2-19-12814/35 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

19.05.2021 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-19-12814

Tsiviilasi

Tehnikalabor OÜ hagi Tallinn, Niine tn 8

korteriühistu vastu kahju hüvitamise nõudes

Tsiviilasja hind

1619,97 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja Tehnikalabor OÜ (registrikood 12049158),

lepinguline esindaja Kalle Klooster

Kostja Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu (registrikood

80086659), lepinguline esindaja Andrei Vesterinen

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 13.04.2021

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista Tallinn, Niine tn 8 korteriühistult Tehnikalabor OÜ kasuks

kahjuhüvitis 1050 eurot.

3. Jätta rahuldamata Tehnikalabor OÜ hagi kahjuhüvitise 120 euro ja

sissenõudmiskulude 40 euro nõudes.

4. Välja mõista Tallinn, Niine tn 8 korteriühistult Tehnikalabor OÜ kasuks

sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 07.09.2018 kuni 18.05.2021 eest

summas 226,45 eurot.

5. Välja mõista Tallinn, Niine tn 8 korteriühistult Tehnikalabor OÜ kasuks viivis

võlaõigusseaduses (VÕS) § 113 lg 1 sätestatud määras põhinõudelt 1050 eurot

alates 19.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

Menetluskulude jaotus

6. Jätta menetluskulud 10% ulatuses Tehnikalabor OÜ kanda ja 90% ulatuses

Tallinn, Niine tn 8 korteriühistu kanda.

7. Määrata menetluskulude rahaline suurus kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist.

2

EDASIKAEBAMISE KORD JA TÄHTAEG

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses,

kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt parkis hageja töötaja oma sõiduki Niine tn 8 hoovis olnud

parkimiskohale. Järgmisel hommikul avastas hageja töötaja, et sõidukile oli peale kukkunud

lumi ja jää, mille tulemusel sai sõiduk märkimisväärselt kahjustada. Remondikalkulatsiooni

kohaselt läheks sõiduki taastamine maksma 1 134,36 eurot. Sõiduki turuväärtus enne kahju

tekkimist oli umbes 700 eurot ja pärast kahju tekkimist on umbes 100 eurot. Kuna hageja

kasutas sõidukit majandustegevuses, pidi ta rentima asendussõiduki, mille eest tasus 125 eurot

+ km. Kohtuväliselt nõude esitamiseks kandis hageja õigusabikulusid summas 300 eurot ja

ekspertiisitasu kulu 120 eurot.

2. Hageja palub kostjalt välja mõista tekitatud kahju 1170 eurot, mis koosneb uue

samaväärse asja soetamise kulust 600 eurot, asendussõiduki kasutamise tasust 150 eurot,

kohtueelsetest õigusabikuludest 300 eurot ja ekspertiisi kulust 120 eurot. Samuti palub kostja

välja mõista seisuga 27.08.2019 sissenõutavaks muutunud viivis perioodi 07.09.2018 kuni

27.08.2019 eest 293,05 eurot VÕS 94 lg 1 alusel 0,065% päevas, sissenõudmiskulud 40 eurot

ning viivis põhinõudelt alates 28.08.2019 kuni põhinõude tasumiseni. Menetluskulud palub

hageja jätta kostja kanda.

3. Vastuseks kostja vastuväidetele leiab hageja, et hageja on sõiduki turuväärtuse hindamisel

lähtunud sarnaste sõidukite maksumusest Eesti suurimas automüügiportaalis. Selline

metoodika on objektiivne, kuivõrd hinnanguliselt 700 eurot oleks kulunud märtsis 2018

sarnase sõiduki soetamiseks. Hageja on arvestanud asja kulumise määraga nõudes hüvitist

700 eurot, mitte 1200 eurot nagu oli soetamismaksumus.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

4. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja hinnangul on tõendamata põhjuslik seos rikkumise ja

kahju tekkimise vahel ning kahju suurus. Kostja väitel pole tõendatud, et kahju oleks tekkinud

lume kukkumise tõttu ja et kui kahju tekkis lume kukkumise tõttu, siis see oleks kukkunud

Niine tn 8, Tallinn asuva maja katuselt. Lisaks pole hageja kostja korteriühistu liige, mistõttu

on ebaselge, missugusel alusel hageja oma sõidukit kostja Niine tn 8 kortermaja parklas

parkis. Seetõttu tuleks kahjusuuruse hindamisel arvestada hageja panust kahju tekkimisse

VÕS § 139 lg 1 alusel. Tõendamata on ka, kas kahju saanud sõiduk kuulub üldse hagejale.

