3-21-69/39 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

21.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-69

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla 19.11.2020 käskkirja nr 5-

2/20/745 tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – XX

Vastustaja –Tallinna Vangla

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.04.2021 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.04.2021 määruse

resolutsiooni p 6 peale haldusasjas nr 3-21-69.

2. Jätta rahuldamata XX taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks kohtuistungil.

3. Jätta rahuldamata XX riigi õigusabi taotlus esindamiseks määruskaebemenetluses.

4. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.04.2021 määruse

resolutsiooni p 6 muutmata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse resolutsiooni p 3 peale on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 119 lg 1).

Muus osas ei ole määrus edasikaevatav.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna

Vangla

määras

19.11.2020

käskkirjaga

nr

5-2/20/745

XX-le

distsiplinaarkaristusena kartserisse paigutamise kaheks ööpäevaks selle eest, et ta rikkus

vangistusseaduse § 67 lg-s 4 sätestatud kohustust.

2. XX esitas käskkirja peale vaide, mille Tallinna Vangla jättis 14.12.2020 vaideotsusega nr 5-

15/20/418-2 rahuldamata.

3. XX esitas Tallinna Halduskohtule 12.01.2021 kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi

tühistada Tallinna Vangla 19.11.2020 käskkiri. Kaebaja palus saata talle vastus vene keeles.

4. Tallinna Halduskohus rahuldas 04.02.2021 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse ning

vabastas ta tõlkimise kulude kandmisest. Halduskohus märkis, et kaebaja valdab vene keelt

ning tal puudub raha, et ise tõlketeenuse eest tasuda.

3-21-69

2(3)

5. Tallinna Halduskohus võttis 21.04.2021 määrusega haldusasja materjalide juurde

haldusasjas nr 3-21-436 esitatud Tallinna Vangla 29.03.2021 vastuse koos lisadega

(resolutsiooni p 5), tühistas 04.02.2021 määrusega antud menetlusabi HKMS § 117 lg 1 p 1

alusel (resolutsiooni p 6) ning kohustas kaebajat esitama 30.03.2021 avaldus eesti keeles,

hoiatades, et vastasel juhul seda toimikusse ei võeta ning see tagastatakse (resolutsiooni p 7).

Kaebaja suhtluskeel on kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste

andmekogu andmetel eesti keel ja vene keel. Kaebaja kandis aastatel 2003–2007

vanglakaristust Ämari Vanglas ning omandas aastatel 2005–2006 keskhariduse Keila

Ühisgümnaasiumis, kus õppetöö toimus eesti keeles. Sealjuures lõpetas kaebaja 11. ja 12. klassi

kiituskirjaga. Kaebaja suhtleb vanglaametnikega suuliselt ka eesti keeles ning on esitanud

varem kirjalikke pöördumisi eesti keeles. Seega valdab kaebaja piisaval määral eesti keelt, mis

tähendab omakorda, et ta on oma keeleoskuse kohta esitanud valeandmeid. Edaspidi tuleb

kaebajal esitada avaldused eesti keeles, vastasel juhul need tagastatakse.

6. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 29.04.2021 määruskaebuse halduskohtu 21.04.2021

määruse resolutsiooni p 6 tühistamiseks. Kaebaja palub algatada kriminaalasi ja viia läbi

uurimine, sest tema andmeid on võltsitud. Aastatel 2005–2007 õppis ta vene keeles. Tema eesti

keele oskus on tagasihoidlik. Vahet tuleb teha, kas kaebaja küsib vanglaametnikult seepi või

peab lugema keeruliselt sõnastatud dokumente. Vangla ei võimalda eesti keele kursuseid ega

õppematerjale. Kaebaja palub kohustada vanglat avama talle domeenis www.vangla.ee e-posti

aadress, võimaldama tõlkeprogrammi vene-eesti suunal ning maksma hüvitist. Kaebaja palub

anda talle riigi õigusabi, et esindajaga koos istungil osaleda.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Kaebaja eesmärk on, et talle tõlgitaks kohtulahendid vene keelde. Asjakohane on seega

määruskaebuses esitatud taotlus tühistada halduskohtu 21.04.2021 määruse resolutsiooni p 6.

Määruskaebuses on esitatud ka taotlus kohustada vanglat andma talle e-posti aadress,

võimaldama tõlkeprogrammi kasutamist ja maksma idee eest hüvitist. Halduskohus ei ole

21.04.2021 määruses nende taotluste osas seisukohta võtnud, mistõttu jätab ringkonnakohus

need taotlused tähelepanuta. Ringkonnakohus võtab seega HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse

määruskaebuse halduskohtu 21.04.2021 määruse resolutsiooni p 6 peale. Määruskaebuse

esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1), määruskaebus on

tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205 sätestatud nõuetele.

Määruskaebuse esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p-

d 9 ja 10). Määruskaebuse lahendab üks ringkonnakohtunik (HKMS § 210 lg 1).

8. Kaebaja on märkinud, et soovib osaleda istungil koos esindajaga. Kaebaja ei ole samu

taotlusi esitanud põhivaidluses. Seega võib järeldada, et need taotlused puudutavad

määruskaebemenetlust. Ringkonnakohus jätab mõlemad taotlused rahuldamata. Taotlus istungi

korraldamiseks on põhjendamata. Seda, kas kaebaja oskab piisaval määral eesti keelt, saab

hinnata toimikuga seotud materjalide pinnalt. Keeleoskuse tõendamiseks ei vaja kaebaja ka riigi

õigusabi korras esindajat, sest tegemist on teabega, mille kohta ta saab eelkõige ise selgitusi

anda. Esineb seega riigi õigusabi seaduse § 7 lg 1 p-s 1 sätestatud alus riigi õigusabi andmisest

keeldumiseks.

