2-21-6222/9 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja Kohtunik Heli Käpp Kohtujurist Terje Vahemäe Määruse tegemise aeg ja koht

19. mai 2021, Pärnu Tsiviilasja number 2-21-6222 Tsiviilasi

M. P. hagi A. P. vastu elatise suurendamiseks

Menetlustoiming Menetluse lõpetamine kompromissi kinnitamisega, kirjalik menetlus Menetlusosalised Hageja: M. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hageja seaduslik esindaja: A. N. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx) Hageja lepinguline esindaja: Nastasja Musienko (e-post nastasja@hugo.legal) Kostja: A. P. (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht xxx, epost: xxx) RESOLUTSIOON

1. Kinnitada poolte vahel Pärnu Maakohtu 16.11.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-23385 kostjalt hageja kasuks väljamõistetud elatise suuruse muutmiseks kirjalikult sõlmitud ning hageja seadusliku esindaja A. N. ja kostja A. P.i poolt paberil allkirjastatud järgmine kompromiss:

1.1. A. P. maksab oma alaealisele lapsele M. P.le ülalpidamiseks elatist alates 21.04.2021 –

230 eurot kuus kuni lapse täisealiseks saamiseni.

1.2. A. P. maksab punktis 1.1. nimetatud elatise iga kuu 15. kuupäevaks A. N. arveldusarvele FIxxx, märkides selgituseks „elatis“.

2. Lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-21-6222.

3. Menetluskulud jäävad poolte endi kanda. Hüvitatavate kulude puudumise tõttu jätta kulude suurus kindlaks määramata. Edasikaebamise kord TsMS § 661 lg 4 ja poolte kokkuleppe alusel ei saa kohtumääruse peale edasi kaevata, sest pooled kokkuleppel välistasid määruskaebuse esitamise õiguse. Määrus jõustub pooltele kättetoimetamisest (TsMS § 466 lg 1 ja lg 3 teine lause). ASJAOLUD JA KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

1. Pärnu Maakohtu menetluses on M. P. hagi A. P. vastu elatise suurendamiseks. Hagiavalduse ja sellele lisatud tõendite kohaselt on Pärnu Maakohtu 16.11.2009 kohtuotsusega tsiviilasjas nr 2-09-23385 kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatis 2500 krooni (s.o 159,78 eurot) kuus

Tsiviilasi nr 2-21-6222

2 (2) kuni hageja täisealiseks saamiseni 10.09.2024. Hageja taotleb suurendada elatist seaduses sätestatud minimaalse määrani ja mõista kostjalt alates 21. aprillist 2021 välja elatis 292 eurot kuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud kuupalga alammäär.

2. 13.05.2021 esitati kohtule hageja seadusliku A. N. ja kostja A. P. poolt allkirjastatud kompromissleping, milles pooled on kokku leppinud kostja poolt hagejale makstava elatise suuruses ja tasumise korras. Pooled paluvad kompromissi kinnitada ja menetluse tsiviilasjas lõpetada kirjalikus menetluses. Pooled kinnitavad, et on teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest. Pooled on kokku leppinud, et välistavad määrusele edasikaebamise õiguse.

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 430 lg 1 kohaselt pooled võivad menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. Kohus kinnitab kompromissi määrusega, millega ühtlasi lõpetab menetluse. Kompromissi kinnitamise määruses märgitakse kompromissi tingimused. Kohus leiab, et kompromiss on seaduslik, ei riku avalikku huvi ja on täidetav. Eeltoodu alusel kohus kinnitab kompromissi ja TsMS § 428 lg 1 p 4 kohaselt lõpetab asjas menetluse.

4. Menetluse lõpetamisel kompromissi kinnitamisega on samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. Kokkulepet kinnitav kohtumäärus on täitedokumendiks ja on vajadusel sundkorras täidetav.

5. Kohus selgitab, et kokkuleppe tingimuste numeratsioon kohtumääruses erineb kompromisslepingu numeratsioonist, kuna kohus märgib kinnitatava kompromissi sisulised tingimused kohtumääruse resolutsioonis kompromissi kinnitamise punkti alapunktidena. Vastavalt kohus muudab kinnitatava kompromissi tekstis sisalduva viite kompromissi tingimuse numbrile, muutmata kokkuleppe sisu.

6. TsMS § 661 lg 4 kohaselt pooled kokkuleppel võivad hagimenetluses edasikaebamise õiguse välistada. Sellisel juhul jõustub täitedokumendiks olev määrus pooltele kättetoimetamisest.

7. TsMS § 173 lg 1 alusel kohus märgib määruses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel. TsMS § 168 lg 3 kohaselt kompromissi korral jäävad menetluskulud poolte endi kanda, kui nad ei lepi kokku teisiti. Pooled teisiti kokku ei leppinud, seega kulud jäävad iga menetlusosalise enda kanda. Kuna hüvitatavaid kulusid asjas tekkinud ei ole, siis ei ole ka vajadust TsMS § 174 lg 1 kohaselt menetluskulude suurust kindlaks määrata.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp kohtunik