Kostja esitas oma vastuväited ka kohtueelses menetluses.

5. Hageja ei ole tõendanud, et sõiduki turuväärtus on 700 eurot.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

6. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

7. Hageja esitas kostja vastu kahju hüvitamise nõude, mis koosneb uue samaväärse sõiduki

soetamise kulust 600 eurot, asendussõiduki kasutamise tasust 150 eurot (125+km20%),

kohtueelsetest õigusabikuludest 300 eurot ja ekspertiisi kulust 120 eurot.

8. Kohus täitis 30.01.2020 määrusega selgituskohustust ning selgitas käesolevale vaidlusele

kohalduvat õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 110-111 pöördel).

9. Kohus tuvastab järgmised asjaolud. Hageja töötaja I. S. parkis 12.03.2018 õhtul umbes kl

21 sõiduki xxxx, registreerimismärgiga xxxx, Tallinnas, Niine tn 8 hoovi. Nimetatud sõiduki

3

omanik on hageja (tl 101-104). Sõiduki ostuhind oli 2015. aastal 1200 eurot (tl 101). I. S.

avastas 13.03.2018 hommikul, et sõiduk on kahjustatud. Hageja pöördus kohtuväliselt kostja

poole kahju hüvitamise nõudega, kostja kohtuväliselt kahju ei hüvitanud.

10. Pooled vaidlevad selle üle, kas sõidukile xxxx tekkisid kahjustused seetõttu, et hoone

Niine 8, Tallinn katuselt kukkus lumi sõidukile.

11. Hageja nõue tuleb kvalifitseerida riskivastutuse sätete alusel. Kahju põhjustamise korral

eriti ohtlikule asjale või tegevusele iseloomuliku ohu tagajärjel vastutab asja kahjustamisega

tekitatud kahju eest, sõltumata oma süüst, ohu allikat valitsenud isik (VÕS § 1056 lg 1).

Ehitisealuse maa omanik või isik, kellel on muu asjaõigus, mille alusel ehitis on püstitatud,

vastutab ehitiselt selle osade, jääpurikate või muu sellise eraldumise ja allalangemise tõttu

tekkinud kahju eest, välja arvatud juhul, kui ta tõendab, et kahju põhjustas vääramatu jõud või

kannatanu

tegevus

(VÕS

§ 1059).

Kohtu

hinnangul

saab

korteriomandi-

ja

korteriühistuseadus (KrtS) § 34 lg-st 3 tulenevalt riskivastutuse sätete alusel esitada kahju

hüvitamise nõude ka korteriühistu vastu. Isik, kellel on samal alusel kõigi korteriomanike

vastu korteriomandist tulenev nõue, mille kohta seadus näeb ette solidaarkohustuse, peab selle

esitama korteriühistu vastu (KrtS § 34 lg 3). Antud juhul oleks hagejal kõigi, Niine 8, Tallinn

asuva hoone, korteriomanike vastu solidaarnõue.

12. Kohus ei nõustu kostja käsitlusega lahendada hageja nõue lepingulise nõudena, kuna

hageja parkis oma sõidukit hageja parklas. Leping sõlmitakse pakkumuse esitamise ja sellele

nõustumuse andmisega, samuti muul viisil vastastikuste tahteavalduste vahetamise teel, kui

on piisavalt selge, et lepingupooled on saavutanud kokkuleppe (VÕS § 9 lg 1). Ainuüksi

asjaolust, et hageja parkis sõidukit kostjale kuuluvas parklas, ei saa järeldada, et poolte vahel

oli parkimisteenuse osutamise leping.

13. Riskivastutuse sätete alusel pidi hageja tõendama, et hageja asi sai kahjustada, Niine tn

8, Tallinn katuselt kukkus alla lumi ning hagejale tekkinud kahju põhjustas Niine tn 8, Tallinn

asuva hoone katuselt kukkunud lumi.

