3-21-1063/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kaupo Kruusvee

Määruse tegemise aeg ja koht

20.05.2021, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1063

Haldusasi Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist tagavate

toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised Haldustoiminguks loa taotleja – Maksu- ja Tolliamet, volitatud

esindaja Inna Golovina

Isikud, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse -

X, X ja X

Asja läbivaatamise vorm Lihtmenetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 17.05.2021 taotlus X, X ja X suhtes täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks.

2. Anda Maksu- ja Tolliametile luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja

Tolliameti kaudu):

2.1.käsutamise keelumärke seadmist X ja X ½ ühisomandis olevale kinnistule

asukohaga XXXXXXXXX tn X, XXXXXXX küla, XXXXX vald, Harju maakond

(registriosa numbriga XXXXXXX) selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud

X ja X;

2.2.käsutamise keelumärke seadmist X ja X ühisomandis olevale korteriomandile

asukohaga XXX tee X, XXXXXXX küla, XXXXX vald, Võru maakond (registriosa

numbriga XXXXXXX) selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud X ja X;

2.3.käsutamise keelumärke seadmist Transpordiameti liiklusregistrisse X nimele

registreeritud sõidukile BMW X6 XDRIVE 35D registreerimismärgiga XXXXXX

ning X nimele registreeritud sõidukile BMW XDRIVE registreerimismärgiga

XXXXXX.

3. Toimetada määrus kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetada määrus

kätte X, X ja X.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-21-1063

2(5)

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul

määruse kättetoimetamisest arvates.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

2. HKMS § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega sätestatud juhtudel haldustoimingu

tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt taotluse loa saamiseks esitab

selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning seaduses ettenähtud ja asja

otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda täiendavate tõendite või

seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise viivitamatult

kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei näe ette seletuse küsimist

isikult, kelle suhtes sooritatavaks toiminguks loa andmist otsustatakse. Samuti ei tulene

seadusest kohustust otsustada asi kohtuistungil. Seega otsustab kohtunik loa andmise

ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib

põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist

võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks, võib maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa

saamiseks, et sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus

taotleda käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse

vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi

viimas menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine

ning teiseks peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise

nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu

osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda,

kas käimasoleva maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav

vastutusotsus oleks õiguspärane. Võimaliku vastutusotsuse sisuline kohtulik kontroll on

võimalik pärast sellise otsuse tegemist esitatava kaebuse alusel. Taotluse rahuldamiseks ei oleks

alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava vastutusotsuse tegemine

ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist tagavate toimingute

sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja puuduvad kindlad

tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosiga, kus maksuhalduril ja

halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike tagajärgede saabumise

tõenäosust. Riigikohus on selgitanud, et täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise

menetluses kontrollitakse eelkõige vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või

esinemist, mitte ei tuvastata vastutuskohustuse tõendatust. Vastutuse eelduseks on äriühingu

juhatuse liikmete poolt oma kohustuste täitmata jätmine tahtlikult või raske hooletuse vormis,

mille tõttu on tekkinud maksuvõlg. Vastutusotsuse saab seaduslikule esindajale teha vaid siis,

kui maksuvõlg on tekkinud tema õigusvastase käitumise tõttu ehk tuvastada tuleb vastutava

isiku õigusvastane tegevus maksusuhtes ja põhjuslik seos juhatuse liikme tegevuse või

tegevusetuse ja maksuvõla tekkimise vahel. Süü on individuaalne, st iga isiku süü tuleb

tuvastada eraldi (Riigikohtu 02.06.2017 määruse nr 3-3-1-17-17 p 11).

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1)

põhjendus, millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või

võimatus; 2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise

1 MTA taotluse lisad 1 ja 6

3-21-1063

3(5)

kohta, mille esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1

või täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur

peab valitud toimingu tegemist vajalikuks.

Asjaolusid, mida halduskohus peab kaaluma selliste täitetoimingute jaoks luba andes, mille

eesmärk on ennetavalt tagada tulevikus koostatava vastutusotsuse täitmist, on selgitanud

Riigikohus 27.11.2012 määruse nr 3-3-1-15-12 p-s 50.

6. Maksuhaldur on algatanud X, X ja X vastutuskohustuse tuvastamise menetluse kohtule

esitatud taotlusega (MKS § 1361 lg 1). Kohtupraktikas on tunnustatud, et vastutusmenetlus võib

alata ka halduskohtule loa taotluse esitamisega (vt Riigikohtu 18.03.2020 määruse nr 3-19-1178

p 9). Vastutusmenetluse raames kuulatakse juhatuse liikmed ära ning selgitatakse välja nende

täpne roll maksukohustuse tekkimises ja maksuvõla tasumata jätmises (Riigikohtu 02.06.2017

määruse nr 3-3-1-17-17 p 12).

