2-20-143108/22 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Indrek Parrest, Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 20. mai 2021

Tsiviilasja number

2-20-143108

Tsiviilasi

Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) hagi Rein

Ritslaidi vastu leppetrahvi väljamõistmiseks

Tsiviilasja hind

apellatsioonikohtus

100 eurot

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 17. veebruari 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Rein Ritslaidi apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Rein

Ritslaid

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (hageja): Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse

kaudu) (registrikood 75006546), volitatud esindaja

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Rein Ritslaidi apellatsioonkaebus.

2. Tühistada Tartu Maakohtu 17. veebruari 2021. a

otsus,

millega

rahuldati

Tartu

linna

(Tartu

Linnavalitsuse kaudu) hagi Rein Ritslaidi vastu

leppetrahvi väljamõistmiseks.

3. Teha asjas uus otsus, millega jätta Tartu linna

(Tartu Linnavalitsuse kaudu) hagi Rein Ritslaidi

vastu leppetrahvi väljamõistmiseks rahuldamata.

4. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus

Tartu linna (Tartu Linnavalitsuse kaudu) kanda.

5. Jätta tsiviilasja materjalide juurde võtmata

apellatsioonkaebusele

lisatud

tõendid:

lukustussüsteemi ning selle kasutamist puudutavad

videod ning pildid rattaparklates asuvast infotulbast

ja

kirjavahetuse

rataste

tootjaga

Bewegen

Technologies Inc.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks

maakohus pärast lõpplahendi jõustumist.

Edasikaebamise kord

Otsuse

peale

võib

esitada

kassatsioonkaebuse

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama tähtaja kestel kassatsioonkaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

MENETLUSOSALISTE NÕUDED, VASTUVÄITED JA PÕHJENDUSED

1. Tartu linn (Tartu Linnavalitsuse kaudu) (hageja) esitas 26. novembril 2020 Pärnu

Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse Rein Ritslaidi (kostja) vastu leppetrahvi 100

euro väljamõistmiseks. Kohus lõpetas maksekäsu kiirmenetluse, kuna kostja esitas nõudele

vastuväite. Kohus andis 14. detsembri 2020. a määrusega asja üle Tartu Maakohtule menetluse

jätkamiseks hagimenetluses. Hageja palus 23. detsembri 2020. a hagiavalduses mõista kostjalt

välja võlgnevuse 100 eurot ning jätta menetluskulud kostja kanda.

Tartu rattaringlus on Tartu linnas osutatav jalgrataste lühiajalise kasutamise teenus ning

rattaringlust osutab Tartu Linnavalitsuse linnamajanduse osakonna hallatav asutus Tartu

Linnatransport. Tartu rattaringlust kasutama asudes lõi kostja kasutajakonto ja nõustus Tartu

rattaringluse kasutustingimustega (kasutustingimuste p 3.6). Seega sõlmis kostja lepingu

sidevahendi abil. Kasutustingimused on kättesaadavad kodulehel ratas.tartu.ee. Kasutaja

kohustustest kinnipidamine on oluline, et tagada teenus kõigile soovijatele. Kasutaja

olulisemate kohustuste või kasutusnõuete rikkumise eest on ette nähtud leppetrahv. Ratta õige

lukustamine on üks neid kohustusi. Ratta õige lukustamise näitlikustamiseks on veebilehel

ratas.tartu.ee õppevideo.

Kostja laenutas 7. mail 2020 jalgratta nr 02340 Tarmeko parklast kell 12.06 ja tagastas ratta

Sepa turu parklasse kell 12.11, kuid ei lukustanud jalgratast nõuetekohaselt. Jalgratta lisalukuga

lukustamisel tulnuks luku tross panna vasakult läbi esiratta ja lukustada esiratas paremalt poolt

selleks kleebisega tähistatud lukustuskohas. Alates 25. juulist 2019 kehtivate kasutustingimuste

p-de 6.1 ja 6.1.3 kohaselt rakendatakse kasutustingimuste rikkumise puhul leppetrahvi 100

eurot iga rikkumise puhul.

Kuna kostja kasutajakontol oli eelnevalt hoiatus ratta valesti lukustamise eest, määrati kostjale

leppetrahv 100 eurot ratta nr 02340 valesti lukustamise eest. Vastavalt rattaringluse

kasutajatingimuste

p-le

6.2

võetakse

leppetrahvi

määramisel

leppetrahv

kasutaja

kasutajakontoga seotud krediitkaardilt. Kui krediitkaardil nimetatud summat ei ole, saadetakse

kasutajale teade. Kostjale saadeti teade 13. mail 2020. Kuna leppetrahvi ei olnud võimalik

kostja krediitkaardilt sisse nõuda, tekkis kostjal leppetrahvi võlgnevus ning kostja

kasutajakonto sulgus vastavalt kasutustingimuste p-le 3.12.3.