14. Hageja parkis sõiduki Niine 8 hoovi Tallinnas, selleks ettenähtud parkimiskohale. Hageja

töötaja oli Niine 8, Tallinn korteriomandi nr xxxx üürnik ning tal oli õigus auto parkida Niine

8, Tallinn asuvale parkimiskohale. Kohtule esitatud fotodega on tõendatud, et hageja sõiduk

on kahjustatud (tl 39-44). Tunnistaja I. S. ütlustega on tõendatud, et sõiduk sai kahjustada

Niine 8, Tallinn hoovis (tl 175 pöördel - 176). Tunnistaja I. S. andis ütlusi selle kohta, et

parkis 12.03.2018 sõidukorras auto ja hommikul oli kapott mõlkis, esiklaas puruks, esituli

rippus ja poritiib oli ka kannatada saanud. Kapoti vahel oli veel kõvasti lund. Kõik kõrval

olevad autod olid lumest puhtad. Katuse räästa peal oli lumehunnik ilusti näha (tl 175 pöördel

– 176). Seega on tunnistaja I. S. ütlustega ja hageja poolt esitatud fotodega tõendatud, et lumi

kukkus sõidukile Niine 8, Tallinnas asuva maja katuselt. Samuti on esitatud fotodelt näha auto

kapotil ja esiklaasi alusel ladestunud lund (tl 39-40 ja tl 42-43). Kohtule esitatud

ekspertiisiaktist nähtuvalt on tõenäoline, et sõiduki esiklaas ja parempoolne esilatern võis

puruneda ja kapott deformeeruda 13.03.2018 hoone katuselt sõidukile langeva lume tõttu (tl

10-15). Pärast juhtumit on vastav parkimiskoht tõkestatud prussiga (tl 98). Seega on kostja

võtnud pärast õnnetust tarvitusele meetmed parkimiskoha kasutamise tõkestamiseks. Kostja

poolt kohtule esitatud fotod katusest ei tõenda, et Niine 8, Tallinn ei olnud õnnetuse

toimumise hetkel lund (tl 120-123). Nimetatud fotod on tehtud päevasel ajal ning fotode

tegemise ajaks oli lumi ilmselt sulanud. Kostja on tõendanud, et 23.03.2018 ilmateate

kohaselt oli vihmane ilm ja õhutemperatuur oli 2..5 kraadi (tl 135). Kohtu hinnangul

soodustas selline ilm lume sulamist.

15. Kohus, hinnates kõiki eeltoodud tõendeid kogumis, on seisukohal, et tõendamist on

leidnud, et hageja sõiduk sai kahjustada, Niine tn 8, Tallinn katuselt kukkus alla lumi ning

hagejale tekkinud kahju põhjustas Niine tn 8, Tallinn asuva hoone katuselt kukkunud lumi.

Eeltoodust tulenevalt on kohus seisukohal, et lumi kukkus autole Niine 8, Tallinn hoonelt

4

ning auto sai seetõttu kahjustada. Käesoleval juhul esinevad VÕS § 1059 kohaldamise

eeldused ja kostja pidi vastutusest vabanemiseks tõendama, et kahju põhjustas vääramatu jõud

või kannatanu tegevus. Kostja ei ole tõendanud, et kahju põhjustas vääramatu jõud või

kannatanu tegevus. Seega ei esine riskivastust välistavaid asjaolusid.

16. Otsene varaline kahju hõlmab eelkõige kaotsiläinud või hävinud vara väärtuse või vara

halvenemisest tekkinud väärtuse vähenemise, isegi kui see tekib tulevikus, ning kahju

tekitamisega seoses kantud või tulevikus kantavad mõistlikud kulud, sealhulgas mõistlikud

kulud kahju ärahoidmiseks või vähendamiseks ja hüvitise saamiseks, muu hulgas kahju

kindlaks tegemiseks ja kahju hüvitamisega seotud nõuete esitamiseks (VÕS § 128 lg 3). Kui

asja on kahjustatud, hõlmab kahjuhüvitis eelkõige asja parandamise mõistlikud kulud ning

võimaliku väärtuse vähenemise (VÕS § 132 lg 3 ls 1). Kui asja parandamine on asja

väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas, tuleb maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse

asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele kulutustele (VÕS § 132 lg 3 ls 2 ja § 132 lg 1 ls 1).

Kui asja väärtus oli võrreldes uue samaväärse asja väärtusega, oluliselt vähenenud, tuleb

väärtuse vähenemist kahjuhüvitise määramisel mõistlikult arvestada (VÕS § 132 lg 1 ls 2).

