2-20-138286/15 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-20-138286

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Margit Jõgeva

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. mai 2021. a, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-20-138286

Hagihind

4652,32 eurot

Tsiviilasi

INPROFITO OÜ hagi E. L. u vastu võlgnevuse

väljamõistmiseks

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: INPROFITO OÜ (registrikood: 14526875, asukoht:

Rukki tn 23, Tartu linn, Tartu linn, 50407, Tartu maakond).

Hageja lepinguline esindaja: T. R. (XXX, XXX, e-post:

XXX).

Kostja: E. L. (isikukood: XXX, elukoht: XXX, e-post: XXX).

Kostja lepinguline esindaja: A. M. (XXX, e-post: XXX).

kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada INPROFITO OÜ hagi E. L. u vastu võlgnevuse väljamõistmiseks.

2. Välja mõista E. L. ult

INPROFITO OÜ kasuks võlgnevus summas 4312,65

eurot.

3. Välja mõista E. L. ult

INPROFITO OÜ kasuks viivis arvestatuna 4245,83

eurolt alates 12.12.2020. a kuni põhivõla täies ulatuses tasumiseni võlaõigusseaduse

§ 113 lg-s 1 teises lauses sätestatud määras.

4. Jätta menetluskulud E. L. u kanda.

5. Välja mõista E. L. ult

INPROFITO OÜ kasuks menetluskulud summas 1546

eurot.

6. Välja mõista E. L. ult

INPROFITO OÜ kasuks menetluskuludelt viivis

alates otsuse jõustumisest kuni kohustuse täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõikes

1 teises lauses sätestatud määras.

Otsus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul

alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse avalikult

teatavakstegemisest (TsMS § 630 lg 1, § 632 lg 1, § 633 lg 1). Kui apellant soovib asja

arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima; vastasel juhul loetakse, et

ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6, § 633 lg 7).

Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks,

mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

HAGEJA NÕUE JA PÕHJENDUSED (dtl 27-33)

1. Pärnu Maakohtu 08.07.2019. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-112558 mõisteti Olbrel

OÜ-lt (võlgnik) INPROFITO OÜ (hageja) kasuks välja 6357,32 eurot ning menetluskulud

210,72 eurot. Hageja alustas võlgniku suhtes täitemenetlust ning 19.05.2020. a seisuga oli

nõude jääk 4545,83 eurot.

2. E. L. (kostja) on võlgniku ainus juhatuse liige. 21.05.2020. a saatis hageja lepingulise

esindaja kaaskolleeg võlgnikule võlanõude, mille saatmise järel kontakteerus kostja hageja

lepingulise esindajaga, tunnistas kohustuse täitmise võimatust võlanõudes esitatud tähtaja

jooksul ning avaldas soovi sõlmida võlgnevuse ajatamise kokkulepe.

3. Läbirääkimiste tulemusena vormistati 11.06.2020. a võlgnevuse ajatamise kokkulepe ja

käendusleping (leping), mille kostja allkirjastas 01.07.2020. a. Lepingu p 2 kohaselt

kohustus võlgnik tasuma võlgnevuse jäägi summas 4545,83 eurot osamaksetena hiljemalt

30.12.2020. a. Kohustuse täitmise eest kohustus vastutama käendajana kostja. Võlgnik on

tasunud kaks osamakset kogusummas 300 eurot, kolmas, mille tasumise tähtpäev oli

30.08.2020. a, on tasumata. Hageja lepingulise esindaja kaaskolleeg ütles lepingu

25.09.2020. a üles seoses maksedistsipliini rikkumisega. Hageja on ülesütlemise heaks

kiitnud. Ülesütlemise teatega anti tähtaeg kohustuse täitmiseks hiljemalt 30.09.2020. a.

Kuivõrd kohustust ei täidetud on kogu võlgnevuse jääk (4245,83 eurot) kostja jaoks

muutunud sissenõutavaks.