Kostja vaidlustas 29. mail 2020 leppetrahvi määramise. Pooled pidasid kirjavahetust ning kostja

teatas 30. augustil 2020, et ta vabatahtlikult talle määratud leppetrahvi ei tasu.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Otseviited kasutajatingimustele, rikkumiste ja korduma

kippuvate küsimuste (KKK) infole hageja internetilehel ratas.tartu.ee ei ole võrdväärselt

märgatavad internetilehel muu oleva infoga. Samuti ei paista trossluku kasutamise õppevideo

kohe silma, vaid selle avamiseks tuleb vajutada erinevaid linke. Trahve puudutav info on

killustatud. Ratastele paigaldatud kleebised lisaluku kasutamise kohta on ratastele paigaldatud

alles kuu aega pärast kostja poolt probleemi tõstatamist. Kostja esimese ja teise rikkumise

iseloom on erinev. Esimesel rikkumisel polnud lukutross pandud läbi kodarate. Väidetaval

teisel rikkumisel 7. mail 2020 oli lukutross kinnitatud valele poole esiratta kahvli külge. Seega

tulnuks väidetava teise rikkumise korral väljastada hoiatus, mitte nõuda leppetrahvi tasumist.

Väidetavate rikkumiste ajaline vahe on kaheksa kuud, millest seitsme kuu jooksul ei kasutanud

kostja rattaringluse teenust kordagi. Asjaolu, et kostja lukustas ratta mittenõuetekohaselt, ei ole

tõendatud. Tõendatud ei ole, et hageja poolt esitatud piltidel olev rattas on olnud kostja

kasutuses. Hageja andmed rikkumiste ning vahepealsete kasutamiste kohta ei pruugi olla tõesed

tehniliste probleemide tõttu.

MAAKOHTU LAHEND

3. Tartu Maakohus rahuldas 17. veebruari 2021. a otsusega hagi, mõistis kostjalt hageja kasuks

välja leppetrahvi 100 eurot, jättis menetluskulud kostja kanda, määrates hageja menetluskulude

rahaliseks suuruseks 75 eurot (riigilõiv) ning mõistis nimetatud menetluskulud kostjalt hageja

kasuks välja.

Vaidlust ei ole selles, et kostja on loonud hageja pakutava Tartu rattaringluse teenuse

kasutamiseks kasutajakonto. Pooled on sidevahendi abil sõlminud rendilepingu hageja vara

kasutamiseks võlaõigusseaduse (VÕS) § 339 tähenduses, mille kohaselt rendilepinguga

kohustub üks isik (rendileandja) andma teisele isikule (rentnik) kasutamiseks rendilepingu

eseme ning võimaldama talle rendilepingu esemest korrapärase majandamise reeglite järgi

saadava vilja. Rentnik on kohustatud maksma selle eest tasu (renti). Lepingule kohalduvad

Tartu rattaringluse kasutustingimused, millega kostja kasutustingimuste p 3.6 järgi

kasutajakontot luues nõustus. Viidatud punkti kohaselt kohustus kostja järgima ka rattaparklas

asuval infotulbal olevaid reegleid, jalgratta ekraani tekste, jalgrattale paigaldatud kleebistel

olevaid juhiseid ning veebilehel ratas.tartu.ee antud näpunäiteid jalgratta kasutamiseks. Hageja

ja kostja vahel sõlmitud leping tuleb lugeda sõlmituks tüüptingimustel VÕS § 35 lg 1

tähenduses. Samuti on vaidlusaluse lepingu lahutamatuks lisaks olevate Tartu rattaringluse

kasutustingimuste näol tegemist tüüptingimustega.

Hageja palub mõista kostjalt välja leppetrahv 100 eurot kasutustingimuste p-de 6.1 ja 6.1.3

alusel, kuivõrd kostja ei lukustanud jalgratast lisalukuga lukustamisel nõuetekohaselt,

s.o vastavalt kasutustingimuste p-s 5.7 sätestatule. Viidatud punkti järgi tuleb jalgratta

lisalukuga lukustamisel luku tross panna vasakult läbi esiratta või ümber piisavalt tugeva

maapinnaga ühendatud kinnituse ja lukustada esiratas paremalt poolt selleks kleebisega

tähistatud lukustuskohas.

Vaidlust ei ole selles, et esmakordselt juhiti kostja tähelepanu ratta valesti lukustamisele

24. augusti 2019. a hoiatuskirjas, kuna jalgratta lisalukuga lukustamisel polnud luku tross

pandud läbi esiratta kodarate. Ühtlasi paluti kostjal uuesti tutvuda kasutustingimustega ning

kostja tähelepanu juhiti tulevikus vale lukustamisega kaasnevale leppetrahvile. Hoiatuses oli

välja toodud ka kasutustingimuste p 5.7 sõnastus, mis käsitleb ratta lisalukuga lukustamist.

Teistkordne jalgratta lisalukuga lukustamise nõuete rikkumine kostja poolt toimus 7. mail 2020

(dtl 51, 86) ratta nr 02340 tagastamisel Sepa turu rattaparklasse, kui kostja pani luku trossi küll

läbi esiratta kodarate, kuid lukustas ratta vasakult poolt, mitte paremalt, nagu

kasutustingimustes on ette nähtud. Ratta vale lukustamise tuvastas tehnik 9. mail 2020. Ratta

nr 02340 sõidu ajaloost nähtub, et kostja oli 7. mail 2020 viimane selle ratta kasutaja. Teised

kasutajad ei ole ratta lisalukku avamiskatsetele vaatamata lahti saanud. Kostja väide, et hageja

andmed vahepealsete kasutajate osas ei pruugi olla tõesed tulenevalt tehniliste probleemide

olemasolust hageja süsteemis, on paljasõnaline. Seega on hageja tõendanud ratta teistkordse

mittenõuetekohase lukustamise kostja poolt.