Hageja peab tõendama kahju tekkimist ja kahju suuruse kujunemist. Hageja on tõendanud, et

sõiduki remont läheks maksma 1134,36 eurot (tl 6-9). Hageja hinnangul ei ole otstarbekas

sõidukit remontida ning palub välja mõista kostjalt sõiduki turuväärtus 600 eurot. Hageja on

tõendanud, et 2015 aastal oli sõiduki soetamisväärtus 1200 eurot. Seega on sõiduki

parandamine sõiduki väärtusega võrreldes ebamõistlikult kulukas ning kostjal tuleb hagejale

maksta hüvitis, mis vastab uue samaväärse asja soetamiseks tehtavatele mõistlikele

kulutustele. Kohtu hinnangul saab pidada aastal 2019 kõnealuse auto mõistlikuks hinnaks 600

eurot. Kostja vastupidist tõendanud ei ole. Vastavalt on tõendatud kahjunõue summas 600

eurot. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et kahjusuuruse hindamisel tuleks arvestada hageja

panust kahju tekkimisse. Hageja parkis sõiduki kortermaja paklasse vastavalt tähistatud

parkimiskohale.

17. Kahju hüvitamise eesmärk on kahjustatud isiku asetamine olukorda, mis on võimalikult

lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat

asjaolu ei oleks esinenud (VÕS § 127 lg 1). Kahju ei kuulu hüvitamisele ulatuses, milles

kahju ärahoidmine ei olnud selle kohustuse või sätte eesmärgiks, mille rikkumise tagajärjel

kahju hüvitamise kohustus tekkis (VÕS § 127 lg 1). Isik peab kahju hüvitama üksnes juhul,

kui asjaolu, millel tema vastutus põhineb, on kahju tekkimisega sellises seoses, et tekkinud

kahju on selle asjaolu tagajärg (VÕS § 127 lg 4). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvata igasugune

kasu, mida kahjustatud isik sai kahju tekitamise tagajärjel, eelkõige tema poolt säästetud

kulud, välja arvatud juhul, kui kasu mahaarvamine oleks vastuolus kahju hüvitamise

eesmärgiga (VÕS § 127 lg 5). Kui kahju osaliselt tekkis kahjustatud isikust tulenevatel

asjaoludel või ohu tagajärjel, mille eest kahjustatud isik vastutab, vähendatakse kahjuhüvitist

ulatuses, milles need asjaolud või oht soodustasid kahju tekkimist (VÕS § 139 lg 1). Kostja

ei ole tõendanud vastuväiteid kahju suurusele. Tõendatud ei ole kostja väide, et sõiduki

kasutaja ignoreeris parkla tingimusi ja soodustas kahju tekkimist VÕS § 139 järgi.

18. Kohus analüüsib asendussõiduki kasutamisega tekkinud kahjunõuet. Varaline kahju

kuulub hüvitamisele (VÕS § 128 lg 1). Kui kahjustatud asi oli isikule vajalik või kasulik,

eelkõige tema majandus- või kutsetegevuseks või tööks, hõlmab kahjuhüvitis samaväärse asja

kasutamise kulusid kahjustatud asja parandamise või uue muretsemise aja jooksul (VÕS §

132 lg 4 ls 1). Asendussõiduki kulude väljamõistmisel peab kohus hindama, kas kulud on

põhjendatud (TalRK 2-14-55757, p 28). Kahjuhüvitisest tuleb maha arvestada kulud, mida

kannatanu säästis kahju tekitamise tagajärjel (VÕS § 127 lg 5). Kuludest tuleb maha arvestada

kannatanu sõiduki mitte kasutamise tõttu säästetud kulud (RKTKo 3-2-1-90-14, p 15).

19. Seega on kahjuhüvitise väljamõistmiseks vaja tuvastada, kas kahjustatud sõiduk oli

hagejale tema majandustegevuseks või tööks vajalik ja kasulik ning kas samaväärse auto

üürimine oli põhjendatud. Kohus leiab, et hageja on hagis selgitanud, et kasutas sõidukit

5

majandus- ja kutsetegevuses, milleks on klientide külastamine ning klientide seadmete

transport remonditöökotta ja tagasi. Hageja pidi tavapärase majandustegevuse jätkamiseks

kasutama perioodil 14.03.2018 kuni 24.03.2018 renditud asendussõidukit. Kohtule esitatud

OÜ T arvega nr 5066 on tõendatud, et hageja rentis perioodil 14.03.2018-24.03.2018

sõiduautot 10 päeva summas 150 eurot koos käibemaksuga (tl 4). Kostja nimetatule

vastuväiteid esitanud ei ole. Seega on tõendanud, et samaväärse asendussõiduki kasutamine

oli vajalik ja kasulik seoses hageja 1 majandus- ja kutsetegevusega. Vastavalt on hageja

kahjuhüvitise nõue 150 eurot põhjendatud ja tõendatud.