7. Maksuhaldur on X OÜ maksudeklaratsioonidel esitatud andmete õigsust eeldades

tuvastanud, et äriühingul on tasumata perioodide 05.2017-06.2018 maksudeklaratsioonidel

(vorm KMD ja TSD) deklareeritud maksukohustused ja raskeveokimaks kogusummas 77

063,33 eurot. Seisuga 17.05.2021 on nendelt maksukohustustelt muutunud sissenõutavaks ka

intressinõue summas 7561,49 eurot (vt ka MTA taotluse tabel 1). Maksuvõla tekkimise ajal ja

ka tänasel päeval on X, X ja X X OÜ juhatuse liikmeteks. Tulenevalt MKS § 8 lg-st 1 on

juhatuse liikmete kohustuseks tagada deklareeritud maksukohustuste ja raskeveokimaksu

tähtaegne ja täielik täitmine. Maksuhaldur on toonud taotluses välja mitmeid asjaolusid, mis

viitavad sellele, et X OÜ maksukohustuste täitmata jätmine võib olla tingitud juhatuse liikme

ülesannete nõuetekohasest täitmata jätmisest (MKS § 8 lg 1). Näiteks on puudutatud isikud

(MTA taotluse järgi eeskätt X ja X) perioodil, kui äriühingul oli maksuvõlg1, võtnud äriühingu

pangakontodelt välja sularaha1, mille kasutamine ettevõtluse tarbeks on kaheldav, ning teinud

ülekandeid2, milliste seos äriühingu majandustegevusega on vähemalt küsitav (nt ülekanded

hambaravi kliinikutele jm). Ühtlasi on maksuhaldur taotluse p-s 2.5 välja toonud mitmeid

asjaolusid, mis annavad alust kahtluseks, et X ja X võivad olla viinud X OÜ tegevuse

makseraskuste tekkimisel varjatult üle äriühingutesse X OÜ ja X OÜ (mõlema eelviidatud

äriühingu juhatuse liikmeks on X ja X ja need on asutatud 16.01.2018). Nimelt nähtub MTA

esitatud andmetest, et X OÜ-s jätkatakse

X OÜ majandustegevusega (sh kasutades samu töötajaid, raamatupidajat ja tehingupartnereid)

ning X OÜ-sse on viidud varasemalt X OÜ-le kuulunud 6 sõidukit.

Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul pidada põhjendatuks maksuhalduri kahtlust, et

X OÜ maksuvõla tasumata jätmine on tingitud puudutatud isikute tegevusest (ehk raha

pangakontodelt välja võtmisest, äriühingu tegevusega mitteseotud ülekannete tegemisest kui ka

äriühingu tegevuse üleviimisest teistesse äriühingutesse). Seega ei saa välistada äriühingul

tekkinud maksuvõla ning puudutatud isikute tegevuse vahel põhjusliku seose olemasolu ning

puudutatud isikute vastutust (MKS § 40 lg 1 ja § 96 lg 1). Kontrolli tõenäoliseks tulemuseks

võib olla rahalise nõude või kohustuse määramine 84 625,12 euro suuruses summas (s.o

põhivõlg 77 063,33 eurot + intress 7561,49 eurot; MKS § 1361 lg 1). 8. Äriühingu seaduslik

esindaja vastutab äriühingu maksuvõla eest vaid juhul, kui maksukohustuslane ise ei ole

suuteline seda tasuma (MKS § 96 lg 5). Sundtäitmise võimatusele viitab praeguses asjas see, et

X OÜ maksuvõla sissenõudmine äriühingult endalt ei ole andnud tulemusi. Samuti on

1 MTA taotluse p 2.4 järgi võeti X OÜ pangakontodelt AS-s Swedbank perioodidel 09.201606.2018 ja 01.2017-

10.2017 välja sularaha 87 665 eurot.

2 Ajavahemikul 01.12.2016-11.01.2018

3-21-1063

4(5)

maksuhalduri taotluses esitatud andmete põhjal alust arvata, et X OÜ puhul ei ole enam tegemist

tegutseva äriühinguga. Lisaks on maksuhaldur selgitanud, et äriühingule ei kuulu registervara,

mille arvelt võiks äriühingu maksunõude täitmine osutuda võimalikuks. Seega on maksuhaldur

taotluses piisavalt ära näidanud, et äriühing maksukohustuslasena ise ei suuda maksuvõlga

tasuda ning ka edaspidine sissenõudmise võimalus on ebatõenäoline.

9. Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et kontrolli tulemusena antava

haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 1).

Maksuhalduri taotluse põhistus ja esitatud pangakontode väljavõtted annavad põhjendatud

aluse eeldada, et puudutatud isikud on äriühingu juhatuse liikmetena rikkunud tasumiskohustust

teadlikult ning põhjustanud kohustuste teadliku täitmata jätmisega äriühingule maksuvõlgade

tekkimise. Sellises olukorras esineb ka alus arvata, et puudutatud isikutel puudub soov täita

vastavat kohustust ka isiklikult vastutusmenetluse tulemusena. See viitab kaudselt sellele, et

sundtäitmine võib tulevikus osutuda oluliselt raskemaks või ka võimatuks. Kohus peab täitmise

raskendatust või võimatust asjaoludest ja kogutud tõenditest lähtudes tõenäoliseks.