Olukorras, kus kostjale 24. augustil 2019 saadetud hoiatuses jalgratta lisalukuga valesti

lukustamise eest toodi eraldi välja kasutustingimuste p 5.7 sõnastus koos tulevikus vale

lukustamisega kaasneva leppetrahvi suurusega 100 eurot, ei oma tähtsust kostja poolt väidetu,

et kasutustingimustes toodud info ei ole lihtsasti hoomatav ja et kodulehel olev trahve puudutav

info on killustatud ega ka asjaolu, et tehniku tehtud fotolt ei nähtu lisaluku kasutamise kleebise

olemasolu. Hoiatusest nähtuvalt oli kostjale teada, et jalgratta lisalukuga lukustamisel tuleb

luku tross panna vasakult läbi esiratta ja esiratas lukustada paremalt poolt lukustuskohas. Kostja

seisukoht, et 23. augusti 2019 ja 7. mai 2020 rikkumised on erinevad, mistõttu tulnuks talle

väljastada uus hoiatus, mitte leppetrahv, ei ole õige. Nii juhul, kui lisalukk ei ole jalgratta

lukustamiseks pandud läbi esiratta kodarate, kui ka juhul, kui lisalukk on kinnitatud valele poole

esiratast, on tegemist jalgratta mittenõuetekohase lukustamisega kasutustingimuste p 5.7

tähenduses. Hoiatuskirjas on märgitud, et kui kasutaja ei ole lukustanud jalgratast

nõuetekohaselt, on määratav leppetrahv 100 eurot, aga kuivõrd tegemist on hoiatusega,

rakendub leppetrahv mittenõuetekohase lukustamise eest järgmisel korral. Eeltoodust järeldub,

et hageja oli 7. mai 2020 rikkumise järgselt õigustatud kostjalt leppetrahvi nõudma ning

13. mail 2020 väljastatud leppetrahvi nõue on põhjendatud.

VÕS § 42 lg 1 järgi on tüüptingimus tühine, kui see lepingu olemust, sisu, sõlmimise viisi,

lepingupoolte huvisid ja teisi olulisi asjaolusid arvestades kahjustab teist lepingupoolt

ebamõistlikult, eelkõige siis, kui tüüptingimusega on lepingust tulenevate õiguste ja kohustuste

tasakaalu teise lepingupoole kahjuks oluliselt rikutud. Tüüptingimuse tühisust ja sellega seotud

asjaolusid hinnatakse lepingu sõlmimise aja seisuga.

Maakohus leidis, et kasutustingimuste p-s 6.1 ja 6.1.3 sätestatud leppetrahvi tingimus, millega

pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda jalgratta mittenõuetekohase lukustamise

korral kindlas summas leppetrahvi, ei kahjusta tarbijat ebamõistlikult ega ole tühine VÕS § 42

lg 3 p 5 järgi. Hageja on selgitanud hagiavalduses, et ratta õige lukustamine on üks kasutaja

olulisi kohustusi, kuivõrd valesti lukustatud ratast saavad kerge vaevaga omastada kolmandad

isikud, millest võib lähtuda kahjunõue valesti ratta lukustajale juhul, kui ratas jääbki kadunuks.

Samuti võib valesti lukustamine kahjustada ratast. Hageja 22. juuni 2020. a kirjast (dtl 41–42,

102–103) nähtuvalt on leppetrahvi suuruse määramisel arvestatud süsteemi opereerimise

kulusid ja jalgrataste maksumust.

Kuivõrd rikkumise vabandatavus on üldjuhul olemuslikult välistatud raha maksmise kohustuse

rikkumisel ja pooled ei ole lepinguga kokku leppinud võlgniku teistsuguses vastutusstandardis,

siis vastutust välistavaid asjaolusid ei esine.

MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

4. Kostja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles vaidlustab maakohtu otsust

täies ulatuses.

Kostja palub apellatsioonkaebuses hinnata hageja töös kuritegelikku tegevust rataste

trosslukuga lukustamisel ning kuritegeliku tegevuse olemasolu tuvastamise korral võtta

vastutusele isikud, kes on osalenud kuriteo toimepanekul; kuulutada kehtetuks kõik

kasutustingimuste p 5.7. alusel väljastatud trahvid, mis puudutavad ratta trosslukuga

lukustamist läbi kodarate ratta vasakule poole lukupesasse; tagastada kõigile klientidele trahvid,

mis on väljastatud trosslukuga lukustamise eest läbi kodarate ratta vasakule poole lukupesasse;

tunnistada kehtetuks kostjale väljastatud trahv ning jätta hageja menetluskulu kostjalt välja

mõistmata; mõista hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonkaebuse menetluskulu (75 eurot);

hinnata hageja poolt kostjale tekitatud rahalise kahju suurus, sh võttes arvesse moraalset kahju

ning mõista see hagejalt välja.