4. Hageja nõuab kostjalt viivist VÕS § 113 lg 1 sätestatud määras alates 01.10.2020. a ja

hagiavalduse esitamise seisuga on viivisenõue 66,82 eurot. Lisaks nõuab hageja viiviseid

alates 12.12.2020. a kuni võla täieliku tasumiseni lähtuvalt TsMS § 367 sätestatud

põhimõttest VÕS § 113 lg-s 1 kehtivas määras.

5. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlg 4245,83 eurot, viivised perioodi

01.10.2020 kuni 11.12.2020 eest summas 66,82 eurot ning viivised põhivõlalt

võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud suuruses alates 12.12.2020. a kuni põhivõla

täieliku tasumiseni.

KOSTJA VASTUS (dtl 58-63, 87-92, 109-112)

6. Kostja hagi ei tunnista ning palub jätta hagi rahuldamata.

7. Kostja sai lepingut sõlmides aru, et kuigi kokkulepe oli tasuda võlgnevust igakuiste

osamaksetena, sisaldas leping eritingimust võlgnetava summa 4545,83 eurot tasumiseks

hiljemalt tähtpäevaks 30.12.2020. a. Hagejal puudus õiguslik alus öelda leping 25.09.2020.

a erakorraliselt üles, kuna võlgnevuse tasumise lõpptähtajaks on kokku lepitud hiljemalt

30.12.2020. a. Leping ei sätesta õigust erakorraliseks ülesütlemiseks asjaolul, et võlgnik ei

täida maksegraafikus ettenähtud kohustust tähtajal, sh ühe tähtaja järgse makse

mittetasumise juhul. Leping ei sätestata hagejale õigust lepingu tervikuna ülesütlemiseks

ka juhul, kui käendaja poolt ei täideta vastavasisulise nõude saamisest täitmata kohustust

5 kalendripäeva jooksul. Maksegraafiku järgselt oli 25.09.2020. a erakorralise ülesütlemise

seisuga eesolevateks makseteks 30.09.2020. a, 30.10.2020. a, 30.11.2020. a ja 30.12.2020.

a maksed, mis tuli maksta hiljemalt 30.12.2020. a. Kostja leiab, et mõjuvat põhjust lepingu

erakorraliseks ülesütlemiseks ei esinenud. Hageja ei soostunud kostja palvel osamaksete

tähtaegu muutma. Hageja ei käitunud võlasuhtes hea usu ja mõistlikkuse põhimõtet

järgides kui ütles lepingu ühe osamakse tasumisega viivitamisel erakorraliselt üles, kui

kokku oli lepitud, et osamakseid saab teha seitsme kuu kohta. Seega on lepingu

ülesütlemine õiguslikult alusetu ning tuleb lugeda tühiseks.

8. Kostja on seisukohal, et hageja volitatud isik ei omanud esindusõigust sõlmida lepingut ja

ka lepingut üles öelda. Hageja volitatud esindaja T. R. a ja võlgniku ning kostja vahel

sõlmitud leping on tühine, kuna hageja esindajatel puudus esindusõigus. Alternatiivselt

tühistab kostja käenduslepingu, kuna see on sõlmitud isikutega, kellel ei ole esindusõigust.

Kostja sõlmis lepingu omades ekslikku ja ebaõiget ettekujutust asjaolust, et volikirjast

tuleneb hageja esindajale esindusõigus lepingu sõlmimiseks. Kostja on lepingu tühistanud,

seega ei saa hageja seda heaks kiita.

9. Kostjal ei ole vastuväiteid asjaolu kohta, et ta vastutab võlgniku kohustuste täitmise eest

käendajana. Pooled ei ole lepingus kokku leppinud viivise tasumise tingimuses. Hagejal

on õigus nõuda võlgnikult ja/või kostjalt seadusest tulenevas määras viivise tasumist

tähtaegselt tasumata summalt, kui kohustust ei ole tasutud hiljemalt 30.12.2020. a s.o alates

peale kohustuse täitmiseks ettenähtud tähtaja möödumise kohustuse mittetäitmise korral.

Seega puudub hageja viivisnõude rahuldamiseks alus.

