2-20-132530/8 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Karina Kukkes

Otsuse tegemise aeg ja koht

20. mai 2021, Võru kohtumaja

Tsiviilasi nr

2-20-132530

Tsiviilasi

Osaühingu dr.Beloussova Hambakliinik hagi S. N. vastu

1948 euro 77 sendi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

2068 eurot 77 senti

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing dr.Beloussova Hambakliinik (registrikood

11048205; asukoht Narva mnt 7,Tallinn), seaduslik esindaja

Jekaterina Beloussova

Kostja:

S.

N. (isikukood

xxxxxxxxxxx,

elukoht

xxxxxxxxxxxxxxxxxxx)

Asja läbivaatamine

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista S. N. Osaühingu dr.Beloussova Hambakliinik kasuks välja võlgnevus 1948

eurot 77 senti (põhivõlg 1500 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 448 eurot 77

senti).

3. Mõista S. N. Osaühingu dr. Beloussova Hambakliinik kasuks välja viivis alates 4.

veebruarist 2021 kuni põhivõla (1500 euro) tasumiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1

teises lauses sätestatud määras, kuid kokku koos sissenõutavaks muutunud viivisega

mitte enam kui põhivõla ulatuses.

4. Jätta menetluskulud S. N. kanda.

5. Mõista S. N. Osaühingu dr.Beloussova Hambakliinik kasuks välja menetluskulud

490 eurot.

6. Mõista S. N. Osaühingu dr.Beloussova Hambakliinik kasuks välja viivis hüvitamisele

kuuluvatelt menetluskuludelt (490 eurolt) alates kohtuotsuse jõustumisest kuni selle

täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

7. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

8. Toimetada tagaseljaotsus kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kui mitte hiljem kui viie kuu

möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus

võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu Võru kohtumajale tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema

tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja

võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi oli kostjale või tema esindajale

kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või

kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kautsjonina tasutakse summa, mis vastab

riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 1500

eurot.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel

apellatsioonkaebuse või kaja.

ASJAOLUD JA KOHTU PÕHJENDUSED

1. Osaühing dr.Beloussova Hambakliinik (hageja) esitas 3. veebruaril 2021 Tartu Maakohtule

hagi S. N. (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja hambaraviteenuse

osutamisest tulenev võlgnevus 1948 eurot 77 senti (põhivõlg 1500 eurot ja hagiavalduse

esitamise seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 448 eurot 77 senti). Lisaks palub hageja

kostjalt välja mõista viivis alates 4. veebruarist 2021 kuni põhivõla (1500 euro) tasumiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud määras, kuid kokku koos

sissenõutavaks muutunud viivisega mitte enam kui põhivõla ulatuses. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse kohaselt osutas hageja kostjale 29. oktoobril 2019 hambaraviteenust ning

väljastas selle kohta arve nr 2019521 summas 2000 eurot. Arve alusel tasus kostja hagejale

ettemaksu summas 500 eurot ning ülejäänud summa kohustus kostja poolte suulise

kokkuleppe kohaselt tasuma 7. novembril 2019. Samal päeval viis hageja kostja

raviprotseduuri lõpuni, kuid kaardimaksetehingu tagasilükkamise tõttu kostja arvet ei tasunud.

Kostja on hilisemas kirjavahetuses hagejaga võlgnevust 1500 eurot tunnistanud ja lubanud

võlgnevuse tasuda, kuid ei ole seda teinud.

Kostja võlgnevuse põhisummale (1500 eurot) lisandub viivis 448 eurot 77 senti (alates

7. novembrist 2019 kuni 3. veebruarini 2021).

2. Hagimaterjalid

ja

hagiavalduse

menetlusse

võtmise

määruse

loeb

kohus

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 326 lg 1 alusel kättetoimetatuks 9. aprillil 2021

lihtkirjaga postkasti jätmisega aadressile xxxxxxxxxxxxxxxx. Kostja on 16. veebruaril 2021

kohtule kinnitanud, et saab nimetatud aadressilt kohtudokumendid kätte. Seda on kinnitanud

ka kostjaga koos elav ema (vt telefonogramm 17. veebruari 2021). Kostja ei ole kohtu

määratud ajaks (10. maiks 2021) ega ka hiljem hagile vastanud.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 sätestab, et kohus võib hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks.

TsMS § 407 lg 2 kohaselt hageja nõusolekut eeldatakse, kui hageja ei ole kohtule teatanud,

et ta ei soovi tagaseljaotsuse tegemist.

TsMS § 444 lõike 3 kohaselt võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja põhjendava osata.

4. TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

5. Menetluskulud jäävad TsMS § 162 lg 1 alusel kostja kanda.

Hageja on enda menetluskuludeks märkinud riigilõivu 250 eurot ja õigusabikulud 360 eurot

(3 tundi, ilma käibemaksuta).

Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaks määrava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1 esimene lause).

E-äriregistri väljavõtte kohaselt esindab hagejat kohtumenetluses õigusalast kvalifikatsiooni

omav osaühingu juhatuse liige (seaduslik esindaja). Õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat

õigusabi ei pea ka korteriühistu juhatuse liikmest seaduslik esindaja osutama tasuta, täites

lepingulise esindaja ülesandeid (vt Riigikohtu 18. juuni 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-

62-14, p 14). Selline põhimõte kohaldatav ka äriühingu juhatuse liikme puhul. Äriühingu

juhatus on juhtorgan, mis esindab ja juhib äriühingut. Äriseadustikust ei tulene äriühingu

juhatuse liikme kohustust anda äriühingule õigusalast kvalifikatsiooni nõudvat õigusabi.

Äriühingu juhatuse liige ei pea osutama äriühingule tasuta õigusabiteenust (vt nt Riigikohtu

9. novembri 2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-102-16, p 15).

Eeltoodut arvestades tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel hinnata,

millises ulatuses oleks õigusabikulud lepingulise esindaja osavõtu puhul kohtumenetluses

TsMS § 175 lg 1 esimese lause kohaselt põhjendatud ja vajalikud. Praegusel juhul on hageja

seadusliku esindaja õigusabi piirdunud hagiavalduse koostamise ja selle kohtusse

esitamisega. Arvestades tsiviilasja mahtu ja asjaolu, et tegemist ei ole õiguslikult keeruka

hagiga, poolte vahel ei olnud vaidlust ning asi lahendatakse tagaseljaotsusega, peab kohus

põhjendatuks ja vajalikuks õigusabikuluks 240 eurot (ilma käibemaksuta; 2 tundi). Lisaks

sellele on põhjendatud mõista kostjalt hageja kasuks välja riigilõiv 250 eurot.

Hageja põhjendatud menetluskulud on seega kokku 490 eurot (240 + 250). Vastavalt hageja

taotlusele tuleb kostjal tasuda viivis hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (490 eurolt)

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras alates kohtuotsuse jõustumisest

kuni selle täitmiseni.

/allkirjastatud digitaalselt/

Karina Kukkes

kohtunik