2-19-19451/95 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S Kohus Harju Maakohus Kohtunik Geete Lahi Kohtujurist Karolin Kirss Määruse avalikult teatavaks tegemise aeg ja koht 20.05.2021, Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-19-19451 Tsiviilasi M P (P) avaldus lepitusmenetluse läbiviimiseks

Menetlusosalised ja nende esindajad

Avaldaja M P (isikukood xxxx), lepinguline esindaja vandeadvokaat Karin Antsov Puudutatud isik I T L (isikukood xxxx), lepinguline esindaja Õnneli Matt Puudutatud isik II M P (isikukood xxxx) Puudutatud isik III K P (isikukood xxxx) Puudutatud isikute II ja III riigi õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaat Marika Jaanson Ärakuulamise aeg 14.05.2021 Menetlustoiming Kompromissi kinnitamine, menetluse lõpetamine RESOLUTSIOON

1. Lõpetada M P (P) avalduse menetlus lepitusmenetluse läbiviimiseks ning kinnitada M P ja T Li (Lätt) kompromiss järgmiselt: M Pl on õigus suhelda laste M Piga ja K Piga korra nädalas telefonitsi teisipäeviti ajavahemikul kella 18st kuni 19ni, helistades laste telefoni numbrile xxxx. T L kohustub teavitama M P laste telefoninumbri muutusest esimesel võimalusel.

2. Käesoleva kohtumäärusega kinnitatud kompromiss asendab 01.06.2020.a kohtumäärusega kinnitatud kompromissi.

3. M P ja T Li menetluskulud jäävad nende endi kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. Kohaliku omavalitsuse kulud jäävad kohaliku omavalitsuse enda kanda. Rahaliselt kindlaksmääratavad menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord

Käesolevale kohtumäärusele ei ole võimalik esitada määruskaebust.

MENETLUSE KÄIK

1. M P esitas 10.11.2020 kohtule teatise lapsega suhtlemist korraldava kohtumääruse rikkumise kohta ja avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. 07.12.2020 esitas M P täiendatud avalduse lepitusmenetluse algatamiseks. M P leidis, et kui senine suhtluskord ei ole toiminud ning laste ema ei ole pidanud võimalikuks 01.06.2020 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi määruses fikseeritud suhtluskorra täitmist, taotles M P määrata M P suhtluskord lastega avalduses esitatud tingimustel. 01.03.2021 menetlusdokumendis palus M P vaadata lepitusmenetluse avaldus läbi ning muuta senist kohtulahendit. M P soov on, et kohus muudaks senist lahendit, mis tegelikkuses ei toimi, ning määraks kindlaks M P suhtluskorra lastega järgmistel tingimustel: 1. M P’il on õigus suhelda M P’i ja K P’iga vähemalt korra nädalas telefonitsi, helistades M P’i ja K P’i kasutuses olevale telefoninumbrile mitte hiljem kui 19.00. 2. T P kohustub teavitama M P või tema vanemaid M P või K P kasutuses olevast telefoninumbrist või selle muutmisest.

2. 14.05.2021 toimunud ärakuulamisel leppisid laste vanemad kokku alljärgnevas: M Pl on õigus suhelda laste M Piga ja K Piga korra nädalas telefonitsi teisipäeviti ajavahemikul kella 18st kuni 19ni, helistades laste telefoni numbrile, mille laste ema teatab kohtule ja kohus märgib kohtumäärusesse. T P kohustub teavitama M P telefoninumbri muutusest esimesel võimalusel. xxxx esindaja oli ärakuulamisel kompromissiga nõus. Menetlusosalised loobusid ärakuulamisel määruskaebuse esitamise õigusest. Laste esindaja teatas 17.05.2021 kohtule, et esindaja on tutvunud ärakuulamise protokolliga. Esindaja hinnangul ei ole laste huvidega vastuolus, kui lapsed ja isa suhtlevad isa kinnipidamiskohas viibimise ajal sidevahendite kaudu kokkulepitud ajal.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED JA KOHALDATAV SEADUS

3. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 477 lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

4. TsMS § 563 kohaselt, kui vanem teatab kohtule, et teine vanem rikub lapsega suhtlemist korraldavat kohtumäärust või raskendab selle täitmist, võib kohus vanema avalduse alusel kutsuda vanemad enda juurde last puudutava lahkheli kokkuleppel lahendamiseks. Kohus peab püüdma saavutada vanemate kokkulepet lapsega suhtlemise kohta. Kui vanemad saavutavad kokkuleppe kohtumääruses sätestatust või varem kokkulepitust erinevas suhtlemise korralduses ja see ei ole vastuolus lapse huvidega, protokollitakse kokkulepe kui kohtulik kompromiss ja kohus kinnitab selle määrusega, mis asendab senist määrust või kokkulepet. 14.05.2021 toimunud ärakuulamisel saavutasid vanemad kokkuleppe. Käesoleva kohtumäärusega kinnitatud kompromiss asendab 01.06.2020 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi.

5. TsMS § 428 lg 1 p 4 sätestab, et kohus lõpetab menetluse otsust tegemata, kui pooled on sõlminud kompromissi ja kohus kinnitab selle. Vastavalt TsMS § 430 lõikele 3 ei kinnita kohus kompromissi, kui see on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita.

6. Kohus asub seisukohale, et vanemate kokkulepe vastab seadusest tulenevatele nõuetele ning ei esine selle kinnitamisest keeldumise aluseid. Seega kuulub kohtule esitatud kompromiss kinnitamisele ja menetlus asjas lõpetamisele.

7. TsMS § 168 lg 3 sätestab, et kompromissi sõlmimise korral kannavad pooled oma menetluskulud ise, kui nad ei ole kokku leppinud teisiti. M P ja T Li menetluskulud jäävad nende endi kanda. Lastele riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud jäävad Eesti Vabariigi kanda. laste esindaja tasu taotluse lahendab kohus eraldi määrusega. Kohalik omavalitsus kannab oma menetluskulud ise.

8. TsMS § 661 lg 4 alusel võib poolte kokkuleppel määruskaebuse esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada. Menetlusosalised on välistanud määrusele määruskaebuse esitamise.

/allkirjastatud digitaalselt/

Geete Lahi Kohtunik