1-21-3004/10 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 19.05.2021 Tallinna kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-3004 (kohtueelses menetluses 20230200350) Kohtunik Anne Rebane Kohtuistungi sekretär Merike Kunnus Tõlk Maksim Tšurkin Prokurör Anneli Masing Kriminaalasi

V.Z

süüdistuses KarS § 423 lg 1

järgi kokkuleppemenetluses Süüdistatav

V.Z , isikukood XXX; elukoht: xxx; xxx kodanik; xxx; emakeel: xxx xxx keel; töökoht: , varem kriminaalkorras karistamata; tõkend kohaldamata Kaitsja Vandeadvokaat Aivar Pilv (kokkuleppel)

Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas

RESOLUTSIOON

1. V.Z 423 lg 1 süüdi tunnistada KarS § järgi ja mõista temale karistuseks 1 (üks aasta ja 6 (kuus) kuud vangistust.

2. KarS § 73 lg 1 ja lg 3 alusel jätta mõistetud vangistus ( ) täitmisele

1 aastat ja 6 kuud pööramata tingimusel, et V.Z ratud 1 ( ) aasta ja 6 (kuue) ei pane temale mää ühe kuu

pikkuse katseaja vältel toime uut tahtlikku kuritegu.

3. KarS § 78 p 1 alusel arvestada V.Z-ile määratud katseaja kulgemist alates kohtuotsuse kuulutamisest, s.o alates 19.05.2021.

4. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võtta süüdistatavalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus 10 (kümneks) kuuks.

5. Asitõendid: ümbri – Teabesalvestised 5 CD- l, mis asuvad kus toimiku materjalide juures jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kriminaalasja materjalide juurde.

6. Liiklusseaduse § 127 alusel tuleb süüdimõistetul 5 (viie) tööpäeva jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates oma juhiluba loovutada Transpordiametile.

7. Lähtudes KrMS § 245 lg 1 p 12 ja KrMS § 180 lg 3 V.Z-ilt välja mõista järgmised menetluskulud: II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 876.- eurot, ekspertiisikulud kokku summas 1026.- eurot ja määratud kaitsjale makstud tasu summas 248,60 eurot. Menetluskulud summas 3051,20 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE502200221014193355 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank ning makse tegemisel märkida ja selgitus „Menetluskulud viitenumber 99921700022465 kriminaalasjas nr 1-21-3004

“.

2

Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Edasikaebamise kord Kohtumenetluse poolel on õigus esitada otsuse peale apellatsioon. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsiooni juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lõike 1 rikkumisega.

Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

Kuriteo asjaolud ja kokkuleppe sisu V.Z ´i süüdistatakse selles, et tema, juhtides 03.06.2020.a. kella 12:08 paiku Tallinnas Narva maantee maja nr 4 juures mootorsõidukit , registreerimismärgiga xxx xxx, sooritades parempööret Narva maantee majade 2 ja 4 vahelise parkla juurdepääsuteelt Narva maanteele Pronksi tänava suunas, ning alustades parempööret peateele, mis oli tähistatud liiklusmärgiga nr 221 („Anna teed“) ja kohustab juhti andma teed lõikuval teel ning märgiga nr 413 („Kohustuslik sõidusuund paremale“), mis kohustab sõitma vaid noolega osutatud suunas, rikkus Liiklusseadusest tulenevaid mootorsõidukijuhile sätestatud hoolsusnõudeid, mille kohaselt peab juht parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites andma teed igale teel liiklejale ning jalakäijale, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab (LS § 17 lg 3 ja lg 5 p 2), olles kohustatud teed andma, vähendama sõidukiirust kuni seismajäämiseni (LS § 18 lg 1), olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud liikleja (s h jalakäija) suhtes ning vältima tema ohustamist ja kahju tekitamist (LS § 33 lg 1) ning enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri sooritamist veenduma, et see on ohutu ja ei ohusta teisi liiklejaid (LS § 33 lg 2) ning kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, arvestades samal ajal liikluse tihedust ning muid liiklusolusid (võimalike jalakäijate liikumist päevasel ajal tiheda liiklusega kesklinna ühel peatänavatest), et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning etteaimatava takistuse ees, milleks kindlasti oli võimalike jalakäijate liikumine ülekäigurajal (LS § 50 lg 3 p 1 ja 2). V.Z ei olnud nende hoolsuskohustuste järgimisel piisavalt tähelepanelik ja hoolikas, mistõttu jäi tal märkamata jalakäija O K, kes ületas teed, kuhu V.Z oli kõrvalteelt sooritamas parempööret ning ei peatunud ega andnud teed vaid sõitis jalakäijale otsa ja seejärel temast üle.