Maakohus on ebaõigesti hinnanud tõendeid. Kohtuotsuse kohaselt ei ole teised kasutajad

lisalukku avamiskatsetele vaatamata saanud ratast lahti ning kostja oli 7. mail 2020 viimane

ratta kasutaja. Asjaolu, et kostja lukustas ratta mittenõuetekohaselt, ei ole tõendatud. Peale

kostjat on sama ratast avanud mitmed teised kasutajad enne tehniku poolt rikkumise

registreerimist. Ratta kasutamise ajaloost nähtub, et ratta (trossluku) lukustussüsteemi on

korduvalt avatud. Avamisel avaneb ratta lukustussüsteem samaaegselt mõlemal pool esikahvli

küljes paiknevates lukupesades, lukutrossi on võimalik eemaldada mõlemalt poolt lukupesast

ning asetada see lukustamiseks uuesti soovitud asukohaga lukupesasse. 10–11 sekundit on

piisav aeg, et lukutross avada paremalt poolt lukupesast ning lukustada see uuesti vasakule

poole lukupesasse. Rattaringluse süsteem registreerib sellist ratta avamist edutu avamiskatsena.

Tüüptingimus, mis võimaldab trahvi väljastamist ratta lukustamisel vasakule poole

lukupesasse, on tühine. Ratta lukustussüsteemi disain trossluku tarvitamiseks on eksitav,

mõlemad esikahvli pooled sh lukupesad on kasutaja jaoks välimuselt identsed. Ratta

nõuetekohast trosslukuga lukustamist kirjeldav teave ei ole olnud esitletud klientidele

kättesaadavalt, lihtsasti ja üheti mõistetavalt ning hõlpsasti hoomatavalt. Kostjale süüks

pandavate rikkumiste ajal ning eelnevalt on leidunud rattaid, millel pole trosslukuga

lukustamist kirjeldavat teavet. Kostja poolt 7. mail 2020 väidetavalt kasutatud rattal ei kajastu

trosslukuga lukustamist kirjeldavat teavet. Nii rattal kui ka ratta lukustamiseks ette nähtud

rattaparklas (infotulbal) on puudunud trosslukuga lukustamist kirjeldav informatsioon. Rataste

tootja Bewegen Technologies Inc esindaja kinnitas, et trossluku lukustussüsteem töötab

mõlemale poole lukupesasse trossi kinnitamisel ning ei ole väitnud, et vasakule poole

lukupesasse lukustamine oleks ebaturvaline või ratast kahjustav.

Määratud trahvi suurus ei ole mõistlik.

Klientide ja kostja rikkumised seoses valele poolele trossluku lukustamisega on vabandatavad.

Valele poolele trossluku lukustamise reegli rikkumine on tingitud klientide eksimusest ning

lukusüsteemi puudustest, sh tehnilisest lahendusest ning eksitavast disainist.

Kostja väidetavate esimese ja teise rikkumise vahe on umbes kaheksa kuud, seega ei saa kostjat

pidada teadlikuks trahvi määramisest teistkordse rikkumise eest. Rikkumised on olnud ka

erinevad, kuigi mõlemad asuvad sama kasutustingimuste punkti all.

Kostja esitas koos apellatsioonkaebusega ning palub võtta tsiviilasja materjalide juurde uusi

tõendeid, s.o ratta lukustussüsteemi ning selle kasutamist puudutavad videod ning pildid

rattaparklates asuvast infotulbast.

Vastuseks hageja seisukohale selgitas kostja 10. aprilli 2021. a menetlusdokumendis temale

tekkinud kahju olemust. Kostja oli arvestanud perioodil 6. aprillist 2020 – 6. aprillini 2021

rataste kasutamise võimalikkusega ning oli teenuse eest tasunud. Teenuse kasutamine ei ole

osutunud võimalikuks tulenevalt teenusepakkuja piirangutest. Kostja soovib saamata jäänud

teenuse hüvitamist. Samuti soovib kostja, et hageja hüvitaks tema kulutatud aja ja energia, mida

ta on olnud sunnitud õigluse saamiseks pühendama.

25. juulil 2019 kehtestati uute kasutustingimustega trahv valesti lukustamise eest ratta vasakule

poole lukupesasse. Siis oli hageja teadlik valele poole lukustamise probleemist. Tehniline

lahendus probleemi kõrvaldamiseks leiti alles 2021 a. kevadel – rataste lisaluku lukutrossi otsa

paigaldati polt, et takistada selle mahtumist vasakule poole lukupesasse.

Trahvi suurus peaks olema seotud trahvi eesmärgipärasusega ning trahvi suuruse määramisel

tuleks tugineda keskmise Tartu rattaringluse kliendi sissetulekust lähtuvale maksejõule.

Konkreetse rikkumise korral on 100 eurot ilmselgelt liiga suur summa. Trahvi suurus peaks

olema selline, et reeglite vastu eksimine jääks meelde, mitte selline, et klient enam trahvi

suurusest tulenevalt edasiselt teenust kasutada ei sooviks. Leppetrahvide summad ei pea

kõikide kasutustingimuste punktide rikkumiste puhul olema sama suurusega.

Hageja vastustab ise täies ulatuses probleemsete disainilahenduste eest. Kostja esitas

täiendavalt kirjavahetuse rataste tootjaga Bewegen Technologies Inc.

5. Hageja vaidles apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisele vastu. Maakohus ei andnud luba

edasikaebamiseks. Kostja ei ole apellatsioonkaebuses välja toonud selliseid selgeid rikkumisi

maakohtu poolt, mis võisid oluliselt mõjutada lahendit. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele

ka sisuliselt vastu. Maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.

Kuna tsiviilkohtumenetluses lahendatakse eraõiguslikest suhetest tulenevaid kohtasju, siis

puudub kohtul pädevus käesolevas hagimenetluses hinnata hageja väidetavat kuritegelikku

käitumist rataste trosslukuga lukustamise osas, kostja vastav taotlus tuleb jätta tähelepanuta.