10. Kostja möönab, et võlgnik ei ole seisuga 30.12.2020. a kohustust täitnud majanduslike

raskuste tõttu.

HAGEJA SEISUKOHT KOSTJA VASTUSELE (dtl 73-77,103-107)

11. Hageja nõustub kostjaga, et hagile lisatud volitus ei anna hageja lepingulisele esindajale

õigust sõlmida hageja nimel lepinguid ja neid erakorraliselt üles öelda. Leping ei ole tühine,

kuna lepingu sisu on hagejaga õigeaegselt kooskõlastatud ning hageja on selle tagantjärele

heaks

kiitnud.

Lepingu

ülesütlemisel

on

hageja

kasutanud

seadusjärgset

õiguskaitsevahendit, milles pooled ei pea eraldi kokku leppima. Kostja jäi makseviivitusse

juba esimese osamaksega sõltumata sellest, et esimese (30.06.2020) ja järgnevate

osamaksete tasumise kuupäev ja suurus said kostjaga aegsasti kooskõlastatud ning see

väljendus maksegraafikuna kokkuleppe punktis 2. Kolmanda osamakse (30.08.2020) eel

palus kostja taas maksepikendust kuni 15.09.2020. a. Kostja pidi teadma, et maksegraafiku

täitmine on lepingu kehtivuse seisukohast keskselt oluline eeldus. Vastasel juhul ei oleks

kostja ka avaldanud korduvalt soovi osamakse tasumise tähtpäeva pikendamiseks. Kostjale

on selgitatud, et kui võlgnik ei suuda lepingulist kohustust täita osamakse tasumise

tähenduses, siis peab seda tegema kostja käendajana. Pooled ei ole lepingus välistanud

ülesütlemise õigust. Isegi kui kohus peaks tõdema, et ülesütlemine ei olnud õiguspärane,

on kohustus muutunud sissenõutavaks tähtaja möödumisega ning on endiselt tasumata.

KOHTU PÕHJENDUSED

12. Kohus, arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid ja hinnates esitatud tõendeid kogumis,

on seisukohal, et hagi tuleb rahuldada.

13. Hageja on kostja vastu esitanud poolte vahel 01.07.2020. a sõlmitud käenduslepingust

tuleneva nõude võlaõigusseaduse (VÕS) § 145 lg 1 ja 2 alusel.

14. Kohus on tuvastanud järgmised asjaolud ja vaidlust ei ole selles, et

-

hageja ja Olbrel OÜ (võlgnik) vahel sõlmiti võlgnevuse ajatamise kokkulepe, mille

aluseks oli 08.07.2019. a kohtumäärusega tsiviilasjas nr 2-19-112558 väljamõistetud

võlgnevus,

-

kostja, võlgniku juhatuse liikmena, käendas hageja ja võlgniku vahel sõlmitud

võlgnevuse ajatamise kokkulepet (dtl 44-47),

-

võlgnik ei ole seisuga 30.12.2020. a kohustust täitnud.

15. VÕS § 149 lg 1 esimese lause kohaselt võib käendaja esitada võlausaldaja nõudele kõiki

vastuväiteid, mida oleks võinud esitada põhivõlgnik ise, välja arvatud need, mis on vahetult

seotud põhivõlgniku isikuga.

16. Poolte vahel on vaidlus selles, kas leping on tühine esindusõiguse puudumise tõttu, kas

kostjal on õigus käendusleping eksimuse tõttu tühistada, millal muutus võlgnevus

sissenõutavaks ja kas hagejal oli õigus öelda võlgnevuse ajatamise kokkulepe erakorraliselt

üles.

17. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 129 lg 1 kohaselt on teise isiku nimel

esindusõiguseta tehtud mitmepoolne tehing tühine, välja arvatud juhul, kui isik, kelle nimel

esindusõiguseta isik tehingu tegi, selle hiljem heaks kiidab. Kohtule esitatud 19.02.2021. a

kinnituskirjast (dtl 101-102) nähtuvalt on võlausaldaja INPROFITO OÜ seaduslik esindaja

kiitnud heaks 11.06.2020. a dateeringuga võlgnevuse ajatamise kokkuleppe ja

käenduslepingu (edaspidi leping), mille on võlausaldaja esindajana allkirjastanud T. R. ja

käendaja ja võlgniku seadusliku esindajana kostja. Seega ei ole leping TsÜS § 129 lg 1

järgi tühine.

18. Alternatiivselt on kostja esitanud 10.02.2021. a menetlusdokumendis käenduslepingu

tühistamise avalduse põhjendusega, et omas lepingu sõlmimisel ekslikku ja ebaõiget

ettekujutust asjaolust, et volikirjast tuleneb hageja esindajale esindusõigus lepingu

sõlmimiseks.

19. Tehingu, mis on tehtud olulise eksimuse, pettuse, ähvarduse või vägivalla mõjul, võib

seaduses sätestatud korras tühistada (TsÜS § 90 lg 1). Tühistamiseks peavad olema

täidetud nii tühistamise formaalsed kui materiaalsed eeldused. Kostja on käenduslepingu

tühistamise alusena tuginenud eksimusele, mis TsÜS § 92 lg 1 järgi on ebaõige ettekujutus

tegelikest asjaoludest ning põhjendanud seda esindusõiguse puudumisega. Eksimus annab

tehingu tühistamise õiguse juhul, kui see seondub tehingu sisu, tagajärgede või tehingu

tegemise aluseks olevate asjaoludega. Samas mitte igasuguse eksimuse esinemine ei anna

veel õigust eksimuse tõttu tehtud tehingut tühistada.

20. Kohus leiab, et tehingu tühistamise eeldused ei ole täidetud. Asja materjalidest ei nähtu ja

kostja ei ole ka tõendanud neid asjaolusid, milles eksimus seisnes, mis võis mõjutada tema

tahet äriühingu, mille juhatuse liige ta on, võla käendamiseks. Hoolimata sellest, kas hageja

nimel tehingu sõlminud isikul oli volitus või mitte (tehing on heaks kiidetud), oli kostja

äriühingu võlast (sh kellele võlgu ollakse ja kes võla sissenõudmisega tegeleb) teadlik ja

pidi lepingut sõlmides aru saama, et kui äriühing kohustust ei täida, tuleb temal see täita.

Seega jääb selgusetuks, milline ebaõige ettekujutus kostjal tehingu sisust või selle

tagajärgedest tekkida oleks võinud, mis viinuks teda eksimusse. Kostja ei ole ka tõendanud,

millal ta eksimusest teada sai. Seega on käendusleping kehtiv.

21. Tulenevalt VÕS § 76 lg-st 1 tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS §

82 lg 1 näeb ette, et kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb

võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval.

22. Lepingu p 2 sõnastuse kohaselt tasub võlgnik võlasumma 4545,83 eurot igakuiste

osamaksetena

hiljemalt

30.12.2020.

a

võlausaldaja

arveldusarvele

alljärgneva

maksegraafiku alusel: 30.06.2020. a osamakse 150 eurot, 30.07.2020. a osamakse 150

eurot, 30.08.2020. a osamakse 1000 eurot jne (viimase osamakse tähtaeg 30.12.2020. a).

23. Lepingu tõlgendamisel lähtutakse VÕS § 29 lg 1 kohaselt lepingupoolte ühisest tegelikust

tahtest. Kui see tahe erineb lepingus kasutatud sõnade üldlevinud tähendusest, on määrav

lepingupoolte ühine tahe. VÕS § 29 lg 3 kohaselt, kui üks lepingupool mõistis

lepingutingimust teatud tähenduses ja kui teine lepingupool lepingu sõlmimise ajal seda

tähendust teadis või pidi teadma, siis tõlgendatakse lepingutingimust selliselt, nagu

esimene pool seda mõistis. Samas on ühise tegeliku tahte tõendamise kohustus poolel, kes

sellele tugineb.

24. Lepingust nähtuvalt on pooled leppinud kokku võlgnevuse ositi tasumise, mis kajastub

maksegraafikus ning milles on iga osamakse tasumise tähtpäev (TsÜS § 136 lg 1)

konkreetselt kindlaks määratud ning selleks kuupäevaks tuleb ka osamakse tasuda. Selliselt

on lepingutingimust kohustuse täitmise tähtaja suhtes mõistnud ka kostja, mida kinnitab

poolte e-kirjavahetus (dtl 66, 78-81), milles kostja on palunud nii augustis 2020 kui ka

septembris 2020 maksegraafiku ümbertegemist ja maksegraafikujärgse tähtaja

pikendamist. Lepingust ei nähtu kostja viidatud eritingimust, mis annaks aluse asuda

seisukohale, et maksegraafikus kokkulepitud tähtajad ei oma mingit iseseisvat tähendust.

Seega muutus iga osamakse VÕS § 82 lg 7 järgi sissenõutavaks tasumise tähtaja

möödumisel st kolmas osamakse, mille tähtaeg oli 30.08.2020. a muutus sissenõutavaks

01.09.2020. a jne.

25. Hageja on võlgnevuse ajatamise kokkuleppe VÕS § 196 lg 1 kohaselt erakorraliselt üles

öelnud 25.09.2020. a (dtl 48) ning andnud võlgnikule tähtaja võla jäägi tasumiseks kuni

30.09.2020. a. Kostjale tuleb lugeda teade kättetoimetatuks hiljemalt 30.09.2020. a, mil ta

on palunud maksmise pikendust (dtl 66).

26. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagejal ei olnud õigust lepingut üles öelda. Eelnimetatud

õiguskaitsevahendi kasutamise õigus tuleneb seadusest ning lepingust ei nähtu, et pooled

oleksid välistanud selle kasutamise. Tähtaja määramine ei ole VÕS § 196 lg 2 tulenevalt

vajalik VÕS § 116 lg 2 ps 2-4 sätestatud juhtudel, s.t siis, kui rikuti kohustust, mille täpne

järgimine oli lepingust tulenevalt teise lepingupoole huvi püsimise eelduseks lepingu

täitmise vastu; kohustust rikuti tahtlikult või raske hooletuse tõttu; kohustuse rikkumine

annab kahjustatud lepingupoolele mõistliku põhjuse eeldada, et teine lepingupool ei täida

kohustusi ka edaspidi.

27. Arvestades lepingu sõlmimise aluseks olevaid asjaolusid (lepiti kokku kohtulahendiga

väljamõistetud võla ajatamises), leiab kohus, et hagejalt ei või kõiki asjaolusid ja

mõlemapoolset huvi arvestades mõistlikult nõuda lepingu jätkamist olukorras, kus võlgnik

on rikkunud ka võla ajatamise kokkulepet. Kuna hagejal oli mõistlik põhjus eeldada, et

võlgnik ei täida kohustusi ka edaspidi võis hageja lepingu erakorraliselt üles öelda lepingu

rikkumise tõttu ilma VÕS § 196 lg 2 sätestatud rikkumise lõpetamiseks võlgnikule

mõistlikku tähtaega andmata.

28. VÕS § 108 lg 1 näeb ette, et kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja

nõuda selle täitmist. VÕS § 142 lg 1 kohaselt kohustub käenduslepinguga käendaja

kolmanda isiku (põhivõlgnik) võlausaldaja ees vastutama põhivõlgniku kohustuse täitmise

eest.

29. Käenduslepingu p 4 järgi vastutab kostja täitmata jäänud kohustuse täitmise suhtes ja

sellega kaasnevate sissenõude kulude osas kuni 5600 euro ulatuses. Juhul kui võlgnik ei

täida lepingu p 2 toodud maksegraafikut tähtaegselt ja nõuetekohaselt võib lepingu p 7

järgi võlausaldaja nõuda täitmist käendajalt, kes on kohustatud täitma täitmata rahalised

kohustused 5 kalendripäeva jooksul nõude saamisest alates. Kostja on lepingu

allkirjastamisega kinnitanud, et on piisava tähelepanelikkusega tutvunud lepingu

tingimustega ja leping on talle üheselt arusaadav ning kohustused mõistetavad ja vastavad

tema tahtele (p 9.1 ja 9.2).