9. Halduskohus lähtus menetlusabi andmisel eeldusest, et kaebaja ei oska piisaval määral eesti

keelt: kaebaja esitas kohtule venekeelse avalduse ning palus vastust sellele vene keeles.

Halduskohus hindas menetlusabi andmise 21.04.2021 määruses ümber, sest haldusasjas nr 3-

21-436 esitatud menetlusdokumentide põhjal võis järeldada, et kaebaja oskab piisaval määral

eesti keelt. Kaebaja väidab määruskaebuses, et ta õppis gümnaasiumis vene keeles ning tema

keeleoskus on tagasihoidlik. Tõendeid on võltsitud.

3-21-69

3(3)

10. HKMS § 80 lg 1 järgi toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles. Kui

menetlusosaline ei valda eesti keelt, kaasab kohus menetlusse tõlgi (HKMS § 82 lg 1). Selleks,

et isik vabastataks tõlkimise kulude kandmisest, peab tõlkimine olema tema õiguste kaitseks

vajalik; menetlusabi andmine eeldab ka, et isikul ei ole raha, et ise tõlkimise eest tasuda. Isikul

ei ole õigust tõlkimist nõuda, kui ta valdab eesti keelt piisavalt. Kohtulahendite või muude

menetlusdokumentide tõlkimine aitab kindlustada, et isikul on võimalik realiseerida HKMS §

2 lg-s 6 ja §-s 27 nimetatud õigusi ja edasikaebeõigust. Eestikeelse lahendi võõrkeelde tõlkimise

otsustamisel tuleb lähtuda menetluslikust olukorrast konkreetses asjas (vt Tallinna

Ringkonnakohtu 12.05.2021 määrus nr 3-21-359, p 14).

Tallinna Ringkonnakohus on viimastes kaebajaga seotud menetlustes leidnud, et tema eesti

keele oskus on piisav, et haldus- ja kohtumenetluses tõlgi kaasamiseta osaleda (haldusasjad nr

3-21-359, 3-21-638, 3-21-466). Puudub põhjus asuda praeguses asjas teistsugusele seisukohale.

Kaebaja on esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi. Nendest ei ole võimalik järeldada, et ta

oskab eesti keelt kõrgtasemel, kuid samas ei saa eitada, et ta eesti keelt ikkagi valdab. Selleks,

et lugeda eesti keele oskus kohtumenetluses osalemiseks piisavaks, ei pea keelt valdama

kõrgtasemel. Samuti ei eelda see, et kaebajale peaks olema terve kohtulahendi tekst pingutusteta

mõistetav. Kaebaja pöördumistes on küll käänamis- ja kirjavigu, kuid kasutatud sõnavara võib

pidada üsna rikkalikuks. Seda, et kaebaja on kohtulahendit mõistnud, kinnitab seegi, et

halduskohus ei ole 21.04.2021 määrust kaebajale vene keelde tõlkinud, kuid see ei ole

takistanud teda esitamast määruskaebust. Ringkonnakohtu hinnangul võib määruskaebuse

põhjendustest ka järeldada, et kaebaja on tegelikult aru saanud, miks halduskohus menetlusabi

andmise tühistas. Halduskohus tühistas menetlusabi andmise põhjusel, et kinnipeetavate,

vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogu andmetel on kaebaja

suhtluskeeleks eesti ja vene keel, ta on õppinud aastatel 2005–2006 eestikeelses koolis, mille

lõpetas kiituskirjaga, ta on esitanud vanglale eestikeelseid pöördumisi ning ta suhtleb

vanglaametnikega suuliselt eesti keeles. Kaebaja heidab määruskaebuses sellele tõendile

tuginemist ette. Tema arvates on see tõend võltsitud: ta õppis aastatel 2005–2007 vene keeles.

Kaebaja leiab ka, et eristada tuleb seda, kas ta küsib ametnikult seepi või peab lugema keerulise

terminoloogiaga dokumente. Kuna halduskohtu määrust kaebajale ei tõlgitud, pidi ta

vastuväidete esitamiseks mõistma põhjust, miks menetlusabi andmine tühistati.

Praegusel juhul ei ole tegemist ka vaidlusega, kus kasutataks keerulist sõnavara. Liiati on

kaebajale varem kohtulahendeid ekslikult vene keelde tõlgitud, mistõttu on tal olemas

venekeelne teave, mis aitab kohtulahendite sisu paremini mõista. Seega tühistas halduskohus

õigesti menetlusabi andmise.

11. Kriminaalmenetluse algatamine ei ole halduskohtumenetluse raames võimalik, sest selleks

on ette nähtud erikord. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 195 lg 1 kohaselt esitatakse

kuriteoteade uurimisasutusele või prokuratuurile suuliselt või kirjalikult (vt ka KrMS § 195 lg

2).

12. Eelnevat arvestades tuleb XX määruskaebus jätta rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu

21.04.2021 määruse resolutsiooni p 6 muutmata. Kuna ringkonnakohus leidis, et halduskohus

tühistas põhjendatult kaebajale menetlusabi andmise, ei tõlgi ringkonnakohus vene keelde ka

praegust määrust.

(allkirjastatud digitaalselt)