Käesolevas tsiviilasjas ei ole hagi esemeks ja aluseks olnud kõikide rattaringluse trahvide

tühistamine ja klientidele trahvide tagastamine. Hagejale jääb arusaamatuks, kui suur on

tekkinud rahaline kahju, mille väljamõistmist kostja soovib. Kostja kahjuks saab olla üksnes

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõiv.

Ratta mittekohane lukustamine kostja poolt on tõendatud. Kui kasutaja avab parklas ratta ning

ratas lukust avaneb, siis tekib ratta kasutusajaloos algusparklaks parkla nimi. Seda nii ratta

dokis kui ka lisalukust avamise korral.

Lukupesad on vasakul ja paremal pool ühesugused ja mõlemad pooled lukustavad ratta ning

kasutajal sõit lõpeb. Kuid erinevus on hoopis veljes ja pidurisüsteemis. Vasakul pool on

lukupesa taga piduripolt, mis teeb lisaluku kinnitamise ja avamise keerulisemaks. Välistamaks

ratta lukustamist vasakule poole on paigaldatud lisaluku trossi otsa polt, et takistada selle

mahtumist vasakule poole lukupesasse. Samuti on lisatud infopostidele lisakleebised, kuidas

lisalukku kinnitada ja ka ratastele on paigaldatud kleebised, et vasakule poole ei tohi lisalukku

kinnitada. Tehniliselt on võimalik, et ratas lukustub mõlemat poolt aga vasakule poole lisalukku

pannes on luku avamine väga raske ja võib ratta mehhanisme lõhkuda. Vastavalt

kasutustingimustele ei tohi lisalukku vasakule poole panna ja kasutades kõiki infoallikaid on

selgitatud, et lisalukk tuleb kinnitada paremale poole lukupesasse.

Leppetrahvi suurus 100 eurot on mõistlik ja vastavuses rikkumise suurusega. Leppetrahvide

summad tulenevad ratta maksumusest (elektriratta hind on 3107 eurot lisandub käibemaks) ja

rattaringluse süsteemi opereerimiskuludest (aastas ligikaudu 850 000 eurot).

Tartu rattaringluse kasutustingimused on avalikult kättesaadavad ja ratta kasutajale täitmiseks

kohustuslikud. Kostja on kasutajakonto loomisel nõustunud kasutustingimustega ning kinnitas,

et ta on tüüptingimustega tutvunud.

Pärast esimest rikkumist kostjale saadetud hoiatuses paluti kostjat uuesti tutvuda

kasutajatingimustega

ja

juhiti

tähelepanu

tulevikus

valelukustamisega

kaasnevale

leppetrahvile. Hoiatuses toodi välja ka kasutustingimuste p 5.7 sõnastus, mis selgitab ratta õige

lukustamise viisi. Samuti oli sellel ajal olemas rattaringluse veebilehel lukustamise kohta video,

kus oli selgelt mainitud, et lukk tuleb kinnitada paremale poole esiratast.

Hageja palub jätta apellatsioonkaebusele lisatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde võtmata.

Hageja on vastusele apellatsioonkaebusele lisanud pildid pidurisüsteemist.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Maakohtu otsus tuleb tühistada materiaalõiguse normi väära

kohaldamise ja menetlusõiguse rikkumise tõttu. Ringkonnakohus teeb tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel uue otsuse, millega jätab hagi rahuldamata.

Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätab ringkonnakohus hageja kanda.

7. Kostja on esitanud apellatsioonkaebuse sissejuhatuse p-des 1-6 taotluse hinnata hageja töös

kuritegelik tegevus rataste trosslukuga lukustamise osas ning kuritegeliku tegevuse olemasolu

tuvastamise korral võtta vastutusele isikud, kes on osalenud kuriteo toimepanekul; kuulutada

kehtetuks kõik kasutustingimuste p 5.7. alusel väljastatud trahvid, mis puudutavad ratta

trosslukuga lukustamist läbi kodarate ratta vasakule poole lukupesasse; tagastada kõigile

klientidele trahvid, mis on väljastatud trosslukuga lukustamise eest läbi kodarate ratta vasakule

poole lukupesasse; tunnistada kehtetuks kostjale väljastatud trahv ning jätta hageja

menetluskulu kostjalt välja mõistmata; mõista hagejalt kostja kasuks välja apellatsioonkaebuse

menetluskulu (75 eurot); hinnata hageja poolt kostjale tekitatud rahalise kahju suurus, sh võttes

arvesse moraalset kahju ning mõista see hagejalt välja.

Kostja taotluse menetluskulude jaotuse osas võtab ringkonnakohus seisukoha otsuse p-s 15.

Kostja

ülejäänud

taotluste

suhtes

märgib

ringkonnakohus

järgmist.