20. Kohus leiab, et ekspertiisikulu summas 120 eurot, so asjatundja arvamuse kui

dokumentaalse tõendi saamise kulutuse hüvitamist ei saa nõuda hagiga. Riigikohus on otsuses

nr 3-2-1-100-15, p-is 47 märkinud, et asjatundja arvamuse kui dokumentaalse tõendi saamise

kulutuste hüvitamist ei saa tulenevalt TsMS § 138 lg-st 1, § 143 p-st 2 ja § 174 lg-st 11 nõuda

hagiga, vaid need tuleb esitada menetluskulude kindlaksmääramisel (vt RKTKo nr 3-2-1-100-

15, p 47). Seega ekspertiisikulu 120 eurot kahjuna kostjalt väljamõistmisele ei kuulu ja hagi

tuleb jätta selles osas rahuldamata.

21. Hageja on esitanud kahjunõude 300 eurot, mis seisneb kulutuses kohtueelsele

õigusabiteenusele. Riigikohus on kohtueelsete õigusabikulude kohta leidnud, et need on VÕS

§ 128 lg 3 ja VÕS § 115 lg 1 alusel kahjuna põhimõtteliselt hüvitatavad (RKTKo nr 3-2-1-

138-10). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja nõuda kohustuse rikkumisega

tekitatud kahju (VÕS § 115 lg 1). Kahju hüvitamise suuruse määramisel arvestab kohus, et

kahju oleks kahju tekitanud teoga põhjuslikus seoses (VÕS § 127 lg 4). Kahju hüvitatakse

ühekordse summana, v.a kui kahju iseloomust tulenevalt on mõistlik kahju hüvitamine

perioodiliste maksetena (VÕS § 136 lg 1). Riigikohus on leidnud, et advokaadi kaasamine

kohtueelsetele läbirääkimistele võib aidata kaasa kokkuleppele ning samuti aitab see pooli

valmistuda kohtuvaidluseks, aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt

mõistlikke kohtuväliseid toiminguid (RKTKo nr 3-2-1-138-10, p 29).

22. Kohus on seisukohal, et hageja varaline kahjunõue 300 eurot on põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele. Riigikohus on jaatanud kohtueelselt kantud õigusabikulude kahjuna

hüvitatavust. Kohus tuvastab, et hageja on kandnud kulusid õigusabile enne hagi esitamist

300 eurot (tl 17). Kohtueelsed õigusabikulud koosnevad seisukoha kujundamisest, nõude

koostamisest ja nõude esitamisest. Arvest nähtuvalt osutas esindaja hagejale teenust 3 tunni

ulatuses tunnihinnaga 100 eurot.

23. Kohtule esitatud kostja 01.10.2018 vastuskirjaga on tõendatud kohtueelne pöördumine

hageja esindaja poolt 07.08.2018 kostja poole (tl 35). Kostja ei ole kohtueelsetele

õigusabikuludele vastuväiteid esitanud. Kohus peab käesoleval juhul mõistlikuks ja

põhjendatuks osutatud õigusabi kohtueelsete toimingute eest 3 tunni ulatuses.

Õigusteadmistega esindaja kaasamine juba kohtueelselt aitab valmistuda kohtuvaidluseks,

aidates teha kohtusse nõuete esitamiseks vajalikke või vähemalt mõistlikke kohtuväliseid

toiminguid. Professionaalne õigusabi kohtueelses vaidluse staadiumis on vähemalt üldjuhul

mõistlik ning sellega seotud kulud on hilisemal kahju hüvitamise nõudmisel ka hüvitatavad.

Õigusteenuse osutamine advokaadi poolt oli mõistlikult võttes vajalik. Kohus peab

mõistlikuks tunnihinnaks 100 eurot.

24. Kahju oli rikkumise võimaliku tagajärjena kostjale ettenähtav. Rikkumise ja tekkinud

kahju vahel on põhjuslik seos. VÕS § 127 lg 1 kohaselt on kahju hüvitamise eesmärk asetada

kahjustatud isik olukorda, mis on võimalikult lähedane olukorrale, milles ta oleks olnud, kui

kahju hüvitamise kohustuse aluseks olevat asjaolu ei oleks esinenud. VÕS § 127 lg-s 1

sätestatud diferentsihüpoteesi kohaselt tuleb hageja asetada olukorda, mis oleks võimalikult

lähedane sellele, kui kahju ei oleks tekkinud ega hageja ei oleks pidanud seetõttu kandma

otsest varalist kahju nõudekirja esitamise näol. Seega esineb põhjuslik seos kahju ja rikkumise

vahel. Kui hageja auto ei oleks lume tõttu kannatada saanud, siis ei oleks hageja pöördunud

6

juristi poole. Hageja ei oleks esitanud nõudekirja ning kandnud kahju. Seega rahuldab kohus

kohtueelsete õigusabikulude nõude summas 300 eurot.