Oma tegevusega põhjustas V.Z liiklusõnnetuse, mille tagajärjel hukkus O K saadud massiivsetesse vigastustesse sündmuskohal.

Kuna V.Z ei olnud piisavalt tähelepanelik manöövrit sooritades ja teeandmiskohustuse täitmisel, põhjustas ta ettevaatamatusest (hooletusest) jalakäija surma kuid tähelepaneliku ja kohusetundliku suhtumise korral mootorsõiduki juhile sätestatud kohustustesse, oleks pidanud sellist tagajärge ette nägema.

V.Z rikkus mootorsõidukijuhi üldisi hoolsusnõudeid ja kaitsekohustusi, mida sätestavad Liiklusseadus (LS) § 14 lg 2 - iga liikleja peab olema liikluses ettevaatlik; LS § 16 lg 1 iduma kõigest, mis võib takistada liiklust, kahjustada inimesi, vara;

- ho

LS § 17 lg 1 peab juhinduma liikluskorraldusvahendite nõuetest; -

3

LS § 17 lg 3 - parklast, õuealalt, puhkekohast, teega külgnevalt alalt või nende juurdesõiduteelt teele sõites peab juht andma teed igale teel liiklejale, kui teeandmise kohustus pole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti. LS § 17 lg 5 p 2 – juht peab andma teed jalakäijale, jalgratturile, kergliikurijuhile, robotliikurile ning mopeedija pisimopeedijuhile, kes ületab sõiduteed, millele juht pöörab, kui teeandmise kohustus ei ole liikluskorraldusvahenditega reguleeritud teisiti; LS § 18 lg 1 tee andmise kohustuse korral sõidukiiruse vähendamisega või seismajäämisega - selgelt andma märku, et ta kavatseb järgida tee andmise kohustust; LS § 33 lg 1 juht peab olema tähelepanelik teel ja teeservas seisva või liikuva vähekaitstud - liikleja (jalakäija, jalgrattur ja muu selline) suhtes ning vältima tema ohustamist ja talle kahju tekitamist; LS § 33 lg 2 tatud enne paigalt liikuma hakkamist, manöövri või sõiduki

- juht on kohus seismajäämise alustamist veenduma, et see on ohutu ega takista või ohusta teisi liiklejaid ning teel töötajaid; LS § 35 lg 1 juht ei tohi ohustada oma tegevusega jalakäijat; -

LS § 50 lg 3 p 1 ja 2 juht peab kohandama oma sõiduki kiiruse olukorrale vastavaks, kuid ei - tohi ületada suurimat lubatud kiirust ning peab sõidukiiruse valikul arvestama oma sõidukogemust, teeolusid, tee ja sõiduki seisundit, veose iseärasusi, ilmastikutingimusi, liikluse tihedust ning muid liiklusolusid, et ta suudaks seisma jääda sõiduki eespoolse nähtavusulatuse piires ning teel oleva sellise takistuse ees, mida juht pidi ette aimama; vähendama kiirust ning vajaduse korral seisma jääma, kui tingimused seda nõuavad, eriti siis, kui nähtavus on halb. Seega V.Z pani toime KarS § 423 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s o mootorsõiduki juhi poolt liiklusnõuete rikkumise ettevaatamatusest, kui sellega põhjustati inimese surm.

Põhja prokurör , süüdistatav Ringkonnaprokuratuuri ringkonna Anneli Masing V.Z ja tema kaitsja Aivar Pilv sõlmisid kokkuleppe, millise sisu kajastub kohtuotsuse resolutiivosas.

Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtule esitatud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav uleppest aru saanud ja nõustub on kokk sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. jäävad

Kohtumenetluse pooled kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei 2. ole rikutud KrMS 9. peatüki jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides.

Eeltoodu alusel asub kohus seisukohale, et V.Z kuulub 423 lg 1

KarS § järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistus es süüdimõistmisele ja

t temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkule süüdistatava süü ppe kohaselt. Taotletud karistus vastab suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt

kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 3 p 4 lg sätestatud alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)

Anne Rebane kohtunik