Kostja

on

apellatsioonkaebuse resolutsiooni p-s 6 avaldanud, et ringkonnakohus hindaks hageja poolt

kostjale tekitatud rahalise kahju suurust, sh arvesse võttes moraalset kahju ja see hagejalt välja

mõista. Ka maakohtus on kostja samasisulise nõude esitanud. Maakohus ei ole kostja taotlusele

tähelepanu pööranud ega täitnud kohtupoolset kohustust selgitada kostjale, millised on tema

menetluslikud võimalused oma väidetavate rikutud õiguste kaitseks. Maakohus ei ole asjas

sisuliselt eelmenetlust läbi viinud. Ringkonnakohus jätab apellatsioonimenetluses kostja

taotluse hüvitise määramiseks tähelepanuta. Kuna kostja kahju hüvitamise nõuet ei ole

maakohus menetlenud, on kostjal võimalus maakohtule esitada vastavasisuline nõue.

Kostja vastuses hagile esitatud taotlusi nr 1-3 ning apellatsioonkaebuse taotlusi 1-3 ei saa

lahendada tsiviilkohtumenetluses.

8. Ringkonnakohus jätab tsiviilasja materjalide juurde võtmata apellatsioonkaebusele lisatud

tõendid: lukustussüsteemi ning selle kasutamist puudutavad videod ning pildid rattaparklates

asuvast infotulbast. TsMS § 652 lg 3 järgi hindab ringkonnakohus maakohtu otsuses hindamata

tõendeid üksnes juhul, kui: 1) asjaolu, millele tugineti, ja tõend, mis esitati, jäeti

põhjendamatult tähelepanuta; 2) asjaolu või tõendit ei saanud varem esitada kohtu poolt

menetlusõiguse normi olulise rikkumise tõttu või muul mõjuval põhjusel, muu hulgas põhjusel,

et asjaolu või tõend tekkis või sai poolele teatavaks või kättesaadavaks pärast asja lahendamist

esimese astme kohtus. Kostja ei ole põhjendanud, miks ta ei saanud nimetatud tõendeid esitada

maakohtus. Kostja on ka ise märkinud, et videod ei oma uut sisulist tähendust ning pildid

infotulpadest ei näita uut sisulist informatsiooni. Kirjavahetus rataste tootjaga Bewegen

Technologies Inc. on toimunud enne maakohtu otsuse tegemist.

9. Hageja nõuab kostjalt leppetrahvi jalgratta kasutamiseks sõlmitud lepingu rikkumise eest.

Maakohus rahuldas hageja nõude, kostja vaidlustas apellatsioonkaebuses maakohtu otsuse täies

ulatuses.

Ringkonnakohtus ei ole vaidlust maakohtu poolt tuvastatus, et kostja on loonud hageja poolt

pakutava Tartu rattaringluse teenuse kasutamiseks kasutajakonto ning kostja on 7. mail 2020

kasutanud ratast nr 02340 ja tagastanud selle Sepa turu rattaparklasse. Hageja tehnik tuvastas

9. mail 2020 kostja poolt kasutatud ratta mittenõuetekohase lukustamise.

Lepingutingimused, millele hageja tugineb, on Tartu rattaringluse kasutustingimused alates

25. juulist 2019 (dtl 44). Maakohus on õigesti tuvastanud, et tegemist on tüüptingimustega.

Maakohus on ka põhjendatult märkinud, et tüüptingimuse kehtivust peab kohus ise omal

algatusel hindama ka siis, kui pooled tingimuse tühisusele ei tugine, sest tegemist on õiguse

kohaldamisega TsMS § 438 lg 1 järgi (Riigikohtu 3. oktoobri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-

13477, p 13).

Ringkonnakohus leiab, et maakohus ei ole hageja kasutavaid tüüptingimusi õigesti

kontrollinud. Lisaks ei ole maakohus ka arvestanud poolte menetluses esitatud väiteid.

10. Kostja on menetluses tuginenud sellele, et trossluku kasutamise informatsioon on raskesti

leitav ning ratta kasutajal on keeruline mõista mittenõuetekohase lukustamise õiguslikke

tagajärgi. Kostja leiab, et Tartu rattaringlus on kasutanud rataste lukustussüsteemi puudulikku

disaini ja märkamatuks jäävaid lukustamise seonduvaid kasutustingimusi. Kostja on esitanud

oma vastuväidetega koos tõendeid, mh fotosid, kirjavahetuse hagejaga. Ka hageja on hagile

lisanud kostja pöördumise rataste tootja Bewegen Technologies Inc poole. Maakohus ei ole

kostja nimetatud väidetele menetlusõigust rikkudes üldse tähelepanu pööranud. Maakohus on

asja õigesti menetlenud lihtmenetluses, kuid see ei tähenda, et maakohus ei peaks TsMS § 442

lg 8 esimese lause ja TsMS § 444 lg 2 mõtte kohaselt otsuses märkima, missuguseid poolte

väidetud asjaolusid ta tuvastatuks ei lugenud ning missuguseid poolte esitatud tõendeid ei

arvestanud (vt Riigikohtu 4. mai 2016. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-23-16, p. 16).

11. Kostja vastutab hageja ees juhul, kui hageja on lepingulist kohustust rikkunud.

Ringkonnakohus ei nõustu maakohtuga, et poolte vahel on sõlmitud rendileping. Maakohus

on küll toonud välja rentniku õiguse saada korrapärase majandamise reeglite järgi vilja (otsuse

põhjenduste p 2), kuid ei ole selgitanud, missugune on see vili, mida jalgratta kasutaja saab.

Ratta kasutamine tasu eest on oma olemuselt üldjuhul üürileping (VÕS § 271jj), jalgrataste

tasulise kasutamise korraldaja (üürileandja) võimaldab ratta kasutajal (üürnik) tasu eest

lepingueseme kasutamist.