25. Eeltoodust tulenevalt on hageja kahjunõue tõendatud summas 1050 eurot (600 eurot

samaväärse asja soetamiskulu + 150 eurot asendussõiduki kulu + 300 eurot kohtueelsed

õigusabikulud). Ülejäänud osas kahjunõue rahuldamisele ei kuulu.

26. Hageja esitas kostja vastu viivisenõude. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 07.09.2018,

mis oli hageja poolt 07.08.2019 edastatud nõudekirjas kostjale vabatahtlikuks täitmise

tähtajaks kuni hagi esitamiseni 27.08.2019 summas 316,37 eurot ning edasi hagi esitamisest

tasumata põhinõudelt kuni kohase täitmiseni. VÕS § 113 lg 1 kohaselt rahalise kohustuse

täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis),

arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks

loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti

aastas. Kooskõlas VÕS § 94 lg 1, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule

tasuda

intressi,

on

intressimääraks

poolaasta

kaupa

Euroopa

Keskpanga

põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta 1.

jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette nähtud teisiti. VÕS § 113 lg 2

kohaselt, muu hulgas alusetu rikastumise väljaandmise nõude puhul, arvestatakse võlgnetavalt

rahalt viivist alates ajast, mil võlausaldaja teatas võlgnikule oma nõudest või esitas raha

sissenõudmiseks hagi või maksekäsu kiirmenetluse avalduse. TsMS § 367 kohaselt võib

viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi

esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana,

vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib

viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja

edasi protsendina põhinõudest.

27. Tulenevalt asjaolust, et kohus rahuldas hageja põhinõude osaliselt, on põhjendatud ka

viivisenõue osaliselt. Perioodi 07.09.2018 kuni otsuse tegemiseni 18.05.2021 (985 päeva)

eest

on

seadusjärgseks

viivisesummaks

226,45

eurot

(vt

arvutuskäik

www.viivisekalkulaator.ee). Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja sissenõutavaks

muutunud viivise 226,45 eurot ja viivise põhinõudelt (1050 eurot) VÕS § 113 sätestatud

määras alates otsuse tegemisest, so alates 19.05.2021 kuni põhinõude täitmiseni.

28. Hageja esitas nõude sissenõudmiskulude hüvitamiseks VÕS § 113 lg 1¹ alusel summas

40 eurot. Kui võlausaldaja võib nõuda viivist, võib ta nõuda võlgnikult võla

sissenõudmiskulude hüvitamist summas 40 eurot. Hageja nõudis sissenõudmiskulude

hüvitamist summas 40 eurot. VÕS § 113¹ lg 1 reguleerib sissenõudmiskulude hüvitamist

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva võlgniku korral. Seetõttu hageja nõue rahuldamisele ei

kuulu.

29. Eeltoodust tulenevalt kohus rahuldab hagi osaliselt põhinõude 1050 euro, sissenõutavaks

muutunud viivisenõude 226,45 euro ja viivisenõude osas põhinõudelt (1050 eurot) VÕS §

113 sätestatud määras alates otsuse tegemisest, so alates 19.05.2021 kuni põhinõude

täitmiseni. Ülejäänud nõuete osas jätab kohus hagi rahuldamata.

30. Kõik kohtu poolt käsitlemata poolte väited ja tõendid ei oma asja lahendamisel tähtsust ja

seetõttu kohus neid lahendis ei käsitle.

MENETLUSKULUD

31. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled

menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi

rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Kohus rahuldas hageja nõude umbes 90% ulatuses. Sellest tulenevalt on põhjendatud ja

õiglane jätta hagimenetluse kulud 90% ulatuses kostja kanda ja 10% ulatuses hageja kanda.

7

32. Kohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast käesoleva kohtuotsuse

jõustumist (TsMS § 174 lg 4). TsMS § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Menetluskulude jaotust

saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude

jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik