellega määratud rahatrahvist ja vabatahtliku tasumise tähtajast teadlik alates otsuse tegemisest, s.o 31. maist 2018. a. Sellest hoolimata ta rahatrahvi vabatahtlikult ära ei tasunud ning see pöörati sundtäitmisele. M.F ei ole seega enam kui 2 aasta jooksul üldse rahatrahvi tasuma asunudki. Teadaolevalt puudub tal ka vara, millele saaks sissenõuet pöörata. Puudub alus arvata, et M.F oleks võimeline nõudesumma koheselt ära tasuma.

7. M.F kinnitas istungil rahatrahvi tasumata jätmist võimaluse puudumise tõttu. Kinnipidamisasutuses viibimise tõttu ei ole trahvi kohene tasumine ka võimalik. M.F sooviks teha üldkasulikku tööd, sest tahab olla suvel vabaduses. Sel viisil tooks ta rohkem kasu kui aresti kandes. Varem talle määratud üldkasulik töö jäi osaliselt tegemata.

8. Kohus asendas rahatrahvi arestiga, sest M.F-ile varasemalt määratud üldkasuliku töö tegemine nii kriminaalkui väärteomenetluses on korduvalt luhtunud. Samuti ei täitnud ta vabaduses katseaja tingimusi. Hetkel kannab M.F Harju Maakohtu 17. septembri 2019. a otsusega kriminaalasjas nr 1-19-5508 mõistetud karistust (2 kuud 4 päeva vangistust), mis pöörati täitmisele Pärnu Maakohtu

13. aprilli 2021. a määrusega. Karistuse algusajaks on 12. aprill 2021. a.

MÄÄRUSKAEBUS

9. M.F palub asendada rahatrahv üldkasuliku tööga. Ta usub, et saab töötunnid tehtud. Trahvide maksmata jätmise põhjuseks on 2017. a elatud sõltlaseelu ja 2 aasta 4 kuu pikkuse vanglakaristuse kandmine. Varsti M.F vabaneb ning suudab trahvid ära tasuda. M.F-i abikaasa sünnitab

18. või 19. juunil ning ta ei taha olla sel ajal arestimajas.

10. M.F soovib ka kohtualluvuse muutmist ja asja arutamiseks andmist Harju Maakohtule. Asenduskaristuse arutamise ajal viibis ta Tartu Vanglas. 13. aprillil aga toimus Paide kohtumajas

M.F-i erakorralise ettekande arutamine, samal päeval arutati videosilla vahendusel asenduskaristusi. Sel ajal viibis M.F aga juba Tallinna Vanglas, mistõttu oleks asenduskaristuse arutamine pidanud toimuma piirkonnakohtus, s.o Harju Maakohtus.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

11. Maakohus on ringkonnakohtu hinnangul nõuetekohaselt tuvastanud, et M.F on rahatrahv

50 trahviühikut tasumata täies ulatuses ja vara, millele sissenõuet pöörata, tal ei ole. Seega on menetlusalusele isikule mõistetud rahatrahvi arestiga või üldkasuliku tööga asendamise alused vastavalt KarS § 72 lg-le 2 ja VTMS § 211 lg-le 1 täidetud. M.F ei ole vaidlustanud seda, et tal on rahatrahv tasumata ning tal ei ole võimalik praegusel ajal rahatrahvi ka tasuda.

12. Vaatamata M.F-i selgitustele, ei pea ringkonnakohus põhjendatuks kohaldada talle üldkasulikku tööd. Nagu maakohus juba tuvastas, võib üldkasuliku töö tegemine kujuneda problemaatiliseks. M.F-i varasem üldkasuliku töö tegemine on korduvalt ebaõnnestunud ning tema viimane karistus pöörati täitmisele katseaja tingimuste rikkumise tõttu. Kuna M.F on varem näidanud end ebausaldusväärsest küljest, oleks üldkasuliku töö tegemine ilmselt problemaatiline või määratud luhtuma.

13. Politseija Piirivalveamet esitas Tartu Maakohtule taotluse M.F-ile asenduskaristuse määramiseks ajal, mil ta viibis Tartu Vanglas, kuhu edastati ka istungi kutse. Väärteomenetluses kohtuvälise menetleja määratud rahatrahvi asendamise taotlus tuleb lahendada süüdlase elukohajärgses maakohtus. Seega tagati M.F-i õigus kohtualluvusele. Kohtuinfosüsteemist nähtuvalt lükati M.F-i istungit korduvalt edasi: 2. märtsil 2021. a lükati istung edasi seoses M.F-i võimaliku haigestumisega ja 13. aprillil 2021. a kuni on kättesaadav määrus karistuse täitmisele pööramise kohta. 21. aprillil 2021. a, s.o maakohtu kolmanda istungi ajaks oli M.F viidud Tallinna Vanglasse, kust ta osales istungil videoühenduse vahendusel. Nimetatud asjaolu tõttu ei pidanud aga maakohus selles menetlusetapis saatma PPA taotlust lahendamiseks Harju Maakohtule. Vastavalt VTMS § 14 lg-le 2 kontrollib kohus väärteoasja kohtualluvust kohtulikku arutamist ette valmistades. Praegusel juhul maakohus nii ka toimis: kuna M.F asus taotluse esitamise ajal Tartu Vanglas, siis allus taotlus asenduskaristuse määramiseks Tartu Maakohtule. Isiku elukoha muutus asja arutamise käigus ei tingi kohtualluvuse muutmist menetluse kestel. Näiteks ei ole välistatud, et isik menetluse kestel korduvalt elukohta muudab. Kui see tooks igakordselt kaasa kohtualluvuse muutmise, pikendaks see tarbetult asja menetlemist, viiks ebamõistlike viivitusteni ning tooks kaasa võimalikud kohtumenetluse kuritarvitused.

14. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes VTMS § 147 lg 1 p-st 1, §-st 194 ja § 196 lg-st 2 jätab ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja M.F-i määruskaebuse rahuldamata.

(allkirjastatud digitaalselt)