Leppetrahv on VÕS § 158 lg 1 järgi lepingus ettenähtud lepingut rikkunud lepingupoole

kohustus maksta kahjustatud lepingupoolele lepingus määratud rahasumma. Seega võib

hageja õigus nõuda leppetrahvi tuleneda ainuüksi poolte kokkuleppest. Hageja ei ole ka

esitanud kostja vastu üürileandja kahju hüvitamise nõuet VÕS § 334 järgi.

Hageja tugineb oma nõudes kostjapoolse kasutustingimuste punkti 5.7 rikkumisele, mis annab

õiguse nõuda kostjalt leppetrahvi. Kostja väitel on kasutajatingimuste p 5.7 lepingutingimus,

mis on raskesti märgatav. Maakohus ei ole hageja vastuväidet hinnanud.

Kasutustingimuste p-i 5.7 sõnastus on järgmine:

„Jalgratta lisalukuga lukustamisel tuleb luku tross panna vasakult läbi esiratta või ümber

piisavalt tugeva maapinnaga ühendatud kinnituse ja lukustada esiratas paremalt poolt selleks

kleebisega tähistatud lukustuskohas“. Hageja väitel oli kostja lukustanud lukutrossi parema

poole asemel vasakule poole esiratast.

VÕS § 37 lg 3 kohaselt ei loeta lepingu osaks tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või

esituslaad on niivõrd ebatavaline või arusaamatu, et teine lepingupool ei võinud selle

tingimuse olemasolu lepingus mõistlikkuse põhimõttest lähtudes oodata või seda tingimust

olulise pingutuseta mõista.

Ringkonnakohus leiab, et vaidlusalune kasutustingimuste säte ei ole saanud hageja ja kostja

vahelise kokkuleppe osaks.

12. Vaidlust ei ole poolte vahel selles, et leping sõlmiti sidevahendi abil. Seega peaksid

lepingutingimused olema hõlpsasti leitavad, arusaadavad ning üheselt mõistetavad.

Kasutajatingimused on väljatrükituna ligikaudu kuuel A4 leheküljel hõlmates kogu

kasutamise korraldaja poolt pakutava teenuse kirjeldust, vaidlusalune lepingutingimus asub

lepingu keskel. Juba punkt 5 ise hõlmab 29 alapunkti (alapunkt 28 omakorda 8 puntki). Hageja

on seisukohal, et kasutustingimuste punkt 5.7 sisaldab olulist kohustust ning on väga tähtis, et

lukutrossi ei kinnitataks vasakule poolele.

Ringkonnakohus leiab esiteks, et kasutajatingimuste punkt 5.7 on arvestades nii selle sisu kui

ka asukohta lepingus teisele poolele üllatav.

Kui hageja jaoks on väga tähtis ja lepingus fikseeritud õiguskaitsevahendite kohaldamise

seisukohalt oluline see, kummalt poolt lukutross kinnitatakse, siis ei ole põhjendatud seda

lepingutingimust paigutada lepinguteksti nii, et tingimus ei ole teistest eristatav. Samuti ei

selgu lepingu p-st 5.7, et just ja ainult paremalt poolt lukutrossi kinnitamine on lepingu

nõuetekohane täitmine. Punkti sõnastus kirjeldab ratta lukustamisel läbiviidavaid tegevusi.

Hageja ise on menetluse kestel esitatud dokumentides leidnud, et sõidu lõpetamise seisukohalt

ei ole rattal oluline, kummale poole lisalukk kinnitatakse. Erinevus on ainult ratta avamisel

(dtl 41). Seega on lukutrossi võimalik lukustada mõlemalt poolt. Hageja on 18. juunil 2020

kirjas kostjale möönnud, et hageja on alustanud lisaluku disaini parandamist, et lisaluku

kinnitamine vasakule poole pesasse ei oleks enam võimalik (dtl 41) ning tellitud on ratastele

lisakleebised vasakule poole lukupesa poole, mis ütlevad, et ära siia lukusta.

Ringkonnakohus leiab, et tavaline, keskmine ratta kasutaja ei oska mõistlikult oodata, et

lukutrossi kinnitamist puudutav väga oluline lepingutingimus, mille rikkumine tähendab

lepingu mittenõuetekohast täitmist, on teistest lepingutingimustest eristamatu.

Ringkonnakohtu hinnangul ei muuda kasutustingimuste punkti 5.7 hageja ja kostja vahelise

lepingu osaks ka see, et hageja poolt on kostja tähelepanu 24. augustil 2019 (seega ligikaudu

aasta enne praeguses menetluses olevat vaidlusalust sündmust) juhitud rattaringluse

kasutustingimustele. Tegemist ei ole eraldi kokkuleppega poolte vahel. Hoiatuse ja praeguse

väidetava rikkumise vahele jääv ajavahemik on liiga pikk selleks, et hageja saaks kostja

teadmisele tugineda. Hoiatuskirjas on kostjale toodud ära küll üksnes lepingu p-i 5.7 sõnastus

ning viide leppetrahvile selle rikkumise korral (dtl 50). Samas ei loeta VÕS § 37 lg 3 kohaselt

lepingu osaks ka sellist tüüptingimust, mille sisu, väljendusviis või esituslaad on arusaamatu.