30. Seega vastutab kostja VÕS § 145 lg 1 ja 2 järgi võlgnevuse ajatamise kokkuleppest

tulenevate kohustuste eest täies ulatuses ja kuna võlgnik kohustust täitnud ei ole, tuleb

kostjal tasuda hagejale võlgnevus summas 4245,83 eurot.

31. VÕS § 101 lõike 1 punkt 6 sätestab, et kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja

nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt

rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult

viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase

täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär,

millele lisandub kaheksa protsenti aastas. VÕS § 94 lg 1 sätestab, et kui kohustuselt tuleb

vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa

Euroopa Keskpanga (EKP) põhirefinantseerimis-operatsioonidele kohaldatav viimane

intressimäär enne iga aasta 1. jaanuari ja 1. juulit, kui seaduses või lepinguga ei ole ette

nähtud teisiti.

32. Viivise eesmärgiks on tagada rahaliste kohustuste täitmine ning viivist saab nõuda ka poolte

kokkuleppeta. Hageja nõuab kostjalt viivist alates 01.10.2020. a kuni põhivõla tasumiseni

seadusjärgses määras. Kohus leiab, et hageja viivise nõue on põhjendatud.

33. Tulenevalt eeltoodust rahuldab kohus hagi ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõla

4245,83 eurot, viivised perioodi 01.10.2020. a kuni 11.12.2020. a eest summas 66,82 eurot

ning viivised põhivõlalt VÕS § 113 lg 1 sätestatud suuruses alates 12.12.2020. a kuni

põhivõla täieliku tasumiseni.

Menetluskulud

34. TsMS § 162 lõike 1 järgi kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Kuivõrd kohus rahuldas hagi, tuleb menetluskulud jätta TsMS § 162 lg 1 järgi kostja kanda.

35. Hageja esitatud menetluskulude nimekirja (dtl 106-107) kohaselt on tema kantud

menetluskuludeks tasutud riigilõiv 400 eurot ja lepingulise esindaja kulud 1146 eurot (ilma

käibemaksuta), kokku 1546 eurot, mille hageja palub kostjalt välja mõista.

36. Riigilõivuseaduse § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt tuleb hagilt hinnaga 4652,32 eurot tasuda

riigilõivu 400 eurot, mille hageja on tasunud ja mis kuulub kostja poolt hüvitamisele.

37. TsMS § 144 p 1 ja 2 järgi on kohtuvälisteks kuludeks menetlusosaliste esindajakulud, mis

on kantud seoses menetlusega. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab

menetluskulude

jaotust

kindlaksmäärava

kohtulahendi

kohaselt

kandma

teist

menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja

põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses

esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

38. Hagejat esindas menetluses T. R. , kes on osutanud kohtumenetluses õigusabi 9,55 tunni

ulatuses tunnihinnaga 120 eurot (ilma käibemaksuta).

39. Kohus leiab, et hageja lepingulise esindaja kulude suurus on vastavuses vaidluse sisu ja

hageja lepingulise esindaja poolt tehtud menetlustoimingute vajalikkuse, mahu ja sisuga,

mistõttu peab kohus hageja lepingulise esindaja ajakulu põhjendatuks.

40. Tulenevalt eeltoodust kuulub kostjalt hageja kasuks välja mõistmisele menetluskulud

kokku summas 1546 eurot (400 + 1146).

41. Kuna hageja palub menetluskuludelt viivise väljamõistmist tuleb TsMS § 177 lg 4 alusel

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tasuda kostjal viivist lahendi jõustumisest alates

kuni täitmiseni võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras.

/allkirjastatud digitaalselt/

Margit Jõgeva

kohtunik