10. MTA analüüsitud asjaoludest tuleneb, et X ja X puuduvad sissetulekud ning X sissetulek

on ebapiisav vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks, mistõttu esineb tulevikus

tõenäoliselt vajadus vastutusotsuse sundtäitmiseks. Kohus peab võimalikuks, arvestades

puudutatud isikute käitumist äriühingu juhatuse liikmetena X OÜ kohustuste täitmata jätmisel,

et isikud võivad hakata enda suhtes algatatud vastutusotsuse menetlusest teadasaamisel oma

vara võõrandama. Sellisel juhul võib tekkida olukord, kus vastutusotsuse tegemisel ei ole selle

sundtäitmine võimalik. Taolise olukorra tekkimise vältimiseks on vajalik anda maksuhaldurile

luba võimaliku tulevase vastutusotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks enne

kohustuse kindlaksmääramist vastutusotsusega. 11. MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis

välistavad vastutusotsuse tegemise, ei esine. Äriühingu maksuvõlg tuleneb esitatud

deklaratsioonidest ning raskeveokimaksust, äriühing on õigusvõimeline ning maksuvõlga ei ole

kustutatud. MKS §-s 98 sätestatud maksusumma määramise maksimaalne aegumistähtaeg (5

aastat) ei ole möödunud (MKS § 96 lg 5).

12. Maksuhaldur taotleb käsutuse keelumärke seadmist X ja X ½ ühisomandis olevale

kinnistule (registriosa numbriga XXXXXXX) selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud

X ja X ning käsutamise keelumärke seadmist ja X ühisomandis olevale korteriomandile

(registriosa numbriga XXXXXXX) selliselt, et ühisomandi käsutamine on keelatud X ja X.

Maksuhaldur on selgitanud, et nimetatud kinnisasjade turuväärtuse arvestamine maksuhalduril

olevate andmete põhjal on võimatu või keeruline. Siiski on maksuhaldur hinnanguliselt

märkinud, et kinnistu väärtus võib X ja X kuuluvas osas olla ca 63 058 eurot ning korteriomandi

väärtus võib olla ca 22 000 eurot. Samuti taotleb maksuhaldur käsutuse keelumärke seadmist

Transpordiameti liiklusregistrisse X sõidukile BMW X6 XDRIVE 35D ning X sõidukile BMW

XDRIVE. Maksuhalduri hinnangul võib X sõiduki väärtus olla 12 800-14 800 eurot ning X

sõiduki väärtus võib olla 11 600-15 000 eurot. Arvestades, et maksuhalduril ei olnud praeguste

andmete põhjal võimalik kindlaks teha kinnisasjade nr 7994302 ja 2342141 turuväärtust ning

asjaolu, et sõidukite turuväärtus on ajas kahanev, siis ei ole kohtu hinnangul alust eeldada, et

maksuhaldur on taotlenud täitmist tagavaid toiminguid ebaproportsionaalses mahus. Kohtu

hinnangul ei ole maksuhalduri taotletud meetmed ka omanike huve ülemäära kahjustavad.

13. Eeltoodut arvestades on maksuhalduri taotletud täitetoimingud eesmärgipärased ja sobivad

meetmed. Kinnisasjadele ja sõidukitele käsutamise keelumärke seadmine maksuvõla

tagamiseks on proportsionaalne ja põhjendatud. Arvestades taotluses toodud põhjendusi ning

maksumenetluse ja võimaliku kohtumenetluse pikkust, on vajalik, proportsionaalne ja

põhjendatud täitmist tagava toimingu sooritamine enne rahalise nõude või kohustuse

3-21-1063

5(5)

määramist, kuna ennetavate meetmete mitterakendamise korral võib haldusakti täitmine olla

raskendatud või muutuda võimatuks. Seega rahuldab kohus maksuhalduri taotluse.

14. Puudutatud isikutel on võimalik saavutada täitetoimingute lõpetamine tagatise esitamisega

(MKS § 1361 lg 3). Maksuhaldur on selgitanud, et lõpetab täitetoimingud 91 255,12 (s.o

põhivõlg ja intress 84 625,12 + sundtäitmise kulud 6630 eurot) euro suuruse tagatise esitamisel.

Kohtule arusaadavalt on maksuhaldur tagatise ulatuse määramisel arvestanud võimalusega, et

kui kohus ei pea põhjendatuks puudutatud isikute kinnisasjadele keelumärgete seadmist, siis

taotleb maksuhaldur puudutatud isikute kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmist. Kuivõrd

kohus aga rahuldas maksuhalduri taotluse selliselt, et lubas seada puudutatud isikute

kinnisasjadele keelumärked, siis ei ole kohtu hinnangul põhjendatud tagatise ulatuse

määramisel arvestada võimalike sundtäitmise kuludega. Seega kui puudutatud isikud soovivad

tagatisena kasutada deposiidina makstavat tagatissummat, siis on vastavaks summaks 84

625,12 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaupo Kruusvee

kohtunik