Ringkonnakohus leiab, et lepingu p-st 5.7 ei tulene, et nõuetekohase lukustamise all on silmas

peetud ainult paremalt poolt lukutrossi kinnitamist, kui süsteem võimaldas ilma igasuguste

tõrgeteta luku kinnitamist ratta mõlemalt poolt. Tavakasutaja, kes on rattalt maha tulnud, ei

pruugi ka saada aru, kumb on lukutrossi kinnitamiseks see õige pool. Hageja ei ole esitanud

ka sisulisi vastuväiteid kostja seisukohale, et mõlemad esikahvli pooled sh lukupesad on

kasutaja jaoks välimuselt identsed.

Tingimused, mis lepingu osaks ei muutu, asendatakse seaduse dispositiivsete normidega või

tuletatakse puuduv tingimus (VÕS §-d 23 ja 27, Võlaõigusseadus I, kommenteeritud

väljaanne, Tallinn 2016, lk 209) ). Praegusel juhul ei ole hageja toonud esile ühtegi muud

kokkulepet, mida võiks kasutustingimuste p-i 5.7 asemel kohaldada. Hageja ei ole viidanud

hoiatustahvlitele, hageja küll kinnitab, et infopostidele on lisatud lisakleebised, kuidas

lisalukku kinnitada ja ka ratastele on paigaldatud kleebised, kuid hageja enda seisukohtadest

tuleneb, et nende paigaldamist on hageja alles alustanud.

Kuna ringkonnakohus leiab, et kasutustingimuste p 5.7 ei ole hageja ja kostja vahelise lepingu

osaks saanud, puudub hageja nõudel õiguslik alus.

13. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et hageja ei ole menetluses tõendanud, et just kostja

on lukustanud ratta mittenõuetekohaselt. TsMS § 230 lg 1 järgi peab kumbki pool

hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui

seadusest ei tulene teisiti. Vaidlust ei ole poolte vahel, et ratta väidetavalt vale lukustamise

tuvastas hageja poolt saadetud tehnik 9. mail 2020, seega kaks päeva pärast seda, kui kostja

oli ratast kasutanud. Pooled ei vaidle ka selle üle, et nende kahe päeva jooksul proovisid

mitmed teised kasutajad avada ratta lisalukku (dtl 161). Kostja on esitanud vastuväitena hageja

nõudele, et hageja ei ole tõendanud, et kuna tehnikul kulus ratta avamiseks 22 sekundit, siis

ei ole tavakasutajal võimalk ratast 10-11 sekundi jooksul avada. Maakohus on piirdunud

kostja vastuväidetele hinnangu andmisel üksnes seisukohaga, et need on paljasõnalised.

Samas tuleneb ka hageja vastusest apellatsioonkaebusele, et kui kasutaja avab ratta, on

lukustusmehhanism avatud olekus 5 sekundit. Hageja ei ole üheselt tõendanud, et keegi teine

ei saanud muuta lukustussüsteemi asukohta.

14. Ringkonnakohus leiab lisaks, et hageja kasutustingimuste p-des 6.1 ja 6.1.3 sätestatud

leppetrahvi tingimus, millega pannakse tarbijast lepingupoolele kohustus tasuda jalgratta

mittenõuetekohase lukustamise korral kõikide rikkumiste puhul leppetrahvi 100 eurot,

kahjustab tarbijat ebamõistlikult VÕS § 42 lg-e 1 ja § 42 lg 3 p 5 järgi ning on tühine. VÕS § 42

lg 3 p 5 kohaselt lepingus, mille teiseks pooleks on tarbija, on ebamõistlikult kahjustav eelkõige

tüüptingimus, millega nähakse ette, et teine lepingupool peab oma kohustuse rikkumise korral

maksma tingimuse kasutajale ebamõistlikult suurt leppetrahvi, ebamõistlikult suurt

kindlaksmääratud suuruses kahjuhüvitist või muud hüvitist.

Maakohus leidis, et kuna hageja on toonud hagis esile, et ratta õige lukustamine on üks kasutaja

olulisi kohustusi, kuivõrd valesti lukustatud ratast saavad kerge vaevaga omastada kolmandad

isikud. Samuti võib valesti lukustamine kahjustada ratast. Maakohus pidas põhjendatuks hageja

poolt lepptrahvi määramisel arvestatavat arvestatud süsteemi opereerimise kulusid ja jalgrataste

maksumust. Samas on maakohus jätnud tähelepanuta, et aastane rattaringluse teenuse

kasutamise maksumus on 30 eurot (kostja 29. mai 2020 kiri hagejale). Ringkonnakohus leiab,

et üldine, kõiki lepingurikkumise hõlmav leppetrahv, mille määr on rohkem kui kolm korda

suurem kui aastane tasu eseme kasutamise eest, on ebamõistlik ning tarbijat kahjustav.

Rattaringluse olulise sihtgrupi moodustavad Tartus isikud, kellel ei pruugi regulaarset igakuist

sissetulekut olla.

15. Hagi rahuldamata jätmise tõttu jäävad maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

TsMS § 162 lg 1 järgi hageja kanda.

Menetluskulude rahalise suuruse määrab TsMS § 177 lg 2 järgi kindlaks maakohus

(vt Riigikohtu 10. aprilli 2019 lahend tsiviilasjas nr 2-15-1553, p 25).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Parrest

Üllar Roostoja

Triin Uusen-Nacke